2-24-16453/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Alo Noormets

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.01.2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-16453

Tsiviilasi

Z.Y hagi U.Y vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

2589,48 eurot

Hageja (laps): Z.Y (isikukood XXX);

Hageja seaduslik esindaja (ema): R.V (isikukood XXX);

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karin

Antsov;

Kostja (isa): U.Y (isikukood XXX).

Viimase kohtuistungi aeg

asja lahendamine kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Z.Y hagi U.Y vastu.

2. Mõista Märt Z.Y Z.Y kasuks tagasiulatuvalt välja elatis perioodi 01.01.2024 kuni

31.10.2024 eest kokku summas 2795 eurot 3 senti.

3. Mõista Märt Z.Y Z.Y kasuks välja elatis perioodi 01.11.2024 kuni 31.01.2025 eest

kokku summas 863 eurot 16 senti.

4. Mõista Märt Z.Y Z.Y kasuks alates 1. veebruarist 2025 kuni Z.Y täisealiseks

saamiseni (xxxxxxxxxxxxxxx) välja igakuine elatis 287 eurot 72 senti [272 eurot 76

senti (baassumma) + 54 eurot 96 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)], mis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

5. Kohustada U.Y-d tasuma kohtuotsuse resolutsiooni p-dega 2 ja 3 Z.Y kasuks

väljamõistetud elatis R.V pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx selgitusega „Z.Y

elatis 01.01.2024 kuni 31.01.2025“.

6. Kohustada U.Y-d tasuma Z.Y-le kohtuotsuse resolutsiooni p-ga 4 väljamõistetud

igakuist elatist, mis muutub sissenõutavaks pärast käesoleva lahendi jõustumist,

R.V pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx hiljemalt jooksva kuu 5. kuupäevaks

selgitusega "Z.Y elatis", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest

elatist makstakse.

7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

8. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Pool võib esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil. Kui pool taotleb

menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Z.Y (edaspidi ka laps või hageja) esitas 29.10.2024 kohtule hagiavalduse U.Y (edaspidi

ka isa või kostja) vastu elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt soovib

hageja, et kohus mõistaks kostjalt tagasiulatuvalt alates 01.01.2024 kuni hagiavalduse

esitamiseni 2024.a oktoobrini välja perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatava

seadusjärgse miinimumelatise elatise kindla summana (perioodi 01.01.2024 kuni

31.03.2024 eest 780,99 eurot ja perioodi 01.04.2024 kuni 31.10.2024 eest 2014,04 eurot)

ning alates hagiavalduse esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni samuti PKS § 101

alusel arvutatava seadusjärgse miinimumelatise muutuva suurusena. Hagiavalduse

kohaselt on lapse ema R.V ja isa U.Y ning alates 2023.a lõpust on hageja koos ema ja

vennaga kolinud välja pere senisest elukohast. Hageja elab igapäevaselt ema juures ja on

ema ülalpidamisel. Kostja kui lapsest lahus elav vanem ei ole täitnud omapoolset

ülalpidamiskohustust hageja suhtes ning kõik hageja ülalpidamisega seotud kulud on

kandnud ema.

2. Kostja teatas 19.11.2024 hagivastuses, et ei nõustu elatisenõudega, kuna ta ei usalda lapse

emale elatisraha maksta. Kostja juhtis tähelepanu ka lapse ülekaalule ning tegi ettepaneku

palgata lapse tervisega tegelemiseks personaaltreener. Kostja tegi hagivastuses kohtule

kompromissettepaneku, mis hõlmas endas eelkõige lapse tervisega seonduvat (teostada

lapsele terviseekspertiis, jälgida lapse toitumiskava ja personaaltreeneri juhiseid jms),

mitte aga lapsele elatise maksmist.

3. Hageja jäi oma 09.12.2024 seisukohtades haginõuete juurde ja leidis, et need tuleks

rahuldada. Hageja tõi välja, et kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et ta ei ole alates

01.01.2024 täitnud hageja ees ülalpidamiskohustust. Hageja pidas kostja viiteid lapse

tervisele ja ülekaalule ning väiteid selle kohta, et kostja ei usalda lapse emale elatist

tasuda, ülalpidamiskohustuse täitmise kontekstis asjakohatuteks.

4. Kuivõrd pooled avaldasid nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus menetluses, määras

kohus 23.12.2024 määrusega, et vaatab asja läbi kirjalikus menetluses ja teeb asjas otsuse

hiljemalt 22.01.2025.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-le 1 on õigustatud ülalpidamist saama alaealine

laps. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega

(edaspidi elatis). Sama paragrahvi 2. lõike järgi täidab alaealise lapse vanem lapse

ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või

kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.

6. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on alaealise lapse (hageja) isa. Kohus tuvastas

vastava asjaolu ka rahvastikuregistri andmetest. Lisaks nähtub hagiavalduse lisaks nr 4

olevast 26.09.2024 kuupäeva kandvast DNA-uuringu ekspertiisiaktist nr 24T-GL00152, et

U.Y saab 99,999999% tõenäosusega olla Z.Y bioloogiline isa.

7. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja elab alates 2023.a lõpust koos emaga

ning isa ei ela lapsega koos ega ole osalenud sellest ajast saati ka lapse ülalpidamises.

Kostja ei ole väitnud, et ta on lapsele kõnealusel perioodil elatist tasunud või osalenud

lapse ülalpidamisel muul viisil. Seega on kohtu hinnangul täidetud PKS § 97 p-s 1 ja §-s

100 sätestatud eeldused kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmiseks.

8. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis alaealisele lapsele olla väiksem kui PKS §

101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla

summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise

alused. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma oli 01.01.2022. a

seisuga 200 eurot ühe lapse kohta ja seda indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega.

Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti

eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Järgmiseks tuleb PKS § 101 lg 5 kohaselt

arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused

saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 näeb ette, et

kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist

ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga. Vastavalt PKS § 102 lg 2 II ja III lausele võib kohus mõjuval

põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus

võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes

elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps.

9. Kohtule arusaadavalt ei ole poolte vahel vaidlust ka selles, et riik maksab lapsetoetust

lapse emale. Samuti puudub vaidlus selles, et laps ei ole viimase aasta jooksul viibinud

isa juures keskmisel üle kuue ööpäeva. Kostja ei ole ka taotlenud, et kohus vähendaks

PKS § 102 lg 2 III lause alusel elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud summa.

10. Kohus ei pea ülalpidamiskohustuse täitmise kontekstis ja hagejale elatise tasumisel

asjakohasteks ka kostja väiteid selle kohta, et ta ei usalda lapse ema ning et laps on (ema

tegevuse(tuse) tõttu ülekaalus). Kuna lapsega kooselav ema on tema seaduslik esindaja

ning alaealisel lapsel on piiratud teovõime, siis on lapsega kooselav ema õigustatud

nõudma kostjalt elatise tasumist hagejale seeläbi, et kostja tasub elatise lapse ema

pangakontole. Lapse tervisesse ja kehakaalu puutuv ei ole aga ülalpidamiskohustuse

täitmise kontekstis üldse asjakohane, kuivõrd need seonduvad eelkõige lapse

isikuhooldusõiguslike küsimustega, mida kohus käesoleva ülalpidamisasja raames ei

aruta.

11. Hageja on kohtule esitatud hagis taotlenud, et kohus mõistaks kostjalt tagasiulatuvalt

alates 01.01.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 2024.a oktoobrini lapse kasuks välja

PKS § 101 alusel arvutatava seadusjärgse miinimumelatise elatise kindla summana

(perioodi 01.01.2024 kuni 31.03.2024 eest 780,99 eurot ja perioodi 01.04.2024 kuni

31.10.2024 eest 2014,04 eurot). Vastavalt PKS §-le 108 võib õigustatud isik nõuda

ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju

hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. PKS §

100 lg 4 näeb ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Seega on hageja nõue

tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks perioodi 01.01.2024 kuni hagiavalduse esitamise

kalendrikuu lõpuni, s.o kuni 31.10.2024 lubatav ja õiguspärane.

12. Justiitsministeerium on välja töötanud elatiskalkulaatori (www.just.ee/elatiskalkulaator),

mille alusel on menetlusosalistel ja kohtutel võimalik lihtsustatud korras välja arvutada

PKS § 101 alusel määratavat seadusjärgset miinimumelatist. Selleks tuleb kalkulaatorisse

sisestada lapse sünniaeg ning märkida, kellele maksab riik lapsetoetust ning mitu ööpäeva

aasta jooksul keskmiselt viibib laps elatist maksva vanema juures ühes kalendrikuus.

13. Seega kui sisestada elatiskalkulaatorisse hageja sünnikuupäev ning märkida, et hageja ei

ole viimase aasta jooksul kostja juures viibinud ühes kalendrikuus keskmiselt üle 6

ööpäeva ning lapsetoetus makstakse lapse emale, siis moodustab PKS § 101 alusel hageja

kasuks välja arvutatav seadusjärgne miinimumelatis perioodil 01.01.2024 kuni

31.03.2024 260,33 eurot kuus ning alates 01.04.2024 287,72 eurot kuus. Seda arvesse

võttes moodustab PKS § 101 lg 1 alusel hageja kasuks välja arvutatav elatis perioodi

01.01.2024 kuni 31.10.2024 eest kokku 2795,03 eurot [260,33€ (jaan.24) + 260,33€

(veebr.24) + 260,33€ (märts24) + 287,72€ (apr.24) + 287,72€ (mai24) + 287,72€

(juuni24) + 287,72€ (juuli24) + 287,72€ (aug.24) + 287,72€ (sept.24) + 287,72€

(okt.24)]. Võttes arvesse, et kostja ei ole kõnealusel perioodil hageja ülalpidamiseks elatist

tasunud, siis sellest lähtuvalt mõistab kohus kostjalt tagasiulatuvalt hageja kasuks välja

elatise perioodi 01.01.2024 kuni 31.10.2024 eest kokku summas 2795,03 eurot.

14. Lisaks on hageja kohtule esitatud hagis taotlenud, et kohus mõistaks kostjalt alates

01.11.2024.a (s.o hagiavalduse kohtule esitamisele järgnevast kalendrikuust) kuni lapse

täisealiseks saamiseni hageja kasuks välja PKS § 101 alusel arvutatava seadusjärgse

miinimumelatise. Kuivõrd PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest

ette, siis on käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga muutunud sissenõutavaks ka 2025.a

jaanuarikuu elatis. Sellest lähtuvalt määrab kohus esmalt kindlaks ja mõistab kostjalt

hageja kasuks välja käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud

PKS § 101 alusel arvutatava seadusjärgse miinimumelatise perioodi 01.11.2024 kuni

31.01.2025 eest. Kui sisestada elatiskalkulaatorisse hageja sünnikuupäev ning märkida, et

hageja ei ole viimase aasta jooksul kostja juures viibinud ühes kalendrikuus keskmiselt

üle 6 ööpäeva ning lapsetoetus makstakse lapse emale, siis moodustab PKS § 101 alusel

hageja kasuks välja arvutatav seadusjärgne miinimumelatis perioodi 01.11.2024 kuni

31.01.2025 eest kokku 863,16 eurot [287,72€ (nov.24) + 287,72€ (dets.24) + 287,72€

(jaan.25)]. Võttes arvesse, et kostja ei ole kõnealusel perioodil hageja ülalpidamiseks elatist

tasunud, siis sellest lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise perioodi

01.11.2024 kuni 31.01.2025 eest kokku summas 863,16 eurot.

15. Järgmisena määrab kohus kindlaks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja PKS § 101

alusel arvutatava seadusjärgse miinimumelatise, mis muutub sissenõutavaks alates

01.02.2025 ja mida kostja on kohustatud tasuma igakuiselt kuni hageja täisealiseks

saamiseni. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus väljamõistetava elatise välja mõista kindla

summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise

alused. Riigikohus on 22.06.2022 otsuses kohtuasjas nr 2-19-19160 selgitanud (p-s 18), et

kui kohus mõistab elatise välja muutuva suurusena, on lahend selge ja täidetav, kui kohus

on märkinud resolutsioonis elatise kogusumma ning toonud välja elatise arvutamise alused

selliselt, et iga elatise suurust määrav komponent on märgitud summaliselt (eurodes).

Lisaks peab resolutsioonist nähtuma, milliseid komponente tuleb perioodiliselt ümber

arvutada ning millised on ümberarvutamise alused. Piisav on viide seaduse sättele, mis

reguleerib elatise komponendi ümberarvutamise aluseid. Riigikohus kinnitas, et kui kohus

mõistab välja elatise muutuva suurusena PKS § 101 lg 2 mõttes, ei pea kohus elatise

suurust alates 1. jaanuarist 2022 kuni lahendi tegemise ajani vastavas kohtuastmes kindla

summana välja arvutama. Kuna osas, mis puudutab elatist alates 1. jaanuarist 2022, on

elatise suuruse arvutamise alused samad, võib kohus selles osas elatise ühtselt välja mõista

muutuva suurusena. Riigikohus leidis, et PKS § 101 alusel arvutatud muutuva suurusega

elatise kohta tehtud kohtulahendi resolutsioon on selge ja täidetav, kui sellest tuleneb, et

elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil, kui baassummat indekseeritakse vastavalt PKS §

101 lg-le 3 ning PKS § 101 lg-t 4 arvestades muutub summa, mis tähistab kolme protsenti

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Viidatud sätete sõnastust ei ole vaja

kohtulahendi resolutsiooni kopeerida. Eelnevale kahele komponendile lisaks on PKS § 101

alusel arvutatud muutuva suurusega elatise kohta tehtud kohtulahendi resolutsioonis

võimalik täpsustada ka muid aspekte. Kuna alaealisele lapsele mõistetakse elatis välja kuni

tema täisealiseks saamiseni, on soovitatav märkida kohtulahendi resolutsioonis lapse

täisealiseks saamise kuupäev. Kohtulahendi resolutsioonis saab välja tuua ka näiteks selle,

et elatise suurus muutub, kui muutub PHS §-de 17 ja 21 mõttes lapsetoetuse või lasterikka

pere toetuse suurus. Sel juhul tuleb välja tuua, millisest ajast alates toetuse suuruse

muutumist igakuise elatise arvutamise juures arvesse võetakse.

16. Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks alates 01.02.2025 kuni hageja

täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxx) välja igakuise elatise 287,72 eurot (272,76 eurot

(baassumma) + 54,96 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) -

40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja

4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

17. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hageja taotlusele kindlaks otsuse täitmise

korra. Hageja taotles hagiavalduses, et kostja maksaks elatise hiljemalt jooksva kuu 5.

kuupäevaks lapse ema pangakontole. Kuivõrd PKS § 100 lg 4 sätestab põhimõtte, et

elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette, siis peab kohus õiglaseks, kui kostja peab

igakuise elatise maksmise kohustuse täitma hiljemalt jooksva kuu 5. kuupäevaks. Sellest

lähtuvalt määrab kohus, et hageja kasuks väljamõistetud igakuine elatis tuleb tasuda lapse

ema pangakontole hiljemalt jooksva kuu 5. kuupäevaks selgitusega "Z.Y elatis", näidates

makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Ka perioodi 01.01.2024

kuni 31.01.2025 eest hageja kasuks väljamõistetud elatis tuleb kostjal kanda lapse ema

pangakontole.

18. Hagi hinna osas märgib kohus järgmist. TsMS § 123 alusel võetakse hagi hinna

arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Vastavalt TsMS § 129 lõikele 2 on seadusest

tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate

maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest

saadav summa. Hageja nõue oli välja mõista elatis PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud

summas kuni hageja täisealiseks saamiseni. Seega on hagi hind kokku 2589,48 eurot

[287,72€ x 9 kuud].

MENETLUSKULUD

19. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

20. Hageja on hagis taotlenud, et kohus jätaks menetluskulud TsMS § 164 lg 2 alusel kostja

kanda, sest olukorras, kus hageja nõudis kostjalt kohtuväliselt elatise tasumist ning kostja

keeldus sellest, oleks ebaõiglane jätta hageja menetluskulud tema enda kanda. Ehkki

kohus mõistab, et hageja seisukohalt vaadates võib menetluskulude poolte endi kanda

jätmine tunduda tema poolt esile toodud põhjendustel ebaõiglane, siis sellest hoolimata ei

pea kohus põhjendatuks jätta menetluskulud antud olukorras kostja kanda. Kohus leiab, et

käesolev ülalpidamisasi oli oma olemuselt selline, milleks hagejal ei olnud tingimata

vajalik endale lepingulist esindajat palgata, vaid hagi koostamise ja esitamisega oleks

edukalt hakkama saanud ka lapse ema ise. Pooltel ei tekkinud sealjuures vaidlust

seadusjärgse miinimumelatise suuruse üle ega ka selle üle, kas antud juhul esineb mõjuv

põhjus selle vähendamiseks. Seega oleks hageja saanud mõistlikult võttes vältida endale

lepingulise esindaja kulude näol menetluskulude tekkimist. Eeltoodust tulenevalt otsustab

kohus jätta kummagi poole menetluskulud poolte endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/

Alo Noormets

kohtunik