2-20-8997/68 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-20-8997

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2025.a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

Hagihind

AVK TECH OÜ (end nimi AVK Im-Export OÜ) hagi OÜ

Peremaakler ja T. N. vastu võla nõudes.

66 882,08 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

16. september 2021.a, 9. detsember 2024.a

Menetlusosalised

Hageja

Hageja

lepinguline

esindaja:

Kostja:

Kostja seaduslik

esindaja:

Kostja:

Kostja esindaja

(riigi õigusabi

korras):

AVK TECH OÜ (kuni 23.08.2022 nimi

AVK Im-Export OÜ)

(rk 11745364; Liivalaia 13, Tallinn; e-

post: xxx)

Vandeadvokaat Ilja Sipari

(Sipari

Advokaadibüroo OÜ

e-post: xxx)

OÜ Peremaakler (rk 11523072, asukoht:

Kraavi tn 7-4, Narva 20307, e-post:

peremaakler@gmail.com, xxx)

juhatuse liige T. N.

T. N. (ik xxx; xxx)

Vandeadvokaat Andrei Matvejev,

(Advokaadibüroo Andrei Matvejev;

Kulgu 4, Narva; e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AVK TECH OÜ (endise nimega AVK Im-Export OÜ) hagi.

2. Välja mõista OÜ-lt Peremaakler ja T. N.lt solidaarselt AVK TECH OÜ kasuks

2.1

võlgnevus 39 361 (kolmkümmend üheksa tuhat kolmsada kuuskümmend üks) eurot

08 senti (millest 37 700 eurot põhinõue, 831,68 eurot tasumata intress, 829.40 eurot viivis

perioodi eest 9.06.2020-19.06.2020);

2.2

viivis alates 20.06.2020 (hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast) 0,2 %

põhinõudelt päevas kuni põhinõude (37 700 euro) tasumiseni.

3. Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate Peremaakler OÜ ja T. N. kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja AVK Im-Export OÜ (alates 23.08.2022 AVK TECH OÜ) palub hagiavalduses:

-

välja mõista OÜ-lt Peremaakler ja T. N.lt solidaarselt hageja kasuks laenulepingust nr

29112018 tulenev võlgnevus summas 39361,08 eurot;

-

välja mõista OÜ-lt Peremaakler ja T. N.lt solidaarselt hageja kasuks laenulepingust nr

29112018 tulenev hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mittemuutunud viivis 0,2 % päevas

põhinõudelt (37700 eurot) päevas alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast s.o alates

20.06.2020 kuni põhinõude tasumiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OS Retail OÜ laenuandjana ja OÜ Peremaakler laenusaajana

29.11.2018 laenulepingu nr 29112018, mille p 1 kohaselt andis OS Retail OÜ OÜ Peremaakler

kasutusse laenu summas 19900 eurot intressimääraga 10% aastas laenu tagastamise tähtpäevaga

15.11.2020. Laenu andmise kohustuse täitis hageja vastavalt lepingu p-le 5.

Lepingu p 10 kohaselt juhul, kui OÜ Peremaakler ei tagasta laenu ettenähtud tähtajaks, tuleb

tasuda viivist 0,2% tähtaegselt tasumata laenu summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva

eest. Lepingu p 12 kohaselt juhul, kui kostja ei täida lepingus toodud mistahes makse tasumise

kohustust või ei täida seda nõuetekohaselt, loevad pooled seda lepingu oluliseks rikkumiseks ja

laenuandjal on õigus leping 10 (kümne) päevase etteteatamistähtajaga erakorraliselt üles öelda.

29.11.2018 sõlmisid OS Retail OÜ võlausaldajana ja OÜ Peremaakler juhatuse liige T. N.

käendajana lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise tagamiseks käenduslepingu.

Käendaja vastutuse maksimumsumma oli 26000 eurot (käenduslepingu p 2.7). Käenduslepingu

punktide 1 ja 2.1 kohaselt vastutab käendaja võlausaldaja ees täies ulatuses solidaarselt

laenusaajaga ja tagab kõiki võlausaldaja nõudeid OÜ Peremaakler vastu, mis tekivad või võivad

tekkida lepingu alusel.

Käenduslepingu p 2.5 kohaselt on käendusega tagatud ka kõik nõuded, mis tulenevad tulevikus

sõlmitavatest lepingu lisadest ning täiendustest ja lepingust tuleneva laenusumma suurenemine

laiendab ka käendaja kohustusi ja käendaja andis selleks tagasivõtmatu nõusoleku.

3. 27.12.2018 sõlmiti OS Retail OÜ ja Peremaakler OÜ vahel lepingu lisa nr 1, mille alusel andis

OS Retail OÜ Peremaakler OÜ-le täiendava laenu summas 8900 eurot. Laenu andmise kohustuse

täitis hageja vastavalt lisa nr 1 p-le 4.

27.12.2018 sõlmiti OS Retail OÜ ja T. N. vahel käenduslepingu lisa nr 1, milles OS Retail OÜ ja

T. N. leppisid kokku, et seoses täiendava laenu andmisega on käendaja vastutuse rahaline

maksimumsummaks 37500 eurot.

13.02.2019 sõlmiti OS Retail OÜ ja Peremaakler OÜ vahel lepingu lisa nr 2, mille alusel andis OS

Retail OÜ Peremaakler OÜ-le täiendava laenu summas 8900 eurot. Laenu andmise kohustuse

täitis hageja vastavalt lisa nr 2 p-le 4.

13.02.2019 sõlmiti OS Retail OÜ ja T. N. vahel käenduslepingu lisa nr 2, milles OS Retail OÜ ja

T. N. leppisid kokku, et seoses täiendava laenu andmisega on käendaja vastutuse rahaline

maksimumsummaks 49010 eurot.

4. 24.10.2019 sõlmisid OS Retail OÜ, Peremaakler OÜ ja AVK Im-Export OÜ lepingu

ülevõtmise kokkuleppe, mille p 1 kohaselt andis OS Retail OÜ hagejale üle kõik lepingust

tulenevad OS Retail OÜ õigused ja kohustused ja Peremaakler OÜ andis selleks tingimusteta ning

tagasivõtmatu nõusoleku.

Kokkuleppe punktis 6 kinnitas käendaja T. N., et ta nõustub vastutama lepingust tulenevate

kohustuste täitmise eest hageja ees ja T. N.l puuduvad kokkuleppe sõlmimise suhtes mistahes

vastuväited.

5. Seoses lepingust tuleneva intressi tasumise kohustuse rikkumisega ütles hageja lepingu üles

08.06.2020.

Lepingu ülesütlemisest teavitati T. N.t.

Hagiavalduse esitamise päeva seisuga moodustab lepingust tulenev võlgnevus kokku 39361,08

eurot, millest tagastamata laen on 37700 eurot, intress 831,68 eurot ja viivis 829,4 eurot (arvestus

toodud hagiavalduse lisas 8).

6. 19.08.2020 esitatud seisukohas Peremaakler OÜ vastusele märgib hageja, et pooled ei vaidle

selle üle, et

- kostja sai laenuandjalt OS Retail OÜ laenulepingu nr 29112018 ja selle lisade alusel laenu

summas kokku 37700 eurot;

- laenulepingust nr 29112018 tulenevad laenuandja õigused on kehtivalt üle läinud hagejale

(Peremaakler OÜ nimetab õiguste ja kohustuste üleminekut loovutamiseks, kuigi 24.10.2019

toimus siiski laenulepingu nr 29112018 ülevõtmine vastavalt VÕS § 179 lg-le 1);

- laenuleping nr 29112018 on kehtivalt üles öeldud 08.06.2020;

- Peremaakler OÜ ei ole laenu tagastanud.

Vastavalt laenugraafikule (vt hagiavalduse lisa 1 p 9, lisa 3 p 7, lisa 5 p 7 ) pidi Peremaakler OÜ

laenuperioodi jooksul tasuma ainult intressi ja laenutähtpäeval tagastama laenu põhiosa. Kostja

väide, et Peremaakler OÜ tasutud summad arvestati üksnes intressi katteks, jääb hagejale

arusaamatuks, sest selles olidki pooled laenulepingus kokku leppinud.

Hagi lisana 8 esitatud tabelis sisalduv nõude arvutuskäik on hageja hinnangul enam kui selge.

Laenugraafiku järgi pidi kostja kuni laenulepingu ülesütlemiseni tasuma intressi kokku 5507,60

eurot, Peremaakler OÜ on intressidena tasunud 4675,92 eurot, seega võlgnetava intressi suuruseks

on 831,68 eurot (5507,60 - 4675,92).

Laenu põhiosa 37700 eurot ei ole Peremaakler OÜ tagastanud.

Põhinõudelt arvestatud viivis 9.06.2020 kuni 19.06.2020 on 829,40 eurot (arvestus 0,20%

põhinõudelt 37700 eurot päevas, so 75,40 eurot päevas x 11 ehk viivitatud päevade arv, periood

9.06.2020-19.06.2020)

Tabelis märgitud 1150 euro suuruste muude kulude näol on tegemist hagiavalduselt ja hagi

tagamise taotluselt tasutud riigilõivudega, ehk tegemist on hagiavalduse esitamise päeva seisuga

kantud menetluskuluga.

Hageja leiab, et Peremaakler OÜ väidab täiesti põhjendamatult, et vaidlusalust laenulepingut on

võimalik käsitada tarbijakrediidilepinguna. Vastupidiselt kostjale on hageja seisukohal, et selline

käsitamine ei ole võimalik. VÕS § 1 lg 5 kohaselt on tarbija VÕS-i tähenduses füüsiline isik, kes

teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. VÕS § 402 lg 1

kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Vaidlust ei ole selles, et käesoleval juhul on laenusaajaks juriidiline isik, seega ainuüksi sel

põhjusel VÕS 22. peatüki 2. jao sätted käesoleval juhul ei kohaldu.

Samuti väidab Peremaakler OÜ paljasõnaliselt, et nagu puuduks vaidlus, et OS Retail OÜ pakub

„krediiditeenuseid“. Hageja pole seda väitnud ja vaidleb nimetatud väitele vastu. Hagejale

teadaolevalt on OS Retail OÜ tegevusalaks spetsialiseerimata hulgikaubandus.

Kostja väidab põhjendamatult, et kuna laenulepingus ei ole sätestatud krediidi kulukuse määra,

siis on laenuleping tühine. Ka siin võiks kostja täpsustada, millisele seaduslikule alusele ta sellise

vastuväite esitamisel tugineb. Isegi siis, kui tegemist olekski hüpoteetiliselt

tarbijakrediidilepinguga, siis tulenevalt VÕS § 408 lg-st 2 muutuks laenuleping kehtivaks. Nimelt

puudub poolte vahel vaidlus selles, et laenu on kostja saanud.

Arusaamatu on kostja väide, et laenulepingus sätestatud intressimäär 10% aastas on vastuolus

heade kommetega. Kostja ei ole pidanud vajalikuks selgitada, milles seisneb käesoleval juhul

vastuolu heade kommetega (TsÜS § 86). Krediidilepingu heade kommete vastasust puudutava

Riigikohtu praktika (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-49-11) kohaselt tuleb tehingu

tühisuse tuvastamiseks esmalt kindlaks teha, kas tehingust tulenevate vastastikuste soorituste

väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, ja seejärel kontrollida, kas isik tegi tehingu

sundolukorras. Tõendamiskohustus lasub viidatud kohtulahendi kohaselt TsMS § 230 lg 1 järgi

poolel, kes tehingu tühisusele tugineb. Soorituste väärtuste vahe tõendamiseks tuleb poolel näidata

võrreldavate soorituste objektiivsete väärtuste vahet, seega käibes tavapärast vastet tühistatava

tehingu suhtes, mitte aga ühe poole subjektiivset huvi tehingu väärtuse vastu. Vastastikuste

soorituste väärtuse heade kommete vastaselt tasakaalust väljas olekut peab tõendama tehingu

tühisusele tuginev isik ehk Peremaakler OÜ.

Peremaakler OÜ iseenesest ei eita, et ta pole laenu tagastanud. Seega kostja protsessuaalne taotlus,

et hagi tuleb jätta kogu ulatuses (sh. laenu põhiosa ja põhiosa tagastamisega viivitamisest tingitud

viivis) rahuldamata, on vastuoluline. Hageja hinnangul on kostja esitanud rea täiesti otsitud ja

spekulatiivseid vastuväiteid. Ühtegi tõendit pole kostja oma väidete tõendamiseks esitanud, vaid

üksnes avaldab oma arvamusi.

7. 09.03.2021 seisukohas T. N. vastusele toob hageja välja, et pooled ei vaidle järgmiste

asjaolude üle:

- kostja sai laenuandjalt OS Retail OÜ laenulepingu nr 29112018 ja selle lisade alusel laenu

summas kokku 37700 eurot;

- laenulepingust nr 29112018 tulenevad laenuandja õigused on kehtivalt üle läinud hagejale;

- Peremaakler OÜ ei ole laenu tagastanud;

- T. N. vastutab käendajana Peremaakler OÜ kohustuste täitmise eest.

T. N. ühines Peremaakler OÜ vastuväidetega, et väidetavalt ei ole selge nõude arvutuskäik. Samas

väidab T. N., et hagi lisana 8 esitatud tabelis on toodud võlgnevuse arvestus ja võlgnevuse

arvestusele vastu ei vaidle. Kostja vastuväited on seetõttu arusaamatud, sest hageja nõuabki

laenulepingust tulenevat võlgnevust ja võlgnevus ongi nõude sisuks.

Hageja on esitanud lisana 8 kaks arvestust – üks arvestus 18.06.2020 ja teine 19.06.2020 seisuga.

18.06.2020 arvestus on esitatud ekslikult ja hageja soovib tugineda üksnes 19.06.2020 arvestusele.

T. N. leidis, et laenulepingu ülesütlemine oli „tühine“. Ülesütlemise aluse puudumise korral on

ülesütlemine tagajärjetu (toimetu), mitte tühine (Riigikohtu 30. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-5-13, p 18; Riigikohtu 3. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-12, p 47). VÕS § 114

lg 1 kolmas lause sätestab, kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja,

pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani. Seega isegi juhul kui asuda seisukohale, et hageja

pidanuks andma kostjatele täiendavat tähtaega kohustuste täitmiseks ja see tähtaeg oli

ebamõistlikult lühike, siis see pikenes mõistliku täiendava tähtajani ja kostjatel oli võimalik

kohustust täita. Vaidlus puudub selles, et kohustust kostjad ei täitnud ei täiendava tähtaja jooksul

ega ka hiljem. T. N. vastusest ei nähtu, et ülesütlemiseks puuduksid formaalsed või materiaalsed

eeldused, seega ei saa ülesütlemine olla toimetu. T. N. vastavad vastuväited on seega ainetud.

8. Hageja esitas dokumentaalse tõendina krediidiasutuse AS-i TBB Pank digitaalselt allkirjastatud

kinnituse selle kohta, et Mercury Credit OÜ arvelduskontole EExxx on laenuandjalt OS Retail OÜ

laekunud:

- 30.11.2018 19900 eurot makse selgitusega „krediidilepingutest nr 17050917 ja nr 17032317

tuleneva võlgnevuse tasumine“ (makse arhiveerimisnr. RMI1092756);

- 27.12.2018 8900 eurot makse selgitusega „Krediidilepingutest 18012420, nr 17122719, nr

17051819 tuleneva võlgnevuse tasumine“ (makse arhiveerimisnr. RMI1105607) ja;

- 14.02.2019 8900 eurot makse selgitusega „Krediidilepingutest nr 17090511, nr 17122722

tuleneva võlgnevuse tasumine“ (makse arhiveerimisnr. RMI1119433).

T. N. 09.05.2021 esitatud väide, nagu ei oleks panga kinnitus summade laekumise kohta

asjakohaseks tõendiks, ei ole mitte millegagi põhistatud.

II KOSTJATE VASTUVÄITED

PEREMAAKLER OÜ VASTUVÄITED

9. Peremaakler OÜ ei tunnista hagi, vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata.

Peremaakler OÜ vaidleb esitatud nõudele vastu esmalt sellel põhjusel, et hageja ei ole esitanud

nõude arvestamise käiku. Hagiavaldusele lisatud tabelis märgitud summad ei ole selged, samuti ei

ole selge võlgnevuse arvestus. Hagiavaldusega esitab hageja nõude summas 39361,08 eurot.

Hageja esitatud tabelist ei ole jälgitav, kuidas on antud summa arvestatud. Tabelist on võimalik

teha järelduse, et seisuga 19.06.2020.a oli hageja nõue Peremaakler OÜ vastu 40511,08 eurot.

Seejuures selgitab hageja hagiavalduses, et nõue koosneb järgmistest summadest: laen summas 37700

eurot, intress summas 831,68 eurot ja viivis summas 829,4 eurot. Esitatud tabelist nähtub, et

Peremaakler OÜ tegi lepingu kehtivuse aja jooksul regulaarselt makseid hagejale. Kokku on makstud

4675,92 eurot. Esitatud tabelist on näha, et kostja tasutud summa läks üksnes intresside tasumiseks.

Seejuures laenulepingu p. 4 kohaselt intressimäär on 10% aastas ehk 0,83 % kuus.

Kostja arvates on antud laenuintress vastuolus hea kommetega, kuna kehtestatud intressimäär on

suurem kui VÕS § 94 lg 1 kehtestatud intressimäär.

10. Kostja hinnangul sõltumata sellest, et Peremaakler OÜ on juriidiline isik, on temaga sõlmitud

lepingut võimalik käsitleda tarbijakrediidilepinguna. Puudub vaidlus selles, et OS Retail OÜ

pakub krediiditeenuseid ja lähtudes sellest peavad OS Retail OÜ-ga sõlmitud lepingud vastama

tarbijakrediidilepingutele esitavatele nõuetele. Seejuures peab lepingus olema määratud krediidi

kulukuse määr. Ilma antud määra määramiseta ei saa tarbija kõigi lepingu täitmisega seotud

kulude lõppsummast aru saada. Üksnes see asjaolu, et kostjaga sõlmitud lepingus on määramata

krediidi kulukuse määr, muutub leping tühiseks.

Peremaakler OÜ leiab, et temaga sõlmitud leping on tühine. Tühise lepingu puhul võib hageja

esitada nõude laenu põhivõla tagastamise kohta ja intresside tasumise kohta lähtudes VÕS § 94 lg

1 kehtestatud määrast.

11. Peremaakler OÜ märgib, et tõendamata on laenusumma 19900 euro väljaandmine 29.11.2018

sõlmitud laenulepingu alusel. Laenulepingu p. 5 kohaselt lepingu allkirjastamisega annab

laenusaaja laenuandjale korralduse kanda laenu summa üle Mercury Credit OÜ arvelduskontole nr

EExxx makse selgitusega „Krediidilepingutest nr 17050917 ja nr 17032317 tuleneva võlgnevuse

tasumine“.

Laenulepingu allakirjutamisega tekib laenuandjal kohustus anda laen välja laenusaajale.

Käesoleval juhul andis laenulepingus laenusaaja laenuandjale korralduse täita laenusaaja

kohustused kolmandale isikule.

Tuvastamaks, et poolte vahel on laenusuhe tekkinud, tuleb tõendada, et OS Retail OÜ tõepoolselt

kandis laenulepingus määratud summa Mercury Credit OÜ-le. Kui hageja viitab sellele, et

laenukohustused on tekkinud ja laen on antud välja, pidanuks hageja esitama maksekorralduse

võimaldamaks kontrollida laenusumma arvel Peremaakler OÜ kohustuste täitmist Mercury Credit

OÜ-le.

Kostja leiab, et hageja nõudeõigus, mis tuleneb 29.11.2018.a sõlmitud laenulepingust ei ole

tõendatud. Sama vastuväite esitab kostja ka 27.12.2018.a. sõlmitud laenulepingu lisa 1 vastu.

Kostja lisab, et nii laenuleping kui selle lisa 1 on alla kirjutatud üksnes kostja esindajate poolt. OS

Retail OÜ poolset allkirjastatud lepingut ja selle lisa 1 esitatud ei ole. Seega on selgusetu, kas

leping ja selle lisa on OS Retail OÜ poolt üldse allkirjastatud.

Lähtudes eeltoodust leiab kostja, et OS Retail OÜ ei andnud välja laenulepingus ja selle lisas

määratud laenu ja seoses sellega ei ole Peremaakler OÜ-l tekkinud vastusoorituse (laenu

tagastamise) kohustust.

Laenusuhete tekkimise tõendiks ei saa olla ka 24.10.2019.a OS Retail OÜ, hageja ja kostjate vahel

sõlmitud lepingu ülevõtmise kokkuleppe. Kostja leiab, et lepingu ülevõtmise kokkulepet on

võimalik käsitleda võlatunnistusena.

Kostja leiab, et 24.10.2019.a kokkuleppe puhul tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega.

Konstitutiivne võlatunnistus on iseseisev abstraktne kohustus, mille kehtivus ei sõltu selle aluseks

oleva võimaliku tehingu kehtivusest. Kostjad, kirjutades kokkuleppele alla, ei kontrollinud kas OS

Retail OÜ tõepoolselt kandis laenu summa Mercury Credit OÜ-le või mitte.

OS Retail OÜ on esitanud äriregistrile 2018. majandusaasta aruande. Aruandest ei nähtu seisuga

31.12.2018.a OS Retail OÜ nõuet kostjate vastu. Nõuded peavad olema kajastatud bilansi reas

„vara“, kuid antud nõuded puuduvad. Majandusaasta kasumiaruandest tulenevalt olid OS Retail

OÜ tegevuskulud aastal 2018 sellised, et antud äriühingul ei olnud vahendeid laenu andmiseks

kostjatele. Seejuures tuleb märkida ära, et kasumiaruandes kajastatud kulud on kulud kaupade,

toore, materjalide ja teenuste ostmiseks, tööjõukulud ja teised kulud summas 30 070 eurot.

Raamatupidamises äriühingu poolt antud laenud kajastatakse nõuetena ja ei kuulu kajastamisele

kuludena. Kostja leiab, et tegelikkuses ei andnud OS Retail OÜ laenulepingus ja selle lisas

esitatud laenu.

12. 13.01.2025.a esitatud lõppseisukohas märgib kostja, et

- Peremaakler OÜ oli aastatel 2017-2019 Mercury Credit OÜ klient.

- Mercury Credit tegi ettepaneku refinantseerida oma kohustused. Peremaakler OÜ-l oli äriplaan

spordihosteli tegemiseks Võidu prospekt 17 a Narvas.

- Suvel 2018 a. tekkisid kostjal majanduslikud raskused. Mercury Credit lõpetas kostjaga kõik

lepingud (kokku 13) ja pakkus refinantseerimist. Kostja hakkas otsima teist laenupakkujat. Kogu

suhtlus käis V. K., kes esitles end Mercury Credit esindajana ja rõhutas, et räägib nende nimel. 6-7

kuuga olid kohustused refinantseeritud. Novembris 2018 võttis K. kostjaga ühendust ja pakkus

sellist tehingut, et objektid xxx ja maja xxx on Mercuril, kostja rahulikult renoveerib neid maju,

rajatakse spordihostel vastavalt kostja äriplaanile ning kostja asub ülesöeldud lepingutelt intressi

tasuma uuele võlausaldajale. Selleks palus ta allkirjastada nende investoriga 3 laenulepingut

(19900+8900+8900). Füüsiliselt kostja neid laene ei saanud ega küsinud.

Kostja sõlmis lepingu summaga 19900 (lepingute nr 17050917,17032317 refinantseerimiseks),

detsembri lõpus (2018) refinantseeris kostja uuesti ning oli uus notari tehing 8900 eurot,

27.12.2018 (lepingute 18012420, 17122719, 17051819 refinantseerimiseks) ja veebruaris 2019

aastal allkirjastati leping uuesti summaga 8900 eurot (lepingute nr 17090511 ja 17122722

refinantseerimiseks) Peremaakler OÜ pidi tasuma igakuiselt OS-Retail OÜ kontole intressi ja

kostja tasus. Oktoobris 2019 võttis kostjaga ühendust V. K., et OS-Retail OÜ loovutab need

lepingud oma partnerile. K. palus meid allkirjastada loovutamise leping ja veenis meid, et meie

jaoks kõik jääb vanasti. Kostja tasus kuni 08.06.2020-ni, pärast seda 09.06.2020, oli leping

lõpetanud ülesütlemisega ja hageja esitas nõude, kogu summa tasumiseks ning pöördus kohtusse.

Kostja nõuet ei tunnista kogu ulatuses ja jääb selle juurde. Kostja on seisukohal, et isegi kui

laenud anti, siis anti need Mercury Credit OÜ huvides. Hageja ei ole menetluses tõendanud laenu

andmist. Ühtegi panga dokumenti, ühtegi notari dokumenti hageja esitanud ei ole.

Notarilepingute, kus on märgitud, et Mercury Credit OÜ laenulepingute nr17050917,17032317,

18012420, 17122719,17051819, 17090511, 17122722 refinantseerimine, alusel kandsid

laenuandjad raha üle notari deposiitkontodele ja notar edasi Mercury Credit OÜ-le.

OS-Retail OÜ 2018 majandusaasta aruanne tõendab, et äriühingul puudusid vahendid hagis

väidetud ulatuses laenu andmiseks. Peremaakler OÜ, T. N. ega V. L. (teine juhatuse liige) ei ole

kunagi taotlenud laenu OS Retail OÜ-lt. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

KOSTJA T. N. VASTUVÄITED

13. T. N. toetab Peremaakler OÜ seisukohta, et nõude arvestus on hagiavalduses ebaselge.

Hagiavalduse lisas 8 on esitatud võlgnevuse arvestus, kuid nõude arvestuse käik ei ole selge ja

jälgitav. Hageja on esitanud kaks erinevat arvestust (hagiavalduse lisad 8). Esitatud arvestused ei

võimalda kontrollida intresside ja viiviste arvestust.

T. N. leiab, et hageja ei täitnud laenulepingu ülesütlemisel võlaõigusseaduse nõudeid ja sellel

põhjusel on lepingu ülesütlemine tühine. VÕS § 114 lg 1 ja § 116 lg 4 järgi on lepingu

ülesütlemisel võlausaldaja kohustatud andma võlgnikule täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks.

Hageja on esitanud laenulepingu ülesütlemisavalduse 28.05.2020.a. Ülesütlemise avalduse

kohaselt ei tasunud Peremaakler OÜ ülesütlemisavalduse esitamisel intresse summas 946,17

eurot. Kostja arvates ei ole lepingu ülesütlemine seaduslik ega põhjendatud.

14. 15.03.2021 esitatud seisukohas selgitab T. N., et tema tulu 2018. aastal oli 0(null)eurot, keegi

ei kontrollinud tema maksevõimet (käendus)lepingute sõlmimiseks. Kostjale jääb arusaamatuks,

millest tulenevalt leidis hageja, et kostja saab olla käendajaks laenudel, mille igakuine

intressimakse on ca 317 eurot. Kostja abikaasa ja Peremaakler OÜ teine juhatuse liikme V. L.i

käendust samas ei ole. Kostja(d) ei ole esitanud laenutaotlust.

Hageja esindaja ei ole märkinud, kelle huvides tegelikult laenud võeti. Hageja ei ole esitanud

maksekorralduste koopiat laenusummade ülekandmisest. T. N. kinnitab, et allkirjastas lepingud

surve all.

15. 13.01.2025 esitatud lõppseisukohtades märgib kostja, et haginõuded põhinevad

laenulepingutel, mille puhul laenuandja OS Retail OÜ ei kontrollinud piisavalt Peremaakler OÜ

finantsvõimekust. Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-21-13098 kinnitab, et krediidiandja peab

kontrollima laenusaaja maksevõimet. Esitatud dokumentatsioon ei tõenda, et selline kontroll oleks

läbiviidud. Eeldatavalt finantsraskustes olnud Peremaakler OÜ-le anti laene, mis ületasid

võimalikke tagatisi ja tekitasid majanduslikult ebamõistlikke kohustusi. Toimikusse ei ole esitatud

tõendeid, mis näitaksid, et enne laenu andmist oleks laenuandja teinud Peremaakler OÜ

laenuvõime kontrolli.

Tunnistaja V. K. kinnitas kohtuistungil, et laenu taotlemise ajal oli OÜ-l Peremaakler

finantsraskusi, mistõttu ei olnud OÜ Peremaakler suuteline tasuma olemasolevaid laene ja

nendega seotud kohustusi.

Toimikusse ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et laenuandja kontrollis enne laenu andmist

ka käendaja maksevõimet.

Toimikusse on esitatud väljavõte E-Krediidiinfo andmebaasist (dtl. 69-71), kuid see väljavõte on

tehtud alles 18.06.2020, ehk pärast laenu andmist. Väljavõte aga näitab, et laenu andmise päeva

seisuga oli Peremaakler OÜ-l makseraskusi, puudusid töötajad ning väljavõttest tulenevalt

puudusid ka ootused, et Peremaakler OÜ on võimeline laenukohustusi täitma.

05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib ebaõiglaste tingimuste kohta

tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa

Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C-154/15 Francisco

Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi

omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata.

Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja

kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18,

OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad

ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja

asjaolude väljatoomise kohustus antud juhul loovutusest tulenevalt hagejal.

VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib

krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034

lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20-106661) p-s 55

osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku

kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020

otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977,

punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest

registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime

kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.

Puuduvad tõendid selle kohta, et laenuandja oleks kontrollinud vähemalt Peremaakler OÜ

pangakontosid. Samal ajal on toimikusse esitatud hulgaliselt väljavõtteid Peremaakler OÜ

kinnistute kohta, mis näitavad, et laenulepingute sõlmimise päeval olid kõik kostja kinnistud

koormatud hüpoteekidega erinevate laenuandjate kasuks. See viitab, et kostjal oli märkimisväärne

laenukoormus. Hageja ei ole selgitanud, kas ta andis sellele asjaolule hinnangu või mitte.

Peremaakler OÜ seaduslik esindaja, kostja T. N. selgitas laenuandjale laenu tingimuste kokku

leppimisel mõlema kostja makseraskusi.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel on laenuleping tühine. Poolte vahel ei

ole vaidlust selles osas, et Peremaakler OÜ on osaliselt tagastanud laenu ja tasunud laenuga seotud

kõrvalkulud.

Varasemas praktikas on Riigikohus asunud seisukohale järgmist: Käendusele kui

tagamistehingule on olemuslikult omane suurte riskide eest vastutamine. Käendaja suhtes ei kehti

vastutustundliku laenamise põhimõte, kuna käendaja ei ole siiski laenuvõtja, kes peaks jooksvalt

tagatud kohustust täitma (Riigikohtu otsus tsiviilasjas 2-14-21710 p 48). viidatud lahendi p-s 49

ja 50 on Riigikohus leidnud, et käendusleping võib olla siiski heade kommetega vastuolus mh

juhul, kui esineb järgmiste asjaolude kogum

-

käendajaks on põhivõlgnikuga lähedastes isiklikes suhetes isik, eelkõige perekonnaliige,

kes sõlmis lepingu sõltuvussuhtest või muust isiklikust põhjusest tulenevalt;

-

käendaja ei saa käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu;

-

käendaja vastutuse maksimumsumma on käendaja sissetulekute suhtes (arvestades mh

nende tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne ning seetõttu võis juba lepingu

sõlmimise ajal eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku

kohustust olulises osas täita;

-

eespool nimetatud eeldused olid võlausaldajale lepingu sõlmimisel äratuntavad.

Välistatud ei ole, et käendaja vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu võib käendusleping olla

vastuolus heade kommetega ka ainuüksi vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu. Näiteks, kui

maksimumsumma on sedavõrd ebaproportsionaalne, et tarbijal ei ole ka minimaalset elatustaset

säilitades ja jooksvaid vältimatuid kulutusi kandes eeldatavasti võimalik tagatava laenulepingu

tähtaja (või oma eeldatava eluea, kui see on lühem) jooksul sellist rahasummat tasuda ei

sissetulekust ega olemasoleva või eelduslikult omandatava vara arvel, või kui see summa on

sedavõrd suur või ebamäärane, et tähendab tarbija jaoks sisuliselt piiramatut vastutust.

Käendusleping võib olla tühine vaatamata sellele, et lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 97

järgi sai käendaja selle tühistada TsÜS § 97 alusel raskete asjaolude ärakasutamise tõttu.

T. N. on seisukohal, isegi kui laenuleping ei ole tühine vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tõttu, on käendusleping heade kommetega vastuolus.

TÖR väljavõte (dtl 199-201) näitab, et T. N.l oli laenu andmise ajal töökoht, kuid puuduvad

andmed kostja palga kohta ja sellest, kas kostja palk oli üle miinimummäära. T. N. selgitab, et

tema palk oli miinimummäära ulatuses.

Käendusleping sõlmiti T. N. poolt seotud isiku kohustuste tagamiseks, lähtudes ilmselgelt kostja

soovist päästa Peremaakler OÜ-d pankrotist. T. N. ei saanud laenulepingust mingit tulu ega kasu,

kuna laenulepingu eesmärk oli varem tekkinud kohustuste refinantseerimine. Täiendavalt viitavad

nii tunnistaja kui ka T. N. seletused sellele, et Peremaakler OÜ otsis laenu hosteli tegevuse

säilitamiseks. Laenusumma suurus on võrreldes T. N. sissetulekutega ebamõistlikult suur, mistõttu

T. N. ei ole ilmselgelt suuteline käenduslepingust tulenevaid kohustusi täitma. Kõik need asjaolud

olid laenusaajale lepingu sõlmimisel äratuntavad. Seega, isegi kui laenulepingud ei ole tühised, on

käendusleping tühine.Tühise käenduslepingu puhul peavad pooled tagastama tühise lepingu alusel

üleantu. Käesoleval juhul ei saanud T. N. käenduslepingust midagi.

Arvestades eeltoodut, tuleb hagi jätta rahuldamata vähemalt T. N. vastu esitatud nõude ulatuses.

Laenulepingutes ja nende lisades esitatud summad ei vasta tõendatud ülekannetele.

TBB Panga tõend ja notariaalsed lepingud on omavahel vastuolus. Hageja poolt esitatud

dokumentidest ei selgu selgelt, kuidas nõude summa kujunes. Puudub pädev ja üheselt mõistetav

tõend selle kohta, et laenud kanti üle Peremaakler OÜ-le või nende nimel Mercury Credit OÜ-le.

Mercury Credit OÜ esitatud pangatõendid ei kinnita, et ülekanded toimusid lepingutingimustele

vastavalt. Peremaakler OÜ makseid ei ole korrektselt arvesse võetud. Summad, mis tasuti AVK

Im-Export OÜ-le ja OS Retail OÜ-le, jäid hageja nõuetest välja.

Kostja esitas toimikusse OS Retail OÜ 2018. majandusaasta aruande. Aruande andmetest selgub,

et seisuga 31.12.2018 ei olnud OS Retail OÜ-l nõudeid kostjate vastu. Nõuded peaksid olema

kajastatud bilansi real „vara“, kuid aruandes selliseid nõudeid ei ole. Majandusaasta

kasumiaruande põhjal olid OS Retail OÜ tegevuskulud 2018. aastal sellised, et äriühingul ei olnud

rahalisi vahendeid, et anda laenu kostjatele. Küsitav on, kas OS Retail OÜ või AVK Im-Export

OÜ tegutsesid üldse seaduslikult, kuna nende finantsilised võimekused selliste summade

ülekandmiseks ei ole tõendatud.

Kostja leiab, et temaga sõlmitud käendusleping on tühine. Samuti ei ole tõendatud, et laenusumma

kanti tegelikult üle endisele võlausaldajale, nagu oli kokku lepitud laenu andmise eesmärgina.

Eeltoodud põhjustel leiab kostja, et nõue T. N. vastu tuleb jätta rahuldamata.

III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

16. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad ja tunnistaja

ütlused ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, on seisukohal, et AVK Im-Export OÜ (alates

23.08.2022 kannab nime AVK TECH OÜ) hagi Peremaakler OÜ ja T. N. vastu on põhjendatud ja

kuulub rahuldamisele.

17. Viru Maakohtu esimehe 10.09.2024.a. käskkirjaga nr 11-1/25, Viru Maakohtu kohtunike

üldkogul kinnitatud tööjaotusplaani § 4 lg 9 ja kohtute seaduse (KS) § 12 lg 3 p 1 alusel jagati

seoses tsiviilasja 2-20-8997 varem menetlenud kohtuniku teenistusest kõrvaldamisega tema

menetluses olnud tsiviilasjad juhuslikkuse põhimõttel Viru Maakohtu tsiviilkohtunike vahel.

Tsiviilasi nr 2-20-8997 jagati kohtunik Piret Raiki menetlusse.

18. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Seega lähtub kohus hagimenetluses poolte esitatust (vt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1).

Kohus kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. TsMS § 436 lg 7

järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.

19. Tsiviilasja materjalide kohaselt

- OS Retail OÜ laenuandjana ja OÜ Peremaakler laenusaajana sõlmisid 29.11.2018 laenulepingu

nr 29112018, mille p 1 kohaselt andis OS Retail OÜ Peremaakler OÜ-le laenu 19 900 eurot

intressimääraga 10% aastas laenu tagastamise tähtpäevaga 15.11.2020. Laenu andmise kohustuse

täitis OS Retail OÜ vastavalt lepingu p-le 5 (I kd tl 8-9; dtl 2-4);

- OS Retail OÜ võlausaldajana ja OÜ Peremaakler juhatuse liige T. N. käendajana sõlmisid

29.11.2018.a. lepingust nr 29112018 tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise tagamiseks

käenduslepingu. Käendaja vastutuse maksimumsumma oli 26 000 eurot (käenduslepingu p 2.7) (I

kd tl 11-14, dtl 38-42);

- 27.12.2018 sõlmisid OS Retail OÜ ja Peremaakler OÜ lepingu nr 29112018 lisa nr 1, mille

alusel andis OS Retail OÜ Peremaakler OÜ-le täiendava laenu 8900 eurot.

Laenu andmise kohustuse täitis hageja vastavalt lisa nr 1 p-le 4 (I kd tl 15-16, dtl 44-45);

- 27.12.2018 sõlmisid OS Retail OÜ ja T. N. käenduslepingu lisa nr 1, milles pooled leppisid

kokku, et seoses täiendava laenu andmisega on käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 37

500 eurot (I kd tl 17-18, dtl 47);

- 13.02.2019 sõlmisid OS Retail OÜ ja Peremaakler OÜ lepingu nr 29112018 lisa nr 2, mille

alusel andis OS Retail OÜ Peremaakler OÜ-le täiendava laenu summas 8900 eurot. Laenu

andmise kohustuse täitis hageja vastavalt lisa nr 2 p-le 4 (I kd tl 19-20; dtl 49-50);

- 13.02.2019 sõlmisid OS Retail OÜ ja T. N. käenduslepingu lisa nr 2, milles OS pooled leppisid

kokku, et seoses täiendava laenu andmisega on käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 49

010 eurot (I kd tl 21-22; dtl 52);

- 24.10.2019 sõlmisid OS Retail OÜ, Peremaakler OÜ ja AVK Im-Export OÜ lepingu

ülevõtmise kokkuleppe, mille p 1 kohaselt andis OS Retail OÜ hagejale üle kõik lepingust

tulenevad OS Retail OÜ õigused ja kohustused ja Peremaakler OÜ andis selleks tingimusteta ning

tagasivõtmatu nõusoleku.

Kokkuleppe punktis 6 kinnitas käendaja T. N., et ta nõustub vastutama lepingust tulenevate

kohustuste täitmise eest hageja ees ning kokkuleppe sõlmimise suhtes vastuväited puuduvad (I kd

tl 23-24, dtl 54-55);

- lepingust nr 2911208 tuleneva kohustuse (intressi tasumine lepingu nr 29112018 p 9) rikkumise

tõttu ütles hageja 08.06.2020 lepingu üles. (I kd tl 28-32, dtl 62-64)

Lepingu ülesütlemisest teavitati käendaja T. N.t (I kd tl 33-36, dtl 65-67).

- lepingust nr 29112018 tulenev võlgnevus on kokku 39361,08 eurot, millest tagastamata laen on

37700 eurot, intress 831,68 eurot ja viivis 829,4 eurot (arvestus I kd tl 27; dtl 60-61).

20. 22.06.2020.a määrusega (I kd tl 71-74, dtl 114-118) rahuldas kohus hageja hagi tagamise

taotluse osaliselt ning seadis T. N. ja V. L.i ühisomandis olevale korteriomandile, asukohaga

XXX, registriosa numbriga XXX keelumärke AVK Im-Ex-port OÜ ( registrikood 11745364

kasuks). Kohus märkis, et keelumärkega on keelatud T. N. ja V. L.i ühisomandis oleva

korteriomandi käsutamine.

Kohus jättis rahuldamata taotluse hüpoteegi seadmiseks OÜ Peremaakler kinnistutele asukohaga

XXX (registriosa nr XXX); asukohaga XXX (registriosa nr XXX) ja asukohaga XXX (registriosa

nr XXX).

21. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt laenulepingust nr 29112018 ja selle lisadest 1 ja 2

tuleneva

võlgnevuse 39 361,08 eurot (millest 37 700 on põhiosa, 831,68 eurot tasumata intress ja 829,40

eurot viivis 0,2% põhinõudest päevas perioodi eest 9.06.2020-19.06.2020.a) ja lisanduva viivise

(alates 20.06.2020 0,2% põhinõudelt päevas kuni põhinõude tasumiseni) väljamõistmist tuginedes

VÕS § 8 lg 2 , § 396 lg 1, § 142 lg 1, § 145 lg 1, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 6, TsMS § 367.

Kostjad vaidlevad nõudele täies ulatuses vastu, leides, et

-

laenuleping nr 29112018 on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine; intressimäär

on vastuolus heade kommetega kuna on suurem kui VÕS § 94 lg 1 sätestatud intressimäär;

lepingut saab käsitleda tarbijakrediidilepinguna ning leping on tühine krediidi kulukuse määra

puudumise (märkimata jätmise) tõttu, järgitud ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet;

-

tõendamata on laenusummade väljaandmine;

-

laenuleping nr 29112018 allkirjastatud üksnes kostjate esindajate poolt, mistõttu selgusetu,

kas laenuandja on üldse allkirjastanud;

-

lepingu ülevõtmise kokkulepe käsitletav võlatunnistusena (kostjad ei kontrollinud, kas OS

Retail OÜ kandis laenu MercuriCredit OÜ-le);

-

lepingu ülesütlemine ei olnud seaduslik, kuna ei antud kostja(te)le täiendavat tähtaega võla

tasumiseks;

-

T. N. allkirjastas lepingud surve all; käendusleping vastuolus heade kommetega; kostja

maksevõimet keegi ei kontrollinud.

22. Hageja nõudeõigus tuleneb 24.10.2019 OS Retail OÜ, Peremaakler OÜ ja AVK Im-Export

OÜ vahel sõlmitud lepingu ülevõtmise kokkuleppest ja OS Retail OÜ ja peremaakler OÜ vahel

sõlmitud laenulepingust nr 29112018 ja selle lisadest nr 1 ja 2.

Lepingu ülevõtmise kokkuleppe p 1 kohaselt andis OS Retail OÜ hagejale üle kõik lepingust

tulenevad OS Retail OÜ õigused ja kohustused ja Peremaakler OÜ andis selleks tingimusteta ning

tagasivõtmatu nõusoleku.

Kokkuleppe punktis 6 kinnitas käendaja T. N., et ta nõustub vastutama lepingust tulenevate

kohustuste täitmise eest hageja ees ning kokkuleppe sõlmimise suhtes vastuväited puuduvad (I kd

tl 23-24, dtl 54-55)

Hageja kinnitusel on kokkuleppe näol tegemist lepingu (OS Retail OÜ ja Peremaakler OÜ vahel

sõlmitud laenulepingu nr 29112018) ülevõtmisega VÕS § 179 mõttes.

VÕS § 179 lg 1 sätestab, et lepingupool võib teise lepingupoole nõusolekul anda oma lepingust

tulenevad õigused ja kohustused üle kolmandale isikule temaga sõlmitud lepingu alusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Lepingu ülevõtmisega loetakse, et kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused on lepingu

ülevõtjale üle läinud (lg 2).

Lepingu ülevõtmise korral on käsutuse objektiks kogu lepingupoole positsioon lepingus tervikuna,

ehk tegemist on tehinguga, mille tulemusena asendatakse senine lepingupool uuega, mitte

lepinguga, millega kantakse ühelt isikult teisele üle üksnes lepingust tulenevad õigused ja

kohustused.

Lepingu ülevõtmiseks on vajalik senise lepingupoole ja lepingut üle võtta sooviva isiku vaheline

leping ning teise poole nõusolek.

Vastavaid nõusolekuid on kinnitanud Peremaakler OÜ ja käendaja T. N. ülevõtmise kokkuleppe

p-des 1-2 ja 5-6 (I kd tl 23, dtl 54-55)

Lepingu ülevõtmise tagajärjeks on VÕS § 179 lg 2 järgi sisuliselt lepingupoole asendumine teise

isikuga, mis ei too iseenesest (juhul kui lepingu ülevõtja ja teine lepingupoole ei lepi ülevõtmise

lepingus kokku teisiti) kaasa mingeid muudatusi lepingulise suhte sisus. Üldjuhul lähevad

tagatised ja kõrvalkohustused üle lepingu ülevõtjale (VÕS § 167).

Lepingu ülevõtja ja teine pool saavad pärast lepingu ülevõtmist kasutada lepingulises suhtes

vastastikku kõiki vastuväiteid, mida lepingupooled said lepingust tulenevalt teineteise suhtes

kasutada enne lepingu ülevõtmist.

Teise poole (käesoleva juhul Peremaakler OÜ) vastuväidetele lepingu ülevõtja lepingust

tulenevate nõuete suhtes kohaldatakse § 171 sätestatut.

Vastavalt VÕS § 171 lg 1 võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal

on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude

loovutamise ajal.

Kohtu hinnangul ei ole lepingu ülevõtmise kokkulepe ja selles sisalduv käsitletav võlatunnistusena

(VÕS § 30 lg 1), seda enam konstitutiivse võlatunnistena (kui sellega soovitakse luua algsest

kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui

võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid) nagu leiab kostja.

Tõendamata on asjaolu, et laenulepingu nr 29112018 üleandmisel hagejale oleksid hageja ja

kostjad leppinud kokku konstitutiivse või deklaratiivse võlatunnistuse (millega kinnitatakse

olemasolevat võlga) andmises.

23. Kostja Peremaakler OÜ märgib, et tõendamata on hageja nõudeõigus, kuna laenuleping on

allkirjastatud üksnes kostjate poolt.

Kohus märgib, et asjakohatu on kostja viide justkui oleks laenuleping nr 29112018 allkirjastatud

üksnes kostjate esindajate poolt, mistõttu selgusetu, kas laenuandja on üldse allkirjastanud.

Hagiavaldusele lisatud OS Retail OÜ ja Peremaakler OÜ vahel 29.11.2018 sõlmitud laenulepingu

nr 29112018 ja 27.12.2018 ning 13.02.2019 sõlmitud lisad nr 1 ja 2 on digitaalselt allkirjastanud

T. N. ja OS Retail OÜ seaduslik esindaja (juhatuse liige) V. M. (digiallkirjade kinnituslehed I kd tl

10, 16, 20; dtl 1, 43, 48); käenduslepingu ja selle lisad on samuti digitaalselt allkirjastanud T. N. ja

OC Retail OÜ juhatuse liige V. M. (digiallkirjade kinnituslehed I kd tl 14, 18, 22, dtl 37, 46, 51).

Lepingu ülevõtmise kokkuleppe on allkirjastanud T. N., OS Retail OÜ juhatuse liige V. M. ja

AVK Im-Export OÜ juhatuse liige V. K. (digiallkirjade kinnitusleht I kd tl 24; dtl 53). Seega on

alusetu kostjate väide justkui puuduks laenuandja nõustumus või selgus, kas see on antud ning

lepingud sõlmitud (VÕS § 9).

Lisaks eeltoodule on kostjad tasunud lepingu täitmisena 4675,92 eurot, OS Retail OÜ ja pärast

lepingu ülevõtmist AVK Im-Export OÜ on makseid aktsepteerinud ja kohustuse täitmisena

arvestanud (I kd tl 27; dtl 60-61).

24. Esmalt käsitleb kohus väiteid laenulepingu nr 29112018 tühisusest, seejärel T. N.ga sõlmitud

käenduslepingute tühisust.

Laenulepingu tühisus

25. Kohus ei nõustu kostja(te) seisukohaga, et OS Retail OÜ ja Peremaakler OÜ vahel sõlmitud

laenulepingule on kohaldatavad tarbijakrediidilepingu sätted (VÕS § 402 jj) ning sellest tulenevalt

saab krediidiandjale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist ning laenuleping

tühine krediidikulukuse määra (märkimata jätmise) tõttu.

VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija võlaõigusseaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu,

mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

25.1 Käesoleval juhul on laenusaajaks juriidiline isik Peremaakler OÜ, mistõttu VÕS 22. peatüki

2. jao sätted ei kohaldu.

Riigikohus on märkinud, et tarbijakrediidilepinguks võib olla nii krediidi- kui ka laenuleping, kuid

tarbijakrediidilepinguga on tegemist üksnes juhul, kui tarbijakrediidilepingut iseloomustavad

eeldused on täidetud, st krediiti või laenu annab majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik

tarbijale (vt Riigikohtu 11.10.2023.a. lahend tsiviilasjas nr 2-21-20479/30 p 11).

Kuivõrd laenusaajaks oli käesoleval juhul äriühing, mitte tarbija, ei ole kohaldatavad

tarbijakrediidilepingu sätted.

25.2 Kohus märgib lisaks, et tarbijakaitsesätted ei kohaldu käesoleval juhul ka kostja T. N. suhtes.

Riigikohus on sedastanud, et juhul, kui äriühingu juhatuse liige sõlmib äriühingu kohustuse

tagamiseks lepingu, siis tuleb teda eeldatavasti pidada tegutsenuks majandus- või kutsetegevuses

VÕS § 155 lg 1 järgi juhul, kui ta oli samal ajal äriühingu ainsaks või põhiliseks osanikuks

(käesoleval juhul oli kostja üks kahest osanikust). Osaühingu osaniku ja juhatuse liikme osaühingu

kohustuse täitmise tagamiseks sõlmitud lepingule ei laiene võlaõigusseaduse tarbijakaitse sätted,

kuna leping osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmiti huvist ühingu majandustegevuse

vastu ning osaühingu juhatuse liige ei olnud lepingus tarbija. Kokkulepe, millega äriühingu

juhatuse liige võtab endale kohustuse vastutada äriühingu lepingust tulenevate kohustuste täitmise

eest, ei ole praktikas ebaharilik. Seega ei laiene äriühingu osanikule ja juhatuse liikmele

võlaõigusseaduse tarbijakaitsesätted. Käendaja, kes on käenduslepingu sõlminud ajendatuna

isiklikust vahetust majanduslikust huvist põhilepingu sõlmimise, selle täitmise või põhivõlgniku

majandustegevuse vastu, ei vaja käendaja tarbijakäenduslepingust tulenevat kaitset (vt Riigikohtu

01.02.2012.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-148-11).

26. Kostjad leiavad, et laenuleping on heade kommete vastane ja sellest tulenevalt tühine

intressimäära tõttu kuna on suurem kui VÕS § 94 lg 1 sätestatud intressimäär.

Kohus märgib, et VÕS § 94 ei sätesta kindlat intressimäära. Lepinguga võib ette näha nii suurema

kui väiksema intressimäära.

Peremaakler OÜ ja OS Retail OÜ vahel sõlmitud laenulepingu nr 29112018 p 4 kohaselt oli

kokkulepitud intressimäär 10% aastas.

29.11.2024 ehk lepingu sõlmimise ajal oli VÕS § 94 järgne seadusjärgne intressimäär 0%.

Lepingus sätestatud intressimäär ei ületa lepingu sõlmimise ajal Eesti keskmist tarbimislaenude

intressimäära (ca 16%).

Riigikohus onmärkinud, et kõrge intress, isegi kui see on ebaproportsionaalne laenusaaja suhtes, ei

tingi veel tehingu tühisust heade kommete vastasuse tõttu, kuna seadus laenulepingus

intressimäära osas kitsendusi ei tee ning hinnata tuleb kõiki tehingu asjaolusid kompleksselt (vt

Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06 p 22). Nendeks asjaoludeks on ennekõike TsÜS §

82 lg 2 nimetatud objektiivsed ja subjektiivsed asjaolud.

27. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku

korraga

vastuolus

olev

tehing

on

tühine.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab

või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest

vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui:

- tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või

- pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust

väljas.

Kohtu hinnangul TsÜS § 86 lg 2 eeldused täidetud ei ole.

Laenulepingu tühisuse tuvastamiseks heade kommete vastasuse tõttu tuleb esmalt tuvastada, kas

tehingust tulenevate vastastikuste soorituste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust

väljas, ja seejärel kontrollida, kas kostja tegi tehingu sundolukorras. Kostja kui tehingu tühisusele

tugineda sooviv pool peab soorituste väärtuste vahe tõendamiseks näitama esmalt ära, milline on

võrreldavate soorituste objektiivsete väärtuste vahe (vt Riigikohtu 19.02.2014.a lahend tsiviilasjas

nr 3-2-1-169-13 p 19)

27.1 Esmalt märgib kohus, et kostja(d) ei ole soorituste väärtuste vahe tõendamiseks näidanud,

milline on soorituste objektiivsete väärtuste vahe.

Kohus lisab, et laenatava ja tagasimakstava summa vahe (vt laenulepingu nr 29112018 lisa 2)

vastavalt 37 000 eurot ja 44 540,14 eurot (I kd tl 19 pöördel; dtl 49-50) ei ole kohtu hinnangul

ebaproportsionaalne, mis õigustaks lugeda tehingu heade kommete vastaseks.

Vahe 7540,14 eurot on ca 20% laenusummast.

Näiteks on Riigikohus möönnud, et 60%-lise aastaintressi puhul on vahe laenatava ja

tagasimakstava summa vahel ebaproportsionaalne (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-80-

02 p 12), kuid on muuhulgas lähtunud sellest, et suur intress ei tingi tehingu tühisust, kuna vajalik

on hinnata muid asjaolusid.

Suurem intress võib olla põhjendatud näiteks laenulepingu puhul, kus võlgniku reaalne võimekus

lepingut täita kujutab laenuandja jaoks tavalisest suuremat riski või ei ole laenuleping piisavalt

tagatud.

Kostja väide, et selgitas laenuandjale tingimuste kokkuleppimisel mõlema kostja makseraskusi, on

paljasõnaline väide. Isegi juhul, kui kostja sellekohase väitega nõustuda, said kostjad kohtu

hinnangul laenulepingu nr 19112018 näol soodsama igakuise maksega kohustuse kui see oli

kokku lepitud Mercury Credit OÜ-ga sõlmitud võlatunnistuses (III kd tl 105-108).

27.2 Kostja kohustus oli tehingu tühisusele tuginedes tuua muuhulgas asjaolud, mis kinnitavad

tema sundolukorda. Kostjad seda teinud ei ole.

Laen oli kostjale vajalik äritegevuse jätkamiseks (hosteli XXX tegevuse jätkamiseks), seega

majanduslik huvi. Peremaakler OÜ-d ei saa kohtu hinnangul pidada isikuks, kes sõlmis

laenulepingu nr 29112018 sundolukorras. Kostja ise otsis võimalusi Mercury Credit OÜ ees

tasumata kohustuste refinantseerimiseks.

Kohtuotsuse p-s 27.1 viidatud lahendis on Riigikohus leidnud, et üksnes eelmise laenulepingu

refinantseerimisest ja maksetähtpäeva edasilükkamisest põhjusel, et laenusaaja ei ole suuteline

laenu tasuma, ei saa järeldada, et refinantseerimisleping oleks sõlmitud laenusaaja jaoks äärmiselt

ebasoodsatel tingimustel. Võlgnetava laenu tasumise tähtaja edasilükkamist mõistliku intressi eest

ei saa pidada tehingu tegemiseks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel.

Asjaolu, et Peremaakler OÜ-l oli 2018-2019.a makseraskusi ja täitmata kohustusi ennekõike

Mercury Credit OÜ ees, on tõendatud võlatunnistusega (III kd tl 105-108, dtl 772-775);

notariaalsete hüpoteekide loovutamise ja üleandmise lepingute ning hüpoteegiga tagatavate nõuete

muutmise kokkulepetega (II kd tl 9-32, dtl 288-317), samuti T. N. selgituste ja tunnistaja V. K.i

ütlustega.

T. N. selgitas 9.12.2024.a. kohtuistungil, et „ …2018.a meil tekkisid finantsraskused. Mercury

Credit OÜ soovis, et Peremaakler OÜ loobuks nende teenustest. Augustis 2018.a. allkirjastasime

võlatunnistuse, kus tunnistasime kohustusi Mercury Credit OÜ ees, tol hetkel hakkasime otsima

kiiresti krediidiandjaid, kuhu saaksime üle minna (III tl 103 pöördel, dtl 656)…pidime leidma

vahendid, et tasuda intressivõlga ja viivisevõlga Mercury Credit OÜ-le. Ma otsisin lisaraha selle

jaoks……V. K. ütles, et tal on olemas inimesed, kelle kaudu saab sõlmida kolm sellist

laenulepingut…(III tl 104, dtl 657).

Tunnistaja V. K. märkis, et „.. T. pöördus, et tal on vaja refinantseerida ja ta otsib raha…Helistasin

T.le, et mul on investorite ring, kes finantseerib ilma tagatiseta…. Edasi ta otsustas ise , millised

kohustised või laenud endale võtab… Kuidas ma võisin teda survestada? Minu maakleriteenus oli

tema huvides, kuna ta ise küsis ja ma mäletan, et ta sai isegi soodsamad laenutingimused kui

Mercury Credit OÜ-lt (III kd tl 112, dtl 665).

Kohtu hinnangul ei kinnita ükski tõend, et Peremaakler OÜ tegi laenulepingu surve all või

sundolukorras erakorraliste asjaolude tõttu. Kostja soov oli refinantseerida varasematest

laenulepingutest tulenevad kohustused, selleks sõlmiti hüpoteekide loovutamise ja üleandmise

ning hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise kokkulepped, millega tasuti mh kohustusi

Mercury Credit OÜ ees ja osas, milles varasem kohustus jäi täitmata, saadi väiksema igakuise

maksekohustusega laenuleping OS Retail OÜ-ga.

Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et laenuleping nr 29112018 ja selle lisad ei ole

vastuolus heade kommetega ega seetõttu tühised.

28. Kohus lisab, et T. N. väited on vastuolulised: üheltpoolt väidab ta, et otsis Mercury Credit

OÜ-ga sõlmitud lepingute refinantseerimiseks vahendeid, teiselt poolt märgib kohtuistungil, et

Peremaakler OÜ-l puudus vajadus võtta laenu ulatuses, mis on kajastatud OS Retail OÜ-ga

sõlmitud laenulepingus ja selle lisades, kuna kostjad tasusid kõik kulud Mercury Credit OÜ alt

notariaalsete lepingute põhjal (III tl 109, dtl 658-659).

Kohus ei nõustu kostja väidetega.

Kostja esitas notariaalsed hüpoteekide loovutamise ja üleandmise ning hüpoteekidega tagatavate

nõuete muutmise kokkulepped (II kd tl 9-32, dtl 288-317).

28.12.2018 sõlmitud lepingu p 2.3.1 kannab notar hoiustatud 15 810,21 eurot Mercury Credit OÜ

kontole selgitusega kontole selgitusega „krediidileping nr 17122719, krediidileping 17051819,

krediidileping nr 18012420“ (II kd tl 11, dtl 292). Laenulepingu nr 29112018 Lisa 1 p 4 nägi ette

8900 ülekannet samuti lepingute nr 17122719 ja 17051819 ja 18012420 kohustuste katteks.

Peremaakler OÜ ja Mercury Credit OÜ vahel sõlmitud võlatunnistuse (III tl 105, dtl 772 jj)

tulenevalt on viidatud krediidilepingutest tulenev kohustus kokku 23623,66 eurot, seega

notariaalse lepingu alusel kantud 15810,21 ei katnud täies ulatuses kostja kohustust Mercury

Credit OÜ ees.

Kostja vastupidist tõendanud ei ole.

30.11.2018 sõlmitud hüpoteekide üleandmise lepingu p 2.3 kohaselt pidi Peremaakler OÜ tasuma

hüpoteegi loovutajale ehk Mercury Credit OÜ-le kokku 54 722, 67 eurot, millest 19 900 on

Mercury Credit OÜ-le tasutud enne lepingu sõlmimist pangaülekandega (II kd tl 17; dtl 301).

Lepingus ei ole märgitud, kes kandis Mercury Credit OÜ-le 19 900, kuid see kinnitab fakti, et 19

900 on Mercury Credit OÜ-le laekunud (ka ülekande kuupäev ühtib TBB pank tõendis märgitud

ülekande kuupäevaga). Lepingu p 2.4 kohaselt kanti notari kontole hoiustatud 34 822,67 eurot

Peremaakler OÜ ja Mercury Credit OÜ krediidilepingust nr 17050917 tuleneva kohutuse katteks.

OS Retail OÜ ja Peremaakler OÜ laenulepingu p 5 nägi ette laenu ülekannet krediidilepingutest nr

17050917 ja nr 17032317 tuleneva kohustuse katteks.

Võlatunnistuse (III kd tl 105, dtl 772 jj) kohaselt oli nimetatud lepingutest tulenev kostja kohustus

kohtu arvestuse kohaselt kokku 52 829,72 eurot. Kui notariaalse lepinguga kaeti üksnes

krediidilepingust nr 17050917 katteks, jäi katmata 17032317 tulenev kohustus.

14.02.2019 sõlmitud hüpoteekide lõpetamise kokkuleppe p 2.2 kohaselt hoiustati notari kontol

17702,28 eurot, mis kanti Mercury Credit OÜ kontole krediidilepingute nr 17090511 ja 17122722

täitmisena (II kd tl 29 pöördel, dtl 312). Laenulepingu lisa 2 p 4 järgi andis Peremaakler OÜ

korralduse laen 8900 kanda Mercury Credit arvelduskontole eelnimetatud krediidilepingute

täitmisena (I kd tl 19, dtl 49-50) Võlatunnistuse (III kd tl 105, dtl 772 jj) kohaselt oli Peremaakler

OÜ nimetatud lepingutest tulenev kohustus Mercury Credit OÜ ees 25 028,92 eurot. Seega

notariaalse lepingu järgi laekunud 17702,28 ei katnud nimetatud lepingutest tulenevat kostja

kohustust.

Eeltoodu lükkab ümber kostja väited, et notariaalsete lepingute alusel oli kohustused Mercury

Credit OÜ ees täidetud.

Käenduslepingu tühisus

29. 29.11.2018 sõlmisid OS Retail OÜ võlausaldajana ja OÜ Peremaakler juhatuse liige T. N.

käendajana lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise tagamiseks käenduslepingu (I

kd tl 11-14, dtl 38-42). Käendaja vastutuse maksimumsumma oli 26000 eurot (käenduslepingu p

2.7).

Käenduslepingu punktide 1 ja 2.1 kohaselt vastutab käendaja võlausaldaja ees täies ulatuses

solidaarselt laenusaajaga ja tagab kõiki võlausaldaja nõudeid OÜ Peremaakler vastu, mis tekivad

või võivad tekkida lepingu alusel.

27.12.2018 sõlmiti OS Retail OÜ ja T. N. vahel käenduslepingu lisa nr 1 (I kd tl 17-18, dtl 47),

milles OS Retail OÜ ja T. N. leppisid kokku, et seoses täiendava laenu andmisega on käendaja

vastutuse rahaline maksimumsummaks 37500 eurot.

13.02.2019 sõlmiti OS Retail OÜ ja T. N. vahel käenduslepingu lisa nr 2 (I kd tl 21-22, dtl 52),

milles OS Retail OÜ ja T. N. leppisid kokku, et seoses täiendava laenu andmisega on käendaja

vastutuse rahaline maksimumsummaks 49010 eurot.

24.10.2019 sõlmitud lepingu ülevõtmise kokkuleppe punktis 6 kinnitas käendaja T. N., et ta

nõustub vastutama lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest hageja ees ja T. N.l puuduvad

kokkuleppe sõlmimise suhtes mistahes vastuväited (I kd tl 23-24, dtl 54-55).

Tulenevalt VÕS § 142 lg 1 kohustub käendaja käenduslepinguga vastutama kolmanda isiku

(põhivõlgniku) võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

Sama paragrahvi 3. lõige sätestab, et käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti

võib see olla seotud muu tingimusega.

VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja

võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes

juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses (lg 2).

30. Kostja T. N. leiab, et temaga sõlmitud käendusleping on heade kommete vastane ning

seetõttu tühine. Kostja märgib, et käenduslepingu ja selle lisade sõlmimisel ei kontrollinud

laenuandja mingil viisil käendaja maksevõimet. 15.03.2021 esitatud seisukohas selgitab T. N., et

tema tulu 2018. aastal oli 0(null)eurot, keegi ei kontrollinud tema maksevõimet lepingute

sõlmimiseks ning jääb arusaamatuks, millest tulenevalt järeldas hageja, et kostja saab olla

käendajaks laenudel, mille igakuine intressimakse on ca 317 eurot.

TÖR väljavõte (dtl 199-201) näitab, et T. N.l oli laenu andmise ajal töökoht, kuid puuduvad

andmed kostja töötasu suuruse kohta. T. N. selgitab, et tema palk oli miinimummäära ulatuses.

Kostja selgitab, et käendusleping sõlmiti seotud isiku kohustuste tagamiseks, lähtudes kostja

soovist päästa Peremaakler OÜ-d pankrotist. T. N. ei saanud laenulepingust mingit tulu ega kasu,

kuna laenulepingu eesmärk oli varem tekkinud kohustuste refinantseerimine. Laenusumma suurus

on võrreldes T. N. sissetulekutega ebamõistlikult suur, mistõttu T. N. ei ole ilmselgelt suuteline

käenduslepingust tulenevaid kohustusi täitma. Kõik need asjaolud olid laenusaajale lepingu

sõlmimisel äratuntavad.

31. Riigikohus on sedastanud, et käendusleping ei ole heade kommetega vastuolus ainuüksi

seetõttu, et käendajal oli väidetavalt käenduslepingute sõlmimise ajal vara vähem kui

käenduslepingustest tulenev käenduskohustuse piirsumma ega see, et võlausaldaja jättis

väidetavalt kontrollimata kostja kui käendaja krediidivõimekuse ega järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet (vt Riigikohtu 18.02.2015.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-157-14 p 11).

Kohus möönab, et käenduslepingu ja selle lisade sõlmimisel käendaja maksevõimet ei kontrollitud

(vähemalt pole sellekohaseid tõendeid menetluses esitatud), kuid T. N. ei sõlminud

käenduslepinguid tarbijana (VÕS § 1 lg 5). Kohus leidis otsuses eespool (vt otsuse p 25.2), et T.

N. Peremaakler OÜ juhatuse liikmena sõlmis käenduslepingu huvist ühingu majandustegevuse

vastu ning ta ei olnud lepingus tarbija. T. N. sõlmis käendajana käenduslepingu ajendatuna

isiklikust vahetust majanduslikust huvist põhilepingu sõlmimise, selle täitmise või põhivõlgniku

majandustegevuse vastu, mistõttu ei kohaldu tarbijakäenduse sätted.

Käendusele kui tagamistehingule on olemuslikult omane suurte riskide eest vastutamine. Samuti ei

kehti käendaja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõte, kuivõrd käendaja ei ole laenuvõtja,

kes peaks jooksvalt tagatud kohustust täitma (vt Riigikohtu 31.01.2018.a. otsus tsiviilasjas nr 2-

14-21710/105 p 48) viidatud lahendis on Riigikohus märkinid, et käendusleping võib olla siiski

heade kommetega vastuolus mh juhul, kui esineb järgmiste asjaolude kogum:

•käendajaks on põhivõlgnikuga lähedastes isiklikes suhetes isik, eelkõige perekonnaliige, kes

sõlmis lepingu sõltuvussuhtest või muust isiklikust põhjusest tulenevalt;

•käendaja ei saa käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu;

•käendaja vastutuse maksimumsumma on käendaja sissetulekute suhtes (arvestades mh nende

tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne ning seetõttu võis juba lepingu sõlmimise ajal

eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust olulises osas

täita;

•eespool nimetatud eeldused olid võlausaldajale lepingu sõlmimisel äratuntavad.

Välistatud ei ole, et käendaja vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu võib käendusleping olla

vastuolus heade kommetega ka ainuüksi vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu. Näiteks, kui

maksimumsumma on sedavõrd ebaproportsionaalne, et tarbijal ei ole ka minimaalset elatustaset

säilitades ja jooksvaid vältimatuid kulutusi kandes eeldatavasti võimalik tagatava laenulepingu

tähtaja (või oma eeldatava eluea, kui see on lühem) jooksul sellist rahasummat tasuda ei

sissetulekust ega olemasoleva või eelduslikult omandatava vara arvel, või kui see summa on

sedavõrd suur või ebamäärane, et tähendab tarbija jaoks sisuliselt piiramatut vastutust. (p 49)

Kohus rõhutab veelkord, et ei kostja ei sõlminud käenduslepinguid tarbijana.

Kohtule ei ole esile toodud asjaolusid, millest nähtuks eespoolloetletud asjaolude kogum, nende

esinemist ei saa järeldada ka asjas kogutud tõenditest.

Kohtu hinnangul ei ole esile toodud ühtegi erandlikku asjaolu, mis oleks sundinud T. N.t

käenduskohustust võtma.

Kostja oli käenduslepingute sõlmimise ajal Peremaakler OÜ juhatuse liige ja tal oli osaühinguga

vahetu majanduslik seos.

Menetluses on tõendamist leidnud, et laen võeti ja seda vajati majandustegevuseks (hosteli

tegevuse jätkamiseks). Samuti ei saa T. N.t pidada isikuks, kes sõlmis käenduslepingu

sõltuvussuhtest. Juhatuse liikme ja osanikuna oli tal võimalik saada isiklikku kasu tema juhitava

äriühingu majandustegevusest isegi juhul kui laenulepingutest otseselt ta isiklikku kasu ei saanud

ja töötasuna näitas miinimumpalka.

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et T. N. ei ole tõendanud eelduseid, mis annaks aluse lugeda

käendusleping heade kommetega vastuolus olevaks ja seetõttu tühiseks.

Laenu väljaandmine

32. Kostjate väitel on tõendamata laenusummade väljaandmine laenusaajale.

Kohus kostjate väitega ei nõustu.

Tulenevalt VÕS § 396 lg 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule

(laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama

rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

32.1 Laenulepingu nr 29112018 p 5 tulenevalt andis lepingu allkirjastamisega laenusaaja

Peremaakler OÜ korralduse laenuandjale kanda laenusumma 19 000 eurot üle Mercury Credit

OÜ-le selgitusega „krediidilepingutest nr 17050917 ja nr 17032317 tuleneva võlgnevuse tasumine

(I kd tl 8, dtl 2);

Laenulepingu lisa nr 1 p 4 sama sisuga korralduse laenusumma 8900 euro ülekandmiseks

Mercury Credit OÜ-le selgitusega „ krediidilepingutest nr 18012420, nr 17122719 ja nr 17051819

tuleneva võlgnevuse tasumine „ (I kd tl 15, dtl 44) ja laenulepingu lisa 2 p 4 korralduse

laenusumma 8900 ülekandmiseks Merdury Credit OÜ-le selgitusega „krediidilepingutest nr

17090511, nr 17122722 tuleneva võlgnevuse tasumine“ (I kd tl 19, dtl 49).

Kostja leiab, et kui hageja viitab sellele, et laenukohustused on tekkinud ja laen on antud välja,

pidanuks hageja esitama maksekorralduse laenusumma arvel Peremaakler OÜ kohustuste täitmise

kohta Mercury Credit OÜ-le.

Riigikohus on märkinud, et raha üleandmiseks laenusaajale saab pidada ka seda, kui laenuandja on

laenusaaja käsundi alusel teinud makseid kolmandale isikule (vt Riigikohtu 11.12.2002 otsus

tsiviilasjas 3-2-1-92-02 p 18, 20.06.2011 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-54-11).

Hageja on tõendanud teostatud laenumakseid TBB pank tõendiga (I kd tl 187, dtl 266).

Kostja leiab, et kuivõrd hageja ei ole esitanud maksekorraldusi ülekannete kohta, on TBB pank

tõendi usaldusväärsus kaheldav.

Kohtul puudub alus kahelda TBB pank tõendi usaldusväärsuses.

Tõendis on viidatud nii Mercury Credit OÜ arvelduskonto number, kuupäevad, millal maksed

laekusid, summade suurused, ülekande selgitused ja arhiveerimisnumbrid.

Muuhulgas kinnitab 19 900 ülekannet Mercury Credit OÜ-le ka 30.11.2018 sõlmitud hüpoteekide

üleandmise lepingu p-s 2.3 toodu, et 19 900 on Mercury Credit OÜ-le tasutud enne lepingu

sõlmimist pangaülekandega (II kd tl 17; dtl 301). Lepingus ei ole märgitud, kes kandis Mercury

Credit OÜ-le 19 900, kuid see kinnitab fakti, et 19 900 on Mercury Credit OÜ-le laekunud.

32.2 Kostja leiab, et OS-Retail OÜ 2018 majandusaasta aruanne tõendab, et äriühingul puudusid

vahendid hagis väidetud ulatuses laenu andmiseks; Peremaakler OÜ, T. N. ega V. L. (teine

juhatuse liige) ei ole kunagi taotlenud laenu OS Retail OÜ-lt.

Kohus on seisukohal, et OS Retail OÜ 2018 ja 2019 majandusaasta aruannetes kostja vastu nõude

näitamata jätmine ei tõenda veel laenulepingu rahatust.

Kostja väidab, et Peremaakler OÜ, T. N. ega V. L. (teine juhatuse liige) ei ole kunagi taotlenud

laenu OS Retail OÜ-lt, küll aga on T. N. Peremaakler OÜ juhatuse liikmena laenulepingu

allkirjastanud (lisaks veel käenduslepingu).

Lisaks sellele ei ole vaidlust, et kostja on teostanud laenulepingu täitmisena tagasimakseid OS

Retail OÜ-le ja hagejale kokku 4675,92 eurot. Kui laenulepingut sõlmitud ei ole ja/või leping on

rahatu nagu kostjad väidavad, jääb kohtule arusaamatuks, mille täitmiseks ja mille alusel kostja

tagasimakseid teostas.

Laenulepingu rahatuse tõendamiskohustus lasub kostjal, kes peaks tõendama, et ta lepinguga

ettenähtud raha ei saanud. Seda kostja(d) teinud ei ole.

Kostja pole tõendanud ka seda, et Mercury Credit OÜ nõuaks laenulepingus ja selle lisades

nimetatud krediidilepingutest tulenevate kohustuste täitmist, mis annaks kinnitust selles, et

Mercury Credit OÜ ei oleks laenulepingu ja lisade alusel raha saanud.

Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et alusetud on kostja vastuväited selles, et pole

lepingu alusel raha saanud või pole OS Retail OÜ-lt laenu taotlenud.

Kohustuse rikkumine ja lepingu ülesütlemine

33. Hageja ütles lepingu 8.06.2020 üles

Kostja leiab, et lepingu ülesütlemine ei olnud seaduslik, kuna ei antud kostja(te)le täiendavat

tähtaega võla tasumiseks.

VÕS § 399 lg 1 sätestab, et laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest

tagastamist,

kui:

1) laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa

tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud;

2)

laenusaaja

ei

täida

kohustust

maksta

intressi;

3) laenusaaja rikub kohustust kasutada laenu üksnes teatud kindlal eesmärgil.

Käesoleval juhul on kohtu arvates nii 1. kui ka 2. punkti eeldused täidetud.

Hagiavalduse lisast 8 nähtub, et kostjad jätsid tasumata märtsi ja aprilli 2020 intressimaksed, mais

tasusid osaliselt ning jätsid tasumata maikuu intressimakse. Osaline makse (200 eurot) tasuti

8.06.2020 kui leping oli üles öeldud (I kd tl 27, dtl 61)

28.05.2020 teatas hageja, et ütleb kostjatega sõlmitud laenulepingu (ja käenduslepingu) üles

8.06.2020 (I kd tl 28-37, dtl 62-67)

Laenulepingu nr 292112018 p-s 12 leppisid pooled kokku, et kui laenusaaja ei täida lepingus

toodud mistahes makse tasumise kohustust või ei täida seda nõuetekohaselt, loevad pooled seda

oluliseks rikkumiseks ning laenuandjal on õigus leping 10 päevase etteteatamistähtajaga

erakorraliselt üles öelda, so lugeda kõikide lepingu p-s 9 nimetatud maksete tasumise tähtaeg

saabunuks.

Kohus möönab, et lepingujärgne 10-päevane etteteatamistähtaeg võis olla mõnevõrra lühike, kuid

ei saa väita, et hageja ei ole andnud üldse täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks.

Ülesütlemise aluse puudumise korral on ülesütlemine tagajärjetu (sellel pole õiguslikke tagajärgi),

mitte tühine (Riigikohtu 30. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13, p 18; Riigikohtu 3.

oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-12, p 47).

VÕS § 114 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse

täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud

ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani.

Seega isegi juhul kui asuda seisukohale, et hageja antud tähtaeg oli ebamõistlikult lühike, pikenes

mõistliku täiendava tähtajani ja kostjatel oli võimalik kohustust täita.

Vaidlust ei ole selles, et kostjad ei täitnud kohustust 8.06.2020-ks ega ka hiljem.

Ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed eeldused olid kohtu hinnangul hagejal täidetud.

34. Seega kostja sai OS Retail OÜ-lt laenu laenulepingu nr 29112018 ja selle lisade nr 1 ja 2 alusel

kokku 37 700 eurot (19 900 + 8900 + 8900).

Laenulepingu p 9 ja lisade 1 ja 2 p 7 kohaselt tuli laenu kasutamise eest tasuda igakuiselt

intressimakseid, laenusumma kuulus tagastamisele lepingu lõppemisel ühekordse maksena.

Vaidlust ei ole selle, et lepingu täitmisena on kostja tasunud makseid kokku 4675.92 eurot (I kd tl

27, dtl 61); kostja kinnitus kohtuistungil (III kd tl 101 00:14:08-00:23:40, dtl 652).

Intressi makseid on arvestatud 5507, 60 eurot, sellest tasutud on 4675,92, seega intressivõlg 831.68

eurot (I kd tl 25 pöördel, dtl 61).

Kostjad ei ole millegagi tõendanud, et oleks makseid tasunud rohkem või puuduks kohustus tasuda.

35. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kohustuse kohane täitmine on ühtlasi võlausaldaja nõudeõiguse ning sellega ka kogu võlasuhte

lõppemise alus.

Kuivõrd kostja ei ole laenu tagasimakseid (sh intressimakseid) tasunud, on tegemist kohustuse

rikkumisega VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud

õiguskaitsevahendite kasutamiseks (sh nõuda kohustuse täitmist, nõuda viivist, VÕS § 101 lg 1 p

1, 6)

Lisaks põhinõudele 37 700 ja tasumata intressimaksetele 831.68 eurot nõuab hageja kostjalt viivist

vastavalt laenulepingu p-le 10 0,2% tähtaegselt tasumata summalt (37700 eurot) alates

ülesütlemisele järgnevast päevast ehk alates 9.06.2020 -19.06.2020 (hagiavalduse esitamiseni) ja

alates 20.06.2020 kuni põhinõude tasumiseni lepingujärgses määras (0,2% põhinõudest päevas)

vastavalt TsMS 367 sätestatule.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

36. Kohus rahuldab hagi Peremaakler OÜ ja T. N. vastu ja mõistab kostjatelt solidaarselt välja

hageja kasuks:

-

laenulepingust nr 29112018 tuleneva võlgnevuse 39 361,08 eurot (millest 37 700 eurot

põhinõue, 831,68 eurot tasumata intress, 829.40 eurot viivis perioodi eest 9.06.2020-19.06.2020);

-

viivise alates 20.06.2020 (hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast) 0,2 % põhinõudelt

päevas kuni põhinõude (37 700 euro) tasumiseni .

Vastavalt VÕS § 65 lg 1 kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud),

võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või

igaühelt või mõnelt neist.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga

kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud

juhul või tehingu alusel.

29.11.2018 sõlmitud käenduslepingu 1 ja 2.1 kohaselt vastutab käendaja võlausaldaja ees täies

ulatuses solidaarselt laenusaajaga ja tagab kõiki võlausaldaja nõudeid OÜ Peremaakler vastu, mis

tekivad või võivad tekkida lepingu alusel.

Menetluskulude jaotus

37. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette,

millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

38. Kohus rahuldab hagi.

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Seega jäävad poolte menetluskulud solidaarselt Peremaakler OÜ ja T. N. kanda.

TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab

tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Tulenevalt TsMS § 174 lg 4 sätestatust määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse pärast

kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.

39. 22.10.2020.a. määrusega (I kd tl 138-140; dtl 213-216) rahuldas maakohus T. N. riigi

õigusabi taotlus osaliselt, andis T. N.le riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja

kulud osamaksetena kokku 400 euro ulatuses ja määras, et osamaksete suurus

ei või olla suurem kui 50 (viiskümmend) eurot kuus.

Riigi õigusabi tasu hüvitamise määrab kohus pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist (lahendab

eraldi määrusega).

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik