2-24-129528/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.01.2025, Tallinn,

Tsiviilasja number

2-24-129528

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi D. M. vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

3326,19 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finance Group, registrikood

10746479;

esindaja

S. R.,

e-post:

jurist@julianus.ee;

Kostja: D. M., isikukood XXX

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt D. M. hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks põhivõlgnevus

1845,89 eurot, intress 252,45 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 439,68 eurot ning viivis alates 5.10.2024 kuni põhinõude summas

1845,89 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 39,99% aastas.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt D. M.

hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks

menetluskuludena 640 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb D. M.il tasuda OÜ-le Aktiva Finance Group

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte.

7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

Placet Group OÜ (esialgne võlausaldaja) ja D. M. (kostja) sõlmisid 16.06.2019

krediidikonto lepingu nr. KK3425535 ning 24.06.2019, 4.07.2019, 6.03.2020, 9.03.2020,

22.03.2020, 27.03.2020, 29.03.2020 sõlmisid pooled krediidikonto lepingu nr.

KK3425535 muutmise kokkulepped. Viimase kokkuleppe alusel võimaldati kostjale

krediiti summas 2000 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 49,00%, lepingu

muudatuste krediidi kulukuse määraks on 49,00%. Kostja kohustus lepingust tulenevad

kohustused täitma vastavalt esialgse võlausaldaja poolt esitatud arvete alusel. Kostjal on

põhivõlgnevus Lepingu ülesütlemise seisuga so 29.02.2024 summas 1985,89 eurot.

Kostjal on põhivõlgnevus alates 15.12.2023. a kuni 15.02.2024. a. Kostja on hagejale

teostanud tagasimakseid summas 140,00 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg

summas 1845,89 eurot (1985,89-140,00). Kostjal on intressi võlgnevus alates 15.12.2023

kuni ülesütlemiseni s.o 29.02.2024: kokku summas 252,45 eurot

(62,41+64,21+64,06+61,77). Intress perioodi 1.02.2024. a - 29.02.2024. a eest summas

61,77 eurot (1985,89 * 39,99% / 360 x päevade arv 28). Hageja nõuab viivist põhivõla

summalt 1845,89 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 1.03.2024

kuni hagi esitamiseni 4.10.2024 aastase intressi määraga võrdses viivisemääras s.o

39,99% kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 5.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda

lausega. Hageja nõuab viivist summas 439,68 eurot.

Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu esialgne

võlausaldaja saatis kostjale e-kirjana 14.02.2024 lepingu ülesütlemise teate kostja poolt

antud meiliaadressile, milles anti kostjale vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 vähemalt

kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata

kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks

29.02.2024. Kostjal on lepingust tulenev võlgnevus alates 15.12.2023 osamaksest kuni

15.02.2023 osamakseni. Seega oli kostja võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva

osamaksega. Esialgne võlausaldaja loovutas 1.03.2024 kostja vastase nõude OÜ-le

Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid.

Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest, mis saadeti kostjale.

Hageja palub mõista kostjalt D. M. hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja

põhivõlgnevus 1845,89 eurot, intress 252,45 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 439,68 eurot; viivis alates 5.10.2024 kuni põhinõude

summas 1845,89 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 39,99%

aastas ning menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 420,00 eurot ja hageja

õigusabikulud 358,00 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtu selgitused

Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale isiklikult kätte toimetatud

25.11.24.a ja menetluskulude nimekiri 02.12.24.a kättetoimetamisportaali kaudu. Kostjal

oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole

tänaseni vastust esitanud.

TsMS § 444 lg-e 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava

osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta

põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandjate poolt

ning leidis, et hagis märgitud laenude andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise

põhimõtteid ning lepingujärgsed krediidi kulukuse määrad (16.06.2019 sõlmisid pooled

krediidikonto lepingu nr. KK3425535 krediidi kulukuse määraga 49% ja 24.06.2019,

4.07.2019, 6.03.2020, 9.03.2020, 22.03.2020, 27.03.2020, 29.03.2020 muutmise

kokkulepped määraga 49%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1

kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi

kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase

kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 30.11.2018.a määratud eraisikutele

antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 20,01%, alates 31.05.19.a määratud

eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 19,37%, alates 30.11.19.a

määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 20,61%. Seega

vastasid lepingute krediidi kulukuse määrad Eesti Panga poolt avaldatud keskmise

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale

(20,01*3=60,03%; 19,37*3=58,11%; 20,61*3=61,83%) ning lepingus ja lepingu

muudatustes kokkulepitud krediidi kulukuse määrad on seaduslikud, vastavad VÕS §

406² lg 1 ega ole tühised.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 420 eurot

ja esindustasu 358 eurot (sh 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu) ning välja mõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 420 eurot, siis peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 420 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja töötunni hinnaks on 169

eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise

tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta vastaspoole kanda.

Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma

käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. TsMS § 175 lõike 1

kohaselt peab menetlusosaline kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja

tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti

Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Mitteadvokaadist

esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele

vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud

ning peetud põhjendatuks advokaadi/vandeadvokaadi puhul. Tunnitasule hinnangu

andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva vaidluse sisu ei saanud olla kostja

esindaja jaoks keeruline, tegemist on tarbijakrediidilepingust tuleneva võlavaidlusega,

mistõttu arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot.

Hageja toiminguteks menetluskulude arve kohaselt on Täiendavate alusdokumentidega

tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade

kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, 2 h, 169 eur/h summas

338 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja

mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on

esitatud üksnes hagiavaldus ja menetluskulude nimekiri, ei ole toimunud sisulist arutelu

ega istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud

ajaliseks kuluks 2 tundi, kokku summas 200 eurot (2*100). Ühtlasi tulenevalt TsMS §

484.2 on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise

kulu 20 eurot.

Seega kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 640 eurot

(420+200+20), mis tuleb kostjalt välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (640

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik