2-22-142374/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-142734

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi G. D. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

810,09 eurot

Menetlusosalised ja

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ(registrikood: 10746479)

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (e-post: XXX)

Kostja: G. D. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätte Aktiva Finance Group OÜ hagi G. D. vastu võla nõudes rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus

edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada

apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi

või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21 ).

Apellatsioonkaebus võidakse ringkonnakohtus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja

ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib

menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtule esitatud hagi kohaselt hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus

summas 500,00 eurot, intress 20,24 eurot, lepingutasu 35,00 eurot, haldustasu 10,00 eurot,

sissenõudmiskulud 40,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 90,35 eurot, viivised alates

8.03.2023 kuni põhinõude summas 500,00 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses

määras 22,90% aastas.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt

I AS ja kostja sõlmisid 7.01.2022

tarbijakrediidilepingu nr. xxxx, millest alusel sai kostja laenu. Kostja kohustus tagastama I AS-le

laenu vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule. Kostja ei täitnud maksegraafikust

tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Laenuandja saatis 05.05.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise

hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 24.05.2022 saatis laenuandja

kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava

tähtaja jooksul. I AS loovutas 26.05.2022 kostja vastase nõude AS Aktiva Portfolio-le koos õigusega

nõuda kõrvalnõudeid.

3. Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 500,00 eurot. Kostja kohustus laenu

tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 15.02.2022 - 15.01.2028. Kostja

laenu katteks makseid teostanud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 500,00 eurot.

4. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 22,90% aastas. Kostjal on

intressivõlgnevus alates 3. osamaksest, s.o 15.04.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni

s.o 15.05.2022 summas 20,24 eurot (6,43+13,81). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt

eeltoodust on kostjal intressivõlgnevus summas 20,24 eurot.

5. Vastavalt 7.01.2022 sõlmitud laenulepingule ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud

tasuma lepingutasu, mis on lepingu kohaselt 35,00 eurot kuus. Kostja lepingutasu tasunud ei ole.

Tulenevalt eeltoodust on lepingutasu võlgnevus summas 35,00 eurot. Vastavalt 7.01.2022 sõlmitud

lepingule ja maksegraafikule oli kostja kohustatud tasuma lepingu haldustasu, mis on lepingu

kohaselt 2,50 eurot kuus. 24.05.2022 lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 15.02.2022 -

15.05.2022 osamaksete haldustasud, s.o. 10 eurot (4 x 2,50). Tulenevalt eeltoodust on haldustasu

võlgnevus summas 10,00 eurot.

6. Hagejal on sissenõudmisega seotud kulud. Hageja sissenõudekulude summa 40,00 eurot

kujunemine on järgmine : 1 tasulise kirja saatmine 20 eurot 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot 3

tasulise kirja saatmine 5 eurot muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot* Võlgniku

makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise

kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud,

võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate

kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega

seotud kulud summas kokku 40,00 eurot.

7. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 500,00 eurot lepingu ülesütlemise

päevast alates s.o 24.05.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 7.03.2023 lepingus kokku

lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 22,90% kooskõlas laenulepingu

üldtingimuste punktiga 6.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas

90,35 eurot. Hageja esitab viivise arvestuse lisana. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal

sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 90,35 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu

2 / 7

põhinõudelt s.o 500,00 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 8.03.2023 lepingujärgse

intressimääraga võrdses määras s.o 22,9% aastas.

8. Vastutustundliku laenamis põhimõtte kohta on hageja selgitanud järgmist. Esialgne

võlausaldaja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 4034 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita

krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Kuivõrd VÕS § 4034 lg 4

kohustab krediidiandjat teavitama krediidivõtjale, milline teave tuleb krediidivõtjal krediidiandjale

krediidivõimelisuse hindamiseks esitada, siis tuli kostjal täita sellekohane taotlus laenutaotleja

veebilehel, milles nõutakse vajalike andmete esitamist ning mis on laenu väljastamise aluseks.

Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 omandas krediidiandja muuhulgas teabe tarbija varalise seisundi,

regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud

andmete alusel. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe,

mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Info kliendi varasemate maksekohustuste

täitmise kohta omandas esialgne võlausaldaja lisaks eelnevale veel ka vastavalt VÕS §-le 4034 lg 3

teavet avalikest andmebaasidest. Krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust vastavalt

VÕS § 4034 lg-le 2 ja 4 ning KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Krediidiandja kontrollis kostja esitatud

teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside

põhjal. KAVS § 49 ja § 50 ning vastavalt krediidiandja sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija

krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikale analüüsis krediidiandja

eelnevalt nimetatud teavet kogumis ning hindas tarbija krediidivõimelisust. Krediidivõtja

laenukoormuse arvutamisel võetakse arvesse kõiki krediidivõtja poolt esitatud andmeid ja avalikest

andmebaasidest saadavaid andmeid. Krediidiandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse

hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle mitte kuidagi kättesaadavad või nähtavad või mida

laenusaajale ei avaldata. Samuti on krediidiandja selgitanud laenulepingust tulenevaid õiguseid ja

kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult Kliendile (laenuleping ja Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabeleht). Klient on sõlminud nimetatud lepingu ja kinnitanud, et laenulepingu

tingimused on Temale arusaadavad. Laenuhaldur kontrollib analüüsi raames ka kliendi igakuiseid

kohustusi.

9. Kuigi hageja on seisukohal, et esialgne võlausaldaja on lähtunud kostjale laenu väljastamisel

vastutustundliku laenamise põhimõtetest ning hinnanud laenu väljastades kostja krediidivõimelisust

korrektselt, siis juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, siis esitas hageja nõude ümberarvestuse. Kostja sai lepingu nr. xxxx alusel laenu kokku

summas 500,00 eurot ning on teinud tagasimakseid peale lepingu ülesütlemist kogusummas 967,59

eurot. Arvestades kõiki kostja tagasimakseid põhiosa katteks on nõue tasutud.

Kostja seisukoht

10. Kostja ei ole hagile vastanud.

Kohtuotsuse põhjendused

11. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohaga ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi

tuleb jätta rahuldamata.

12. Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude lepingulisel alusel. Hageja nõue võiks

kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 396 lg-ga 1. Selle eeldused on

järgmised: 1) kehtiv leping; 2) raha maksmise kohustus; 3) kohustuse sissenõutavaks muutumine; 4)

kohustuse rikkumine; 5) ei ole vabandatav.

13. Kohus tuvastab, et I AS ja kostja sõlmisid 7.01.2022 tarbijakrediidilepingu nr. xxxx, mille

alusel sai kostja laenu 500 eurot. Kostja kohustus tagastama I AS-le laenu vastavalt lepingus kokku

lepitud maksegraafikule ajavahemikus 15.02.2022-15.01.2028 igakuiselt summas 16.31 eurot (dtl

43- 50). Kostja laenu katteks makseid teostanud ei ole. I AS loovutas 26.05.2022 kostja vastase

nõude AS-le Aktiva Portfolio koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 56). AS Aktiva Portfolio

3 / 7

(ühendatav ühing, registrikood 38008306015) ühines Aktiva Finance Group OÜ-ga (ühendav ühing,

registrikood 10746479) 07.07.2023 sõlmitud ühinemislepingu alusel, mille tulemusena Aktiva

Finance Group OÜ ühendas endaga AS Aktiva Portfolio. Ühinemisotsus on vastu võetud 22.07.2023

ning 06.11.2023 on AS Aktiva Portfolio äriregistrist kustutatud. Seega on õigusjärglane Aktiva

Finance Group OÜ. ÄS § 391 lg 4 järgi läheb ühinemisel ühendatava (ehk AS Aktiva Portfolio)

ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale (Aktiva Finance Group OÜ) ühingule.

14. Esile toodud asjaoludel andis I AS majandus- või kutsetegevuses krediiti füüsilisest isikust

kostjale väljaspool viimase majandustegevust. Seega on I AS ja kostja sõlminud

tarbijakrediidilepingu VÕS § 407 lg 1 ja § 402 lg 1 mõttes.

15. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul kohustus omal

algatusel kontrollida, kas tarbijale antud KKM ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on

seadusega kooskõlas (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 14).

16. Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi

kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

17. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2021 seisuga krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95% (kohaldus

alates 01.01.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks

lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 16,95% = 50,85%.

18. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli kohtule esitatu laenulepingu kohaselt 39,19 %

(dtl 44). Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi

väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

19. Eestis kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu

sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka

hindama (VÕS § 4034

lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6).

Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

20. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul ka kohustus

kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seda ka juhul, kui

kostja pole esitanud sellekohast vastuväidet (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p-d

13 ja 17). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama

teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama

tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus) (Riigikohtu 24.11.2023 määrus

asjas nr 2-21-13098 p-d 17)

Riigikohus1 on teabe saamise kohustuse täitmise kohta selgitanud järgmist:

„Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /…/ Krediidiandja peab

teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste,

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma

tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1

1 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 18.

4 / 7

p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija

kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral

ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);

4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav

teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb

krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4

järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul,

kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“

21. Kohus kohustas hagejat 14.04.2023. a määrusega (dtl 78-80) ja 02.05.2024 määrusega (dtl

193194-47) esitama asjaolud ja tõendid, kuidas on esialgne võlausaldaja järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

22. Hagiavaldusest ning kohtule esitatud tõenditest ilmneb, et lepingu sõlmimise käigus läbi

viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

23. Hagiavaldusest ja hageja täiendavatest selgitustest nähtuvalt on laenuandja saanud andmed

kostja regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta kostja esitatud laenutaotlusest.

Lisaks on laenuandja kontrollinud maksehäirete olemasolu. Hagiavaldusest ega hageja täiendavatest

selgitusest ei nähtu, et krediidiandja oleks kontrollinud kostja esitatud andmeid tema sissetuleku ja

teiste varaliste kohustuste kohta. Hageja selgitustest ei nähtu, et laenuandja oleks küsinud kostja

arvelduskonto väljavõtet ning kohtu hinnangul ei ole hageja ka tõendanud, et muud andmed peale

kostja pangakonto väljavõtte olid piisavad kostja krediidivõime hindamiseks, kuivõrd krediidiandja

ei ole kogunud andmeid, mis võimaldaks kontrollida, milline on kostja sissetuleku suurus ja kas

kostjal on teisi varalisi kohustusi.

24. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi

lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust.

Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele

tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku

suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud,

samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7).

Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks

laenusaaja sissetulekute, väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Üksnes

maksehäirete puudumise kontrollimine ei vasta krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija

sissetuleku, kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei

võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta. Kostjalt ei

küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema

sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto

5 / 7

väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Tegemata kindlaks kostja igakuised majapidamiskulud, ei saanud krediidiandja

veenduda kostja võimes oma igakuisest sissetulekust laenu tagastada.

25. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase

hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe

liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi

kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja

KAVS § 50 2-23-117478 5/7 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta

täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

26. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

27. Hageja poolt kohtule esitatu kohaselt kostja sai lepingu nr. xxxx alusel laenu kokku summas

500,00 eurot ning kostja on hageja poolt esitatu kohaselt teinud tagasimakseid peale lepingu

ülesütlemist kogusummas 967,59 eurot (dtl 197-198). Hageja on märkinud, et arvestades kõik kostja

tagasimaksed põhiosa katteks on põhinõue tasutud. Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul

hageja põhinõude lugeda täidetuks.

28. Hageja on palunud kostjalt välja mõista haldustasu 10,00 eurot ja lepingutasu 35,00 eurot.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei võlgne tarbija krediidiandjale muid

tasusid (VÕS § 4034 lg 7). Kohtupraktikas on leitud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise korral on krediidileping tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu

sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Eelneva tõttu ei saa hageja nõuda kostjalt haldustasu ega

lepingu sõlmimise tasu.

29. Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni või selle lõppemiseni, kuna intress on

olemuslik tasu laenu kasutamise eest. VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt saaks hageja intressi VÕS §-s 94

sätestatud määras. Hageja ei ole kohtule uut intressi arvestust esitanud. Eelnevat arvestades ei saa

hageja nõuda intressi.

30. Hagiavalduse kohaselt kostja ei ole teinud ühtegi laenu tagasimakset. Kohtule esitatud I AS

24.05.2022 teenuslepingu ülesütlemise teatise kohaselt oli kostja võlgnevus 81,44 eurot, mis

koosneb tähtjajaks tasumata intressidest 20,24 eurot, lepingu haldamisega seotud muust kulust 45,00

eurot ja tasumata jäänud osamaksete tulemusena tekkinud kulud (viivitusintress ja

meeldetuletuskirjade tasud): 16.20 eurot. Kuigi kohus palus hagejal esitada VÕS § 4034 lg 7 järgne

ümberarvestus, s.o määrata tagasimaksed uuesti, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, siis hageja ei ole kohtule nõutud ümberarvestust esitanud. Kohus ise vastavat

ümberarvestust ei tee. Kuna I AS sai nõuda kostjalt üksnes põhivõlgnevust ja VÕS §-s 94 sätestatud

määras intressi, kuid vastavat arvestust ei ole hageja kohtule esitanud, siis sellest tulenevalt ei saa

kohus kontrollida, kas I AS poolt kostjaga sõlmitud lepingu ülesütlemine oli kehtiv.

31. Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu 40,00 eurot. Kuna hageja ei ole

kohtule esitanud VÕS § 4034 lg 7 järgset ümberarvestust, mistõttu kohus ei saa kontrollida, kas

lepingu ülesütlemine oli kehtiv. Seetõttu ei saa kohus kontrollida kas hageja poolt esitatud võla

sissenõudmisekulu on põhjendatud.

6 / 7

32. Kuigi kostja on teinud tagasimakseid peale lepingu ülesütlemist kogusummas 967,59 eurot on

hageja jäänud oma 27.12.2024 menetlusdokumendis hagi esitatud nõude juurde. Hageja leiab, et

tema nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus on eelnevalt leidnud, et kostja poolt saab

lugeda põhinõue täidetuks, ülejäänud hageja poolt esitatud nõuded ei kuulu rahuldamisele.

33. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

34. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb

menetluskulud jätta hageja kanda.

35. Kostja pole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

36. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik

7 / 7