Legislator Case Law & Legislation
2-24-132538/8 AI generated

2-24-132538/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-132538/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1.1 K. J. tasub Coop Pank AS-le kokku lepingu nr xxxx eest 3100 eurot, millest laenu põhiosa 1.3 K. J. tasub käesoleva määruse resolutsiooni p 1.2 märgitud maksed Coop Pank AS

Legislator headnote

AI generated

2-24-132538/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: 1.1 K. J. tasub Coop Pank AS-le kokku lepingu nr xxxx eest 3100 eurot, millest laenu põhiosa 1.3 K. J. tasub käesoleva määruse resolutsiooni p 1.2 märgitud maksed Coop Pank AS

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Määruse tegemise aeg ja koht

21.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-132538

Tsiviilasi

Coop Pank AS hagi K. J. vastu võla nõudes

Hagihind

3100 eurot

Menetlustoiming

kompromissi kinnitamine ja tsiviilasjas menetluse

lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Coop Pank AS (registrikood 10237832);

esindaja Margit Saar

Kostja: K. J. (isikukood xxxx)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Coop Pank AS ja K. J. vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1 K. J. tasub Coop Pank AS-le kokku lepingu nr xxxx eest 3100 eurot, millest laenu põhiosa

võlgnevus on 2816,44 eurot, kõrvalnõuded 172,68 eurot ja riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse

avalduselt 110,88 eurot.

1.2 K. J. tasub Coop Pank AS-le võlgnevuse summas 3100 eurot järgmiselt:

10.02.2025

100 eurot

10.03.2025

100 eurot

10.04.2025

100 eurot

10.05.2025

100 eurot

10.06.2025

100 eurot

10.07.2025

100 eurot

10.08.2025

100 eurot

10.09.2025

100 eurot

10.10.2025

100 eurot

10.11.2025

100 eurot

10.12.2025

100 eurot

10.01.2026 100 eurot

10.02.2026 100 eurot

10.03.2026 100 eurot

10.04.2026 100 eurot

10.05.2026 100 eurot

10.06.2026 100 eurot

10.07.2026 100 eurot

10.08.2026 100 eurot

10.09.2026 100 eurot

10.10.2026 100 eurot

10.11.2026 100 eurot

10.12.2026 100 eurot

10.01.2027 100 eurot

10.02.2027 100 eurot

10.03.2027 100 eurot

10.04.2027 100 eurot

10.05.2027 100 eurot

10.06.2027 100 eurot

10.07.2027 100 eurot

10.08.2027

100 eurot

1.3 K. J. tasub käesoleva määruse resolutsiooni p 1.2 märgitud maksed Coop Pank AS

arvelduskontole nr xxxx viitenumbriga 9765801529, selgitusega „kompromiss 2-24-132538,

leping nr xxxx".

Võimalusel võib K. J. tasuda Coop Pank AS-le igakuiselt ka suuremaid summasid kui kokku

lepitud. Suuremate summade tasumisel maksegraafik muutub ja võlgnevuse arvestus lähtub

tasutud summadest. Sõltumata suurema makse tasumisest ei või igakuine makse olla väiksem

kui 100 eurot.

1.4 kui kompromissikokkulepet ei täideta vastavalt kokku lepitud graafikule (käesoleva

määruse resolutsiooni p 1.2), on Coop Pank AS-l õigus koheselt lugeda kokku lepitud

maksegraafik lõppenuks ning esitada kohtutäiturile täitmiseks lepingust nr xxxx tulenev nõue

summas 3100 eurot (millest arvestatakse maha kompromissilepingu alusel laekunud maksed)

ning arvestada põhinõude jäägilt jooksvat viivist seadusjärgses määras alates graafikujärgse

makse tasumata jätmisest.

1.5 Coop Pank AS kinnitab, et peale käesolevas kompromissis sätestatud kohustuste täitmist

puuduvad Coop Pank AS-l mistahes varalised või mittevaralised nõuded K. J. vastu, mis on

seotud laenulepinguga nr xxxx.

1.6 K. J. kinnitab, et käesoleva kompromissi sõlmimisel ning menetluse lõpetamisel puuduvad

K. J.el mistahes otsesed või kaudsed rahalised nõuded hageja vastu, sh menetlusega seotud

kulud.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-132538.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1

kalendripäeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD ja KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Coop Pank AS esitas 10.09.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K. J.

vastu põhivõla 2816,44 euro, intressi 211,38 eurot, sissenõudekulude 15 eurot, haldustasu 6 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivise 30,35 eurot nõudes. Samuti on esitatud tulevikus sissenõutavaks

muutuva viivise nõue põhinõudelt 0,060000% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Avaldusest

nähtuvalt, nõude aluseks on poolte vahel 16.01.2024 sõlmitud väikelaenulepingu nr xxxx, mille

kohaselt laenas Coop Pank AS K. J.ele 3000 eurot, intressiga 21,9% aastas. Võlgnik ei tasunud

maksegraafikus kokkulepitud makseid, mille tõttu ütles Coop Pank AS laenulepingu 28.08.2024

ennetähtaegselt üles.

Kohus tegi 11.09.2024 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 14.10.2024. Võlgnik

K. J. esitas 18.10.2024 nõudele vastuväite, milles soovib võlgnik tasuda võlgnevust maksegraafiku

alusel. Pärnu Maakohtu 15.11.2024 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle

hagimenetlusse Harju Maakohtule. Kohus kohustas 15.11.2024 määrusega Coop Pank AS-i esitama

oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi

kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus

lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega

või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 486

lg 4 kohaselt, kohus menetleb kompromissilepingut käesoleva seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu

kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita,

jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses käesoleva seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt.

Pooled esitasid 27.11.2024 kohtule kompromissi, mida kohus ei kinnitanud. Hagiavaldusele

ettenähtud vormis põhjendatud nõuet, millest nähtuksid hagi ja laenulepingute aluseks olevad

asjaolud, ei ole kohtule esitatud. Kohus ei saanud maksekäsu kiirmenetluses esitatu pinnalt

järeldada, et K. J.ele laenude andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellest

tulenevalt palus kohus hagejal täpsustada kompromissi aluseks oleva väikelaenu lepingu nr xxxx

sõlmimise asjaolusid ja selgitada, kuidas vastutustundliku laenamise kohustust täideti, mis tõendid

koguti, kuhu päringud tehti, mis järeldused tõenditest ja päringutest tehti. Samuti palus kohus

hagejal selgitada, kuidas hageja täitis makseraskustesse sattunud kliendi (kostja) osas võla

restruktureerimismeetmeid (nagu on selgitatud Finantsinspektsiooni märgukirjas 02.10.2020 nr

4.11-3.1/5321 „Krediidilepingust tulenevate kohustuse restruktureerimise kohta tulenevalt

krediidivõtjast võlgniku makseraskustest“).

3. Hageja esitas 20.12.2024 kohtu nõudel selgitused vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise

kohta ja 16.01.2025 laenulepingu nr xxxx. Hageja tõi välja, et kompromissisumma 3100 eurot

sisaldab põhivõlga 2816,44 eurot, kõrvalnõudeid 172,68 eurot ja riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse

avalduselt 110,88 eurot. Hageja selgitas, et kompromissilepingu sõlmimisel tehti kostjale järgmised

järeleandmised:

hageja võimaldas kostjale tasuta täielikku maksepuhkust, kuna nõustus kostja sooviga asuda

laenumakseid tasuma alates 10.veebruarist 2025,

hageja vähendas kogunenud viivist ja lõpetas viivise arvestuse,

hageja vähendas igakuist laenumakset võrreldes algselt sõlmitud laenulepinguga (116,26

eurolt 100-le eurole, vt lisa 1 lk 7),

maksete tasumisega võlgnevusse jäämisel lepiti kokku vähendatud viivisemäär (ei rakendata

laenulepingujärgset viivist 21,9% kuus, vaid seadusejärgset viivisemäära).

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kostja võla suhtes sõlmitud kokkulepe ei halvenda võlgniku

olukorda ning ei ole teada, et valitud restruktureerimismeetmed oleksid sobimatud (vastavalt

Finantsinspektsiooni märgukirjale 02.10.2020 nr 4.11-3.1/5321 „Krediidilepingust tulenevate

kohustuse restruktureerimise kohta tulenevalt krediidivõtjast võlgniku makseraskustest“). Kohus on

seega seisukohal, et esitatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole

vastuolus seaduse ega heade kommetega ning kompromissi on võimalik täita.

4. Pooled on kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise õigust kompromissi kinnitava

ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele vastavalt TsMS § 64 lg 2 ja § 661 lg 4.

5. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama

kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist

loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

Kooskõlas TsMS § 430 lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina

kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissiga menetlust lõpetav määrus on täitedokument

(täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1).

Menetlusosalised on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus

leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.

6. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab

tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või

selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise

menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt

õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi

saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks

tunnistada.

7. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud

ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude jaotuses kokku leppinud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik