2-22-144479/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-144479

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi L.S vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

923,17 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja L.S (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi L.S vastu.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse

peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

1 (11)

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 15.11.2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse L.S

(kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse

ja andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Tartu

Maakohtule hagi 14.04.2023. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 862,03 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivise 137,58 eurot, kokku 999,61 eurot. Samuti palub hageja

kostjalt välja mõista viivise määraga 0,065% päevas alates 15.04.2023 põhivõla jäägilt 778,84

eurolt kuni selle kohase tasumiseni (dtl 26, 27). Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Hageja märkis 22.10.2024 vastuses, et palub kohtul alternatiivselt hagiavalduse rahuldada

lepingute alusel ning mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 678,84 eurot, intress 82,81

eurot, viivis 235,13 eurot ning sissenõudmiskulud 70 eurot (dtl 87). Samuti palub hageja

kostjalt välja mõista lepingu nr SR3545172 alusel viivise määraga 39,73% aastas põhinõudelt

490,28 eurolt kuni sellekohase tasumiseni alates 15.04.2023. Samuti palub hageja kostjalt välja

mõista lepingu nr SR3619997 alusel viivise määraga 34,89% aastas põhinõudelt 188,56 eurolt

kuni sellekohase tasumiseni alates 15.04.2023.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 26.05.2022 võlatunnistused nr 270305 ja

270308 ning võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud maksekokkulepped, mille kohaselt

kinnitas kostja võlgnevuse olemasolu, suurust ja koosseisu, sealhulgas põhivõla summalt

arvestatava viivise suurust, ning nõustus, et võlatunnistuse andmisega kaotab võlgnik

võimaluse vaidlustada hiljem võlgnevuse olemasolu ja suurust ning esitada võlgnevuse aluseks

oleva nõudega seotud vastuväiteid. Kostja nõustus, et alates võlatunnistuse andmisest saab

võlausaldaja esitada tema vastu võlatunnistuses nimetatud summa tasumise nõude tuginedes

üksnes võlatunnistusele ning võlausaldaja ei pea esitama mistahes tõendeid võlgnevuse

olemasolu, suuruse, sissenõutavuse või selle tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta peale

võlatunnistuse.

Kokkuleppe nr 270305 kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga

hagejale kokku 282,27 eurot, millest on põhisumma 238,56 eurot, viivis 3,14 eurot,

kahjuhüvitis 20 eurot ja intress 20,57 eurot ning lisandub ühekordne lepingutasu 10 eurot.

Kostja kohustus võla tagastama maksegraafiku alusel. Kostjalt on kokkuleppe nr 270305

katteks toimunud laekumised 15.06.2022 ja 19.07.2022 kokku summas 40 eurot. Laekunud

summast arvestas hageja makse laekumisel vastavalt kokkuleppe maksegraafikule järgmiselt:

20 eurot kahjuhüvitise, 10 eurot lepingutasu, 3,14 viiviste ning 6,86 eurot kokkuleppe tulbas

„viivis“ kajastatud viiviste katteks. Tulenevalt eeltoodust moodustub kokkuleppest nr 270305

tulenev võlg summas 259,13 eurot.

Kokkuleppe nr 270308 kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga

hagejale kokku 632,90 eurot, millest on põhisumma 540,28 eurot, viivis 4,82 eurot,

kahjuhüvitis 30 eurot ja intress 57,80 eurot ning lisandub ühekordne lepingutasu 10 eurot.

Kostja kohustus võla tagastama maksegraafiku alusel. Kostjalt on kokkuleppe nr 270308

katteks toimunud laekumised 15.06.2022 ja 15.07.2022 kokku summas 40 eurot. Laekunud

summast arvestas hageja makse laekumisel vastavalt kokkuleppe maksegraafikule järgmiselt:

2 (11)

30 eurot kahjuhüvitise katteks ja 10 eurot lepingutasu katteks. Tulenevalt eeltoodust

moodustub kokkuleppest nr 270308 tulenev võlg summas 602,90 eurot.

3. Hageja esitas kohtule 22.10.2024 vastuse, milles tõi välja asjaolud alusvõlasuhte kohta.

Placet Group OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 18.04.2020 lepingu nr SR3545172

ning 14.11.2020 lepingu nr SR3619997.

3.1. Lepingu nr SR3545172 krediidi kulukuse määr oli 54,99%. Kostja sai laenu 1000 eurot.

Kostja pidi laenu tagastama 36 osamaksega. Intressimäär oli 39,73% aastas. Viivisemäär on

0,11% päevas. Lepingutasu oli 50 eurot. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused

täitma vastavalt maksegraafikule perioodil 18.04.2020–03.04.2023. Kostja jäi viivitusse

järgmiste osamaksetega: 09.03.2022, 08.04.2022; 08.05.2022. Kostjalt on toimunud esialgsele

võlausaldajale tagasimakseid lepingu ülesütlemise seisuga s.o 24.05.2022 põhinõude katteks

469,72 eurot ning hagejale perioodil 15.06.2022 ja 15.07.2022 kokku 40 eurot. Seega on

kostjal põhivõlg 490,28 eurot. Kostjal on tasumata järgmised intressimaksed: 09.03.2022 17,56

eurot, 08.04.2022 16,55 eurot; 08.05.2022 15,51 eurot; 01.05.2022 – 24.05.2022 eest 11,55

eurot, kokku 61,17 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõla summalt 530,28 eurot lepingu

ülesütlemise järgnevast päevas alates s.o alates 25.05.2022 kuni hagiavalduse esitamise

kuupäevani s.o 14.04.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses

määras s.o 39,73% aastas. Viivisenõue on 175,05 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist

põhinõudelt 188,56 eurolt kuni sellekohase tasumiseni alates 15.04.2023 lepingus kokku

lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 34,89% aastas.

Hageja palub kostjalt välja mõista pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud 40

eurot. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 19.08.2022 saadetud meeldetuletuskiri

maksumusega 20 eurot, 06.09.2022 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot,

20.09.2022 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega

tekkinud kulud 10 eurot, sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete

otsingu ja päringu kulud; posti teel edastatud kirjade ja e-kirjade kulud; võlgnikule tehtavate

kõnede ja edastatud SMS-ide kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

Hageja leiab, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja märkis

laenutaotluses oma sissetuleku suuruseks 900 eurot ja kohustuste suuruseks 176,54 eurot

(liising, järelmaks 81 eurot, smsraha.ee 95,54 eurot), majapidamiskulud 0 eurot. Kostjal

maksehäired puudusid. Krediidiandja arvestas sissetuleku suuruseks 749,30 eurot (sh töötasu

615,14 eurot ja sotsiaaltoetus 134,16 eurot). Majapidamiskuludeks arvestas krediidiandja 150

eurot ja kohustuste suuruseks 95,54 eurot. Laenu kuumakse suurus oli 47,95 eurot. Reservi jäi

455,81 eurot. Krediidiandja küsis kostjalt pangakonto väljavõtte.

3 (11)

3.2. Lepingu nr SR3619997 krediidi kulukuse määr oli 49,98%. Kostja sai laenu 500 eurot.

Kostja pidi laenu tagastama 24 osamaksega. Intressimäär oli 34,89% aastas. Viivisemäär on

0,1% päevas. Lepingutasu oli 25 eurot. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma

vastavalt maksegraafikule perioodil 14.11.2020–04.11.2022. Kostja jäi viivitusse järgmiste

osamaksetega: 09.03.2022, 08.04.2022; 08.05.2022. Kostjalt on toimunud esialgsele

võlausaldajale tagasimakseid lepingu ülesütlemise seisuga s.o 24.05.2022 põhinõude katteks

271,44 eurot ning hagejale perioodil 19.07.2022 ja 15.06.2022 kokku 40 eurot. Seega on

kostjal põhivõlg 188,56 eurot. Kostjal on tasumata järgmised intressimaksed: 09.03.2022 6,65

eurot, 08.04.2022 5,99 eurot; 08.05.2022 5,31 eurot; 01.05.2022–24.05.2022 eest 3,69 eurot,

kokku 21,64 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõla summalt 228,56 eurot lepingu

ülesütlemise järgnevast päevas alates s.o 06.10.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani

s.o 14.04.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o

34,89% aastas. Viivisenõue on 60,08 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt 490,28

eurolt kuni sellekohase tasumiseni alates 15.04.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi

aastase määraga võrdses määras s.o 39,73% aastas.

Hageja palub kostjalt välja mõista pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud 30

eurot. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 19.08.2022 saadetud meeldetuletuskiri

maksumusega 15 eurot, 06.09.2022 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot,

20.09.2022 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega

tekkinud kulud 5 eurot, sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete

otsingu ja päringu kulud; posti teel edastatud kirjade ja e-kirjade kulud; võlgnikule tehtavate

kõnede ja edastatud SMS-ide kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

Hageja leiab, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja märkis

laenutaotluses oma sissetuleku suuruseks 900 eurot ja kohustuste suuruseks 270,44 eurot

(liising, järelmaks 79 eurot, smsraha.ee 191,44 eurot), majapidamiskulud 0 eurot. Kostjal

maksehäired puudusid. Krediidiandja arvestas sissetuleku suuruseks 1095,58 eurot (sh töötasu

799,50 eurot ja sotsiaaltoetused 296,08 eurot). Majapidamiskuludeks arvestas krediidiandja

150 eurot ja kohustuste suuruseks 415,27 eurot. Laenu kuumakse suurus oli 29,23 eurot.

Reservi jäi 501,08 eurot. Krediidiandja küsis kostjalt pangakonto väljavõtte.

3.3. Esialgne võlausaldaja saatis seoses lepingutega kostjale 09.05.2022 ülesütlemise hoiatuse

(tähtajaga 23.05.2022), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna

kostja ei tasunud lepingutest tulenevaid võlgnevusi ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne

võlausaldaja 24.05.2022 lepingud üles. Lepingute ülesütlemise seisuga s.o 24.05.2022 oli

kostjal tagastamata 09.03.2022, 08.04.2022 ja 08.05.2022 maksed. Esialgne võlausaldaja

loovutas 25.05.2022 kostja vastased nõuded hagejale koos õigusega nõuda viivist,

kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid.

Kostja vastuväited

4. Kostjale toimetati 14.04.2023 esitatud hagiavaldus koos lisadega ja hagi menetlusse võtmise

kohtumäärus kätte 15.06.2023 isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kohus kohustas kostjat

esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse

võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 17.07.2023. Kostja

hagile ei vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4 (11)

5. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga

ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagiavaldust lihtmenetluses.

Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole

mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo

04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse

peale esitada apellatsioonkaebuse, st kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

7. Kostja hagile ei vastanud. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (TsMS

§ 407 lg 1, vt nt RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16). Kohus lahendab asja sisuliselt, sh

hindab kohus hageja esitatud tõendeid.

8. Hageja tugineb sellele, et poolte vahel on sõlmitud kaks võlatunnistust. Esmalt peab kohus

tuvastama, kas poolte vahel olid sõlmitud konstitutiivsed võlatunnistused või deklaratiivsed

võlatunnistused.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist

selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse

olemasolu, on võlatunnistus.

Kohus märgib, et kui võlatunnise puhul on tegemist tehinguga, tuleb hinnata, kas väidetud

võlatunnistus on abstraktne (konstitutiivne, VÕS § 30) või kausaalne (deklaratiivne). Seda, kas

tegemist on konstitutiivse või deklaratiivse võlatunnistusega ning missugune on võlatunnistuse

sisu, tuleb välja selgitada võlatunnistuse kui lepingu tõlgendamise teel, kohaldades mh VÕS §-

s 29 sätestatut. Oluline on tuvastada poolte ühine tegelik tahe võlatunnistuse kokkuleppe

sõlmimisel. Võlatunnistuse liigi kindlaksmääramisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse

tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja eesmärgiga, arvestades kõiki võlatunnistuse

sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi, poolte huve jms. VÕS §-s 30 sätestatud

abstraktse kohustuse tekkimine eeldab, et pooltel on tahe siduda end just abstraktse

kohustusega, st poolte eesmärk on luua iseseisev ja sõltumatu nõudealus kas senise võlasuhte

asemele või selle kõrvale. Tõendamaks, et võlgnik tunnistas kohustusi hageja ees konstitutiivse

võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, tuleb hagejal esmalt tõendada poolte tahe luua iseseisev

kohustus, vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust. Konstitutiivse

võlatunnistusega on tegemist siis, kui vaidlusaluse võlatunnistuse tõlgendamise teel selgub, et

hoolimata poolte lepingudokumendis kasutatud sõnastusest oli poolte eesmärk luua senistest

võlasuhetest sõltumatu (abstraktne) kohustus. Tõlgendamisel tuleb lähtuda eelkõige sellest, mis

oli poolte ühine tahe lepingudokumendi koostamise ajal (vt VÕS § 29). Kui sellist abstraktse

kohustuse loomise tahet ei tuvastata, tuleb lähtuda sellest, et tegemist on deklaratiivse

võlatunnistusega, millega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest

loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist (vt RKTKo 03.06.2021, 2-19-5601/61, p 16.2 jj).

Kuna hageja ei ole hagis välja toonud ega ka hilisemas menetluses tõendanud, et pooled

sõlmisid konstitutiivsed võlatunnistused, tuleb eeldada, et pooled sõlmisid deklaratiivsed

5 (11)

võlatunnistused. Deklaratiivse võlatunnistusega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja

soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist.

9. Järgmisena hindab kohus, kas deklaratiivsed võlatunnistused on kooskõlas seaduse

imperatiivsete normidega.

9.1. Kohus märgib, et kui võlatunnistuse aluseks olev algne kohustus või tunnustatud võlg on

tekkinud tarbijakrediidilepingust, tuleb kohtul võlatunnistuse kehtivust hinnates arvestada mh

tarbijakrediidi imperatiivseid sätteid. VÕS § 403 lg 21 sätestab, et VÕS 22. peatüki 2. jagu

kohaldatakse ka varem sõlmitud tarbijakrediidilepingu muutmise kokkuleppele, millega

kaasneb maksetähtaja tasuline edasilükkamine või täiendavate tasude maksmine.

Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist juhul, kui majandus- või kutsetegevuses

tegutsev isik annab tarbijale laenu või krediiti, ja vastupidist tuleb tõendada hagejal (vt ka

RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 12).

Hageja tõi 22.10.2024 välja deklaratiivsete võlatunnistuste alusvõlasuhete asjaolud. Placet

Group OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 18.04.2020 lepingu nr SR3545172. Placet

Group OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 14.11.2020 lepingu nr SR3619997.

9.1.1. Järgmisena tuvastab kohus, kas lepingutes toodud krediidi kulukuse määr on kooskõlas

VÕS § 4062 lg-ga 1.

VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi

kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue

kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on selgitanud,

et krediidiandja peab tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks

esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama

vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas

laenuleping kehtib (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 14.1.3. ja RKTKm 24.11.2023, 2-

21-13098/50, p-d 14-15).

Lepingu nr SR3545172 krediidi kulukuse määraks oli 54,99% aastas. Krediidi kulukuse määra

arvutamisel on arvesse võetud, et krediidilimiit 1000 eurot võetakse kasutusse viivitamata ja

täies ulatuses. Hageja esitas kohtule tõendina ka laenulepingu ja Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehe, millest nähtub, et intressimääraks oli 39,73% aastas, lepingutasu oli 50

eurot, osamaksete arv 36 (dtl 90). Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks

korda aastas, 1. juulil ja 1. jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli

18.04.2020 laenulepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,61% (kohaldus alates

01.01.2020 kuni 30.06.2020 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 61,83%.

Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab

krediidi kulukuse määra suuruseks 54,07%. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi

kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on

seega kooskõlas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga.

Lepingu nr SR3619997 krediidi kulukuse määraks oli 49,98% aastas. Krediidi kulukuse määra

arvutamisel on arvesse võetud, et krediidilimiit 500 eurot võetakse kasutusse viivitamata ja

täies ulatuses. Hageja esitas kohtule tõendina ka laenulepingu ja Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehe, millest nähtub, et intressimääraks oli 34,89% aastas, lepingutasu oli 25

eurot, osamaksete arv 24 (dtl 103). Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli

14.11.2020 laenulepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

6 (11)

tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,52% (kohaldus alates

01.07.2020 kuni 31.12.2020 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 61,56%.

Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab

krediidi kulukuse määra suuruseks 49,15%. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi

kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on

seega kooskõlas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga.

9.1.2. Järgmisena kontrollib kohus, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne

krediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust

(krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama

teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause

järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid.

Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste

varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2). Samuti

peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7

ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta

omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

-

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS

§ 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

-

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

-

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste täitmine (KAVS § 49 lg

1 p 3);

-

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49

lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 18).

VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

7 (11)

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale

krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et

krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt RKTKo

24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23).

Hageja on välja toonud, et kostja krediidivõimelisust hinnates võttis krediidiandja 18.04.2020

sõlmitud lepingu nr SR3545172 osas arvesse krediidi väljastamisele eelnenud perioodil

september 2019 kuni veebruar 2020 kostja pangakonto väljavõtte (dtl 76). Kostja märkis

laenutaotluses oma sissetuleku suuruseks töötasu 900 eurot, finantskohustused 176,54 eurot

(dtl 120). Otsuse tegemisel arvestas krediidiandja, et kostja sissetulek 2019. aasta detsembris

oli 779,06 eurot, 2020. aasta jaanuaris oli 880,77 eurot ja 2020. aasta veebruaris oli 588,06

eurot (dtl 76). Kostja sissetulekuteks olid sotsiaaltoetus ja töötasu. Krediidiandja arvestas

majapidamiskuludeks 150 eurot. Laenulepingujärgne igakuine makse oli 47,95 eurot.

Kostja krediidivõimelisust hinnates võttis krediidiandja 14.11.2020 sõlmitud lepingu nr

SR3619997 osas arvesse krediidi väljastamisele eelnenud perioodil juuni 2020 kuni november

2020 kostja pangakonto väljavõtte (dtl 78). Kostja märkis laenutaotluses oma sissetuleku

suuruseks töötasu 900 eurot, finantskohustused 270,44 eurot. Otsuse tegemisel arvestas

krediidiandja, et kostja sissetulek 2020. aasta juunis oli 1059,97 eurot, juulis oli 688,60 euro,

augustis oli 515,18 eurot, septembris oli 957,28 eurot, oktoobris oli 1451,34 eurot, novembris

oli 878,13 eurot. Kostja sissetulekuteks olid sotsiaaltoetused ja töötasu. Krediidiandja arvestas

majapidamiskuludeks 150 eurot. Laenulepingujärgne igakuine makse oli 29,23 eurot.

Hageja esitas kohtule tõendina kostja pangakonto väljavõtted perioodide 27.08.2019–

22.02.2020 ja 18.05.2020–12.11.2020 kohta (dtl 142–187).

Lepingu nr SR3545172 osas nähtub, et kostjale laekus igakuine regulaarne (töötasu) sissetulek,

mille kuue kuu keskmine perioodil 01.09.2019–22.02.2020 oli 514 eurot. Lisaks sai kostja

igakuise sissetulekuna sotsiaaltoetust 54,98 eurot kuus ja kokku töövõimetushüvitist 338,50

eurot. Eeltoodut arvestades oli kostja keskmine sissetulek 625,70 eurot kuus. Konto

väljavõttest nähtub, et 2019. detsembrist kuni 2020. veebruarini tasus kostja korteriga seotud

kulusid, sh igakuine makse A. U. eurot ja xx-xxxxxxxxxxxxx 70,60–96,36 eurot ja Elektrum

Eesti OÜ-le seoses xxxxxxxxx-xx vahemikus 7–7,99 eurot. Seega olid kostjal korteriga seotud

igakuised kulud vahemikus 277,76–304,35 eurot. Kostja igakuised kohustused olid umbes 200

eurot kuus, sh maksed eraisikutele selgitusega „võlg“; maksed Rahandusministeeriumile;

Nordic Digital AS-ile; Elisa Eesti AS-ile; kohtutäiturile jne. Lisaks olid kostjal igakuised kulud

toidule. Hageja on avaldanud, et laenulepingujärgne igakuine makse oli 47,96 eurot. Pärast

kohustuste täitmist jäi kostjale igakuiselt keskmiselt 77,04 eurot (625-300-200-47,96). 77,04

eurot ei kataks kostja igakuiseid toidukulusid ja väljaminekuid majapidamiskuludele.

Eeltoodust järeldub, et kostjale ei jäänud pärast kohustuste ja kulude rahuldamist vaba raha

kätte.

Lepingu nr SR3619997 osas nähtub, et kostjale laekus igakuine regulaarne (töötasu) sissetulek.

Lisaks sai kostja sotsiaaltoetust ja hüvitist töötukassalt, mille kuue kuu keskmine perioodil

01.06.2020–12.11.2020 oli 900 eurot (dtl 158–187). Konto väljavõttest nähtub, et 2020. juunist

kuni 2020. novembrini tasus kostja korteriga seotud kulusid, sh igakuine makse A. U. eurot

(juulis 400 eurot) ja xx-xxxxxxxxxxxxx 54,61–74,22 eurot ja Elektrum Eesti OÜ-le seoses

xxxxxxxxx-xx vahemikus 10,55–15,22 eurot. Seega olid kostjal korteriga seotud igakuised

kulud vahemikus 265,16–289,44 eurot. Kostja on võtnud mitmeid laene (sh Bondora AS-ilt ja

korduvalt Placet Group OÜ-lt) ja kostjal on perioodil 2020. juuli kuni 2020. november

igakuised kohustused keskmiselt 600 eurot kuus (juulis üle 400 euro; augustis üle 600 euro;

8 (11)

septembris üle 500 euro; oktoobris üle 800 euro. Sh maksed eraisikutele selgitusega „võlg“;

maksed Rahandusministeeriumile; Bondora AS-ile; Placet Group OÜ-le; Planet Group OÜ-le,

Nordic Digital AS-ile; Elisa Eesti AS-ile; Elisa Teleteenused AS-ile; Swedbank Life Insurance

SE-le). 2020. juunis olid kostja kohustused üle 2500 euro, sh makse Placet Group OÜ-le

1977,24 eurot. Lisaks olid kostjal igakuised kulud toidule. Hageja on avaldanud, et

laenulepingujärgne igakuine makse oli 29,23 eurot. Pärast kohustuste täitmist ei jäänud kostjale

raha (900-600-265,16-29,23=5,61). Lisaks on kostjal igakuiseid toidukulud ja väljaminekuid

majapidamiskuludele. Eeltoodust järeldub, et kostjale ei jäänud pärast kohustuste ja kulude

rahuldamist vaba raha kätte.

Kohtu hinnangul ei saanud krediidiandja kogutud teabe ja selle kohta tehtud kontrolli põhjal

järeldada, et on tõenäoline, et kostja on suuteline lepingutest tulenevad kohustused lepingutega

nõutavatel tingimustel täitma, mistõttu ei oleks krediidiandja VÕS § 4034 lg 6 järgi tohtinud

kostjaga lepinguid sõlmida.

Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034

lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Seega on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja selle asendamine seadusjärgse

intressimääraga, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäärast (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 24). VÕS § 4034 lg 7 kolmanda aluse

kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Sama

lõike neljanda lause kohaselt ei kohaldata selles lõikes sätestatut, kui tarbija on teadlikult

jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lg-tele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud

teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

Kohtu hinnangul ei võimalda asja materjalid järeldada, et kostja oleks jätnud krediidiandjale

mingi teabe teadlikult esitamata. Isegi kui kostja esitatud andmed olid ebatäpsed, ei võimaldaks

pelgalt nende laenutaotluses esitamise asjaolud järeldada seda, et kostja esitas valeandmeid

tahtlikult, s.o õigusvastase tagajärje sooviga (VÕS § 104 lg 5). Samuti ei anna asjas esitatu

alust järeldada, et krediidiandja oleks hinnanud kostja krediidivõimelisust valesti põhjusel, et

kostja jättis mingi teabe oma varasemate kohustuste ja finantsraskuste kohta esitamata.

Vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevate kohustuste täitmiseks oleks krediidiandja

pidanud kostja taotluses esitatud teavet ka kontrollima. Juhul, kui krediidiandja oleks kostja

laenutaotluses esitatud teabe kontrollimisel tuvastanud vastuolusid, oleks krediidiandjal tulnud

küsida selle kohta kostjalt lisateavet.

Kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalikke kohustusi ega selgitanud piisava hoolsusega välja kostja laenuvõimekust. Kohus

tuvastab, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. 18.04.2020 ja 14.11.2020 sõlmitud lepingutes

sisaldunud intressimäära kokkulepped on seega tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 7 tühised. Seoses

sellega on VÕS § 421 alusel tühised ka 26.05.2022 sõlmitud võlatunnistused nr 270305 ja

270308 ja nendega koos sõlmitud maksekokkulepped.

10. Järgmisena tuvastab kohus, kas laenulepingud lõppesid ülesütlemisega.

9 (11)

10.1. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksete uuesti määramine on

krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud

seadusega. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku

arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel

saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks

muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi

on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks

muutunud.

10.1.1. Laenulepingust nr SR3545172 nähtub, et kostjal tuli maksegraafiku kohaselt tasuda

ajavahemikul 18.04.2020–04.03.2023 igakuiseid põhiosamakseid, intressimakseid ja

ühekordne lepingutasu. Hageja tugineb sellele, et kostja jäi viivitusse järgmiste osamaksetega:

09.03.2022, 08.04.2022; 08.05.2022. Hageja on välja toonud ja tõendanud, et 07.02.2022

seisuga oli kostja tasunud igakuiseid makseid kokku 1104,94 eurot (dtl 256). Lisaks tasus

kostja hagejale 40 eurot. Kostja kontole kanti laen 950 eurot (dtl 252). Arvestades, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei võlgne kostja lepingutasu ning

arvestades, et 2022. aastal oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimääraks 0%, siis ei olnud kostja

viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva põhiosa tagasimaksega lepingu ülesütlemise ajal,

s.o 24.05.2022. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et laenulepingu nr SR3545172

ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud, mistõttu ei ole leping ülesütlemisega lõppenud.

Viimase osamakse tähtpäev lepingu nr SR3545172 osas oli 03.04.2023. Seega lõppes leping

alates 04.04.2023. Kostjale kanti nimetatud lepingu alusel üle 950 eurot (dtl 252). Hageja on

välja toonud ja tõendanud, et 07.02.2022 seisuga oli kostja tasunud igakuiseid makseid kokku

1104,94 eurot (dtl 256). Lisaks tasus kostja hagejale 40 eurot. Kohus arvestab kostja tasutu

põhivõla katteks. Seega puudub kostjal hageja ees põhivõlg. Arvestades, et kostja ei jäänud

tagasimaksetega viivitusse, siis ei ole kostjal hageja ees viivisevõlga ega sissenõudmiskulude

hüvitamise nõuet. 2023. aastal oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimääraks 2,5% perioodil

01.01.2023–30.06.2023. Arvestades, et kostja on laenuandjale ja hagejale kokku tasunud

laenuvõlga ületavas summas, siis ei ole hagejal kostja vastu intressinõuet.

10.1.2. Laenulepingust nr SR3619997 nähtub, et kostjal tuli maksegraafiku kohaselt tasuda

ajavahemikul 14.11.2020–04.11.2022 igakuiseid põhiosamakseid, intressimakseid ja

ühekordne lepingutasu. Hageja tugineb sellele, et kostja jäi viivitusse järgmiste osamaksetega:

09.03.2022, 08.04.2022; 08.05.2022. Hageja on välja toonud ja tõendanud, et 07.02.2022

seisuga oli kostja tasunud igakuiseid makseid kokku 463,45 eurot (dtl 265). Lisaks tasus kostja

hagejale 40 eurot. Kostja kontole kanti laen 475 eurot (dtl 253). Arvestades, et vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise korral ei võlgne kostja lepingutasu ning arvestades, et 2022.

10 (11)

aastal oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimääraks 0%, siis ei olnud kostja viivituses vähemalt

kolme üksteisele järgneva põhiosa tagasimaksega lepingu ülesütlemise ajal, s.o 24.05.2022.

Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et laenulepingu nr SR3619997 ülesütlemise eeldused ei

olnud täidetud, mistõttu ei ole leping ülesütlemisega lõppenud.

Viimase osamakse tähtpäev lepingu nr SR3619997 osas oli 04.11.2022. Seega lõppes leping

alates 05.11.2022. Kostjale kanti nimetatud lepingu alusel üle 475 eurot (dtl 253). Hageja on

välja toonud ja tõendanud, et 07.02.2022 seisuga oli kostja tasunud igakuiseid makseid kokku

463,45 eurot (dtl 265), lisaks tasus kostja hagejale 40 eurot, kokku on kostja tasunud 503,45

eurot. Kohus arvestab kostja tasutu põhivõla katteks. Seega puudub kostjal hageja ees

põhivõlg. Arvestades, et kostja ei jäänud tagasimaksetega viivitusse, siis ei ole kostjal hageja

ees viivisevõlga ega sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet. Kostja on tasunud laenuandjale ja

hagejale kokku laenuvõlga ületavas summas. 2022. aastal oli VÕS §-s 94 sätestatud

intressimääraks 0%, seega ei ole hagejal kostja vastu intressinõuet.

11. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagiavalduse rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis hagi rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab

menetlusosaliste menetluskulud hageja kanda.

Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määrata.

Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

13. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

11 (11)