3-24-3198/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-3198

Määruse kuupäev

20.1.2025

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

X-i (X) kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses ajavahemikul 19.08.2024-12.09.2024

öörahu häirimise ja lõhnahäiringuga S1 eluosakonnas

(mustus)

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Kaebaja menetluskulu jääb kaebaja kanda.

3. Jätta X-i muud menetlusliku taotlused läbi vaatamata.

4. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla on 20.11.2024 otsusega nr 1-13/24/529-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse

läbi vaatamata osas, mis puudutab öörahu häiritust kuni 19. augustini 2024 ja 24.-25. augusti

2024. a öösel. Ülejäänud osas jättis vangla kaebaja taotluse rahuldamata. Kaebaja paiknes S1

osakonnas ajavahemikul 31. juuli kuni 9. oktoober 2024. Kuna kaebaja esitas kahju

hüvitamise taotluse 12. septembril 2024, siis saab tema taotlus puudutada perioodi 31. juuli

kuni 12. september 2024. Kaebaja taotlus on osaliselt kattuv tema varasemalt esitatud kahju

hüvitamise taotlustega. Olukorras, kus vangla on kahjunõude sisuliselt läbi vaadanud ja

selliste asjaoludega seonduvalt on tema hüvitamisnõue ka juba kohtumenetluses, siis ei saa

sama ajaperiood olla uuesti kaebaja hüvitamisnõude aluseks. Tartu Vangla viitab oma

varasematele otsustele ning haldusasjale nr 3-24-2927. Kaebaja väited öörahu rikkumise ja

ametnike provotseeriva käitumise osas on üldsõnalised. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi

sündmust, mille aset leidmist oleks vanglal võimalik tagantjärele kontrollida. Vangla

praktikas pööravad ametnikud kainenema toodud isikute lõhkumisele või karjumisele

tähelepanu ja püüavad isikuga rääkides veenda, et viimane sellise tegevuse lõpetaks. Paraku

on ametnikel väga piiratud võimalused takistada sellist tegevust lõhkuja enda isikust

sõltumata. Kaebaja ei ole esitanud alates 31. juulist 2024 vanglale avaldusi seoses öise lärmi

3-24-3198

ja une häiritusega, s.t kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid oma õiguste kaitseks ning

kahjuliku tagajärje ärahoidmiseks või vähendamiseks. Ka väited seoses osakonna puhtusega

on üldsõnalised. Vanglas koristatakse regulaarselt. On paratamatu, et kainenevate isikute tõttu

võib olla osakonnas ebameeldivat lõhna tunda, kuid pärast kainenejate vabastamist

koristatakse alati ära ka nende kasutuses olnud kambrid. Ka sellist asjaolu puudutavas osas ei

ole kaebaja alates 31. juulist 2024 esitanud vanglale mingeid avaldusi ega nõudnud osakonna

koristamist. Ka kaebaja enda käitumine ei ole kaasa aidanud osakonnas puhtuse hoidmisele.

2. X (kaebaja) esitas 21.11.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles kurdab, et alates

19.08.2024-12.09.2024 igal ööl purjus isikud karjusid ja lõhkusid ning lõhnasid rooja järgi

Tartu Vangla S1 eluosakonnas jj. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist summas

1500 eurot.

3. Tartu Vangla vastas kohtunõuetele 25.11.2024.

4. Tartu Halduskohtu 19.12.2024 määrusega jäeti kaebus käiguta.

5. Kaebaja tasus kaebuselt riigilõivu 30.12.2024.

KOHTU SEISUKOHT

6. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust koostoimes kohtueelse

menetluse materjalidega ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus

mõistab, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamist samadel asjaoludel, nagu nõudis seda vanglale 12. septembril 2024 esitatud

kahjunõuetes. Seega nõuab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema öörahu

häirimise ja lõhnahäiringuga perioodil 19.08.2024-12.09.2024.

7. Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et seoses öörahu häirimisega ja

lõhnahäiringutega (mustus) on varasemalt kaebaja juba esitanud kohtule kaebusi nr 3-24-2927

ja 3-24-3085. Kohus leiab ka, et kaebaja kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel,

kuna kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning

varasem kaebus on kohtu menetluses (3-24-3085 pole veel jõustunud ja 3-24-2927 on kohtu

menetluses).

8. Öörahu häirimist ja lõhnahäiringut puudutavas osas kuuluks kaebus tagastamisele ka

HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle

esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt

on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Asjaolu, et ajavahemikul 19.08.2024-12.09.2024 võis

kaebaja öörahu olla mõningatel öödel häiritud ning et ta pidi vahepeal taluma kainenema

toodud isikutest tulenevat ebameeldivat lõhnahäiringut ei saanud kaebajale ülemääraseid

kannatusi põhjustada. Kohus nendib, et eeltoodu võis põhjustada kaebajale teatud

ebamugavusi ning mõningast heaolu langust, kuid kaebaja ei pidanud selliseid ebamugavusi

taluma ülemääraselt pika aja jooksul ning tegemist ei ole selliste ebameeldivustega, mida

võiks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Ühtlasi tuleb arvestada, et kaebaja on ka

ise käitunud viisil, mis põhjustas tõenäoliselt teistele isikutele olulisi heli- ja lõhnahäiringuid

(vt Tartu Vangla 20. novembri 2024. a otsust nr 1-13/24/529-2 ja seal viidatud ettekandeid).

3-24-3198

RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui

kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6

sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib

füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise,

tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse

rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle

võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju

tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi

27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika).

Vanglal on kohustus tagada kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute inimväärikust austav

kohtlemine (VangS § 41 lg 1). See hõlmab ka kaebaja magamis- ja olmetingimusi, sh öörahu

tagamist ning kambri ja osakonna üldist puhtust. Samas tuleb arvestada, et vanglas

viibimisega kaasnevad paratamatult teatud ebameeldivused, nt teistest vanglas viibivatest

isikutest põhjustatud häiringud. Vangla ei eita, et kaebaja öörahu võis mingitel öödel olla

häiritud ning et S1 osakonnas viibinud kainenema toodud isikud võisid tingida teatud

lõhnahäiringud. Vangla aga selgitab 20. novembri 2024. a otsuses nr 1-13/24/529-2, et vangla

tavapärases praktikas pööravad ametnikud kainenema toodud isikute lõhkumisele või

karjumisele tähelepanu ja proovivad neid veenda sellist tegevust lõpetama. Samuti

koristatakse vanglates osakondi ja kambreid regulaarselt. Halduskohtul puudub alus vangla

väidete tõesuses kahelda. Seega on vangla proovinud võimalikke häiringuid vähendada ning

kohtule ei ilmne, et vangla oleks õigusvastaselt käitunud. Kaebaja ei ole välja toonud ka

konkreetseid intsidente, mis võimaldaks anda vastupidist hinnangut ametnike tegevuse või

tegevusetuse õiguspärasusele mingil ajahetkel. Isegi kui vangla tegevust saaks pidada

õigusvastaseks, siis ei ole kaebaja kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid, millega oleks

saanud talle väidetavalt põhjustatud kahju vältida või kõrvaldada. Kaebaja ei ole esitanud

vanglale alates 31. juulist 2024 avaldusi, milles oleks juhtinud vangla tähelepanu kahjunõudes

välja toodud asjaoludele ning palunud vanglal selles osas midagi ette võtta. Seega ei ole kahju

hüvitamise eeldused täidetud ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.

9. Kirjeldatu alusel tagastab kohus X-i kaebuse öörahu häirimist ja lõhnahäiringut puudutavas

osas HKMS § 121 lg 1 p 3 ja HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

10. Kaebaja menetluskulu jääb kaebaja kanda.

11. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust

pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

12. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja ülejäänud taotlusi

ning kohus jätab need taotlused läbi vaatamata (vt kaebuse p1-2.1).

13. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtumäärus jõustus osaliselt Tartu Ringkonnakohtu 22.01.2025 lahendis nr 3-24-3198

toodud muudatustega 07.02.2025.

3-24-3198