2-23-150821/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. jaanuar 2025.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-150821

Tsiviilasi

Lennuabi OÜ hagiavaldus TAILWIND HAVAYOLLARI A.S.

vastu raha tasumise nõudes

Hagihind

355,37 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Lennuabi OÜ (registrikood 14065010, aadress Hobujaama tn 4,

10151 Tallinn)

Lepinguline esindaja Nele Mals

Kostja

TAILWIND HAVAYOLLARI A.S. (välisriigi registrikood

570709-518291, aadress Mah. Atatürk Cad. Dtm Sitesi A2

Blok Apt. No: 10/395, 34149 Bakirköy, Istanbul, Türgi)

Lepinguline esindaja Heiki Tulk

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus.

2. Välja mõista TAILWIND HAVAYOLLARI A.S.-lt (välisriigi registrikood 570709-518291)

Lennuabi OÜ (registrikood 14065010) kasuks 355 (kolmsada viiskümmend viis) eurot 37

(kolmkümmend seitse) senti.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud TAILWIND HAVAYOLLARI A.S.-i (välisriigi registrikood 570709-

518291) kanda.

4. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177

lõikes 2 sätestatud korras.

5. Kohustada Lennuabi OÜ-d (registrikood 14065010) esitama kohtule menetluskulude

nimekiri 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

6. TAILWIND HAVAYOLLARI A.S. (välisriigi registrikood 570709-518291) on kohustatud

esitama kohtule vastuse Lennuabi OÜ (registrikood 14065010) menetluskulude nimekirja

kohta 7 (seitsme) päeva jooksul alates menetluskulude nimekirja kättesaamisest.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks.

Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada

apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise

korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse kirjeldava

väljajätmine

TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha

asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus menetleb hagi selle hinnast tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras

ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa.

Kohtuotsuse põhjendav osa

1. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse

põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas

oma järeldused.

2. Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, mille kohaselt opereeris kostja 03.06.2023

lendu TWI146 suunaga Tallinn-Antalya (vahemaa 2537,39 km) ning sellele lennule olid

broneeringud G.O.l ja A.K.l (broneering 2998046), V.M.l, B.Ml., R.M.l ja M.M.l (broneering

2995394), M.T.l ja E.K.l (broneering 3008334); lennu sihtkohta saabumise aeg pidi olema

03.06.2023 kell 07:29, lend saabus sihtkohta 03.06.2023 kell 10:45. Kostja ei vaidle hageja

avaldatud faktiväidetele vastu. Kohus leiab, et asjaolud ei vaja eraldi tõendamist, sest pooled nende

üle ei vaidle (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

3. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004 (määrus 261/2004) art 7 lg 1 p b

kohaselt on reisijal õigus saada hüvitist 400 euro ulatuses 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude

puhul. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt oli G.O.l, A.K.l, V.M.l, B.M., R.M.l, M.M.l, M.T.l ja

E.K.l igaühel õigus saada kostjalt hüvitist 400 eurot, kokku 3200 eurot (8x400=3200).

4. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et G.O., A.K., V.M., B.M., R.M., M.M., M.T. ja

E.K. on loovutanud hüvitise tasumise nõuded hagejale. Kostja ei vaidle hageja faktiväitele nõude

loovutamise kohta vastu. Kohus leiab, et asjaolu ei vaja eraldi tõendamist, sest pooled selle üle ei

vaidle (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

5. Kostja tunnistas 25.01.2024 Pärnu Maakohtule esitatud vastuväites makseettepanekule

reisijate hüvitise tasumise nõudeid seonduvalt broneeringutega 2998046, 2995394, 3008334 ja

kinnitas põhinõude 3200 eurot tasumist 16.01.2024 (dtl 22). Hageja on kinnitanud, et hüvitis 3200

eurot tasuti 16.01.2024 (dtl 39). Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hagejal oli kostja vastu hüvitise

3200 eurot tasumise nõue, mis lõppes 16.01.2024 täitmisega.

2 (3)

6. Hageja nõuab kostjalt põhinõudelt 3200 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ls 2

sätestatud ulatuses arvestatud viivise 35,37 eurot tasumist ajavahemiku 15.12.2023 kuni 16.01.2024

eest (dtl 39).

VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestab, et viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise

kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu

rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse

võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha

sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks

määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates käesoleva seaduse § 821

lõikes 1 sätestatud ajast. Määruse 261/2004 art 12 lg 1 sätestab, et käesoleva määruse kohaldamine

ei piira reisijate õigusi lisahüvitisele. Käesoleva määruse alusel antud hüvitis võidakse sellisest

lisahüvitisest maha arvata.

Määrus 261/2004 ei piira liikmesriigi õiguse kohaldamist lennuettevõtja ja reisija vahelisele

võlasuhtele. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt hüvitise tasumise maksmisega viivitamise eest

viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses. VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses

põhinõudelt 3200 eurot ajavahemiku 15.12.2023 (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine) kuni

16.01.2024 (nõude täitmine) eest arvestatud viivise summa on 35,57 eurot. Eeltoodust tulenevalt on

kostja kohustatud tasuma põhinõude tasumisega viivitamise eest viivist 35,57 eurot.

Kohus leiab, et kostja avaldatud asjaoludest ei nähtu viivisenõude puudumist või kostja õigust

keelduda viivise tasumisest. Hageja on võlausaldaja, kellele reisijad on loovutanud oma nõude

hageja vastu. Kostja vastuväide selle kohta, et hageja ei ole tõendanud oma õigust reisijaid esindada,

ei ole asjakohane, sest hageja ei ole kostja vastu nõuet esitanud reisijate esindajana, vaid uue

võlausaldajana. Kostja ei ole tõendanud, et tal oli õigus keelduda kohustuse täitmisest VÕS § 172

alusel. Kohus arvestab seejuures, et võlgniku poolt VÕS § 172 alusel kohustuse täitmisest

keeldumine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda võlgnetavalt rahasummalt viivist. Kostja ei ole

tõendanud, et hageja või reisijad on hea usu vastaselt keeldunud kostjale VÕS §-s 172 nimetatud

dokumendi esitamisest. Eeltoodust tulenevalt puudub kostjal õigus keelduda viivise tasumisest.

Kohus rahuldab hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 35,57 eurot.

7. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult

võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal on õigus

nõuda kostjalt viivist põhinõude 3200 eurot tasumise viivitamise eest (p 6). Kohus tuvastas, et

põhinõue koosneb kaheksa reisija loovutatud hüvitisenõuetest (p 3). Seega on hagejal õigus nõuda

iga loovutatud nõude kohta sissenõudmiskulude 40 eurot hüvitamist. Kohus rahuldab hagiavalduse

ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulude hüvitise 320 eurot (8x40=320).

8. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS

§ 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte

tõendavad.

9. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse. Kohus jätab seetõttu menetluskulud kostja kanda.

10. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud

korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

3 (3)