2-21-17245/42 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-17245

Kohtuasi

X.V hagi Eesti Vabariigi vastu kahju hüvitamise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27. veebruari 2023 ja 2. mai 2023

määrused

Kaebuse esitaja ja liik

X.V 14. märtsi 2023 ja 16. mai 2023 määruskaebused

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X.V (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X.V 16. mai 2023 määruskaebus ning tühistada Harju Maakohtu 2.

mai 2023 määrus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 27. veebruari 2023 määrus osas, milles maakohus

jättis hageja 28.02.2022 menetlusabi taotluse läbi vaatamata. Muus osas jätta

Harju Maakohtu 27. veebruari 2023 määruse resolutsioon muutmata, kuid

osaliselt muuta kohtumääruse põhjendusi.

3. X.V 14. märtsi 2023 määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta X.V kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

5. Saata tsiviilasi Harju Maakohtule X.V poolt Q ja C vastu esitatud hagiavalduse

ning W vastu esitatud hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks ning nende

hagiavaldustega seotud menetlusabi taotluste lahendamiseks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu 27.02.2023 määruse

resolutsiooni muutmata osas, milles maakohus keeldus hagi Eesti Vabariigi vastu menetlusse

võtmisest, samuti menetluskulude osas, esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul

alates määruse kättetoimetamisest. Ülejäänud osas ei saa määruse peale määruskaebust

esitada.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.V (hageja) esitas 03.11.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse Eesti Vabariigi vastu

kriminaalasjas nr X-XX-XXXX (XXXXXXXXXXX) puuduliku menetluse ja vabaduse

võtmisega põhjustatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Avaldaja palus määrata

õiglase hüvitise kohtu äranägemisel.

1.1. Hagiavalduse kohaselt toimus hageja suhtes kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr X-XX-

XXXX (XXXXXXXXXXX). Erapoolik kriminaalmenetlus põhjustas hagejale otseselt ja

kaudselt erinevaid kannatusi ja kahju. Hagejat ei kutsutud menetleja süülise tegevuse

tagajärjel kriminaalasjas kohtusse. Hagejal puudusid võimalused osaleda menetluses ja

vahetus kohtulikus arutelus, mille tõttu jäi hagejal esitamata kolm uut süüdistusakti. Hageja

palus kohtul koostada süüdistusakti XXX ja YYY elanike kohta, kes on andnud valeütlusi ja

samuti arstidele, kes on avaldanud ebaõiget infot hageja tegude ja süüvõimetuse kohta ning on

sellega takistanud õiglast ja erapooletut menetlust. Hageja palus hüvitada arestimajas ja

kinnises asutuses viibitud aja eest tekitatud kahju. Hageja palus kummutada temale pandud

vale diagnoosi ja koos sellega kallutatud menetluse tulemusel esitatud süüdistuse ning

kompenseerida kõik tekkinud kahjud seoses kannatuste ja vabaduse võtmisega. Hagi kohaselt

on kogukahjusid raske täpselt kindlaks määrata, need hõlmavad muuhulgas tervisekahjustust,

vabaduse võtmist, kapitaalremondi ja elektriliste majapidamisseadmete hävitamist

varavastase teo tõttu, elamist sunnitud vaesuses, kahjustatud mainet, valede levitamist

kogukonnas, ülikoolis ja teistes asutustes, kaotatud töötasusid, äravõetud pensioni, kinnises

asutuses viibimise aja eest makstud kommunaalkulusid jne.

1.2. Harju Maakohus jättis 18.02.2022 määrusega hagiavalduse käiguta ning andis tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks, s.o tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele vastava

hagiavalduse esitamiseks ning riigilõivu tasumiseks. Kohus palus hagejal konkretiseerida oma

nõuet ning täpsustada kostja isikut. Kohus selgitas muu hulgas, et hagiavalduses on

kirjeldatud ka Harju Maakohtu, XXX KÜ juhatuse liikmete, kohtpsühhiaatria eksperdi, riigi

poolt määratud kaitsja, SA Viljandi Haigla, Politsei- ja Piirivalveameti, piirkonnapolitseiniku,

Kolde pst politseijaoskonna valvelaua ametniku, Põhja-Tallinna Sotsiaalosakonna, Tallinna

Ülikooli ning Credit Invest OÜ tegevust, kuid hagiavaldusest ei selgu, kas ning milliste

nimetatud isikute vastu on hagi esitatud.

1.3. Hageja esitas 28.02.2022 menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning

04.03.2022 täiendatud hagiavalduse. Hageja palus tühistada Harju Maakohtu 01.02.2012

kohtumääruse kriminaalasjas nr X-XX-XXXX (XXXXXXXXXXX) ja Tallinna

Ringkonnakohtu 20.02.2012 määruse hageja sundkorras raviasutusse paigutamise kohta,

samuti tühistada tema ebaseadusliku kartserisse paigutamise Põhja politseiprefektuuris, ning

kustutada Viljandi Psühhiaatriakliiniku andmebaasist ja Põhja Prefektuuri andmebaasist kõik

kriminaalasjaga seotud dokumendid. Hagejale on tekkinud kahju seoses tema paigutamisega

Kolde pst 65 asuvasse kinnipidamise osakonda, tema sõidutamisega Viljandi Haigla sundravi

osakonda, seoses mittevajaliku meditsiinilise sekkumisega Viljandi Haigla sundravi

osakonnas (mh jäi hageja ilma tööst), seoses hageja suhtes laimu levitamisega ning seoses

hageja terviseandmete sattumisega kõrvaliste isikute kätte ning seoses vägivalla puhkemisega

XXX ja YYY elanike poolt hageja suhtes.

1.4. Hageja esitas 04.03.2022 täiendatud hagiavalduse lisana hagiavalduse, milles palus Qlt ja

Clt solidaarselt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitise 50 000 eurot ning lisaks Qlt kahju

hüvitise kohtu äranägemisel (pealkirjastatud kui all-hagi I). Samuti esitas hageja

hagiavalduse, milles palus mõista Wlt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 5000

eurot (pealkirjastatud kui all-hagi II). Ühtlasi esitas hageja menetlusabi taotluse.

Harju Maakohtu 27.02.2023 määrus ja selle põhjendused

2. Harju Maakohus keeldus 27.02.2023 määrusega hagiavaldust Eesti Vabariigi vastu kahju

hüvitamise nõudes menetlusse võtmast, jättis hageja 28.02.2022 menetlusabi taotluse läbi

vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis, et hüvitavate kulude puudumise

tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja kulusid hagejalt välja ei mõista.

2.1. Maakohtu viitas, et kohus võib TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt jätta hagiavalduse

menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi

kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja

taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus leidis, et hagiavaldus ei vasta TsMS §

338 lg 1 p-s 1 sätestatule. Hageja on märkinud kostjaks Eesti Vabariigi, mis ei ole piisav.

Hagejal tuleb hagiavalduses märkida, millise konkreetse ametiasutuse või ministeeriumi

tegevuse tõttu on talle kahju tekkinud. Hagiavalduses on kirjeldatud ka Harju Maakohtu,

XXX KÜ juhatuse liikmete, kohtpsühhiaatria eksperdi, riigi poolt määratud kaitsja, SA

Viljandi Haigla, Politsei- ja Piirivalveameti, piirkonnapolitseiniku, Kolde pst

politseijaoskonna valvelaua ametniku, Põhja-Tallinna Sotsiaalosakonna, Tallinna Ülikooli

ning Credit Invest OÜ tegevust. Hagiavaldusest ei selgu, kas ning milliste nimetatud isikute

vastu on hagi esitatud.

2.2. Maakohus viitas, et süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS)

reguleerib menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise aluseid, ulatust ja

korda. SKHS § 2 lg 1 kohaselt menetleja poolt kriminaalmenetluses ja väärteomenetluses

tekitatud kahju hüvitab Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu. Kohus selgitas, et kui

hagejale on tekitatud kahju kohtumenetlusega, tuleb nõue esitada riigivastutuse seaduse sätete

kohaselt halduskohtule. Isikul on õigus nõuda talle kriminaalmenetluse seadustiku alusel

sundkorras raviasutusse paigutamisega tekitatud kahju hüvitamist, kui kohtumäärus tema

raviasutusse paigutamise kohta on tühistatud. Hageja ei ole selliseid asjaolusid käesolevalt

esile toonud.

2.3. Kohus selgitas, et kriminaalmenetlusega kahju tekitamisele rakenduvad ka tavapärased

kahju hüvitamise piirangud, sh peab kahju olema kriminaalmenetlusega põhjuslikult seotud.

Tsiviilkohtumenetluses kahju hüvitamist saab nõuda eelkõige juhul, kui kostja on rikkunud

lepingust või seadusest tulenevat kohustust, hagejale on tekkinud kahju ning kostja poolse

kohustuse rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Hagiavalduses

väljatoodud asjaoludest ei ole selgelt aru saada, millist kohustust kostja rikkus. Kui kostja

rikkumine seisnes tegevusetuses, tuleb hagejal välja tuua asjaolud, millest nähtuvalt saab

järeldada, et nõutava tegevuse kostja poolt tegemise korral ei oleks hagejale kahju tekkinud.

Hagiavalduses ei ole välja toodud asjaolusid, mille pinnalt oleks võimalik järeldada, et kui

kostja ei oleks kohustust rikkunud, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Mittevaraline kahju

hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (võlaõigusseadus §

128). Hageja ei ole selgelt märkinud, millistest asjaoludest tulenevalt on hagejale

mittevaraline kahju tekkinud. Hageja ei ole selgitanud, milles seisneb hagejale tekkinud

mittevaraline kahju. Samuti ei vasta hagiavaldus TsMS § 363 lg 1 p-le 3, kuna hageja esitatud

tõendid ei ole seotud asjaoludega.

2.4. Maakohus märkis, et üldreeglina tuleb hagiavalduse esitamisel tasuda kohtule riigilõiv.

Riigilõivu kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamisel tasuma ei pea.

Hagiavalduse aluseks olevatest asjaoludest ei ole selge, kas hageja soovib kahjunõuet esitada

ka muude isikute vastu peale Eesti Vabariigi. Hageja ei ole tasunud riigilõivu.

2.5. Kahjunõuetes, mis ei sõltu menetluse tulemusest, on tähtajaks kolm aastat kahjust teada

saamisest, kuid mitte üle 10 aasta. Hagiavalduse asjaoludest nähtuvalt on hageja sidunud

endale kahju tekkimise sündmustega, mis leidsid aset alates 2010. aastast. Kriminaalasja X-

XX-XXXX menetlus on kohtute infosüsteemist nähtuvalt toimunud 2012. aastal, seega

rohkem kui kolm aastat tagasi. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, millal

on hageja teada saanud temale tekkinud kahju olemasolust.

2.6. Kohus selgitas, et süüdistusakti koostamine ei kuulu kohtu pädevusse ning sellist nõuet

kohus menetleda ei saa. Menetluslikult on võimalik hageja nõue temale kriminaalmenetlusega

tekitatud kahju hüvitamiseks, kuid hagejal tuleb nõude aluseks olevaid asjaolusid

konkretiseerida ning jätta välja asjaolud, mis ei ole haginõude aluseks. Hageja on

hagiavalduses ning selle täiendustes kirjeldanud elusündmuseid, kuid hageja kirjeldatud

asjaolude põhjal ei ole kohtule arusaadav, millise tähenduse kirjeldatud asjaoludele hageja

omistab ning mida hageja nende asjaolude pinnalt kohtult nõuab. Hageja on kirjeldanud

korteriühistu, naabrite ja ametnike tegevust, kuid kohtu hinnangul ei ole üheselt arusaadav,

kuidas jõuab hageja järeldusele, et nimetatud isikute tegevusega kaasnenud kahju eest

vastutab Eesti Vabariik. Samuti ei nähtu kohtu hinnangul hageja kirjeldatud asjaolude ning

hagejale tekkinud kahju vahel põhjuslikku seost või on seos nii kaudne, et hagejale tekkinud

kahjulikku mõju ei ole mõistliku isiku seisukohast võimalik omistada hagiavalduses

nimetatud isikutele. Hagiavaldusest peavad selgelt nähtuma nõude aluseks olevad asjaolud.

2.7. TsMS § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vorminõuetele

või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada määrab kohus tähtaja puuduse

kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab,

et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata

ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi

vaatamata. Maakohus leidis, et ei 03.11.2021 esitatud avaldus ega 04.03.2022 esitatud

puuduste kõrvaldamine, 08.03.2022 avaldus ega 17.07.2022 vastus ei vasta TsMS § 363 lg 1

nõuetele, sest hagi ese ei ole selge, hagi aluseks olevaid asjaolusid ei ole välja toodud ega

tõenditega seotud. TsMS §-s 363 sätestatud sisu ja vorminõuete järgimata jätmine on TsMS §

371 lg 1 p 9 kohaselt hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseks. Juhindudes TsMS § 3401

lg-st 2 jättis kohus puudustega esitatud hagiavalduse menetlusse võtmata.

2.8. Kohus märkis, et kuivõrd kohtule esitatud nõue ei ole perspektiivikas, tuleb jätta

füüsilise isiku menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

Hageja 14.03.2023 määruskaebus ja selle põhjendused

3. Hageja esitas 14.03.2023 Harju Maakohtu 27.02.2023 määruse peale määruskaebuse,

milles palub maakohtu määruse tühistada ning võtta hagi menetlusse ning teha uue

otsuse, millega hüvitatakse hagejale puuduliku kriminaalmenetlusega tekkinud kahjud,

nii varaline kui mittevaraline ning määrata õiglane hüvitis kogukahjude eest kohtu

äranägemisel.

4. Hageja märkis, et hagi on esitatud seoses menetleja poolt tehtud oluliste vigadega

süüteomenetluses ja hageja taotleb kahju hüvitamist Eesti Vabariigi

Rahandusministeeriumi kaudu. Kahju tekkis Politsei-ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri Kesklinna politseijaoskonnas süüteomenetlust läbi viinud uurija hooletu

suhtumise, valede tegevuste ja tegevusetuse tõttu. Hageja märkis, et palub tühistada

Harju Maakohtu 01.02.2012 kohtumääruse kriminaalasjas nr X-XX-XXXX ja Tallinna

Ringkonnakohtu 20.02.2012 määruse kriminaalasjas nr X-XX-XXXX hageja

sundkorras raviasutusse paigutamise kohta ning kustutada politsei ja kohtute

andmebaasidest sissekanded, mis kajastavad hagejale sundravi määramist, ning Viljandi

Psühhiaatriakliiniku ja politsei andmebaasist ning karistusregistrist kõik kriminaalasjaga

X-XX-XXXX seotud sissekanded, mis viitavad hagejale kui õigusvastase teo

toimepanijale. Hageja palub teha otsuse, millega mõistetakse hagejale välja hüvitis

moraalse ja materiaalse kahju eest.

Menetluse vahepealne käik

5. Harju Maakohus jättis 12.04.2023 määrusega hageja 14.03.2023 määruskaebuse

käiguta ja andis hagejale tähtaja 14 päeva kohtumääruse kättetoimetamisest

määruskaebuses olevate puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus märkis, et hagejal tuleb

esitada määruskaebuse põhjendus ning selge taotlus, millise sisuga määruse tegemist

hageja taotleb ning tasuda riigilõiv 70 eurot.

6. Hageja esitas 26.04.2023 menetlusdokumendi, milles märkis, et määruskaebus on

esitatud Harju Maakohtu 27.02.2023 määruse peale, milles keelduti hagi kahju

hüvitamise nõudes menetlusse võtmast ning hageja palub võtta hagi Eesti Vabariigi

vastu menetlusse, võtta vastu õigeksmõistva otsuse ja hüvitada kahju.

Harju Maakohtu 02.05.2023 määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohus jättis 02.05.2023 määrusega hageja määruskaebuse menetlusse võtmata.

7.1. Maakohus viitas, et määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse

apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest

ei tulene teisiti. TsMS § 637 lg 2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse,

kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu

nõuete rikkumine. Kohus selgitas 12.04.2023 määruses, et määruskaebust ei saa

menetlusse võtta ja see tuleb jätta käiguta ning anda hagejale puuduste kõrvaldamiseks

tähtaeg 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitas, et määruskaebuses

tuleb selgelt välja tuua, millist eesmärki hageja määruskaebusega saavutada soovib ning

määruskaebuse taotlust tuleb ka faktiliselt ja õiguslikult põhjendada (TsMS § 662 lg 1 p

4 ja lg 2). Praegu ei selgu määruskaebusest üheselt, milles kohus on hageja hinnangul

eksinud. Puudused määruskaebuses tuli kõrvaldada hiljemalt 27.04.2023. Hageja tasus

riigilõivu 70 eurot, kuid sisulisi puuduseid määruskaebuses kõrvaldanud ei ole. Kuna

hageja ei ole esitanud TsMS §-s 662 ettenähtud tingimustele vastavat määruskaebust,

tuleb määruskaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2 ja TsMS § 340¹ lg 2 alusel

keelduda.

Hageja 16.05.2023 määruskaebus ja menetluse edasine käik

8. Hageja esitas 16.05.2023 määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtul hagi menetlusse

võtta.

9. Maakohus käsitles hageja 16.05.2023 menetlusdokumenti määruskaebusena Harju

Maakohtu 02.05.2023 määruse peale, millega maakohus keeldus hageja 14.03.2023

määruskaebuse menetlusse võtmisest. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas

selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 02.05.2023

määrus, millega maakohus keeldus hageja 14.03.2023 määruskaebust menetlusse võtmast,

tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Hageja 16.05.2023 määruskaebus kuulub

rahuldamisele.

10.1. Harju Maakohus on 02.05.2023 määrusega keeldunud menetlusse võtmast hageja

14.03.2023 määruskaebust Harju Maakohtu 27.02.2023 määruse peale, millega

maakohus keeldus menetlusse võtmast hagiavaldust Eesti Vabariigi vastu kahju

hüvitamise nõudes ning jättis hageja 28.02.2022 menetlusabi taotluse läbi vaatamata ja

menetluskulud hageja kanda. Maakohus on keeldunud hageja määruskaebuse

menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2 ja TsMS § 340¹ lg 2 alusel, kuna see ei vasta

TsMS § 662 lg 1 p-s 4 ja sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetele, mille kohaselt

tuleb määruskaebuses märkida määruskaebuse põhjendus. Maakohus leidis, et

määruskaebusest ei selgu, milles on kohus hageja hinnangul eksinud ning hageja ei ole

seda puudust kõrvaldanud.

10.2. TsMS § 659 tulenevalt kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse

esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui

käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 637 lg 2

kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse ka siis, kui asja läbivaatamist

takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine, muu

hulgas pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel. Riigikohus on selgitanud, et mitte

igasugune TsMS §-s 633 sätestatud apellatsioonkaebuse sisu- või vorminõude

rikkumine ei anna alust jätta kohtul apellatsioonkaebust TsMS § 637 lg 2 alusel

menetlusse võtmata, vaid üksnes selline rikkumine, mis takistab asja läbivaatamist.

Apellatsioonkaebuse läbivaatamine ei ole takistatud juhul, kui apellatsioonkaebuses

sisaldub apellandi selgelt väljendatud taotlus TsMS § 633 lg 2 p 2 mõttes, kuid kaebus

on puudulikult põhjendatud (RKTKm 09.02.2010, 3-2-1-168-09, p 18). Hageja

14.03.2023 määruskaebusest nähtuvalt on hageja palunud tühistada Harju Maakohtu

27.02.2023 määruse ning teha uue määruse, millega võetakse hagi menetlusse. Seega

sisaldub määruskaebuses selgelt väljendatud protsessuaalne taotlus, millest on võimalik

aru saada, millise lahendi tegemist taotletakse. Eeltoodust tulenevalt ei esine

kolleegiumi hinnangul hageja 14.03.2023 määruskaebuses selliseid sisulisi puuduseid,

mis takistaks selle läbivaatamist ning mis annaks alust määruskaebuse menetlusse

võtmisest keelduda.

11. Ülaltoodust tulenevalt keeldus maakohus ebaõigesti TsMS § 637 lg 2 ja TsMS

§3401 lg 2 alusel hageja 14.03.2023 määruskaebuse menetlusse võtmisest, mistõttu

tuleb Harju Maakohtu 02.05.2023 määrus tühistada.

Arvestades menetlusökonoomia põhimõtet (TsMS § 2), ei pea ringkonnakohus käesoleval juhul

põhjendatuks saata hageja määruskaebust tagasi maakohtule selle menetlusse võtmise ja

rahuldamise või rahuldamata jätmise üle otsustamiseks, vaid peab võimalikuks määruskaebuse

ise lahendada. TsMS § 663 lg 1 järgi ei pea määruskaebuse menetlusse võtmist eraldi

vormistama ega sellest menetlusosalistele teatama. Kuna praeguses menetlusetapis ei ole

kaastatud teisi menetlusosalisi, ei ole vajalik neile määruskaebust kätte toimetada ning sellele

vastust küsida.

12. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 27.02.2023 määrus

tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata 28.02.2022 menetlusabi taotluse.

Muus osas tuleb maakohtu määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta

määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2¹ ja § 659). Hageja 14.03.2023 määruskaebus

rahuldatakse osaliselt. Tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule Q ja C vastu esitatud

hagiavalduse ning W vastu esitatud hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks ning

nendega seotud menetlusabi taotluste lahendamiseks.

12.1. Harju Maakohus keeldus 27.02.2023 määrusega Eesti Vabariigi vastu esitatud

hagiavalduse menetlusse võtmisest. Hagiavaldusest ning selle täiendustest nähtuvalt on hagi

Eesti Vabariigi (Rahandusministeeriumi kaudu) vastu esitatud hagejale süüteomenetlusega

tekitatud kahju hüvitamiseks. Hageja on tuginenud hagi alusena sellele, et temale on tekkinud

varaline- ja mittevaraline kahju seonduvalt kriminaalasja nr X-XX-XXXX

(XXXXXXXXXXX) menetlemisega, mille tulemusena kohaldati hageja suhtes psühhiaatrilist

sundravi. Hagiavaldusest ning kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kriminaalasja nr X-XX-

XXXX menetlus toimunud 2012. aastal. Hageja suhtes kohaldati psühhiaatrilist sundravi ja ta

paigutati sundravile SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikusse Harju Maakohtu 01.02.2012

määrusega. Määrus on jõustunud. Hageja suhtes lõpetati psühhiaatriline sundravi Tartu

Maakohtu 19.09.2012 määrusega.

12.2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti Eesti Vabariigi vastu esitatud

hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldunud, kuid maakohtu määruse põhjendusi tuleb

osaliselt muuta. Kriminaalasja nr X-XX-XXXX menetluse ajal kehtinud riigi poolt isikule

alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (AVVKHS) § 1 lg 1 p 5

kohaselt hüvitatakse alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju isikule, kes oli kohtu poolt

alusetult paigutatud psühhiaatrilisele sundravile seoses karistusseadustikus sätestatud

õigusvastase teo toimepanemisega ning kelle suhtes tehtud kohtumäärus on tühistatud. Sama

seaduse § 4 lg 2 järgi tuleb hüvitise saamiseks esitada Rahandusministeeriumile kirjalik

avaldus kuue kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast. Kui avaldus hüvitise

saamiseks jäi rahuldamata või läbi vaatamata, võis isik esitada sama paragrahvi lõike 6 järgi

kaebuse halduskohtule. Eeltoodust tulenevalt eeldas riigi vastu nõude esitamine seda, et

sundravile paigutamise määrus on tühistatud, milline tingimus ei ole täidetud. Samuti tuli

hüvitise saamise nõue esitada Rahandusministeeriumile.

12.3. Alates 01.05.2015 on menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise

alused, ulatus ja kord reguleeritud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadusega

(SKHS). SKHS § 23 lg 3 sätestab, et kui käesolev seadus näeb ette süüteomenetluses tekitatud

kahju hüvitamise juhul, mida riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju

hüvitamise seadusega ei ole ette nähtud, kohaldatakse käesolevat seadust tagasiulatuvalt.

SKHS § 7 lg 4 järgi on isikul õigus nõuda talle kriminaalmenetluse seadustiku alusel

sundkorras raviasutusse paigutamisega tekitatud kahju hüvitamist, kui kohtumäärus tema

raviasutusse paigutamise kohta on tühistatud. Seega eeldab ka SKHS järgi riigi vastu nõude

esitamine seda, et sundravile paigutamise määrus on tühistatud. Samuti tuleneb SKHS 4.

peatüki 2. ja 3. jaost, et kahju hüvitamise nõuet ei esitata tsiviilkohtumenetluse seadustikus

sätestatud korras.

12.4. TsMS § 1 järgi vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Kuna hageja nõue kahju hüvitamiseks ei ole tsiviilasi, siis ei ole kohus pädev

hageja kahju hüvitamise nõuet tsiviilkohtumenetluse korras lahendama. Samuti ei ole

tsiviilasja läbivaataval maakohtul võimalik lahendada hageja taotlust kriminaalasjas jõustunud

kohtulahendite tühistamiseks.

12.5. TsMS § 371 lg 1 p 2 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole

pädev asja lahendama. Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus lõppjärelduses õigesti Eesti

Vabariigi vastu esitatud kahju hüvitamise nõude menetlusse võtmisest, kuna kohus ei ole

pädev asja tsiviilkohtumenetluse korras lahendama.

13. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja 04.03.2022 täiendatud hagiavalduse lisana

esitanud kohtule hagiavalduse, milles palub Qlt ja Clt hageja kasuks solidaarselt välja mõista

50 000 eurot ning lisaks Qlt kahju hüvitise kohtu äranägemisel (pealkirjastatud kui all-hagi I)

(dtl 527-532) ning hagiavalduse, milles palub Wlt välja mõista 5000 eurot (pealkirjastatud kui

all-hagi II) (dtl 550-551). Maakohus on vaidlustatud määruses keeldunud menetlusse võtmast

hagiavaldust Eesti Vabariigi vastu kahju hüvitamise nõudes ning on jätnud läbi vaatamata

hageja 28.02.2022 menetlusabi taotluse. TsMS § 372 lg-st 1 tulenevalt lahendab kohus

hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste

kõrvaldamiseks määrusega. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole maakohus hageja poolt

04.03.2022 Q ja C vastu esitatud hagiavalduse ning W vastu esitatud hagiavalduse

menetlemise osas seisukohta võtnud. Eeltoodust tulenevalt tuleb tsiviilasi saata eelnimetatud

hagiavalduste menetlemise üle otsustamiseks tagasi maakohtule.

14. Maakohus jättis 27.02.2023 määrusega läbi vaatamata ka hageja 28.02.2022 menetlusabi

taotluse. Ringkonnakohus märgib, et kuna 28.02.2022 menetlusabi taotlus oli seotud W vastu

esitatud hagiga, kuid selle hagi menetlusse võtmise küsimust maakohus ei lahendanud, siis

tuleb maakohtu määrus selles osas tühistada. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et hageja

on esitanud menetlusabi taotluse ka 04.03.2022 ning seda seonduvalt Q ja C vastu esitatud

hagiga. Kuna ringkonnakohus saadab asja maakohtule Q ja C vastu esitatud hagiavalduse

ning W vastu esitatud hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks, siis jäävad ka nende

hagidega seotud menetlusabi taotlused maakohtu lahendada.

15. Määruskaebemenetluse kulud, mis seonduvad hagiga Eesti Vabariigi vastu, jäävad TsMS

§ 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna praeguses menetlusstaadiumis ei ole teisi

menetlusosalisi kaasatud, puuduvad menetluses hüvitatavad kulud. Hageja on esitanud

14.04.2023 ja 13.05.2024 taotluse riigilõivu summas 340 eurot tagastamiseks. Kuna

ringkonnakohus saadab tsiviilasja Q ja C ning W vastu esitatud hagide menetlusse võtmise üle

otsustamiseks maakohtule, saab riigilõivu tagastamise üle otsustada maakohus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov