3-24-3183/37 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

21.01.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3183

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus anda luba pikendada X. X

kinnipidamiskeskus kinnipidamist

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Katri

Bergmann

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –

X. X (sündinud xx.xx.xxxx), esindaja advokaat Kristina

Ivanova

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses, kohtuistungil 16.01.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirvalveameti taotlus ning anda luba

X. X

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 21.05.2025 (kaasa arvatud).

2. Tõlkida määruse resolutsioon, edasikaebamise kord ja kohtu põhjendused X. Xle

puštu keelde. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb määrust viivitamatult X. Xle tutvustada

ja selgitada, et tõlge edastatakse talle pärast selle valmimist.

3. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 13.01.2025 Tallinna Halduskohtule

taotluse loa saamiseks X. X (puudutatud isik) kinnipidamiskeskuses kinnipidamise

tähtaja pikendamiseks kuni 4 kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise

seaduse (VRKS) § 362 lg 5 alusel. Taotlusest, sh PPA viidatud 19.11.2024 taotlusest

nähtub järgnev:

1)

PPA pidas Afganistani ja Pakistani kodanikust puudutatud isiku kinni

24.05.2023 kl 04.18 pärast ebaseaduslikku Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi

vahelise ajutise kontrolljoone ületamist kl 01.14. Isik väitis, et on Afganistani kodanik.

Isiku asjade hulgast leiti koopia Afganistani Islamivabariigi ID-kaardist. Isikul puudus

seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks ning ta peeti

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 alusel 48 h kinni. Isik

3-24-3183

esitas 24.05.2023 kell 10.40 suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik peeti VRKS

§ 361 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 4 alusel kinni.

Isik loobus 25.05.2023 rahvusvahelise kaitse taotlusest ning peeti kinni VSS § 15 alusel.

Tartu Halduskohus andis 25.05.2023 määrusega nr 3-23-1153 loa tema kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks mitte kauemaks kui 25.07.2023.

Puudutatud isik esitas 30.05.2023 avalduse rahvusvahelise kaitse saamiseks. Ta peeti

31.05.2023 kinni VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel. Tallinna Halduskohus andis 02.06.2023

määrusega nr 3-23-1196 loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

mitte kauemaks kui 02.08.2023. Tallinna Halduskohus pikendas 31.07.2023 antud määrusega

isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamise tähtaega kuni 30.11.2023.

PPA lükkas 31.10.2023 otsusega tagasi isiku rahvusvahelise kaitse taotluse, vormistas

ettekirjutuse Eestist koheseks lahkumiseks Pakistani ning kohaldas Schengeni

sissesõidukeeldu 5 aastaks. Puudutatud isik esitas PPA otsuse peale kaebuse Tallinna

Halduskohtule. Tallinna Halduskohus jättis 14.03.2024 otsusega asjas nr 3-23-2774 kaebuse

rahuldamata. Menetlus on pooleli ringkonnakohtus (istungi ajaks on määratud 07.04.2025).

Kuna Tallinna Halduskohus peatas kohtuotsusega esialgse õiguskaitse korras PPA 31.10.2024

otsuse kehtivuse, on isik rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses kuni kohtumenetluse lõpuni

asjas nr 3-24-2774.

PPA esitas 22.11.2023 taotluse loa saamiseks isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise

tähtaja pikendamiseks kuni 4 kuuks. Tallinna Halduskohus ei rahuldanud 28.11.2023

määrusega nr 3-23-1196 taotlust. Puudutatud isik vabastati 29.11.2023. Tema viibimiskohaks

sai varjupaigataotlejate Vao keskuse Vägeva üksus. Vao keskuse juht teavitas 12.05.2024, et

puudutatud isik puudus õhtuselt loenduselt ning tal puudus luba ööbida keskusest väljas.

Leedu Migratsiooniamet saatis 24.05.2024 PPA-le tagasivõtupalve puudutatud isiku

tagasivõtmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 604/2013 (Dublin III

määrus) artikkel 18 lg 1 alusel, mille PPA rahuldas. Isik võeti Ikla piiripunktis vastu

19.11.2024.

2)

Taotluse aluseks on VRKS § 361 lg 2 p 5. Puudub vaidlus, et isik oli kinni

peetud VSS alusel (haldusasi nr 3-23-1153), et täita talle koostatud

lahkumisettekirjutust väljasaatmiseks Afganistani. Isik taotles rahvusvahelist kaitset

alles siis, kui talle selgitati kriminaalmenetluse raames uuesti, et tal on kohustus

lahkuda kodakondsusjärgsesse riiki. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles 5

päeva pärast ebaseaduslikult riigis viibiva isikuna kinni pidamist, asudes väitma, et

teda rõhutakse poliitiliste vaadete tõttu. Seega esitas ta rahvusvahelise kaitse taotluse,

kuna sai aru, et tema edasine liikumine on Eesti ametvõimude poolt takistatud ning ta

saadetakse tagasi kodumaale või riiki, kust ta Eestisse saabus. Isik väitis, et saabus läbi

Tadžikistani, Kasahstani ja Venemaa. Tegelikult lahkus ta Pakistanist seaduslikult,

lendas Dubaisse ja sealt edasi Venemaa viisaga Moskvasse. Algul taotles isik

varjupaika põhjusel, et kardab Afganistanis Talibani. Kui selgus, et ta võidakse saata

ka Pakistani, väitis ta end seal ootavat veritasu või arreteerimist. Isiku näol on tegemist

varjupaigasüsteemi kuritarvitajaga.

3)

Esineb põgenemisoht VSS § 68 p 2 mõttes. PPA leidis rahvusvahelise kaitse

menetluse raames pildi isikule väljastatud Pakistani isikut tõendavast dokumendist (ID

kaardi numbriga xxxxxxxxxxxxxx). Pakistani valitsuse koduleheküljelt on võimalik

leida sarnase välimusega dokumendi taotlemise võimalus, mille kohaselt on sellist

dokumenti võimalik taotleda täisealistel Pakistani kodanikel. Lisaks on telefoni

läbivaatusel leitud pilt isikule kuuluvast Araabia Ühendemiraatide kehtivast

2(7)

3-24-3183

elamisloast numbriga xxx-xxxx-xxxxxxx-x, kus on märgitud tema rahvuseks Pakistani

kodanik. PPA on tuvastanud, et isik omab Afganistani ja Pakistani

topeltkodakondsust. Isik tunnistas 11.10.2023 läbi viidud vestlusel, et varjas teadlikult

enda Pakistani kodakondsust.

4)

Isiku suhtes esineb põgenemisoht ka VSS § 68 p 6 mõttes. Ta ületas

ebaseaduslikult Eesti ja Venemaa vahelise ajutise kontrolljoone ja varjas end

politseinike eest. Isik on korduvalt PPA-le teada andnud, et soovib minna Saksamaale,

tal ei olnud plaani Eestisse jääda. 11.05.2024 põgenemisoht realiseerus. Isik on

tagasipöördumisnõustajale nii novembris 2024 kui ka 13.01.2025 väitnud, et ei

kavatse tagasi pöörduda. Lähtuvalt isiku varasemast tegevusest ja soovist liikuda edasi

teise liikmeriiki, ei ole eluliselt usutav, et välismaalane jääb kohtumenetluse lõpuni

Eestisse ja on valmis võimalikuks väljasaatmiseks Pakistani. Varasemalt pole

dokumentide puudumine takistanud tal ületada riigipiire, mille vahel on piirikontroll.

Schengeni alal saab isik märkamatult edasi liikuda, kuna puudub piirikontroll ja on

ilmne, et isik võib ka tulevikus liikuda temale sobivasse liikmeriiki.

5)

Põgenemisoht tuleneb ka VSS § 68 p-st 9. Puudutatud isik lahkus 12.05.2024

Vao keskusest ning Leedu ametnikud pidasid ta kinni Tallinn-Berliin bussis.

20.05.2024 esitas isik Leedus rahvusvahelise kaitse taotluse.

6)

Isikust lähtuvat põgenemiseohtu ei ole võimalik maandada leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamisega. Vabastamise korral võib ta järjekordselt

ebaseaduslikult lahkuda. Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et PPA on teinud isiku

rahvusvahelise kaitse osas tagasilükkava otsuse ja esimese astme kohus nõustus PPA

seisukohaga. Isik on teadlik ka tema suhtes tehtud sissesõidukeelust, mis võib

motiveerida teda menetlusest kõrvale hoidma. Isiku elama suunamine kindlaks

määratud elukohta ei vähendanud temast tulenevat põgenemisohtu, lisaks pole PPA-le

teadaolevalt isikul Eestis võimalikku elukohta. Ta ei ole varem Eestis käinud. Isiku

jätkuv soov on minna Saksamaale, kus tal on sugulased ja pereliikmed. Puudutatud

isik ületas teadlikult ja tahtlikult ebaseaduslikult Venemaa ja EL liikmesriigi vahelise

piiri. Ta lahkus loata temale määratud viibimiskohast. Seega ei järgi isik talle

kohaldatud järelevalvemeetmeid ning ta võib taaskord omavoliliselt ja ebaseaduslikult

lahkuda, et jätkata teekonda endale sobivasse Euroopa riiki. Põgenemisohtu jaatas ka

Tallinna Ringkonnakohus 04.07.2023 määruses 3-23-1196 (p 10).

7)

Isikul puuduvad sidemed Eestiga, tal ei ole Eestis elu- ega töökohta ning

perekonnaliikmeid. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud majutus, toitlustus,

vajadusel arstiabi, psühholoogiline nõustamine ja on võimalus viibida värske õhu

käes. Kuigi isiku kinnipidamise riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, ei saa valitud

abinõu pidada ülemääraseks, võttes arvesse isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis.

PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamistähtaja

pikendamine vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega.

2. Puudutatud isik leiab 15.01.2025 seisukohas, et taotlus on põhjendamatu.

1)

VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Mistahes kinnipidamist

kuni 48 tunniks, mis on toimunud VSS § 15 lg 1 alusel, ei saa pidada kinnipidamiseks

lahkumiskohustuse menetluse raames. Määrav pole kinnipidamise algne ajend, vaid

selle seos lahkumiskohustuse menetlusega ning oluline on tuvastada hetk, mil PPA sai

teada, et isik viibib riigis ebaseaduslikult. Praegusel juhul peeti isik füüsiliselt kinni

kell 04.18 ja tehti erinevaid menetlustoiminguid, et selgitada välja tema riigis

viibimise alus. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse kell 10.40. Isikut ei saanud

kell 04.18 kinni pidada väljasaatmise eesmärgil, vaid üksnes andmete kontrollimiseks.

3(7)

3-24-3183

Seega ei peetud isikut kinni väljasaatmise eesmärgil direktiivi 2008/115 IV peatüki

mõttes. Ajal, mil isik oli rahvusvahelise kaitse taotlusest loobunud, oli ta taotleja

staatuses. Isiku kinni pidamise eesmärk on vaid väljasaatmise ellu viimine.

2) Põgenemisohtu VSS § 68 p 2 mõttes ei ole. Säte eeldab, et välismaalane on esitanud

valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse taotlemisel.

Käesoleval juhul tuvastati puudutatud isiku kodakondsus ajal, mil isiku staatus ja

viibimisalus ei olnud teada ehk sh ka enne rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist.

Kui isik esitab valeandmeid või võltsitud dokumendi selleks, et tõendada enda Eestis

viibimise seadusliku aluse olemasolu, ei ole VSS § 68 p 2 kohaldamise eeldused

täidetud.

3)

Isik lahkus Leetu ainult selleks, et hankida täiendavaid tõendeid kodakondsuse

kohta, mis olid Leedus viibiva sõbra käes. Tal oli ostetud tagasisõidupilet, kuid seda

pole alles. Pileti ostmist kinnitab kirjalikult isiku sõber Q. Q, kes piletid ostis. Sõbral

ei ole alles ostu kinnitavat väljavõtet, kuna ta kaotas oma pangakaardi ja konto

andmed.

4)

Kinnipidamine ei ole proportsionaalne. Pole teada, millal isik saab jõustunud

kohtuotsuse seoses rahvusvahelise kaitse taotlusega (võimalus on esitada ka

kassatsioonkaebus) ja isiku kinnipidamise pikkuseks kujuneb tõenäoliselt rohkem kui

veel 4 kuud. Põgenemisohu suurenemist ei saa järeldada sellest, et rahvusvahelise

kaitse taotlus lükati tagasi, kuivõrd see otsus on vaidlustatud. Puudutatud isik rõhutab,

et tema suhtes ei ole sellist põgenemisohtu, mis õigustaks tema kinni pidamist.

5)PPA on kergekäeliselt jätnud kõrvale leebemad meetmed. Isikul on Eestis sõbrad, sh

elukoht sõbra juures. Tal on onu, kes on valmis teda rahaliselt toetama (andes 1000

eurot kuus) ja kellel on selleks rahalised võimalused olemas. Seega oleks isikul raha,

et broneerida endale majutus hostelis.

6)

Isikul on kogemus põgenemise tagajärgedest. Lisaks ei realiseerunud

põgenemisprognoos, kuivõrd isik ei ole tundnud huvi Saksamaale lahkumise vastu.

3. Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et tema eesmärk ei olnud põgeneda, ta läks

Leetu üksnes dokumente saama. Ta vajas dokumenti, et leida tööd ja avada

pangakonto. Originaaldokumendid on PPA käes, seega ei saakski ta põgeneda. Tema

ja tema pere elu oli Afganistanis ohus. Isik tunnistab, et luba riigist lahkumiseks ta ei

küsinud. Vabastamise korral tahaks ta Tallinnas tööle minna. Ta on teadlik, et teistest

riikidest tabamise korral saadetaks ta Eestisse tagasi.

4. PPA selgitas kohtuistungil, et ajutise kontrolljoone ületus isiku poolt peale kella 01

öösel tuvastati kaamera vahendusel. Arvestades eelkõige piiriületuse asukohta ja

sisenemise viisi, oli selge, et isik on riiki sisenenud ebaseaduslikult. Seega tuvastas

PPA isiku kinni pidamisel piiri läheduses kell 04.18 enda hinnangul koheselt isiku

ebaseadusliku riigis viibimise.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa

(halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 264 lg 1).

6. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse

korral kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui VRKS-s sätestatud

järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema

kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning igal üksikjuhtumil peab arvestama

4(7)

3-24-3183

rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 362 lg 5 järgi

pikendab halduskohus rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa juhul, kui esinevad VRKS § 361 lg-s 2

sätestatud alus ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted. Kinnipidamine peab olema kooskõlas

proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal

üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid.

7. PPA tugineb taotluses kinnipidamise alusena VRKS § 361 lg 2 p-le 5. Selle kohaselt

võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui

välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on

põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse

lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.

Kinnipidamiseks esineb vältimatu vajadus eelkõige siis, kui on põhjendatud alus

kahelda, et isik võiks vastasel korral põgeneda või asuda ennast PPA eest varjama.

8. Kohus leiab, et praegusel juhul esineb kinnipidamise alus vastavalt VRKS § 361 lg 2

p-le 5. Riigikohus on selgitanud, et riigis viibimise aluse kontrollimine ja

lahkumisettekirjutuse tegemine ei pea toimuma rangelt ja formaalselt eristatavates

haldusmenetlustes. Tegemist võib olla sama menetluse erinevate staadiumidega,

millest esimene võib üle kasvada teiseks (Riigikohtu 12.04.2024 määrus nr 3-23-2232,

p 21). Euroopa Kohtu seisukohtadest võib järeldada, et tagasisaatmise otsuse

vastuvõtmine algab, kui pädev asutus on enda hinnangul tuvastanud isiku

ebaseadusliku riigis viibimise (p 22). Olukorras, kus ebaseaduslikult riigis viibimise

kahtluse tõttu kinni peetud isik esitab rahvusvahelise kaitse taotluse pärast hetke, mil

kahtlus tema ebaseaduslikust viibimisest leiab kinnitust, eesmärgiga nurjata enda

tagasisaatmine, on selgelt tegemist VRKS § 361 lg 2 p-s 5 ja direktiivi 2013/33/EL art

8 lg 3 p-s d kirjeldatud olukorraga ning see kehtib sõltumata asjaolust, kas isiku

kinnipidamine jõutakse enne taotluse esitamist mingil moel ümber vormistada.

Tagasisaatmise nurjamise eesmärgile võib mh viidata see, et isikul oli enne

kinnipidamist küllaldaselt võimalusi taotleda rahvusvahelist kaitset (vt määruse p 23).

9. Praegusel juhul peeti isik 24.05.2023 kell 04.18 kinni VSS § 15 alusel ning alustati

menetlustoimingutega pärast seda, kui eelnevalt oli kaamera vahendusel tuvastatud

ajutise kontrolljoone ületus kell 01.14. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse samal

päeval kl 10.40, mille järel peeti ta kinni VRKS alusel. Kohtu hinnangul on

põhjendatud PPA seisukoht, et mh piiriületuse asukoht ja sisenemise viis andsid PPA-

le põhjendatud aluse kahtluseks, et isik on riiki sisenenud ebaseaduslikult. Seega peeti

ta ebaseaduslikult riigis viibimise kahtluse tõttu kell 04.18 kinni nii riigis viibimise

aluse kontrollimiseks kui ka lahkumisettekirjutuse tegemiseks. Nagu kohtupraktikas

selgitatud, ei pea need toimuma rangelt eristatavates haldusmenetlustes, vaid üks võib

üle kasvada teiseks. Praegusel juhul tuvastas PPA enda sõnul koheselt pärast isiku

kinni pidamist tema ebaseadusliku riigis viibimise. Igal juhul nähtub konkreetse

juhtumi asjaoludest, et isikul oli küllaldaselt aega rahvusvahelise kaitse taotluse

esitamiseks, kuid ta esitas selle alles 6 tundi hiljem. Neid asjaolusid arvestades on

piisavalt alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga

lükata edasi või nurjata enda lahkumiskohustuse täitmist või väljasaatmist.

10. Kohus nõustub PPA hinnanguga, et puudutatud isiku varasemast käitumisest

tulenevalt põhjendab tema kinnipidamist põgenemisoht. Praegusel juhul esineb

põgenemisoht tulenevalt VSS § 68 p-dest 6 ja 9, mis seostavad põgenemisohu nii

sellega, et välismaalase käitumisest järeldub tema soovimatus lahkumiskohustust täita,

kui ka sellega, et välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest

Schengeni konventsiooni liikmesriigist.

5(7)

3-24-3183

11. Esiteks puudub vaidlus, et pärast isiku paigutamist Vao keskusse lahkus ta sealt

omavoliliselt. VRKS § 34 lg 1 kohaselt on taotleja kohustatud menetluse ajal elama

majutuskeskuses, kui PPA ei ole andnud isikule VRKS § 34 lg 2 alusel luba elada

väljaspool majutuskeskust. Leedu ametnikud pidasid isiku kinni aga Tallinn-Berliin

bussis. Isik kinnitas kohtuistungil, et ei küsinud riigist lahkumiseks luba. Isik väidab

põgenemisohu puudumist seetõttu, et ta on teadlik nii põgenemise tagajärgedest kui ka

sellest, et teistest riikidest tabamise korral saadetakse ta Eestisse tagasi. See väide ei

ole kohtu jaoks usutav. Juba Tallinna Halduskohtu 28.11.2023 määruses nr 3-23-1196

oli kirjas järgnev: „võib eeldada, et isikul on ka põhjendatud ja oluline huvi vastava

kohtumenetluse tulemuste osas ja isik ei lahku teise riiki kohtumenetluse käigus. Isik

on samuti teadlik, et menetluse ajal Eestist mõnesse teise Euroopa riiki lahkudes,

saadetakse ta kinnipidamise korral uuesti Eestisse.“ Nendest, praegusega väga

sarnastest kinnitustest olenemata lahkus isik siiski majutuskeskusest ja siirdus teise

riiki, kuritarvitades sellega kohtu usaldust. Kohtu arvates on põhjendatud alus arvata,

et varasem käitumine võib tõenäoliselt korduda. Isiku loata lahkumine Vao keskusest

ja Eesti riigist kinnitab kahtlust, et ta ei pruugi selgi korral riiki jääda.

12. Teiseks esineb põgenemiseoht ka seetõttu, et isiku hoiakutest ja käitumisest saab

järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Ta on rahvusvahelise kaitse taotluse

menetluses selgitanud enda tegelikku eesmärki: jõuda Saksamaale. Isiku selgitused

Leetu dokumendi järele sõitmise kohta ühes kavatsusega seejärel Eestisse naasta ei ole

veenvad. Isik peeti Leedus kinni üksnes seetõttu, et ametnikud kontrollisid Tallinn-

Berliin bussis tema dokumente. Pole eluliselt usutav, et isik ostis pileti Tallinn-Berliini

bussile, kuid soovis tegelikult minna Leetu. Ei isikul endal ega tema sõbral, kes

väidetavalt ostis pileti Leetu, ei ole alles nimelt Leetu pileti ostmist kinnitavaid

dokumente. Lisaks tõi PPA esile, et ka pärast Leedus viibimist ei ole isik esitanud

dokumente, mille järele ta väidetavalt sõitis.

13. Need asjaolud kinnitavad, et põgenemisoht on praegusel juhul reaalne.

14. Kohtu hinnangul on isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine põgenemisohu esinemist

arvestades proportsionaalne. On põhjendatud alus arvata, et leebemate järelevalvemeetmete

(VRKS § 29) kohaldamisel võib isiku hilisem kättesaadavus väljasaatmistoimingute

tegemiseks olla keeruline või võimatu ning leebemate meetmete kohaldamine ei tagaks isiku

Eestis viibimist. Kohustus elada majutuskeskuses ja reisidokumendi puudumine ei ole varem

takistanud isiku Eestist lahkumist: talle anti võimalus elada kindlaksmääratud elukohas (Vao

keskuses), kuid ta lahkus sealt omavoliliselt. Seega on põgenemiseoht juba realiseerunud.

Niisiis puudub vajalik usaldus, et isik järgiks edaspidi talle seatavaid nõudeid. Kohtule ei

nähtu, et isiku kinnipidamiskeskusse paigutamine oleks vastuolus tema tervise kaitse

vajadusega. Vajadusel on kinnipidamiskeskuses tagatud juurdepääs vajalikele

tervishoiuteenustele. Kohtule ei nähtu ka muid asjaolusid, mis välistaksid kinnipidamise

kinnipidamiskeskuses.

15. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud PPA taotlus rahuldada. Isik tuleb

kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui kinnipidamise alus langeb ära.

16. Käesolev määrus edastatakse nii PPA-le kui puudutatud isikule. Määruse

resolutsioon, vaidlustamisviide ja põhjendused tõlgitakse puudutatud isikule

arusaadavasse keelde. PPA-l tuleb määrust viivitamatult isikule tutvustada ja selgitada,

et tõlge edastatakse talle pärast selle valmimist.

17. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses

puudutatud isiku nime ja sünniaja tähemärgiga.

6(7)

3-24-3183

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)