3-25-102/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-25-102

Määruse kuupäev

20. jaanuar 2025

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla vastu Andmekaitse Inspektsioonilt

saabunud kirjade avamise õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Võtta asja materjalide juurde X vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku

14. september 2024 kuni 13. jaanuar 2025 kohta.

3. Vabastada X esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.

4. Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

5. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav X (kaebaja) esitas 14. jaanuaril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse,

milles taotleb, et kohus tuvastaks, et Viru Vangla tegevus talle 7. ja 14. jaanuaril 2025

Andmekaitse Inspektsioonist (AKI) saadetud kirjade avamisel oli õigusvastane.

Kaebuse kohaselt soovis valvur anda kirjad kaebajale üle avatud ümbrikus. Kaebaja teavitas

valvurit, et AKI kirja ei tohi avada ja ütles valvurile, et ta on selle vastu, et valvur kirja avab;

kui valvur kirja avab, ei võta ta kirja vastu ja vangla peaks kirja tagasi saatma. Kaebaja ei

näinud, kuidas valvur tema kirjad avas. Tema arvates oli valvuril aega kirja sisuga tutvuda. Tal

on ka alus arvata, et vastustaja jätkab samasugust tegevust. Kaebaja ei ole saanud AKI kirja ja

ta ei tea, mida vangla sellega tegi. Ta on esitanud mitmeid kaebusi AKI-le Viru Vangla

ametnike väärkäitumise kohta ning ta usub, et valvur soovis just sel põhjusel kirju avada ja

3-25-102

tutvuda AKI otsusega. Igaüks mõistab, et AKI kirjas ei olnud keelatud esemeid. Kaebuse

kohaselt esitas kaebaja 7. jaanuaril 2025 vaide, milles vaidlustas Viru Vangla tegevust vastavas

osas. Kaebaja vajab esialgse õiguskaitset, sest ta ei saa AKI-st saabunud kirju kätte.

KOHTU SEISUKOHT

2. Kohus selgitab esmalt, miks tuleb kaebus tagastada (I) ning lahendab seejärel kaebaja

esialgse õiguskaitse taotluse (II).

I

3. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja

tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4).

Kohtule arusaadavalt taotleb kaebaja, et kohus tunnistaks talle 7. jaanuaril ja 14. jaanuaril 2025

AKI-st saabunud kirjade vanglas avamise õigusvastaseks. Tegemist on tuvastamiskaebusega

(HKMS § 37 lg 2 p 6). Kaebajal võib olla vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude

esitamiseks preventiivne huvi (HKMS § 38 lg 4).

Kuigi kaebaja tahe võib olla suunatud ka sellele, et kohus keelaks vanglal edaspidi avada

AKI-st talle saadetud kirju, ei suuna kohus kaebajat esitama keelamiskaebust vangla vastu, sest

selline kaebus tuleks kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada – puudub teave, et vangla asuks

lähiajal kaebaja õigusi rikkuma ning et rikkumise tagajärgi ei saaks toimingu hilisemal

vaidlustamisel kõrvaldada (HKMS § 45 lg 1).

4. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb

alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava

õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

4.1. Kohtu hinnangul ei ole kaebusel eduväljavaateid.

Kaebusest nähtuvalt peab kaebaja talle AKI-lt saabunud kirjade avamist vanglas

õigusvastaseks. Kaebaja on seisukohal, et seadus ei luba vanglal AKI-lt saabunud kirju avada.

Kaebaja seisukoht on ekslik. VangS § 29 lg 1 kohaselt avab vanglateenistuse ametnik

kinnipeetavale saadetud kirjad kinnipeetava juuresolekul ning võtab sealt ära esemed, mille

omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. Seega võib vanglateenistus avada

kinnipeetavale saabunud kirja kinnipeetava juuresolekul VangS § 29 lg 1 alusel eesmärgiga

vältida keelatud esemete sattumist kinnipeetava kätte. Justiitsministri 30. novembri 2000. a

määrusega nr 72 vastu võetud „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSkE) § 50 lg 2 kohaselt antakse

kinnipeetavale saabunud kiri suletud ümbrikus kätte juhul, kui kirja on saatnud VangS § 29 lg-s

4 nimetatud isik või ametiasutus, s.o kinnipeetava kaitsja, advokaadist esindaja, prokuratuur,

kohus, õiguskantsler või Justiitsministeerium. Kuna Andmekaitse Inspektsioon ei kuulu

eespool nimetatud ametiasutuste hulka, ei olnud Viru Vanglal keelatud avada kaebaja

juuresolekul talle AKI-st saabunud kirju.

3-25-102

Kaebaja on küll väitnud, et ta ei näinud, kuidas valvur tema kirjad avas, kuid kohtule

arusaadavalt hõlmab kaebuse alus üksnes kirjade avamist, mitte nende sisuga tutvumist.

Kaebaja on kaebuses selgitanud, et ta suhtles valvuriga enne kirja avamist, öeldes valvurile, et

kui valvur kirja avab, siis ei võta ta kirja vastu. Kohus mõistab kaebaja selgituse põhjal, et

vangla võimaldas kaebajal kirja avamise juures olla.

Seega saab pidada ebatõenäoliseks, et Viru Vangla tegevus kaebajale 7. jaanuaril ja 14.

jaanuaril 2025 AKI-st saabunud kirjade avamisel oli õigusvastane.

4.2. Kohtu hinnangul ei ole vangla kaebaja õigusi intensiivselt riivanud. Kuna kaebaja on

vaidlustanud kirjade avamise, mitte nendega sisuga tutvumise, on Viru Vangla riivanud kaebaja

eraelu puutumatust, kuid mitte tema sõnumi saladust. Ametiasutuselt saabunud kirja avamist,

sealhulgas ka olukorras, kus kinnipeetav peab kirja avamist õigusvastaseks, ei ole alust pidada

isiku eraelu puutumatust intensiivselt riivavaks tegevuseks. Kaebaja ei ole esile toonud

asjaolusid, mis osutaksid, et valvurile võisid teatavaks saada kaebaja delikaatsed eraelulised

andmed. Kaebaja on küll väitnud, et kirjade avamine tekitas talle ärevust, alandust, stressi,

vaenulikkust ja hirmu, kuid ta ei ole esitanud kaebuses selgitusi, mis võimaldaksid sedavõrd

tugevate reaktsioonide tekkimist usutavaks pidada.

4.3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust

seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et

kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

II

5. Kaebaja taotleb asjas esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kaebaja väitel vajab ta esialgset

õiguskaitset põhjusel, et ta ei saa AKI-st saabunud kirju kätte.

Kohtumenetluse käigus esitatud esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks kohaldatav abinõu

peab olema seotud vaidlustava toiminguga. Kui taotletud abinõu jääb väljapoole vaidluse eset,

tuleb jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata (HKMS § 41; vt nt Riigikohtu

halduskolleegiumi määrus nr 3-20-1245/31, p 16). Kuna kaebuse alus hõlmab üksnes kirjade

avamist, mitte nende äravõtmist ega tagastamiseks kohustamist, ei saaks kohus praeguses asjas

kohustada vanglat kaebajale 7. jaanuaril ja 14. jaanuaril 2025 AKI-st saabunud kirju kätte

andma. Kohus ei jäta siiski esialgse õiguskaitse taotlust läbi vaatamata, vaid tõlgendab kaebaja

tahet kooskõlas kaebuse eesmärgiga. Kohtule arusaadavalt soovib kaebaja, et kohus keelaks

esialgse õiguskaitse korras vanglal avada AKI-st kaebajale saadetavaid kirju (HKMS § 251 lg 1

p 2).

6. Kohtu hinnangul on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav, sest on esitatud koos kaebusega

(HKMS § 249 lg 5). Kuigi kohus tagastab praeguse määrusega kaebuse, peab kohus kaebaja

õiguste tagamiseks vajalikuks esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaadata, seda enam, et kaebuse

tagastamise määrus kohe ei jõustu (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-88-16,

p 15).

7. HKMS § 104 lg-st 1 tuleneb kohustus tasuda esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel

riigilõiv. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse

3-25-102

taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kaebaja taotleb kaebuses riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamist seoses maksejõuetusega. Kohus mõistab, et kaebaja soovib ka esialgse õiguskaitse

taotluse esitamisel menetlusabi. Kohus võtab menetlusabi taotluse lahendamiseks haldusasja

materjalide juurde väljavõtte kaebaja vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemiku 14.

september 2024 kuni 13. jaanuar 2025 kohta (HKMS § 62 lg 2). Taotleja vanglasisese

isikukonto väljavõttest nähtub, et kaebaja rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks on

ebapiisavad, et riigilõivu summas 20 eurot tasuda (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu

12. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt

vabastab kohus kaebaja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse

taotluse esitamisel.

8. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. Nimetatud sättest tulenevalt kohaldab kohus esialgset õiguskaitset üksnes juhul, kui

taotlejat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine hilisema kohtulahendiga on võimatu või

ebamõistlikult raske (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15).

Seepärast hindab kohus järgnevalt, kas taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus.

Kaebajal oleks esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui saaks pidada tõenäoliseks, et vangla

avaks kaebajale vanglasse saadetavaid kirju meelevaldselt ja tutvuks kaebajale saadetavate

kirjade sisuga. Praeguses asjas ei osuta miski sellisele võimalusele. Seepärast leiab kohus, et

kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus.

9. Kuna esialgse õiguskaitse vajadus puudub, ei kaalu kohus kaebaja õigusi ja avalikku huvi

ega hinda kaebuse perspektiivi. Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 249 lg 1

alusel rahuldamata.

10. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja

§ 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen