2-22-17092/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-17092

Tsiviilasi

Attela Advokaadibüroo OÜ hagi P. T. P. vastu 8485 euro

ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

11 734,76 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Attela Advokaadibüroo OÜ (registrikood 11329281),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Kasak

Kostja P. T. P. (välisriigi identifitseerimiskood xxxx /

REGON:XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Attela Advokaadibüroo OÜ hagi.

2. Mõista P. T. P.-lt Attela Advokaadibüroo OÜ kasuks välja 8485 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 6923,76 eurot ja viivis põhinõudelt (8485 eurot) määras 0,1% päevas

alates 20.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

3. Jätta menetluskulud P. T. P. kanda. Mõista P. T. P.-lt Attela Advokaadibüroo OÜ

kasuks välja menetluskulud 3283,03 eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni tuleb P. T. P.-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (20.01.2025). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Attela Advokaadibüroo OÜ (hageja) esitas 14.11.2022 Harju Maakohtule Euroopa

maksekäsu avalduse P. T. P. (kostja) vastu paludes kohtul mõista kostjalt välja võlgnevuse 8485

eurot ja viivise võlgnevuselt. Maakohus tegi 12.12.2022 Euroopa maksekäsu, millele kostja

esitas vastuväite. Maakohus lõpetas 19.01.2023 määrusega Euroopa maksekäsu menetluse ja

andis asja üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 23.03.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse paludes kohtul mõista kostjalt välja

võlgnevuse 8485 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1255,78 eurot ja viivise põhinõudelt

0,1% päevas alates 24.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub jätta menetluskulud

kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled õigusteenuse osutamise lepingu, mille alusel osutas

hageja kostjale õigusabi tsiviilasjas nr xxxx. Pooled leppisid kokku, et teenuse eest tasutakse

tunnitasu põhimõttel ning teenust osutatakse tunnihinnaga 170 eurot (vandeadvokaatidest

partnerid) ja 130 eurot (advokaadid). Ebaõige on kostja väide, et pooled olevat kokku leppinud,

et õigusabikulud esimeses astmes jäävad alla 3000 euro. Pooled ei ole sellist kokkulepet

sõlminud. Enne lepingu sõlmimist juhtis hageja kostja tähelepanu sellele, et kulud 3000 eurot on

miinimum, kuid võivad olla ka palju suuremad.

Hageja osutas kostjale teenust ca neli aastat koostades menetlusdokumente, osaledes istungitele,

suheldes kostjaga jne. Hageja esitas kostjale 11.10.2022 arve 8787,50 eurot, millest oli maha

arvatud ettemaks 1000 eurot. Seega kuulus tasumisele 7787,50 eurot. Hageja esitas 19.10.2022

kostjale uue arve 697,50 eurot. Kostja ei ole arveid tasunud. Hageja palub hagis mõista kostjalt

välja võlgnevus kokku 8485 eurot. Lepingus leppisid pooled kokku, et arvete tasumata jätmisel

kohaldub viivis 0,1% päevas. Hageja palub mõista kostjalt välja põhinõudelt viivis 0,1% päevas

alates 24.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni.

3. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja selgitab, et ta alustas koostööd hagejaga seoses Eesti kohtus kostja vastu algatatud

kohtuasjaga. Pooled sõlmisid kokkulepped e-kirjade teel ja seejärel allkirjastasid lepingu. Hageja

ei ole kostjat teavitanud, kui palju kostja esindamine kokku maksma läheb. Kostjale õigusabi

osutanud vandeadvokaat teatas, et esimeses kohtuastmes jääb kulude suurus alla 3000 euro.

Seega ei ole õige hageja väide, et pooled leppisid kokku teenuse osutamises tunnitasu põhimõttel

ja ilma tasu piirmäärata.

Hageja ajakulu ja menetlustoimingute arv on ebamõistlikult suur, sest kostja ja kostja töötajad

kogusid kohtuvaidluses kõik andmed. Kostja ei olnud teadlik paljudest hageja toimingutest ja

esitatud menetlusdokumentidest.

Kohtu põhjendused

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

5. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 09.04.2019 õigusteenuse osutamise

lepingu, mille kohaselt kohustus hageja esindama kostjat Eesti kohtus kohtuasjas nr xxxx.

Lepingu järgi osutab hageja õigusabi tunnipõhiselt tunnitasuga 170 eurot (ilma käibemaksuta)

partnerite puhul ja 130 eurot (ilma käibemaksuta) advokaatide puhul (I kd, tl 126–130; tõlge: I

kd, tl 165–168).

6. Tõele ei vasta kostja väide, et pooled olevat kokku leppinud, et õigusabikulud esimeses

astmes jäävad alla 3000 euro. Hageja esitas kohtule kostjale õigusteenust osutanud

vandeadvokaat Marek Hermi 21.03.2019 kirja kostjale, kus advokaat selgitas, et advokaadibüroo

tasu esindamise eest kohtuvaidluses esimese astme kohtus ei saa olla alla 3000 euro

(käibemaksuta). See summa tuleb ette maksta. Summa võib kujuneda veelgi suuremaks (I kd, tl

119; tõlge: I kd, tl 158). Seega juhtis hageja juba enne lepingu sõlmimist kostja tähelepanu

sellele, et ainuüksi esimeses kohtuastmes saavad menetluskulud vähemalt 3000 eurot olla.

Hageja selgitas ka seda, et kulud võivad veelgi suuremad olla. Kostja ei ole tõendanud, et pooled

leppisid kokku, et hageja tasu õigusabi eest saab olema 3000 eurot.

7. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ka kostja väide, et hageja kulud on ebaproportsionaalsed

suured. Hageja esitas kohtule asjas nr xxxx koostatud menetluskulude nimekirja, mille järgi

osutas hageja kostjale viidatud asjas õigusteenust kokku 57,25 tunni ulatuses (II kd, tl 33–34).

Hageja esitas kohtule osa asjas nr xxxx kostja nimel esitatud dokumente (II kd, tl 98–118, tl

126–128), lisaks esindas hageja kostjat kohtuistungitel (II kd, tl 119–125), hageja hoidis kostjat

kohtumenetlusega kursis teavitades teda istungist (II kd, tl 129-130) ja andes tagasisidet istungil

arutatu kohta (I kd, tl 139, tõlge: I kd, tl 169), hageja küsis kostjalt selgitusi (II kd, tl 131-132).

Hinnates eeltoodud tõendeid kogumis on kohus seisukohal, et hageja õigusteenuse osutamise

käigus tehtud toimingute arv on põhjendatud ja õigusabi kulu ei ole ülepaisutatud.

8. Hageja arvestas nõudest maha kostja ettemakse 1000 eurot (I kd, tl 140, tõlge: I kd, tl 169) ja

lõplikuks maksmata tasu summaks jäi 8485 eurot (7787,50 eurot (I kd, tl 140, tõlge: I kd, tl 170)

+ 697,50 eurot (I kd, tl 142; tõlge: I kd, tl 172). Hagejal on võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 lg 1, §

101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt tasu 8485 eurot maksmist. Kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks välja 8485 eurot.

9. Õigusteenuse osutamise lepingu p 4.9 järgi kohustus klient tasuma arve seitsme päeva

jooksul arve esitamise kuupäevast arvate. Tasumisega hilinemisel on hagejal õigus nõuda

kliendilt tasumata summalt viivist 0,1% päevas (I kd, tl 126–130; tõlge: I kd, tl 165–168). Hageja

palub mõista kostjalt välja põhinõudelt viivise lepingus kokkulepitud määras alates 27.10.2022

kuni põhinõude täitmiseni.

10. Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (8485 eurot)

lepingus sätestatud määras 0,1% päevas alates 27.10.2022 kuni 19.01.2025 kokku 6923,76 eurot

(välja arvutatud www.viivisekalkulaator.ee kaudu) ja alates 20.01.2025 kuni põhinõude

täitmiseni. Hageja nõude rahuldamise õiguslik alus on VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 esimene ja

kolmas lause ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367.

11. Hagi rahuldamise tõttu jääb kohus menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

12. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 16.12.2024. Hageja menetluskuluks on kulud

lepingulisele esindajale 2176 eurot (käibemaksuta), tõlkekulud 267,03 eurot ning riigilõiv 910

eurot.

13. Kohus, tutvunud hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et

hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus

põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

14. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas

tasutud riigilõiv 910 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja käesolevas tsiviilasjas

tasunud Euroopa maksekäsu avalduse esitamisel riigilõivu 259,39 eurot ja hagiavalduse

esitamisel täiendavalt riigilõivu 650,61 eurot.

14.1.

Kohus leiab, et kuigi hageja esitas Euroopa maksekäsu, tuleb asja lahendamisel (sh asja

hinna tuvastamisel) siseriiklikku õigust kohaldada. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi

hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.

Nimetatud sätet tuleb kohtu hinnangul kohaldada ka hagiavalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu

summa määramisel. Kohus on seisukohal, et kui maksekäsu kiirmenetlus (sh Euroopa maksekäsu

menetlus) läheb üle hagimenetluseks, siis tuleb nii tsiviilasja hinna määramise ajana (TsMS §

123) kui ka hagiavalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu summa määramise ajana käsitleda

maksekäsu kiirmenetluse avalduse (sh Euroopa maksekäsu avalduse) esitamise aega.

14.2.

TsMS § 133 lg 1 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS

§-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga

arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale.

Arvestades, et maksekäsu avaldus on kohtule esitatud 14.11.2022, tuleb hageja põhinõudele

(8485 eurot) liita hagi esitamise seisuga, s.o perioodil 27.10.2022–13.11.2022, sissenõutavaks

muutunud viivise 152,73 eurot (välja arvutatud www.viivisekalkulaator.ee kaudu) ning viivise

summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale, s.o viivis 3097,03 eurot (periood

14.11.2022–13.11.2023; välja arvutatud www.viivisekalkulaator.ee kaudu). Seega tuleb

käesoleva tsiviilasja hinnaks lugeda 11 734,76 eurot (8485 eurot + 152,73 eurot + 3097,03

eurot). Hagilt hinnaga kuni 12 500 eurot tuli hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS)

§ 59 lg 1 ja lisa 1 redaktsiooni kohaselt tasuda riigilõivu 840 eurot.

14.3.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et põhjendatuks ja vajalikuks menetluskuluks

tuleb lugeda riigilõivu 840 eurot. Kuivõrd hageja on käesolevas tsiviilasjas tasunud riigilõivu

ettenähtust rohkem (910 eurot), on hagejal õigus esitada enamtasutud riigilõivu tagastamiseks

kohtule vastavasisuline taotlus.

15. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud ka tõlkekulusid 267,03 eurot

(käibemaksuta). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kohtule võõrkeelsete

dokumentide tõlked eesti keelde ning 04.05.2023 kohtumääruse ning hagiavalduse (koos

lisadega) tõlked inglise keelde (keelde, mida kostja valdab). Kohus on seisukohal, et hageja poolt

käesolevas tsiviilasjas kantud tõlkekulude näol on tegemist vajaliku ja põhjendatud

menetluskuluga (TsMS § 138 lg 2, § 143 p 1), milline tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele

hageja kasuks välja mõista.

16. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutati hagejale käesolevas tsiviilasjas õigusabiteenust

tunnihinnaga 170 eurot käibemaksuta. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu

ja keerukust, samuti esindaja kvalifikatsiooni, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud

lepingulise esindaja tunnitasumäär mõistlik, põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et

tunnitasumäär on kooskõlas turu keskmise tasuga, on käesoleva vaidluse sisu arvestades mõistlik

ning nimetatud tunnitasumäära on peetud mõistlikuks ka kohtupraktikas.

17. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale

õigusabi kokku 12,8 tundi. Hinnates ja analüüsides hageja menetluskulude nimekirjas välja

toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades

tsiviilasja keerukust, sisu ja mahtu ning kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja

esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et hageja menetluskulude

nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik.

18. Eeltoodust tulevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 3283,03

eurot (riigilõiv 840 eurot + tõlkekulud 267,03 eurot + lepingulise esindaja kulud 2176 eurot), mis

tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja mõista.

19. Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

20. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS

§ 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik