2-21-2127/35 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-21-2127

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-21-2127

Määruse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2025, Narva kohtumaja

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Aarne Lõhmus

Kohtuasi

L S avaldus Narva linn, Kangelaste prospekt 11 korteriühistu

20.12.2020 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks

Menetlustoiming

Menetluse uuendamine ja lõpetamine

Menetlusosalised ja esindajad

Avaldaja:

L S (ik XXX; surnud 06. juunil 2022)

Avaldaja õigusjärglane I:

J Š (ik XXX)

Avaldaja õigusjärglane II:

R L (ik XXX)

Avaldaja õigusjärglase II

esindaja

J Š (lepinguline esindaja)

Puudutatud isik:

Narva linn, Kangelaste prospekt 11

korteriühistu (rk 80170749)

Puudutatud isiku

esindaja:

Mihhail Tuštšenko

(lepinguline esindaja)

RESOLUTSIOON

1. Uuendada tsiviilasja nr 2-21-2127 menetlus.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-21-2127 menetlus.

3. Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda.

4. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

5. Saata kohtumäärus menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei

saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

1(4)

2-21-2127

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on L S avaldus Narva linn, Kangelaste prospekt 11 korteriühistu

20. detsembri 2020 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

Avaldaja tütar teatas kohtule, et avaldaja on surnud. Kohus peatas 14. juuli 2022 määrusega

tsiviilasja menetluse kuni avaldaja üldõigusjärglase või menetluse jätkamiseks õigustatud

muu isiku poolt menetluse jätkamiseni.

Kohus, kontrollinud 11. detsembril 2024 pärimisregistrist andmeid, tuvastas, avaldajal on

olemas pärijad, J Š ja R L ning pärand on pärijate poolt vastu võetud. Kohus küsis avaldaja

õigusjärglaste ja puudutatud isiku seisukohta menetluse jätkamise osas.

Puudutatud isiku 23. detsembri 2024 vastuse kohaselt ei esita puudutatud isik kohtule

avaldust eesmärgiga kutsuda õigusjärglast üles jätkama menetlust kohtu määratud tähtaja

jooksul ja asja arutamises osalema. Puudutatud isik leiab, et käesolev hagita menetlus tuleb

lõpetada. Avaldaja pärijate 19. jaanuari 2025 vastuse kohaselt tuleks tsiviilasi lõpetada seoses

asjakohasuse kaotamisega.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb uuendada ja

lõpetada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 209 lõige 1 sätestab, et füüsilisest isikust

poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib

üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei

ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis.

TsMS § 353 lg 1 kohaselt, füüsiliselt isikust poole surma või juriidilisest isikust poole

lõppemise korral peatub üldõigusjärgluse puhul menetlus, kuni seda jätkab poole

üldõigusjärglane või menetluse jätkamiseks õigustatud muu isik. Pärija ei ole kohustatud

menetlust jätkama enne pärandi vastuvõtmist või vastuvõtmisest loobumiseks ettenähtud

tähtaja möödumist.

Kohus peatas tsiviilasja menetluse kuni avaldaja üldõigusjärglase või menetluse jätkamiseks

õigustatud muu isiku poolt menetluse jätkamiseni. Kohus tuvastas, et avaldajal on olemas

pärijad (avaldaja õigusjärglased) ning pärand on pärijate poolt vastu võetud. Avaldaja

õigusjärglased ei soovi menetlusse astuda.

TsMS § 353 lg 3 kohaselt kui üldõigusjärglane viivitab menetluse peatumise puhul menetluse

jätkamisega, kutsub kohus vastaspoole avalduse alusel õigusjärglast üles jätkama menetlust

kohtu määratud tähtaja jooksul ja asja arutamises osalema.

2(4)

2-21-2127

Puudutatud isik ei esitanud kohtule avaldust eesmärgiga kutsuda õigusjärglast üles jätkama

menetlust kohtu määratud tähtaja jooksul ja asja arutamises osalema. Puudutatud isik leiab, et

käesolev hagita menetlus tuleb lõpetada.

Tsiviilkohtumenetluse põhimõtteks on dispositiivsus. See tähendab, et kohus ei algata ega

aruta asja ilma protsessiosalise taotluseta. TsMS § 4 lg 1 alusel menetleb kohus tsiviilasja

üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. Seaduses

sätestatud juhul menetleb kohus tsiviilasja omal algatusel. TsMS § 5 lg 1 ja 3 alusel, hagi

menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hagita asjas

selgitab kohus ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud

teisiti.

Kohus selgitab, et omal algatusel kohus õigusjärglast menetlust jätkama sundida ei saa ning

kui kumbki pool pikema aja jooksul menetluse jätkamise vastu huvi üles ei näita, tuleks asjas

menetlus lõpetada (vt. Riigikohtu 17. märtsi 2004 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-04, punktid

24-25).

Korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude menetluse algatab kohus ainult

huvitatud isiku avalduse alusel ning kuna avaldaja õigusjärglased ei ole avaldanud soovi

avalduse edasiseks menetlemiseks, ei saa kohus asja edasi menetleda.

TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 8 lg 2 kohaselt, menetlussuhet

reguleeriva seadusesätte puudumise korral kohaldab kohus sätet, mis reguleerib vaieldavale

suhtele lähedast suhet. TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata,

kui asjas pooleks oleva füüsilise isiku surma korral vaieldav õigussuhe ei võimalda

õigusjärglust. TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja

on hagist loobunud.

Käesolevas asjas võimaldas õigussuhe õigusjärglust ja seetõttu oli menetluse peatamine

avaldaja õigusjärglase kindlakstegemiseni põhjendatud. Kui avaldaja õigusjärglased pärast

nendele protsessi astumise võimalusest teatamist ei esitanud kohtule avaldust protsessi

astumiseks, tuleb need lugeda hagita asja menetlemisest loobunuks ning menetlus analoogia

alusel TsMS § 428 lg 3 kohaldades lõpetada.

TsMS § 361 lg 1 alusel uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või

omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära

langenud. Kuna kohus tuvastas, et avaldajal on olemas pärijad ning avaldaja õigusjärglased ei

soovi menetlusse astuda, tuleb menetlus uuendada ja lõpetada.

TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse

hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on

lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

3(4)

2-21-2127

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Kohus leiab, et kuna avaldaja õigusjärglased ei soovi menetlusse astuda ning puudutatud isik

ei esitanud kohtule ka avaldust eesmärgiga kutsuda õigusjärglast üles jätkama menetlust, on

õiglane jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Arvestades, et menetlusosaliste menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda, ei

nõudnud kohus menetlusosalistelt menetluskulude nimekirja esitamist menetluskulude

kindlaksmääramiseks.

Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Digitaalne allkiri

Aarne Lõhmus

kohtunik

4(4)