3-24-2449/28 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTallinna Halduskohtu menetluses on X (kaebaja/taotleja) kaebus nõuetega: tühistada Politsei- ja elamisloa andmisest, ja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks; välja mõista PPA-lt
Legislator headnote
AI generated3-24-2449/28 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Tallinna Halduskohtu menetluses on X (kaebaja/taotleja) kaebus nõuetega: tühistada Politsei- ja elamisloa andmisest, ja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks; välja mõista PPA-lt
Full text
M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kadri Sullin
Määruse tegemise aeg ja koht
21. jaanuar 2025. a, Tallinn
Haldusasja number
3-24-2449
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 03.09.2024 otsuse nr 15.3-
3.2/557-1 tühistamiseks, taotluse uuesti läbivaatamiseks
kohustamiseks ning kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Meelis Masso
Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ragne Õunap
RESOLUTSIOON
1. Võtta vastu kaebaja loobumine kaebusest ja lõpetada
haldusasja menetlus.
2. Tühistada kohtuasjas määratud, 17.02.2025 toimuma
pidanud istungiaeg.
3. Tagastada kaebaja eest riigilõivu tasujatele riigilõiv
kogusummas 265 eurot, sj 195 eurot 27.08.2024 tasutud
riigilõivust ja 70 eurot 18.09.2024 tasutud riigilõivust.
4. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna
Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest
arvates.
1. Tallinna Halduskohtu menetluses on X (kaebaja/taotleja) kaebus nõuetega: tühistada Politsei- ja
Piirivalveameti (PPA) 03.09.2024 otsus nr 15.3-3.2/557-1, millega keelduti kaebajale tähtajalise
elamisloa andmisest, ja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks; välja mõista PPA-lt
mittevaralise kahju hüvitis viivituse eest kaebaja elamisloataotluse nr 1067329967 läbivaatamisel.
Kohtuasjas on määratud kohtuistung toimumisajaga 17.02.2025 kaebaja ja tunnistaja (kutsuja)
ülekuulamiseks.
2. Kaebaja esitas 20.01.2025 kohtule menetluse lõpetamise taotluse, kuna kaebaja loobub oma
kaebusest. Kaebaja palub jätta menetluskulud poolte endi kandaja ja tagastamisele kuuluv riigilõiv
kanda sellele isikule, kes selle tasus.
3. Kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise (HKMS § 152
lg 1 p 3). Kaebajal on õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi
jõustumiseni, esitades selleks avalduse (HKMS § 153 lg 1). Kaebusest loobumise võtab kohus
määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse (HKMS § 155 lg 4).
Taotlus kaebusest loobumiseks on esitatud tähtaegselt ning kohtule ei nähtu asjaolusid, mis
takistaksid selle vastuvõtmist.
1(2)
Kui kaebajat ei esinda advokaat, selgitab kohus talle enne menetluse lõpetamise määruse tegemist
menetluse lõpetamise tagajärgi (HKMS§ 155 lg 1). Kuna kaebajat esindab menetluses
vandeadvokaat, ei pea kohus enne määruse tegemist menetluse lõpetamise tagajärgi seletama.
Sellegipoolest kordab kohus, et HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse
esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel
ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.
4. Kohus lõpetab menetluse loobumise tõttu HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel. Menetluse lõpetamise
tõttu tühistab kohus ka kohtuistungi aja ning teavitab sellest tunnistajat.
5. Kaebaja on tasunud riigilõivu:
-
390 eurot 27.08.2024
-
70 eurot 18.09.2024.
Kohtutoimiku kohaselt on 70 euro suuruses riigilõivu tasumine seotud määruskaebuse esitamisega
(dtl 345). Kuna määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (RLS § 22 lg 1 p 9), tuleb 18.09.2024
tasutud riigilõiv terves ulatuses (70 eurot) selle tasujale HKMS § 104 lg 5 p 1 alusel kui
enamtasutud riigilõiv tagastada.
Kaebuse esitamisel on kaebaja tasunud riigilõivu 20 eurot tuvastamiskaebuse eest, 20 eurot esialgse
õiguskaitse taotluse eest ning 350 eurot õiglase hüvitise eest (dtl 11). Nimetatud osas otsustab kohus
järgmist:
-
Kohus on kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt läbi vaadanud, mistõttu see riigilõiv
tagastamisele ei kuulu (kaebaja sh ei loobunud taotlusest) ning jääb kaebaja enda kanda (HKMS
§ 108 lg 7).
-
Kaebuses mitme nõude, sealhulgas alternatiivsete nõuete esitamisel tasutakse riigilõivu, lähtudes
nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv (HKMS § 104 lg 1). Seega on kaebaja
tasunud tuvastamisnõude pealt riigilõivu ettenähtust rohkem, kuna see riigilõiv sisaldub juba
hüvitisnõudes ning riigilõiv tuleb 20 euro ulatuses tagastada (HKMS § 104 lg 5 p 1).
-
HKMS § 104 lg 6 p 2 sätestab, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 50 eurot, tagastatakse pool
asjas tasutud riigilõivust, kui kaebaja loobub kaebusest. Kaebaja on esitanud kaebuse, milles
soovib õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, millelt tasutakse riigilõiv 350 eurot (RLS § 60 lg 3).
Nimetatud osas tuleb riigilõiv pooles ulatuses, s.o 175 eurot kaebajale HKMS § 104 lg 6 p 2
alusel tagastada.
Kokku tagastab kohus riigilõivu järgmiselt:
-
27.08.2024 tasutud riigilõivust 195 eurot (175+20).
-
18.09.2024 tasutud riigilõivu tervikuna.
6. Kaebaja, kes loobub kaebusest, kannab menetluskulud (HKMS § 108 lg 7). Vastustajat on
esindanud menetluses vastustaja enda ametnik ning kohtule ei nähtu asjas vastustaja muid
menetluskulusid. Kohtupraktika kohaselt jäävad haldusorgani põhitegevusest tulenevad
menetluskulud, sh ametniku poolt esindamise kulud haldusorgani enda kanda. Seetõttu jätab kohus
menetlusosaliste muud menetluskulud peale riigilõivude nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Sullin
2(2)