2-23-10249/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-10249

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-23-10249

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

20.01.2025

Tallinn, AET vahendusel

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

Tsiviilasi

T L hagi AS CREDITINFO EESTI vastu isikliku õiguse

kahjustamise lõpetamisele kohustamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

T L (isikukood xxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Peep Rajavere

Kostja: AS Creditinfo Eesti (registrikood 10256137),

lepinguline esindaja vandeadvokaat T F

Asja lahendamise viis

Eelistung, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta hageja hagi kostja vastu rahuldamata.

2. Jätta maakohtu menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses

sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS

§ 177 lõikele 2.

NÕUDED, POOLTE SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK

Tsiviilasi nr 2-23-10249

1. Hageja esitas 19.07.2023 hagi kostja vastu, paludes kohtul kohustada kostjat: (1)

lõpetada AS SEB Pank sisestatud hageja maksehäire avaldamine läbi automatiseeritud liideste

(API-d) kui ka veebiportaalide e-krediidiinfo.ee ja minucreditinfo.ee vahendusel ja mistahes

muul viisil; (2) hoiduma AS SEB Pank sisestatud hageja maksehäire uuesti avaldamisest kuni

hageja suhtes läbiviidava pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse lõppemiseni. 30.10.2024. a istungil täpsustas hageja enda nõuet, paludes kohtul

keelata kostjal AS SEB Pank sisestatud hageja maksehäire avaldamine kuni hageja suhtes

läbiviidava kohustustest vabastamise menetluse lõppemiseni. Hageja tõi esile järgmised

asjaolud:



Alates märtsikuust avaldab kostja e-krediidiinfo ja minucreditinfo portaalides hageja

maksehäiret – et hagejal on alates 02.10.2020 võlgnevus krediidiasutusele suuruses

vahemikus 3200 - 12 800 eurot.



Hageja on endina pankrotivõlgnik. Hageja pankrotimenetlus lõppes lõpparuande

kinnitamisega 02.12.2020. a määrusega ning SEB Pank AS nõue 9735,91 eurot, mille

kohta on avaldatud maksehäire, on pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustus.

Pärnu Maakohus algatas 09.09.2021. a määrusega hageja kohustustest vabastamise

menetluse, jättis usaldusisiku määramata ning kohustas hageja ennast täitma

kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi. Kohustustest

vabastamise menetlus kestab veel kuni septembrini 2026.



Hageja on L äriühingus xxx OÜ juhatuse liige, xxx juhatuse liige ning OÜ xxx osanik

ja juhatuse liige.



Kuna hageja suhtes toimub alates 09.09.2021 pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise menetlus, mille käigus toimub nõuete rahuldamine ehk

täitmata jäänud kohustuste täitmine PankrS § 173 ettenähtud korras, siis ei saa seda

menetlust maksehäire avaldamisega kuidagi muuta ega kiirendada. Võlausaldajal

puudub kohustustest vabastamise menetluse ajal õigustatud huvi maksehäire

avaldamiseks, sest tema seisund sellest ei parane - nõudel on sissenõude keeld.



Samas kahjustab selle maksehäire avaldamine võlgniku head nime ning võimalusi

tegeleda ettevõtlusega ja teenida sissetulekut, mis oleks vajalik kohustustest

vabastamise menetluses võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ehk see kahjustab

otseselt teiste võlausaldajate huve. Puuduvad maksehäire avaldamist õigustavad

IKÜM ehk Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse 2016/679, Isikuandmete kaitse

üldmääruse art 6 lg 1 sätestatud asjaolud, eelkõige art 6 lg 1 punkt f asjaolu – et

maksehäire avaldamine kui andmete töötlemine oleks vajalik vastutava töötleja

(kostja) või kolmanda isiku (pank) õigustatud huvi korral, välja arvatud kui hageja kui

andmesubjekti huvid ja õigused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid, kaaluvad need

kostja või kolmanda isiku õigused või huvid üles. Maksehäire avaldamine rikub IKS §

10 lg 2 p 3 keeldu, mis näeb ette, et võlasuhte rikkumise kohta kolmandale isikule

andmete edastamine ei ole lubatud, kui see rikub liigselt andmesubjekti õigusi või

vabadusi.



Kui nõude täitmine toimub kohustuste vabastamise menetluses ja võlausaldaja ei saa

VÕS § 101 nõudega kohustuse täitmist kiirendada, on sama nõude kohta maksehäire

avaldamise põhjus ebaseaduslik – maksehäire avaldamisega isiku toimetuleku

Tsiviilasi nr 2-23-10249

kahjustamine, et sellega kallutada võlgnikku loovutama oma sissetulekust arestimisele

mittekuuluvat osa või loobuma muudest õigustest ja garantiides, mida annab talle

kohustustest vabastamise menetlus. Maksehäire avaldamist ei õigusta ka hageja

krediidivõimelisuse hindamise eesmärk, sest info hageja pankrotimenetlusest,

pankotimenetluse lõpetamisest ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise

kohta on kättesaadav avalikult.



Avaldamine kostja poolt rikub hageja subjektiivseid õigusi: (a) häbistab teda

õigustamatult ja kahjustab tema eraelu puutumatust, (b) samuti kahjustab tema

võimalusi teostada ennast äritegevuses – ehk kahjustab tema õigust eneseteostusele

ning (c) kahjustab tema omandi põhiõigust, sest piirab õigustamatult hageja võimalusi

sõlmida oma elu korraldamiseks vajalikke võlaõiguslikke lepinguid.



Õiguste kahjustamine väljendub selles, et nime ja maksehäire avaldamine põhjustab

hagejas hingelisi üleelamisi ja häbi – sest teda häbistatakse maksehäirega, avaliku

teatega võlgnetava rahalise kohustuse kohta, olenemata sellest, et ta on 13 aasta

jooksul, nii pankrotimenetluses kui kohustustest vabastamise menetluse jooksul

tasunud võlgu ja loovutanud kogu oma arestitava sissetuleku võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks.



Partnerid, kelle poole hageja kas eraisikuna enda tarbeks krediidi, kauba või teenuse

saamiseks pöörduvad, kontrollivad tema krediidivõime hindamiseks tema

krediidivõimet ja tasuta kostja hallatavast portaalist e-krediidiinfo, hageja peab

seletama ja tõendama oma maksevõimet, kuid reeglina partnerid keelduvad

maksehäire tõttu tehingu tegemisest. Samuti takistab maksehäire hagejal ettevõtlusega

tegemist, sissetuleku teenimist ja ka xxx kaudu avalikus elus osalemist. Esindades

kauba või teenuse tellimisel xxx OÜ-d, xxx OÜ-d või xxx, kontrollitakse ka tema kui

kauba või teenuse tellija esindaja tausta ja sageli ei osutata teenust ega müüda kaupa

selle hageja maksehäire tõttu ka tema esindatavale juriidilisele isikule. Samuti on tal

maksehäire tõttu võimatu leida võimetele vastavat tööd riigi-, KOV asutustes või

ettevõtlussektoris, sest nime ning maksehäire avaldamine kostja poolt kahjustab tema

head nime. Teda ei loeta maksehäire tõttu usaldusväärseks.



Maksehäire tekke ajaks märgitud 02.10.2020 ehk aeg, kui pankotimenetluses ei olnud

veel lõpparuannet kinnitatud (see toimus 2 kuud hiljem, 02.12.2020) - sellega luuakse

avaldatavate andmetega eksitav mulje, et maksehäire ese on uus võlg ehk et hageja on

oma varalisi kohustusi rikkunud pankrotimenetluse ajal või pärast pankrotimenetlust

ehk „jälle”. See loob hagejast eksliku ja ebaõige kuvandi kui eriti häbematust või

ebaausast võlgnikust, kes jätkab kohustuste rikkumist pärast pankrotimenetlust või

hoolimata läbitud pankrotist.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja peamised vastuväited olid järgmised:



võlaandmeid hageja võla kohta AS-ile SEB Pank ei ole kostja avaldanud viisil, mis

saaks teotada hageja mainet või head nime, sest tegemist on n-ö kuiva infoga, milles ei

sisaldu halvustavat või alandavat hinnangut hageja suhtes. Andmete sisu on üksnes

teave hageja võla kohta krediidiasutuse ees ning andmed on avaldatud keskkonnas,

milles avaldatakse üksnes võlainfot ning kuhu n-ö juhukülastaja uudiseid lugedes ei

satu. Andmed ei ole piiramatult avalikkusele kättesaadav, vaid sinna sisestatud

Tsiviilasi nr 2-23-10249

andmeid saavad näha vaid registreeritud kasutajad, kes peavad enne füüsilise isiku

kohta võlaandmete päringu tegemist ennast identifitseerima, deklareerima õigustatud

huvi võlaandmete saamise vastu ja kellele andmete edastamine registreeritakse.



Kostja töötleb hageja isikuandmeid võla kohta IKS § 10 lg 1 alusel. Seega eksisteerib

kostja poolt hageja võlaandmete töötlemiseks õiguslik alus. Eelkõige on huvi isikute

krediidivõimelisuse hindamiseks ning vastutustundliku laenamise põhimõtte

täitmiseks. Mõlemad eesmärgid on ühiskonnas prioriteetsed ning seadusega

tunnustatud (vt KAVS § 49 ja § 50). Tõeste võlaandmete töötlemine on

eesmärgipärane ning oluline, sest vastava info kättesaadavuse piiramine võib viia ka

hageja võlgadest vabastamise menetluse soovimatu tulemuseni, sest uute kohustuste

võtmine hageja poolt olukorras, kus tal on suured ja pikema aja jooksul täitmata

kohustused varasemate võlausaldajate ees, võivad tingida hageja korduva

maksejõuetuse.

3. Täiendavalt selgitas hageja järgmist:



Info hageja pankrotimenetlusest, pankotimenetluse lõpetamisest ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamise kohta on kättesaadav kostja hallatavas portaalis

(www.e-krediidiinfo.ee) hageja faktiraport. Avalikest allikatest (Riigiteataja portaalis)

on kättesaadav info hageja füüsilise isiku pankroti väljakuulutamise kohta.



Pangad on keeldunud laenupakkumise tegemisest ja laenu andmisest xxx OÜ-le (kelle

juhatuses on hageja) põhjusel, et pakkumise tegemisel võetakse arvesse kogu avaliku

teabe nii ettevõtte kui seotud isikute kohta ja et ettevõte ei mahu panga poolt soovitud

raamidesse.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata.

5. Hageja on esitanud kahju tekitava tegevuse keelamise nõude. Hageja nõue võiks

kuuluda rahuldamisele VÕS § 1055 lg 1 alusel. Selle eeldused on järgmised: 1) kostja on

pannud toime õigusvastase teo; 2) õigusrikkumine on kestev. VÕS § 1055 lg 1 kohaldamine

ei eelda rikkuja süüd (RKTKo 3 2-1-48-10, p 20).

6. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab

otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis

asjaolud on tuvastatud tõendite alusel (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

7. Nõude esimese eelduse osas on hageja esitanud järgmised asjaolud, mille üle vaidlus

puudub (ning mille kohus tuvastab ilma, et hindaks tõendeid, mis on esitatud nende faktide

tõendamiseks, TsMS § 231 lg 2):

7.1.

Kostja on äriühing, mis tegeleb oma kutse ja majandustegevuses füüsiliste ja

juriidiliste isikute krediidiriski hindamise ja selleks vajalike andmete kogumise ja

avaldamisega, et teenuse kasutajad saaksid otsuste tegemisel hinnata oma võimalike partnerite

tausta ja krediidiriski. Kostja avaldab oma kogutud andmeid läbi automatiseeritud liideste

Tsiviilasi nr 2-23-10249

(API-d) kui ka veebiportaalide e-krediidiinfo.ee ja minucreditinfo.ee vahendusel. Muu

tegevuse hulgas peab kostja maksehäireregistrit, milles annab registri kasutajatele võimaluse

sisestada andmeid enda võlglaste ja võlgade kohta. Kostja avaldab need andmed oma

internetilehtedel – juriidilisest isikust kasutajad saavad maksehäireid vaadata portaalis e-

krediidiinfo.ee internetilehel https://www.e-krediidiinfo.ee/ ning füüsilised isikud saavad enda

ja teiste portaalis minucreditinfo.ee internetiaadressil isikute maksehäireid vaadata

https://www.minucreditinfo.ee/et/. Omaksvõtt istungil (protokoll al 01:19:31).

7.2.

Alates 2023. a märtsikuust (protokoll al 01:28:40) avaldab kostja portaalides

e-krediidiinfo ja minucreditinfo hageja maksehäiret – et hagejal on alates 02.10.2020

võlgnevus krediidiasutusele suuruses vahemikus 3200 – 12 800 eurot; maksehäire

võlausaldaja on SEB Pank AS ja nõude summa on 9730,59 eurot. Omaksvõtt istungil

(protokoll al 01:25:48).

7.3.

Hageja on endina pankrotivõlgnik, kelle füüsilise isiku pankrotiasja kohtumenetlus ja

pankrotimenetlus kestsid 12 aastat, 2008-2020. Hageja pankrotimenetlus lõppes lõpparuande

kinnitamisega 02.12.2020. a määrusega ning SEB Pank AS nõue 9735,91 eurot, mille kohta

on avaldatud maksehäire, on pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustus. Pärnu Maakohus

algatas 09.09.2021. a määrusega hageja kohustustest vabastamise menetluse, jättis

usaldusisiku määramata ning kohustas hageja ennast täitma kohustustest vabastamise

menetluses usaldusisiku kohustusi. Kohustustest vabastamise menetlus kestab veel kuni

septembrini 2026. Omaksvõtt istungil (protokoll al 01:28:57).

7.4.

Hageja on xxx OÜ juhatuse liige, xxx juhatuse liige ning OÜ xxx osanik ja juhatuse

liige. Omaksvõtt istungil (protokoll al 01:35:21)

8. Kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev, võib kannatanu nõuda kahju tekitava

käitumise lõpetamist (VÕS § 1055 lg 1). Kuigi esmases hagiavalduses tugines hageja ka

sellele, et on rikutud tema isiklikke õigusi, siis kohtuistungil (protokoll al 01:16:37) selgitas

hageja, et ta soovib tugineda IKS normide rikkumisele ega soovi välja tuua, mis hageja

hinnangul oli ebaõige faktiväide või ebakohane väärtushinnang.

9. Kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati seadusest tuleneva

kohustust rikkuva käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 7). Riigikohtu praktika kohaselt saavad

VÕS § 1045 lõike 1 punkti 7 mõttes kaitsenormideks olla ka IKS-i sätted, mis reguleerivad

isikuandmete töötlemise (sh avalikustamise) tingimusi ja korda (RKTKo 3-2-1-159-14, p 13).

9.1.

IKS § 10 lg 1 kohaselt on võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete edastamine

kolmandale isikule ja edastatud andmete töötlemine kolmanda isiku poolt lubatud

andmesubjekti krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil või muul samasugusel eesmärgil ning

üksnes juhul, kui vastutav või volitatud töötleja on kontrollinud edastatavate andmete õigsust

ja õiguslikku alust isikuandmete edastamiseks ning on registreerinud andmeedastuse.

9.2.

Iseenesest pole vaidlust, et avaldatud isikuandmed on õiged, st et hagejal on võlgnevus

AS SEB PANK ees maksehäires kajastatud summavahemikus. Hageja on eraldi välja toonud,

et kuna maksehäire tekke ajaks on märgitud 02.10.2020 ehk aeg, kui pankotimenetluses ei

olnud veel lõpparuannet kinnitatud (see toimus kaks kuud hiljem, 02.12.2020), siis luuakse

sellega avaldatavate andmetega eksitav mulje, et maksehäire ese on uus võlg ehk et hageja on

Tsiviilasi nr 2-23-10249

oma varalisi kohustusi rikkunud pankrotimenetluse ajal või pärast pankrotimenetlust. Asjaolu,

et maksehäire tekkimise aeg on märgitud kaks kuud varasemaks kui lõpparuande kinnitamine,

ei oma kohtu hinnangul sisulist tähendust. Asjaolust, et maksehäire algusaeg on

pankrotimenetlusaegne ega kattu lõpparuande kinnitamisega, ei saa mõistlikult teha järeldust,

et tegemist on uue võlaga või võlaga, mis polnud hõlmatud pankrotimenetlusega.

9.3.

Käesoleval juhul on küsimus, kas see kahjustab ülemäära hageja kui andmesubjekti

õigusi või vabadusi (IKS § 10 lg 2 p 3). Kohtupraktikas on toodud välja, et nimetatud alus

sisaldab kaalutlusruumi. Nimetatud piirangu kohaldamisel tuleb hinnata andmesubjekti

õigustatud huvide kahjustamise määra ehk iga kord konkreetse juhtumi asjaoludele tuginedes

tuleb kaaluda, kas vajadus isiku nõusolekuta isikuandmete edastamiseks kolmandatele

isikutele kaalub üles andmesubjekti õiguste ja huvide riive (RKHKo 3-3-1-70-11, p 21).

Seega tuleb kohtul kaaluda huve avalikustamiseks ja avalikustamise lõpetamiseks.

10. Kostja on selgitanud, et lisaks isiku tasumisele kallutamise eesmärgile on andmete

avalikustamise eesmärk ka võimaldada krediidiandjatel rakendada vastutustundliku laenamise

põhimõtet, kontrollides isiku krediidivõimet. Seega on avalikustamise huvi nii aidata kaasa

krediidivõimelisuse hindamisele kui ka mõjutada sellega hagejat täitma enda kohustusi.

Kohtupraktikas on aktsepteeritud ka võlausaldaja õigust avaldada andmeid isiku võlgnevuse

kohta eesmärgiga mõjutada viimast kohustusi täitma (RKTKo 3-2-1-67-10, p 22). Seega on

iseenesest mõlemad huvid seaduspärased.

11. Hageja on välja toonud, et tema huvi avalikustamise lõpetamiseks seisneb tema

õiguste - maine, eraelu puutumatus, võimalus teostada ennast äritegevuses, omandi

põhiõiguse, sh igapäevaelu tehingute tegemise võimaluse - kaitses. Iseenesest üldiselt sellised

huvid maksehäire avalikustamisel on asjakohased. Kohus palus eeltoodud hageja huvisid ka

konkreetsete väidete ja tõenditega sisustada (istungi protokoll al 01:50:24).

11.1.

Hageja tõi välja, et pangad on keeldunud laenupakkumise tegemisest ja laenu

andmisest xxx OÜ-le (kelle juhatuses on hageja) põhjusel, et pakkumise tegemisel võetakse

arvesse kogu avalik teave nii ettevõtte kui seotud isikute kohta ja et ettevõte ei mahu panga

poolt soovitud raamidesse. Iseenesest nähtub Luminor Bank ja LHV Pank on keeldunud xxx

OÜ-le laenu andmisest. Kostja on vastu vaielnud, et hageja esitatud kirjadest on võimalik

tuvastada, et see on toimunud vaidlusaluse maksehäire tõttu. Kohus nõustub, et põhjused,

miks on pangad keeldunud laenu andmisest, võivad olla erinevad, st seisneda mitte üksnes või

üleüldse vaidlusaluses maksehäires. Samuti tuleb arvestada, et hageja kohta on avalik ka info

tema krediidivõime osas ka seonduvalt toimunud pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetlusega, mis samuti võib mõjutada otsust krediiti väljastada. Eluliselt

võimatu on teha kindlaks, kas vaidlusaluse maksehäireta oleks tehtud sama otsus.

11.2.

Olenemata, mis oli pankade otsuse alus eelmärgitud juhtudel, on iseenesest eluliselt

usutav, et maksehäire olemasolu mõjutab isiku võimalust saada laenu ja ka isiku

krediidivõimelisuse hinnangut, kuid käesolevas asjas on küsimus, kumb huvi on kaalukam

IKS § 10 lg 2 p 3 mõttes.

11.3.

Lisaks eeltoodule, on hageja toonud üldiselt välja, et nime ja maksehäire avaldamine

põhjustab hagejas hingelisi üleelamisi ja häbi – sest teda häbistatakse maksehäirega, avaliku

teatega võlgnetava rahalise kohustuse kohta, olenemata sellest, et ta on 13 aasta jooksul, nii

Tsiviilasi nr 2-23-10249

pankrotimenetluses kui kohustustest vabastamise menetluse jooksul tasunud võlgu ja

loovutanud kogu oma arestitava sissetuleku võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Iseenesest

on usutav, et maksehäired, pankrotimenetluse läbi tegemine ja kohustustest vabastamise

menetluses osalemine võib olla hageja jaoks põhjustanud hingelisi üleelamisi. Kohtu

hinnangul ei ole ka välistatud, et vaidlusalune maksehäire samuti põhjustab hagejas

täiendavaid negatiivseid emotsioone, kuid käesolevas asjas peab kohus väljatoodud

vastandlike huve avalikustamise osas kaaluma ning üksnes negatiivsed tagajärjed pole

piisavad, et leida, et avalikustamine tuleb lõpetada.

12. IKS § 10 lg 2 p-d 4 ja 5 seavad konkreetsed ajalised piirangud võlasuhte rikkumisega

seonduva info edastamisele (vastavalt 30 päeva lepingu rikkumisest ja 5 aastat kohustuse

rikkumise lõppemisest). Käesoleval juhul hageja viimaste normide rikkumisele tuginenud

pole, sest nimetatud ajahetked ei ole käesoleval juhul saabunud. Seega seadus näeb

võlakohustuste rikkumise avalikustamise osas ette ka erinorme, mille kaudu on omakorda

võimalik tuletada, et üldjuhul 5 aastat kohustuse rikkumise lõppemisest on õiguspärane

avaldada võlasuhte rikkumisega seonduvat infot. Käesoleval juhul ei ole seega küsimus

ajalises kestvuses, vaid huvide kaalumisel. IKS § 10 lg 2 p 3 seab isiku õiguste ja vabaduste

kahjustumisele kõrgema standardi, see tähendab, et õigused ja vabadused ei pea olema lihtsalt

saanud kahjustatud, vaid see peab olema toimunud ülemääraselt. Seega isegi kui jaatada, et

kohustustest vabastamise menetluse ajal aktiivse maksehäire avalikustamine võib rikkuda

isiku õigusi (väljatoodud p-s 11), peaks hageja veenma kohut, et tegemist on ülemäärase

kahjustumisega.

13. Kohus, olles kaalunud kõiki asjaolud ja tõendeid, mis on kohtu ette toodud, leiab et

käesoleval juhul ei ole tegemist ülemäärase kahjustamisega.

13.1.

Vaidluse all pole, et hageja on enda kohustusi AS SEB Pank ees rikkunud ning

kuivõrd kohustus on käesoleva ajani tasumata, on rikkumine jätkuv. Üksnes asjaolu, et isiku

suhtes on käimas kohustustest vabastamise menetlus, ei muuda seda ebaõigeks

informatsiooniks ega hageja suhtes ülemääraselt tema õigusi rikkuvaks infoks. Hageja

kohustusest vabastamise menetlus veel kestab, sh võlausaldajate nõuete täitmine ning ka

avalikustatud maksehäire aluseks oleva nõude täitmine. Seega ei saa öelda, et maksehäiret ei

eksisteeri.

13.2.

Asjaolu, et kohustustest vabastamise menetluse ajal ei ole võimalik võlausaldajal

algatada sundtäitmist ning nõuete rahuldamise kohustuse ulatus on piiratud, ei tähenda, et

võlausaldajal ei ole legitiimset huvi ka jätkuvalt mõjutada maksehäire avalikustamisega isikut

veelgi suuremas mahus enda võlakohustust täitma, st leidma viise ja võimalusi, et teenida

rohkem tulu, mida võlausaldajal on võimalik vastavalt ettenähtud jaotistele väljamaksena

saada. Seega ei saa öelda, et nimetatud huvi puuduks täielikult. Hageja on küll vastuväitena

välja toonud, et vaidlusaluse maksehäire avalikustamine võib mõjuda negatiivselt hageja

võimalustele tulu teenida ja seega ka kohustustest vabastamise eesmärgile, kuid kohtu

hinnangul ei ole võimalik sellist otsest järeldust teha, kuivõrd selles osas konkreetseid

asjaolusid ja tõendeid (täiendavalt põhjenduste punktis 11 käsitletule) toodud pole. Samuti ei

ole isiku finantsiline usaldusväärsus seotud ainult ühe maksehäirega, vaid pikema ajalooga, sh

isiku varasem pankrotimenetlus ning toimuv kohustustest vabastamise menetlus on samuti

asjaolud, mis võivad mõjutada isiku võimalusi tulu teenimisel.

Tsiviilasi nr 2-23-10249

13.3.

Kostja tõi välja, et avaldatud maksehäirele ei ole piiramatult avalikkusele kättesaadav,

vaid sinna sisestatud andmeid saavad näha vaid registreeritud kasutajad, kes peavad enne

füüsilise isiku kohta võlaandmete päringu tegemist ennast identifitseerima, deklareerima

õigustatud huvi võlaandmete saamise vastu ja kellele andmete edastamine registreeritakse.

Hageja ka kinnitas, et selle üle, et protsess selliselt toimub, vaidlust pole (protokoll al

01:21:06). Seega ei avalikustata hageja maksehäiret ebaproportsionaalses ulatuses, st

igaühele, kes Internetist otsib hageja kohta, vaid üksnes juhul kui isik end identifitseerib ja

deklareerib õigustatud huvi, kelleks tavapäraselt on krediidiandjad, kellel on seadusest tulenev

kohustus seda teha krediidivõimelisuse hindamisel laenu väljastamisel.

13.4.

Hageja esitas vastukaaluks krediidivõime hindamise huvi väitele, et maksehäire

avaldamine sellel eesmärgil pole vajalik, kuna avalikest andmetest nähtub info hageja

pankrotimenetlusest, pankrotimenetluse lõpetamisest ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohta. Kostja vaidles sellele vastu. Hageja tõi välja, et Riigiteataja portaalis on

kättesaadav hageja füüsilise isiku pankroti väljakuulutamise otsus. See nähtub ka hageja

esitatud ekraanitõmmisest (dtl 169). Seega saab kohus tuvastada, et iseenesest asjaolu, et isiku

suhtes on pankrot välja kuulutatud ja see määrus on kättesaadav isikutele, kui nad seda

riigiteataja.ee portaalist otsivad. Samas ei saa kohtu hinnangul riigiteataja.ee portaalist

saadava lahendite kättesaadavust (mis eeldab isiku kohta tehtud kõigi kohtulahendite

läbitöötamist) võrrelda krediiditeabe registrites oleva info kättesaadavusega isiku

krediidivõime hindamisel.

13.5.

Hageja väitis varasemalt ka seda, et info hageja suhtes tehtud määruste kohta

(pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine) on kättesaadav

Ametlike Teadaannete veebilehel, kuid hageja seda tõendanud pole. Teadaannete avaldamisel

on erinevad tähtajad (Ametlike Teadaannete põhimääruse § 9). Igaühel on õigus Ametlike

Teadaannete veebilehel avaldatud teadaannetele tasuta juurde pääseda kuni avaldamise

lõpetamiseni (ibid, § 13 lg 1) ning avaldamise tähtaja lõppemisel lõpetatakse teadaande

avaldamine ja kantakse see andmekogu arhiivi automaatselt (ibid, § 12 lg 1), pärast mida on

teadaandele õigus juurde pääseda veebiliidese kaudu digitaalseks isiku tõendamiseks

ettenähtud dokumendi abil isikul õigustatud huvi korral tema põhjendatud taotluse alusel

(ibid, § 14 lg 1 p 4). Seega ei ole hageja tõendanud, et Ametlikes Teadaannetes selline info

avalikult nähtub. Hageja tugines ka asjaolule, et kostja hallatavast internetiportaalist www.e-

krediidiinfo.ee alla laetud hageja faktiraportis on kajastatud Avalikes Teadaannetes avaldatud

info, et hageja pankrotimenetlus lõpetati 01.12.2020 ning et 09.09.2021. a määrusega algatati

hageja kohustustest vabastamise menetlus. Hageja esitas eeltoodu tõendamiseks faktiraporti

väljavõtte (dtl 178-181). Samas ei nähtu eeltoodud tõendist, et isiku kohta faktiraporti

tellimisel kolmanda isiku poolt oleks käesoleval hetkel selline informatsioon kättesaadav,

arvestades et esitatud faktiraportist nähtub, et selles kajastatud info on 05.04.2023. a seisuga

ning et tegemist on isiku enda vaatega (dokumendi üleval on kirjas „minu faktiraport“).

Samas kohtu hinnangul ei oma see ka asja lahendamisel määravat tähendust, kuivõrd asjaolu,

kas isiku suhtes on toimunud pankrotimenetlus ja toimub kohustustest vabastamise menetlus,

on erineva tähendusega kui kehtiv maksehäire, st see et kohustust krediidiandja ees pole

jätkuvalt täidetud.

14. Kokkuvõtlikult ei kahjusta kohtu hinnangul käesoleval juhul maksehäire

avalikustamine hageja huvisid ülemääraselt IKS § 10 lg 2 p 3 mõttes. Olukorras, kus

Tsiviilasi nr 2-23-10249

kohustustest vabastamise menetlus veel kestab ning kohustus AS SEB Pank ees on täitmata,

on jätkuvalt oluline avalikustamisel nii krediidivõime hindamise võimaluse loomine kui ka

survefunktsioon. Hageja huvid, et maksehäire ei nähtuks kolmandatele isikutele, ei ole kohtu

hinnangul kaalukamad. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

15. Kohus jätab TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata hagile lisatud tõendid, kuivõrd

pooled ei vaidle asjaolude osas, mille tõendamiseks need tõendid esitati. Asjaolud seoses

sellega, kas kostja teavitas hagejat, et maksehäire avalikustati või kas paluti enne

kohtumenetlust lõpetada maksehäire avaldamine, ei mõjuta käesoleva asja lahendust ega

muuda andmete avaldamist ülemääraselt kahjustavaks. Samuti jätab kohus arvestamata kostja

vastuse lisa 1, kuivõrd asjaolu, kas AKI poole pöörduti ja mis AKI leidis, ei mõjuta käesoleva

asja lahendust.

Menetluskulude kindlaksmääramine

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega

jäävad kõik menetluskulud hageja kanda.

Juhindudes TsMS § 177 lg 1 punktist 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja-Liis Lall

Kohtunik