2-23-16157/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-16157

Tsiviilasi

OMEGA INVEST OÜ hagi J. H. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

7929,57 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OMEGA INVEST OÜ (registrikood 10866568),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme

Kostja J. H. (isikukood xxxxxxxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt OMEGA INVEST OÜ (registrikood 10866568) hagi J. H.

(isikukood xxxxxxxxx) vastu.

2. Välja mõista J. H. OMEGA INVEST OÜ kasuks 414,06 eurot, s.o lepingust nr

S192616011 tulenev põhinõue. Välja mõista J. H. OMEGA INVEST OÜ kasuks viivis

põhinõude (414,06 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras alates 16. märtsist 2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

3. Välja mõista J. H. OMEGA INVEST OÜ kasuks 796,47 eurot, s.o lepingust nr

S192934106 tulenev põhinõue. Välja mõista J. H. OMEGA INVEST OÜ kasuks viivis

põhinõude (796,47 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras alates 11. juunist 2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

4. Välja mõista J. H. OMEGA INVEST OÜ kasuks 849,51 eurot, s.o lepingust nr

S204172727 tulenev põhinõue. Välja mõista J. H. OMEGA INVEST OÜ kasuks viivis

põhinõude (849,51 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras alates 26. augustist 2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

5. Välja mõista J. H. OMEGA INVEST OÜ kasuks lepingust nr S204172727 tulenevad

sissenõutavaks muutuvad põhinõude osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast

päevast järgmiselt:

1 (18)

Maksetähtpäev

Summa

25.09.2024

53,74 eurot

25.10.2024

55,20 eurot

25.11.2024

56,69 eurot

25.12.2024

58,22 eurot

25.01.2025

59,80 eurot

25.02.2025

61,42 eurot

25.03.2025

63,08 eurot

25.04.2025

64,33 eurot

25.05.2025

63,74 eurot

25.06.2025

60,66 eurot

25.07.2025

41,33 eurot

Välja mõista J. H. OMEGA INVEST OÜ kasuks viivis käesoleva kohtuotsuse

resolutsiooni punktis 5 toodud sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates iga osamakse

tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.

6. Jätta rahuldamata OMEGA INVEST OÜ hagiavaldus J. H. vastu 5292,06 euro

väljamõistmiseks, sealhulgas põhinõue 3241,78 eurot, intress 579,97 eurot, viivis

perioodi 16.03.2023–20.01.2025 eest 1470,31 eurot.

7. Jätta Tartu Maakohtu 20. novembri 2023 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise

abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.

8. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. OMEGA INVEST OÜ (hageja) esitas 15. novembril 2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse J.

H. (kostja) vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 5940,03

eurot, intressi 579,97 eurot ja viivise alates 16. novembrist 2023 kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni 0,065% päevas tasumata põhivõlgnevuselt (5940,03 eurot). Hageja palub jätta

menetluskulud kostja kanda.

2 (18)

Hagiavalduse kohaselt sõlmis J. H. (laenusaaja) OÜ Omaraha (portaalihaldur,

krediidivahendaja) vahendusel e-teenuste keskkonnas (portaalis) investoritega kolm

laenulepingut, mille alusel väljastati laenusaajale laene kokku 7840 eurot. Laenusaaja kohustus

tagastama ja tasuma laenudelt intresse igakuiste maksetena vastavalt maksegraafikutele.

Laenusaaja suri xxxxxxxxxxxxxxxxx ning laenusaaja pärijateks, kes on pärandi vastu võtnud,

on kostja ja A. A. - H. (kes suri xxxxxxxxxx). PärS § 130 lg 1 kohaselt on pärijatele üle läinud

laenulepingutest tulenevad laenusaaja kohustused. Pärijad ei tasunud laenulepingutest

tulenevaid makseid. Hagi esitamise päeva seisuga on laenulepingutest tulenev kostja võlgnevus

hageja ees 6520 eurot.

1.1. Laenusaaja sõlmis 04.03.2019 laenulepingu nr S192616011, mille alusel väljastati

investorite poolt laenusaajale laen summas 2200 eurot, intressiga 24% aastas ja tagasimakse

tähtajaga 4 aastat. Laenusaaja kohustus laenu tagastama ja tasuma intresse igakuiste maksetena

vastavalt maksegraafikule. Laenusumma kanti lepingu sõlmimise päeval laenusaaja

arvelduskontole. Laenusummast arvestati vastavalt lepingule maha lepingutasu 44 eurot,

tagatisfondi tasu 66 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot. Viivise määraks lepiti kokku 0,065%

päevas (lepingujärgne intress). Krediidi kulukuse määraks oli 28% aastas.

Enne laenusaajale laenude väljastamist teostas krediidivahendaja laenusaaja

krediidivõimelisuse hindamiseks toimingud. Krediidivahendaja on krediidivõimelisuse

hindamise eesmärgil küsinud teavet laenusaajalt endalt ja teinud laenusaaja poolt öeldud

andmete kontrollimiseks täiendavad päringud kolmandate isikute poolt peetavatesse

andmekogudesse. Laenu andmiseks tehti päring AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le

Krediidiregister, mille andmetel laenusaajal kehtivad maksehäired puudusid. Laenusaaja

krediidivõime hindamiseks analüüsis krediidivahendaja laenusaaja sissetulekuid ja kohustusi

ning võrdles neid laenusaaja poolt taotlusel esitatud admetega. Laenusaaja ütles taotlusel enda

igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1980 eurot, majapidamiskuludeks 700 eurot ja

finantskohustusteks 0 eurot. Keskmise igakuise sissetuleku kontrollimiseks tehti päring

Pensioniregistri andmebaasi ja saadi vastus 2154 eurot. Kohustustena arvestati igakuine

majapidamiskulude suurus taotlusel 700 eurot. Sissetulekute ja kohustuste vahe oli piisav laenu

saamiseks. Laenu igakuise makse suurus oli 71,45 eurot kuus.

1.2. Laenusaaja sõlmis 10.06.2019 laenulepingu nr S192934106, mille alusel väljastati

investorite poolt laenusaajale laen summas 3550 eurot, intressiga 29% aastas ja tagasimakse

tähtajaga 5 aastat. Laenusaaja kohustus laenu tagastama ja tasuma intresse igakuiste maksetena

vastavalt maksegraafikule. Laenusumma kanti laenusaaja arvelduskontole. Laenusummast

arvestati vastavalt lepingule maha lepingutasu 71 eurot, tagatisfondi tasu 106,50 eurot ja

ülekande tasu 0,5 eurot. Viivise määraks lepiti kokku 0,079% päevas (lepingujärgne intress).

Krediidi kulukuse määraks oli 34,4% aastas.

Laenu andmiseks tehti päring AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister, mille andmetel

laenusaajal kehtivad maksehäired puudusid. Laenusaaja krediidivõime hindamiseks analüüsis

krediidivahendaja laenusaaja sissetulekuid ja kohustusi ning võrdles neid laenusaaja poolt

taotlusel esitatud admetega. Laenusaaja ütles taotlusel enda igakuiseks keskmiseks

sissetulekuks 2082 eurot, majapidamiskuludeks 700 eurot ja finantskohustusteks 0 eurot.

Keskmise igakuise sissetuleku kontrollimiseks tehti päring Pensioniregistri andmebaasi ja saadi

vastus 2154 eurot. Kohustustena arvestati igakuine majapidamiskulude suurus taotlusel 700

eurot. Sissetulekute ja kohustuste vahe oli piisav laenu saamiseks. Laenu igakuise makse

suurus oli 112,34 eurot kuus.

3 (18)

1.3. Laenusaaja sõlmis 25.07.2020 laenulepingu nr S204172727, mille alusel väljastati

investorite poolt laenusaajale laen summas 2090 eurot, intressiga 32% aastas ja tagasimakse

tähtajaga 5 aastat. Laenusaaja kohustus laenu tagastama ja tasuma intresse igakuiste maksetena

vastavalt maksegraafikule. Laenusumma kanti laenusaaja arvelduskontole. Laenusummast

arvestati maha lepingutasu 41,80 eurot, tagatisfondi tasu 62,70 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot.

Viivise määraks lepiti kokku 0,087% päevas (lepingujärgne intress). Krediidi kulukuse

määraks oli 41,5% aastas.

Laenu andmiseks tehti päring AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister, mille andmetel

laenusaajal kehtivad maksehäired puudusid. Laenusaaja krediidivõime hindamiseks analüüsis

krediidivahendaja laenusaaja sissetulekuid ja kohustusi ning võrdles neid laenusaaja poolt

taotlusel esitatud admetega. Laenusaaja ütles taotlusel enda igakuiseks keskmiseks

sissetulekuks 2080 eurot, majapidamiskuludeks 680 eurot ja finantskohustusteks 0 eurot.

Keskmise igakuise sissetuleku kontrollimiseks tehti päring Pensioniregistri andmebaasi ja saadi

vastus 2529 eurot. Kohustustena arvestati igakuine majapidamiskulude suurus taotlusel 680

eurot. Sissetulekute ja kohustuste vahe oli piisav laenu saamiseks. Laenu igakuise makse

suurus oli 70,76 eurot kuus.

2. Kui kostja peaks väitma, et eespool toodud andmed laenusaaja sissetulekute ja kohustuste

suuruse kohta ei vasta tegelikkusele, mis tähendaks seda, et laenusaaja on sel juhul laenu

taotledes esitanud laenuandjale ebaõigeid andmeid, siis ka juhul, kui kohus peaks leidma, et

laenude andmisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei too see VÕS § 4034 lg 7

viimase lause kohaselt kaasa muutusi laenulepingu tingimustes ning kostja peab ka sel juhul

tasuma kõiki kõrvalkohustusi (sh intress ja viivis) laenulepingutes toodud määrade alusel.

3. Lepinguvabaduse põhimõtet silmas pidades on pooled vabad kokku leppima krediidi

andmisega seotud tasudes. Pooled on laenulepingute alusel kokku leppinud laenusaaja kuluna

maksete tegemise tagatisfondi. Tagatisfondi makse läheb tagatisfondi, kust tehakse

väljamakseid investoritele, kui laenaja ei suuda oma laenulepingut tasuda ja leping

loovutatakse inkassofirmale. Tagatisfondi makse on välja toodud laenu sõlmimise hetkel

laenutaotluse lehel ja enne lepingu allkirjastamist laenusaaja laenutingimuste lehel.

3.1. Pärijad ei tasunud laenulepingust nr S192616011 tulenevaid makseid kohaselt. Sellega

rikkusid nad laenulepingust tulenevaid kohustusi, olles viivituses enam kui kolme üksteisele

järgneva tagasimaksega (so 15.03.2021, 15.04.2021, 15.05.2021, 15.06.2021), s.o

maksegraafiku kohased põhiosa ja intressi maksed. Pärijatele anti 08.06.2021 kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis edutult täiendav kahenädalane tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks koos avaldusega, et laenuandja ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist, pakkudes pärijatele ühtlasi võimalust

läbirääkimisteks. Krediidivahendaja ütles investorite nimel laenulepingu üles kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis alates 25.06.2021. Samaaegselt ülesütlemisavalduse

edastamisega loovutas krediidivahendaja investorite nimel laenulepingust tulenevad nõuded

pärijate vastu hagejale.

Hagi esitamise päeva seisuga on laenulepingust nr S192616011 tulenev võlgnevus summas

1481,56 eurot, s.o tagastamata laenu põhiosa 1377,74 eurot ja intressivõlgnevus 103,82 eurot.

3.2. Pärijad ei tasunud laenulepingust nr S192934106 tulenevaid makseid kohaselt. Sellega

rikkusid nad laenulepingust tulenevaid kohustusi, olles viivituses enam kui kolme üksteisele

järgneva tagasimaksega (s.o 10.03.2021, 10.04.2021, 10.05.2021, 10.06.2021), s.o

maksegraafiku kohased põhiosa ja intressi maksed. Pärijatele anti 03.06.2021 kirjalikku

4 (18)

taasesitamist võimaldavas vormis edutult täiendav kahenädalane tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks koos avaldusega, et laenuandja ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist, pakkudes pärijatele ühtlasi võimalust

läbirääkimisteks. Krediidivahendaja ütles investorite nimel laenulepingu üles kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis alates 18.06.2021. Samaaegselt ülesütlemisavalduse

edastamisega loovutas krediidivahendaja investorite nimel laenulepingust tulenevad nõuded

pärijate vastu hagejale.

Hagi esitamise päeva seisuga on laenulepingust nr S192934106 tulenev võlgnevus summas

2848,60 eurot, s.o tagastamata laenu põhiosa 2583,31 eurot, intressivõlgnevus 265,29 eurot.

3.3. Pärijad ei tasunud laenulepingust nr S204172727 tulenevaid makseid kohaselt. Sellega

rikkusid nad laenulepingust tulenevaid kohustusi, olles viivituses enam kui kolme üksteisele

järgneva tagasimaksega (s.o 25.03.2021, 25.04.2021, 25.05.2021, 25.06.2021), s.o

maksegraafiku kohased põhiosa ja intressi maksed. Pärijatele anti 18.06.2021 kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis edutult täiendav kahenädalane tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks koos avaldusega, et laenuandja ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist, pakkudes pärijatele ühtlasi võimalust

läbirääkimisteks. Krediidivahendaja ütles investorite nimel laenulepingu üles kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis alates 05.07.2021. Samaaegselt ülesütlemisavalduse

edastamisega loovutas krediidivahendaja investorite nimel laenulepingust tulenevad nõuded

pärijate vastu hagejale.

Hagi esitamise päeva seisuga on laenulepingust nr S204172727 tulenev võlgnevus summas

2189,84 eurot, so tagastamata laenu põhiosa 1978,98 eurot, intressivõlgnevus 210,86 eurot.

4. Vastavalt portaalihalduri (Omaraha OÜ) portaali kasutamise üldtingimuste punktile 11.4.

annavad investorid üldtingimuste allkirjastamisega portaalihaldurile volituse laenulepingute

ülesütlemiseks ning võlgnevuste sissenõudmiseks kas portaalihalduri poolt või inkassofirmade

teenuseid kasutades. Portaali kasutamise üldtingimuste punktide 11.10 ja 11.11 alusel ütles

portaalihaldur investorite nimel laenulepingud üles.

5. Laenulepingu nr S192616011 alusel anti laenusaajale laenu summas 2089,50 eurot

(laenusummast arvestati vastavalt maha lepingutasu 44 eurot, tagatisfondi tasu 66 eurot ja

ülekande tasu 0,5 eurot). Laenusaaja/pärija tegi tagasimakseid kokku summas 1675,43 eurot.

Laenulepingu kohaselt oli kokku lepitud, et igakuise makse suuruseks on 71,45 eurot kuus.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel tuleb kõik maksed arvestada põhiosa

maksete katteks, millisel juhul oleks seisuga 25.06.2021 tasumata põhiosa maksete summaks

kokku 253,72 eurot (s.o 71,45*27=1929,15–1675,43 eurot), st lepingu ülesütlemine oleks ka

sel juhul kehtiv. Ühtlasi oli laenulepingu lõpptähtaeg lepingu kohaselt 04.03.2023. Seega oleks

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral kostja lepingust tulenev võlgnevus

kokku 414,07 eurot (väljamakstud laenusumma 2089,50–1675,43), millisel juhul taotleb hageja

ühtlasi sellelt summalt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teiseses lauses sätestatud määras

alates 26.06.2021.

Laenulepingu nr S192934106 alusel anti laenusaajale laenu summas 3372 eurot (laenusummast

arvestati vastavalt maha lepingutasu 71 eurot, tagatisfondi tasu 106,50 eurot ja ülekande tasu

0,5 eurot). Laenusaaja/pärija tegi tagasimakseid kokku summas 2265,16 eurot ja peale lepingu

ülesütlemist 310,37 eurot, st kokku on tagasimakseid tehtud summas 2575,53 eurot.

Laenulepingu kohaselt oli kokku lepitud, et igakuise makse suuruseks on 112,34 eurot kuus,

mistõttu juhul, kui laenusaaja ei peaks tasuma intressi makseid ega muid kõrvalkohustusi,

5 (18)

peaks laenusaaja tasuma sel juhul selles kokkulepitud summas (so 112,34 eurot kuus) igakuise

makse tervikuna põhiosa katteks. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel tuleb kõik

maksed arvestada põhiosa maksete katteks, millisel juhul oleks seisuga 18.06.2021 tasumata

põhiosa maksete summaks kokku 431 eurot (so 112,34*24=2696,16–2265,16), st lepingu

ülesütlemine oleks ka sel juhul kehtiv ning kogu laenusumma jääk on ka sel juhul muutunud

ülesütlemisega tervikuna sissenõutavaks. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise korral oleks kostja lepingust tulenev võlgnevus kokku summas 796,47 eurot

(väljamakstud laenusumma 3372–2575,53), millisel juhul taotleb hageja ühtlasi sellelt summalt

viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teiseses lauses sätestatud määras alates 19.06.2021.

Laenulepingu nr S204172727 alusel anti laenusaajale laenu summas 1985 eurot (laenusummast

arvestati maha lepingutasu 41,80 eurot, tagatisfondi tasu 62,70 eurot ja ülekande tasu 0,5

eurot). Laenusaaja/pärija tegi tagasimakseid kokku summas 497,28 eurot. Lepingu kohaselt oli

kokku lepitud, et igakuise makse suuruseks on 70,76 eurot kuus, mistõttu juhul, kui laenusaaja

ei peaks tasuma intressi makseid ega muid kõrvalkohustusi, peaks laenusaaja tasuma sel juhul

selles kokkulepitud summas (so 70,76 eurot kuus) igakuise makse tervikuna põhiosa katteks.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel tuleb kõik maksed arvestada põhiosa

maksete katteks, millisel juhul oleks seisuga 05.07.2021 tasumata põhiosa maksete summaks

kokku 281,08 eurot (so 70,76*11= 778,36–497,28 eurot), st lepingu ülesütlemine oleks ka sel

juhul kehtiv ning kogu laenusumma jääk on ka sel juhul muutunud ülesütlemisega tervikuna

sissenõutavaks. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral oleks kostja

lepingust tulenev võlgnevus kokku summas 1487,72 eurot (väljamakstud laenusumma 1985 –

kõik tagasimaksed kokku 497,28), millisel juhul taotleb hageja ühtlasi sellelt summalt viivise

väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teiseses lauses sätestatud määras alates 06.07.2021. Hageja

täpsustas 06.09.2024 nõuet järgmiselt. Laenulepingu alusel on seisuga 25.08.2024

maksegraafiku alusel sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 849,51 eurot (s.o põhiosa

maksed maksegraafiku alusel seisuga 25.08.2024 kokku summas 1346,79 eurot – kõik

tagasimaksed kokku summas 497,28 eurot), millele lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 teiseses

lauses sätestatud määras alates 26.08.2024 ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhiosa kokku

summas 638,21 eurot (s.o kokku nõue summas 1487,72 eurot), mis muutub sissenõutavaks

vastavalt maksegraafikule järgmiselt: 25.09.2024 summas 53,74 eurot, 25.10.2024 summas

55,20 eurot, 25.11.2024 summas 56,69 eurot, 25.12.2024 summas 58,22 eurot, 25.01.2015

summas 59,80 eurot, 25.02.2015 summas 61,42 eurot, 25.03.2015 summas 63,08 eurot,

25.04.2015 summas 64,33 eurot, 25.05.2015 summas 63,74 eurot, 25.06.2015 summas 60,66

eurot, 25.07.2015 summas 41,33 eurot, millele lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 teiseses lauses

sätestatud määras iga kohustuse täitmisega viivitamise puhuks.

Kostja vastuväited

6. Kostjale toimetati 15.11.2023 hagi koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte

12.12.2023 elektrooniliselt (TsMS §

3111

alusel, kostja kinnitas e-posti teel

menetlusdokumentide kättesaamist). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse

hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse

kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 11.01.2024. Kostja hagile ei vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

6 (18)

8. Kostja hagile ei vastanud. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (TsMS

§ 407 lg 1, vt nt RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16). Kohus lahendab asja sisuliselt, sh

hindab kohus hageja esitatud tõendeid.

9. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik

pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud

pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. PärS § 4 lg

1 kohaselt läheb pärandi avanemisel pärand üle pärijale. PärS § 3 lg-te 1 ja 2 kohaselt avaneb

pärand isiku surma korral ja pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev.

Pärandvara, mille moodustab pärandajale kuulunud õiguste ja kohustuste kogum tervikuna,

läheb pärandaja surma korral automaatselt pärijale üle. Hagis toodu kohaselt suri laenusaaja J.

H. xxxxxxxxxx. Seega läks pärand koos pärandaja õiguste ja kohustustega pärijatele üle

xxxxxxxxxx. Hageja on tõendanud, et J. H. pärijateks olid A. A. - H. ja J. H. (kostja) (dtl

151). Eeltoodust tulenevalt saab hageja esitada hagi kostja J. H. vastu.

10. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja)

kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga

kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei

tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks

määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg

1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

10.1. Hageja on esitanud kohtule tõendina Omaraha OÜ (krediidivahendaja) ja kostja vahel

04.03.20219 sõlmitud laenulepingu nr S192616011 (dtl 19–22). Leping on kostja poolt

allkirjastatud. Lepingu kohaselt oli laenusummaks 2200 eurot, millest peeti kinni lepingutasu

44 eurot, tagatisfondi tasu 66 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot. Kostja pangakontole kanti üle

2089,50 eurot (dtl 19, maksekorraldus dtl 60). Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetega

ning tasuma intressi. Kostja kohustus krediidiandjale tegema 48 osamakset, kuumakse

suurusega 71,45 eurot, (dtl 20). Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendi alusel

tuvastatuks.

10.2. Hageja on esitanud kohtule tõendina Omaraha OÜ (krediidivahendaja) ja kostja vahel

10.06.2019 sõlmitud laenulepingu nr S192934106 (dtl 37–40). Leping on kostja poolt

allkirjastatud. Lepingu kohaselt oli laenusummaks 3550 eurot, millest peeti kinni lepingutasu

71 eurot, tagatisfondi tasu 106,50 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot. Kostja pangakontole kanti

üle 3372 eurot (dtl 37, maksekorraldus dtl 62). Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetega

ning tasuma intressi. Kostja kohustus krediidiandjale tegema 60 osamakset, kuumakse

suurusega 112,34 eurot (dtl 38). Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendi alusel

tuvastatuks.

10.3. Hageja on esitanud kohtule tõendina Omaraha OÜ (krediidivahendaja) ja kostja vahel

25.07.2020 sõlmitud laenulepingu nr S204172727 (dtl 46–49). Leping on kostja poolt

allkirjastatud. Lepingu kohaselt oli laenusummaks 2090 eurot, millest peeti kinni lepingutasu

41,80 eurot, tagatisfondi tasu 62,70 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot. Kostja pangakontole kanti

üle 1985 eurot (dtl 46, maksekorraldus dtl 64). Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetega

7 (18)

ning tasuma intressi. Kostja kohustus krediidiandjale tegema 60 osamakset, kuumakse

suurusega 70,76 eurot (dtl 47). Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendi alusel

tuvastatuks.

Krediidi kulukuse määr

11. Esmalt tuvastab kohus, kas lepingutes toodud krediidi kulukuse määr on kooskõlas VÕS §

4062 lg-ga 1.

VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi

kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue

kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on selgitanud,

et krediidiandja peab tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks

esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama

vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas

laenuleping kehtib (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 14.1.3. ja RKTKm 24.11.2023, 2-

21-13098/50, p-d 14-15).

11.1. Laenulepingust nr S192616011 nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks 28% aastas.

Lepingutasu on 44 eurot, makse tagatisfondi on 66 eurot, ülekande tasu on 0,5 eurot,

intressimäär 24% aastas ning kostjal tuli laen tagastada 48 osamaksega (dtl 19, 20). Krediidi

kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas, 1. juulil ja 1. jaanuaril. Eesti

Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 04.03.2019 laenulepingu sõlmimise ajal

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse

määr 20,01% (kohaldus alates 01.01.2019 kuni 30.06.2019 väljastatud laenudele) ning

kolmekordne määr oli seega 60,03%. Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi

kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määra suuruseks 30,70%. Kohus tuvastab

eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega

kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga.

11.2. Lepingust nr S192934106 nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks 34,4% aastas.

Lepingutasu on 71 eurot, makse tagatisfondi on 106,50 eurot, ülekande tasu on 0,5 eurot,

intressimäär 29% aastas ning kostjal tuli laen tagastada 60 osamaksega (dtl 37, 38). Krediidi

kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas, 1. juulil ja 1. jaanuaril. Eesti

Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 10.06.2019 laenulepingu sõlmimise ajal

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse

määr 20,01% (kohaldus alates 01.01.2019 kuni 30.06.2019 väljastatud laenudele) ning

kolmekordne määr oli seega 60,03%. Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi

kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määra suuruseks 36,76%. Kohus tuvastab

eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega

kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga.

11.3. Lepingust nr S204172727 nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks 41,5% aastas.

Lepingutasu on 41,80 eurot, makse tagatisfondi on 62,70 eurot, ülekande tasu on 0,5 eurot,

intressimäär 32% aastas ning kostjal tuli laen tagastada 60 osamaksega (dtl 46, 47). Krediidi

kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas, 1. juulil ja 1. jaanuaril. Eesti

Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 25.07.2020 laenulepingu sõlmimise ajal

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse

määr 20,52% (kohaldus alates 30.06.2020 kuni 31.12.2020 väljastatud laenudele) ning

kolmekordne määr oli seega 61,56%. Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi

kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määra suuruseks 40,94%. Kohus tuvastab

8 (18)

eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega

kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga.

Vastutustundliku laenamise põhimõte

12. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 13 ja 17).

04.03.2019, 10.06.2019 ja 25.07.2020 sõlmitud lepingud on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg

1 tähenduses. Kohus hindab, kas krediidivahendaja on järginud laenusaajaga lepinguid

sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet.

12.1. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne

krediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust

(krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama

teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause

järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid.

Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste

varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2). Samuti

peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7

ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta

omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

-

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS

§ 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

-

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

-

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste täitmine (KAVS § 49 lg

1 p 3);

-

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49

lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 18).

9 (18)

VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale

krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et

krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt RKTKo

24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23).

Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase

hoolsusega, sealhulgas arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise

kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab

krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema

selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust

võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija

sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab

krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja

muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku

arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija

krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja

andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral

tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et

ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi

maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib

olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo

24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 20–22 ja seal viidatud kohtupraktika). Krediidiandja

kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust on mõeldud ennetama liigse võlakoormuse või

maksejõuetuse riski, mis tuleneb tarbija krediidivõimelisuse ja tagasimaksevalmiduse

ebapiisavast kontrollimisest. Kõnealust kohustust ei mõjuta tõsiasi, et krediidilepingu

sõlmimise finantstagajärjed tarbija olukorrale võivad tekkida ka hiljem (EKo 11.01.2024,

C-755/22, p 35). Krediidivõimetule tarbijale laenu andmise vältimise ja just krediidiandjale

vastutuse panemise eesmärki järgib direktiivi 2008/48 põhjendus 26, mille järgi peab

krediidiandja kontrollima tarbija krediidivõimelisust individuaalselt (vt EKo 18.12.2014,

C-449/13, p 35).

VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale

krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et

krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt RKTKo

24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23).

12.2. Kohus määras 14.08.2024 hagejale tähtaja vastutustundliku laenamise põhimõtte aluseks

olevate asjaolude välja toomiseks. Kohus selgitas hagejale mh seda, et vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034

lg 7 kohaselt see, et

tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema (dtl 135–137). Kohus selgitas

hagejale, et hageja ei ole hagis piisaval määral välja toonud vastutustundliku laenamise

10 (18)

põhimõtte aluseks olevaid asjaolusid. Kohus määras hagejale tähtaja vastutustundliku

laenamise põhimõtte aluseks olevate asjaolude välja toomiseks, ümberarvestuse tegemiseks ja

tõendite esitamiseks.

Hageja tõi välja, et krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud

maksehäireregistritesse (AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister) ja sissetuleku

andmete saamiseks Pensioniregistrisse. Enne laenulepingu nr S192616011 sõlmimist selgus, et

laenusaajal puudusid maksehäired, Pensioniregistri andmete kohaselt oli laenusaaja sissetuleku

suuruseks ühes kuus 2154 eurot. Krediidivahendaja lähtus sellest, et laenutaotluses avaldas

laenusaaja oma kohustuste suuruseks 700 eurot (igakuine majapidamiskulude suurus taotlusel).

Finantskohustusteks arvestati 0 eurot (dtl 6, 7, 65, 66). Enne laenulepingu nr S192934106

sõlmimist selgus, et laenusaajal puudusid maksehäired, Pensioniregistri andmete kohaselt oli

laenusaaja sissetuleku suuruseks ühes kuus 2154 eurot. Krediidivahendaja lähtus sellest, et

laenutaotluses avaldas laenusaaja oma kohustuste suuruseks 700 eurot (igakuine

majapidamiskulude suurus taotlusel). Finantskohustusteks arvestati 0 eurot (dtl 7, 67, 68). Enne

laenulepingu nr S204172727 sõlmimist selgus, et laenusaajal puudusid maksehäired,

Pensioniregistri andmete kohaselt oli laenusaaja sissetuleku suuruseks ühes kuus 2529 eurot.

Krediidivahendaja lähtus sellest, et laenutaotluses avaldas laenusaaja oma kohustuste suuruseks

680 eurot (igakuine majapidamiskulude suurus taotlusel). Finantskohustusteks arvestati 0 eurot

(dtl 7, 8, 69, 70).

Hageja väljatoodust nähtub, et krediidiandja tegi laenuotsuse laenusaaja esitatud laenutaotluse,

maksehäireregistritest saadud andmete ja Pensioniregistrist saadud sissetuleku andmete pinnalt.

Hageja esitatud väljavõttest nähtub, et laenusaajalt on laenu taotlemisel küsitud andmeid tema

keskmise kuusissetuleku ja igakuiste majapidamiskulude suuruse kohta, millele laenusaaja on

lepingu nr S192616011 osas vastanud vastavalt 1980 eurot ja 700 eurot (dtl 65), lepingu nr

S192934106 osas vastanud vastavalt 2082 eurot ja 700 eurot (dtl 67) ja lepingu nr S204172727

osas vastanud vastavalt 2080 eurot ja 680 eurot (dtl 69). Hageja pole väitnud ega tõendanud, et

krediidivahendandja oleks küsinud laenusaajalt muud teavet tema varalise seisundi kohta (s.o

peale igakuise sissetuleku) ja majapidamiskulude suuruse kohta, sh laenusaaja regulaarsete

varaliste kohustuste kohta. Krediidivahendaja ei ole küsinud teavet ka laenusaaja varasemate

krediidikohustuste täitmise kohta. Seejuures ei võimalda laenutaotluses küsitud teave hinnata

isegi seda, millised finantskohustused laenusaajal teiste krediidiandjate ees olid ja kui palju

neid oli. Laenusaaja võttis krediidivahendajalt krediiti kolmel korral ning lepingute nr

S192934106 ja nr S204172727 sõlmimisel olid

laenusaajal

finantskohustused

krediidivahendaja ees.

Samuti ei ole hageja väitnud ega tõendanud, et krediidiandja oleks laenusaaja laenutaotluses

esitatud teavet laenusaaja kohustuste ja majapidamiskulude kohta vastavalt VÕS § 4034 lg-le 4

ja KAVS § 50 lg-tele 3 ja 4 kontrollinud. Hageja väljatoodust nähtub, et krediidiandja

kontrollis

andmeid

Pensioniregistrist

ja

laenusaaja

varasemat maksekäitumist

maksehäireregistritest.

Üksnes laenusaaja sissetuleku ja maksehäirete puudumise kontrollimine ei vasta krediidiandja

nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma mõistliku hoolsusega

kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste

täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse

kohta.

Kuna krediidiandja ei saanud kogutud teabe ja selle kohta tehtud kontrolli põhjal järeldada, et

on tõenäoline, et laenusaaja on suuteline lepingust tulenevad kohustused lepinguga nõutavatel

11 (18)

tingimustel täitma, ei oleks krediidiandja VÕS § 4034 lg 6 järgi tohtinud laenusaajaga lepinguid

sõlmida.

Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034

lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Seega on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja selle asendamine seadusjärgse

intressimääraga, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäärast (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 24). VÕS § 4034 lg 7 kolmanda aluse

kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Sama

lõike neljanda lause kohaselt ei kohaldata selles lõikes sätestatut, kui tarbija on teadlikult

jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lg-tele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud

teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

Kohtu hinnangul ei võimalda asja materjalid järeldada, et laenusaaja oleks jätnud

krediidiandjale mingi teabe teadlikult esitamata. Olukorras, kus laenusaajalt polnud teavet

küsitud – sh tema regulaarsete finantskohustuste kohta ning täpsemat teavet tema varasemate

finantskohustuste ja nende täitmise kohta –, ei saa laenusaajale ette heita selle teabe esitamata

jätmist. Asja materjalid ei võimalda ka tõsikindlalt järeldada, et laenusaaja oleks esitanud

taotluses ebaõiget teavet. Isegi kui laenusaaja esitatud andmed olid ebatäpsed, ei võimaldaks

pelgalt nende laenutaotluses esitamise asjaolud järeldada seda, et laenusaaja esitas valeandmeid

tahtlikult, s.o õigusvastase tagajärje sooviga (VÕS § 104 lg 5).

Samuti ei anna asjas esitatu alust järeldada, et krediidiandja oleks hinnanud laenusaaja

krediidivõimelisust valesti põhjusel, et laenusaaja jättis mingi teabe oma varasemate ja

olemasolevate kohustuste kohta esitamata. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevate

kohustuste täitmiseks oleks krediidiandja pidanud laenusaajalt taotluses esitatud teavet ka

kontrollima. Juhul, kui krediidiandja oleks kostja laenutaotluses esitatud teabe kontrollimisel

tuvastanud vastuolusid, oleks krediidiandjal tulnud küsida selle kohta laenusaajalt lisateavet.

Ainuüksi laenusaaja pangakonto väljavõtte nõudmine oleks andnud krediidiandjale teavet

laenusaaja finantskohustuste olemasolu ja hulga kohta. Kohtu hinnangul saab eeldada, et kui

krediidiandja oleks nõuetekohaselt täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte osaks olevat

teabe saamise kohustust ja kogunud kostja krediidivõimelisuse hindamiseks asjakohast teavet

ning teinud mõistlikke pingutusi selle teabe kontrollimiseks, sh nõudnud kostjalt pangakonto

väljavõtte esitamist, oleks krediidiandjad laenusaaja krediidivõimelisust õigesti hinnanud.

Kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalikke kohustusi ega selgitanud piisava hoolsusega välja laenusaaja laenuvõimekust. Kohus

tuvastab, et krediidiandja ei ole järginud lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

Lepingute ülesütlemine ja hageja nõuete lahendamine

13. Järgmisena tuvastab kohus, kas lepingud lõppesid ülesütlemisega.

13.1. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

12 (18)

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksete uuesti määramine on

krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud

seadusega. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku

arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel

saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks

muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi

on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks

muutunud.

13.2. Hageja on esitanud kohtule laenulepingu nr S192616011 maksegraafiku, mille kohaselt

tuli laenusaajal tasuda ajavahemikul 04.03.2019–15.03.2023 igakuiseid põhiosa makseid,

intressimakseid, ühekordne lepingutasu 44 eurot, ühekordne tagatisfondi makse tasu 66 eurot.

Põhiosamaksete tasumise kohustus algas 15.04.2019 (dtl 14–16). Hageja tugineb sellele, et

laenusaaja jäi viivitusse 15.03.2021, 15.04.2021, 15.05.2021, 15.06.2021 osamaksetega (dtl 4).

Perioodil 15.04.2019–15.05.2021 tuli kostjal tasuda põhiosamakseid kokku summas 959,59

eurot. Laenusaaja tasus enne lepingu ülesütlemise hoiatuse saamist (s.o enne 08.06.2021)

põhiosa katteks 822,27 eurot ja intressi katteks 853,17 eurot, kokku 1675,44 eurot (dtl 14 jj).

Arvestades, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei võlgne kostja

lepingutasu, tagatisfondi tasu ja ülekande tasu ning arvestades, et 2021. aastal oli VÕS §-s 94

sätestatud intressimääraks 0%, siis ei olnud kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele

järgneva põhiosa tagasimaksega lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise ajal, s.o 08.06.2021 ja

lepingu ülesütlemise ajal, s.o 25.06.2021. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et laenulepingu

nr S192616011 ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud, mistõttu ei ole leping ülesütlemisega

lõppenud. Kohus leiab lisaks eeltoodule, et laenulepingu nr S192616011 ülesütlemise eeldused

ei olnud täidetud ka seetõttu, et ülesütlemise hoiatus (dtl 153) ja ülesütlemisavaldus (dtl 50)

esitati laenusaajale ajal, mil laenusaaja oli surnud. Krediidiandjale sai laenusaaja surm

teatavaks 03.06.2021 (dtl 17). Pärandvara, mille moodustab pärandajale kuulunud õiguste ja

kohustuste kogum tervikuna, läheb pärandaja surma korral automaatselt pärijale üle.

Laenusaaja suri xxxxxxxxxx. Seega läks pärand koos pärandaja õiguste ja kohustustega

pärijatele üle xxxxxxxxxx. Kostjale kui pärijale ei ole ülesütlemise hoiatust ja

ülesütlemisavaldust esitatud.

Laenulepingu nr S192616011 viimase osamakse tähtpäev oli maksegraafiku järgi 15.03.2023.

Seega lõppes leping alates 16.03.2023 (dtl 16).

Laenusaaja pangakontole kanti üle 2089,50 eurot (dtl 19, maksekorraldus dtl 60). Laenusaaja

on teinud tagasimakseid põhiosa katteks 822,27 eurot ja intressi katteks 853,17 eurot, kokku

1675,44 eurot (dtl 14 jj). Kohus arvestab laenusaaja tasutud 1675,44 eurot põhivõla katteks.

Seega on kostjal hageja ees põhivõlg 414,06 eurot (2089,50-1675,44=414,06 eurot). Kohus

rahuldab hageja nõude põhivõla 414,06 eurot väljamõistmiseks kostjalt.

Kuna krediidiandja rikkus laenusaajale laenu andmisel VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatut, ei võlgne

kostja VÕS § 4034 lg 7 teise lause järgi muid tasusid kui seadusjärgses määras intressi.

13 (18)

Järelikult ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingu alusel lepingutasu, tagatisfondi tasu ja

ülekande tasu maksmist. 2021. ja 2022. aastal oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimääraks 0%.

Hageja teatas kohtule, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on kostja

lepingust tulenev võlgnevus kokku 414,07 eurot (väljamakstud laenusumma 2089,50–

1675,43), millisel juhul taotleb hageja ühtlasi sellelt summalt viivise väljamõistmist VÕS §

113 lg 1 teiseses lauses sätestatud määras alates 26.06.2021 (dtl 130). Hageja intressinõude

osas ümberarvestust ei esitanud ja intressinõuet vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise korral esitanud ei ole. Intressinõude rahuldamiseks tulnuks hagejal välja tuua nõude

aluseks olevad asjaolud, sh see, millised on ümberarvutuste järgsed intressimaksete

võlgnevused. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2).

Kohus rahuldab hageja laenulepingu nr S192616011 tuleneva nõude osaliselt ning mõistab

kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 414,06 eurot ja viivise põhinõude (414,06 eurot)

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates

16.03.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kohus märgib, et hageja on palunud viivise

välja mõista alates alates 26.06.2021, s.o lepingu ülesütlemisele järgmisest päevast, kuid kohus

tuvastas eelnevalt, et leping ei lõppenud ülesütlemisega. Leping lõppes lepingu lõppemise

tähtaja möödumisega. Laenulepingu nr S192616011 viimase osamakse tähtpäev oli

maksegraafiku järgi 15.03.2023. Seega lõppes leping alates 16.03.2023.

13.3. Hageja on esitanud kohtule laenulepingu nr S192934106 maksegraafiku, mille kohaselt

tuli laenusaajal tasuda ajavahemikul 10.06.2019–10.06.2024 igakuiseid põhiosa makseid,

intressimakseid, ühekordne lepingutasu 71 eurot, ühekordne tagatisfondi makse tasu 106,50

eurot. Põhiosamaksete tasumise kohustus algas 10.07.2019 (dtl 31–34). Hageja tugineb sellele,

et laenusaaja jäi viivtusse 10.03.2021, 10.04.2021, 10.05.2021, 10.06.2021 osamaksetega (dtl

4, 5). Perioodil 10.07.2019–10.05.2021 tuli laenusaajal tasuda põhiosamakseid kokku summas

843,40 eurot. Laenusaaja tasus enne lepingu ülesütlemise hoiatuse saamist (s.o enne

03.06.2021) põhiosa katteks 705,73 eurot ja intressi katteks 1559,43 eurot, kokku 2265,16

eurot (dtl 31 jj). Arvestades, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei

võlgne kostja lepingutasu, tagatisfondi tasu ja ülekande tasu ning arvestades, et 2021. aastal oli

VÕS §-s 94 sätestatud intressimääraks 0%, siis ei olnud kostja viivituses vähemalt kolme

üksteisele järgneva põhiosa tagasimaksega lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise ajal, s.o

03.06.2021 ja lepingu ülesütlemise ajal, s.o 18.06.2021. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus,

et laenulepingu nr S192934106 ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud, mistõttu ei ole leping

ülesütlemisega lõppenud. Kohus leiab lisaks eeltoodule, et laenulepingu nr S192934106

ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud ka seetõttu, et ülesütlemise hoiatus (dtl 154) ja

ülesütlemisavaldus (dtl 51) esitati laenusaajale ajal, mil laenusaaja oli surnud. Krediidiandjale

sai laenusaaja surm teatavaks 03.06.2021 (dtl 35). Pärandvara, mille moodustab pärandajale

kuulunud õiguste ja kohustuste kogum tervikuna, läheb pärandaja surma korral automaatselt

pärijale üle. Laenusaaja suri xxxxxxxxxx. Seega läks pärand koos pärandaja õiguste ja

kohustustega pärijatele üle xxxxxxxxxx. Kostjale kui pärijale ei ole ülesütlemise hoiatust ja

ülesütlemisavaldust esitatud.

Laenulepingu nr S192934106 viimase osamakse tähtpäev oli maksegraafiku järgi 10.06.2024.

Seega lõppes leping alates 11.06.2024 (dtl 34).

Laenusaaja pangakontole kanti üle 3372 eurot (dtl 37, maksekorraldus dtl 62). Laenusaaja on

teinud tagasimakseid põhiosa katteks 705,73 eurot ja intressi katteks 1559,43 eurot. Lisaks on

tehtud makse 310,37 eurot. Kokku on tagasimakseid tehtud 2575,53 eurot (dtl 31 jj, 130).

14 (18)

Kohus arvestab laenusaaja ja kostja tasutud 2575,53 eurot põhivõla katteks. Seega on kostjal

hageja ees põhivõlg 796,47 eurot (3372-2265,16-310,37=796,47 eurot). Kohus rahuldab hageja

nõude põhivõla 796,47 eurot väljamõistmiseks kostjalt.

Kuna krediidiandja rikkus laenusaajale laenu andmisel VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatut, ei võlgne

kostja VÕS § 4034 lg 7 teise lause järgi muid tasusid kui seadusjärgses määras intressi.

Järelikult ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingu alusel lepingutasu, tagatisfondi tasu ja

ülekande tasu maksmist. 2021. ja 2022. aastal oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimääraks 0%.

Hageja teatas kohtule, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on kostja

lepingust tulenev võlgnevus kokku 796,47 eurot (väljamakstud laenusumma 3372–2575,53),

millisel juhul taotleb hageja ühtlasi sellelt summalt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1

teiseses lauses sätestatud määras alates 19.06.2021 (dtl 130). Hageja intressinõude osas

ümberarvestust ei esitanud ja intressinõuet vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

korral esitanud ei ole. Intressinõude rahuldamiseks tulnuks hagejal välja tuua nõude aluseks

olevad asjaolud, sh see, millised on ümberarvutuste järgsed intressimaksete võlgnevused.

TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2).

Kohus rahuldab hageja laenulepingu nr S192934106 tuleneva nõude osaliselt ning mõistab

kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 796,47 eurot ja viivise põhinõude (796,47 eurot)

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates

11.06.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kohus märgib, et hageja on palunud viivise

välja mõista alates alates 19.06.2021, s.o lepingu ülesütlemisele järgmisest päevast, kuid kohus

tuvastas eelnevalt, et leping ei lõppenud ülesütlemisega. Leping lõppes lepingu lõppemise

tähtaja möödumisega. Laenulepingu nr S192934106 viimase osamakse tähtpäev oli

maksegraafiku järgi 10.06.2024. Seega lõppes leping alates 11.06.2024.

13.4. Hageja on esitanud kohtule laenulepingu nr S204172727 maksegraafiku, mille kohaselt

tuli laenusaajal tasuda ajavahemikul 25.07.2020–25.07.2025 igakuiseid põhiosa makseid,

intressimakseid, ühekordne lepingutasu 41,80 eurot, ühekordne tagatisfondi makse tasu 62,70

eurot. Põhiosamaksete tasumise kohustus algas 25.08.2020 (dtl 41–44). Hageja tugineb sellele,

et kostja jäi viivtusse 25.03.2021, 25.04.2021, 25.05.2021, 25.06.2021 osamaksetega (dtl 5).

Perioodil 25.08.2020–25.05.2021 tuli laenusaajal tasuda põhiosamakseid kokku summas

165,32 eurot. Laenusaaja tasus enne lepingu ülesütlemise hoiatuse saamist (s.o enne

18.06.2021) põhiosa katteks 111,03 eurot ja intressi katteks 386,26 eurot, kokku 497,29 eurot

(dtl 41 jj). Arvestades, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei võlgne

kostja lepingutasu, tagatisfondi tasu ja ülekande tasu ning arvestades, et 2021. aastal oli VÕS

§-s 94 sätestatud intressimääraks 0%, siis ei olnud kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele

järgneva põhiosa tagasimaksega lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise ajal, s.o 18.06.2021 ja

lepingu ülesütlemise ajal, s.o 05.07.2021. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et laenulepingu

nr S204172727 ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud, mistõttu ei ole leping ülesütlemisega

lõppenud. Kohus leiab lisaks eeltoodule, et laenulepingu nr S204172727 ülesütlemise eeldused

ei olnud täidetud ka seetõttu, et ülesütlemise hoiatus (dtl 155) ja ülesütlemisavaldus (dtl 52)

esitati laenusaajale ajal, mil laenusaaja oli surnud. Krediidiandjale sai laenusaaja surm

teatavaks 03.06.2021 (dtl 44). Pärandvara, mille moodustab pärandajale kuulunud õiguste ja

kohustuste kogum tervikuna, läheb pärandaja surma korral automaatselt pärijale üle.

Laenusaaja suri xxxxxxxxxx. Seega läks pärand koos pärandaja õiguste ja kohustustega

pärijatele üle xxxxxxxxxx. Kostjale kui pärijale ei ole ülesütlemise hoiatust ja

ülesütlemisavaldust esitatud.

15 (18)

Laenulepingu nr S204172727 viimane osamakse tähtpäev on maksegraafiku järgi 25.07.2025

(dtl 44), mistõttu ei ole tänaseks laenulepingust tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg kõigi

osamaksete osas veel möödunud ning laenu põhiosa ei ole muutunud kogu ulatuses

sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses. Hageja esitas kohtule ümberarvutuse ja taotleb ka

tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda

põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate

korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei

täida. Arvestades, et kostja ei ole võlausaldajale makseid teinud ega osale kohtumenetluses,

võib eeldada, et kostja ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu.

Lepingust nr S204172727 tulenevad uuesti määratud edasiulatuvad põhiosa maksed, mis ei ole

06.09.2024 sissenõutavaks muutunud, on (kokku 638,21 eurot, dtl 44, 145):

25.09.2024 53,74 eurot

25.10.2024 55,20 eurot

25.11.2024 56,69 eurot

25.12.2024 58,22 eurot

25.01.2025 59,80 eurot

25.02.2025 61,42 eurot

25.03.2025 63,08 eurot

25.04.2025 64,33 eurot

25.05.2025 63,74 eurot

25.06.2025 60,66 eurot

25.07.2025 41,33 eurot.

Kohus rahuldab lepingust nr S204172727 tuleneva hageja põhivõla nõude seega osaliselt

(edasiulatuvalt 638,21 eurot) eeltoodud graafiku järgi.

Lepingu nr S204172727 osas kanti kostja pangakontole laenusumma 1985 eurot (dtl 64).

Hageja avaldas kohtule, et kostja on teinud tagasimakseid 497,29 eurot (dtl 41 jj, 130). Kohus

arvestab kostja tasutud 497,28 eurot põhivõla katteks. Seega on kostjal hageja ees põhivõlg

1487,72 eurot (1985-497,28 eurot). 06.09.2024 on põhivõlast sissenõutavaks muutunud 849,51

eurot, arvestades, et tulevikus muutuvad sissenõutavaks osamaksed summas 638,21 eurot

perioodil 25.09.2024–25.07.2025 (1487,72-638,21=849,51). Kohus mõistab kostjalt hageja

kasuks välja 06.09.2024 aja seisuga sissenõutavaks muutunud ja tasumata põhivõla nõude

849,51 eurot ning viivise sellelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates

26.08.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni (hageja taotletud ajast, dtl 145).

Kuna krediidiandja rikkus laenusaajale laenu andmisel VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatut, ei võlgne

kostja VÕS § 4034 lg 7 teise lause järgi muid tasusid kui seadusjärgses määras intressi.

Järelikult ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingu alusel lepingutasu, tagatisfondi tasu ja

ülekande tasu maksmist. 2021. ja 2022. aastal oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimääraks 0%.

Hageja teatas kohtule, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on kostja

lepingust tulenev võlgnevus kokku summas 1487,72 eurot (väljamakstud laenusumma 1985 –

kõik tagasimaksed kokku 497,28), millisel juhul taotleb hageja ühtlasi sellelt summalt viivise

väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teiseses lauses sätestatud määras alates 06.07.2021 (dtl 130).

Hageja täpsustas 06.09.2024 nõuet järgmiselt (dtl 145). Laenulepingu alusel on seisuga

25.08.2024 maksegraafiku alusel sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 849,51 eurot (s.o

põhiosa maksed maksegraafiku alusel seisuga 25.08.2024 kokku summas 1346,79 eurot – kõik

tagasimaksed kokku summas 497,28 eurot), millele lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 teiseses

lauses sätestatud määras alates 26.08.2024 ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhiosa kokku

summas 638,21 eurot (s.o kokku nõue summas 1487,72 eurot), mis muutub sissenõutavaks

16 (18)

vastavalt maksegraafikule järgmiselt: 25.09.2024 summas 53,74 eurot, 25.10.2024 summas

55,20 eurot, 25.11.2024 summas 56,69 eurot, 25.12.2024 summas 58,22 eurot, 25.01.2015

summas 59,80 eurot, 25.02.2015 summas 61,42 eurot, 25.03.2015 summas 63,08 eurot,

25.04.2015 summas 64,33 eurot, 25.05.2015 summas 63,74 eurot, 25.06.2015 summas 60,66

eurot, 25.07.2015 summas 41,33 eurot, millele lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 teiseses lauses

sätestatud määras iga kohustuse täitmisega viivitamise puhuks.

Hageja intressinõude osas ümberarvestust ei esitanud ja intressinõuet vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise korral esitanud ei ole. Intressinõude rahuldamiseks tulnuks

hagejal välja tuua nõude aluseks olevad asjaolud, sh see, millised on ümberarvutuste järgsed

intressimaksete võlgnevused. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude

ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2).

14. Arvestades, et hageja palus põhinõudena kostjalt välja mõista 5940,03 eurot, kuid kohus

rahuldas hageja põhinõude 2698,25 euro ulatuses (414,06+796,47+849,51+638,21), siis jääb

hageja põhinõude rahuldamata 3241,78 euro ulatuses. Hageja intressinõue 579,97 eurot jääb

rahuldamata täies ulatuses. Hageja viivisenõue perioodi 16.11.2023–20.01.2025 eest jääb

rahuldamata 1470,31 euro ulatuses (arvestades kohtuotsuse resolutsioonis rahuldatud

viivisenõudeid ja selle viisi; 1667,96-91,56-59,36-41,58-2,07-1,58-1,03-0,47=1470,31).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Riigikohus on selgitanud, et kohtul tuleb langetada nende jaotusviiside vahel kaalutluspõhine

valik, arvestades võimalikult suures ulatuses ka seda, missugusel määral saavutas hageja

kohtusse pöördumisega taotletud eesmärgi. Seejuures on TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud kulude

jaotamise viisid põhimõtteliselt võrdse kaaluga (seadus ei sätesta kohtule nende jaotusviiside

vahel valiku tegemiseks siduvat ega ka soovituslikku järjekorda) ning õiglase tulemuse

saavutamiseks on võimalik neid jaotusviise ka kombineerida (RKTKo 20.12.2022, 2-19-

2709/212, p 13). Tallinna Ringkonnakohus on pidanud võimalikuks tarbijakrediidiasjades jätta

poolte menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30.09.2024 otsus asjas nr 2-23-126294, p 14.2.1–14.2.3. ja

17.01.2025 otsus asjas nr 2-22-146808, p 16). Asjas nr 2-22-146808 selgitas Tallinna

Ringkonnakohus (p-s 17), et hageja nõudeid ei ole võimalik käsitada alternatiivsete nõuetena

TsMS § 370 lg 2 kohaselt. Tegemist on rahanõudega, kus hageja tugineb vaid erinevatele

lepingutele ning on esitanud alternatiivsed nõude arvestused vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tuvastamise puhuks, mistõttu menetluskulude jaotamisel tuleb lähtuda

algsest haginõudest.

Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

Kohus arvestab seda, et suur osa menetluskuludest tekkis seetõttu, et krediidiandja ei olnud

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja öelnud nõuetekohaselt laenulepinguid üles.

Samuti arvestab kohus seda, et hagi jääb suures osas rahuldamata. Hagi esitamise ajal

(15.11.2023) oli hagihinnaks 7929,57 eurot eurot, arvestades esitatud nõudeid, mis kohus

menetlusse võttis. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele vastav hagihind on 3022,04

eurot (sh põhinõue kokku 2698,25 eurot ja 15.11.2023 seisuga oli seadusjärgne viivisemäär

17 (18)

12% aastas). Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 38% ulatuses ning jättis

rahuldamata 62% ulatuses.

Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

poolte endi kanda.

16. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates.

17. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab

menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse

kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja

pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist.

Kohus rahuldas 20.11.2023 määrusega osaliselt hageja hagi tagamise avalduse. Kuna kohus

rahuldab hagi osaliselt, siis jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi

täitmist tagava abinõuna. Kohtult on võimalik taotleda hagi tagamise abinõu tühistamist. Hagi

tagamise tagatise tagastamise taotluse lahendab kohus eraldi kohtumäärusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

18 (18)