Legislator Case Law & Legislation
1-24-3219/26 AI generated

1-24-3219/26 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-24-3219/26
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta Viru Maakohtu 13. septembri 2024. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Määrata OÜ-le Ida-Viru Advokaadibüroo apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi

Legislator headnote

AI generated

1-24-3219/26 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Jätta Viru Maakohtu 13. septembri 2024. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Määrata OÜ-le Ida-Viru Advokaadibüroo apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi

Keywords

AI generated
motorcycle road accident non-roadworthy vehicle electrical and radio equipment vehicle keeper motor vehicle tax driving whilst disqualified
AI generated
1-24-3219/21
Tunnistada Sergei Kuprin süüdi KarS § 4231 järgi ja mõista talle karistuseks 2 KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks Sergei Kuprini vanglasse
1-20-3430/13
Süüdi tunnistada Mikk Tikerpuu KarS § 4231 järgi ja mõista karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.
1-24-5774/4
oktoober 2024. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Alar Häidberg Kriminaalasi Tanel Kaspar Kask süüdistuses KarS § 4231 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav Tanel Kaspar Kask, IK 50506116012; sünniaeg: 11. juuni 2005. a; kodakondsus: XXX kodanik; emakeel: XXX; haridus: XXX; perekonnaseis: XXX, XXX; töökoht: XXX XXX; elukoht: XXX; kontaktandmed: telefon XXX; varasem karistatus: varasemalt kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud KOHUS OTSUSTAS Süüdi tunnistada Tanel Kaspar Kask KarS § 4231 järgi ja mõista karistuseks üks (1) kuu vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Tanel Kaspar Kask ei pane ühe (1) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakata Tanel Kaspar Kase katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest. Asitõend CD plaat jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Tanel Kaspar Kaselt riigituludesse menetluskuludena sundraha kuussada viisteist (615) eurot ja kaitsja tasu kaheksakümmend seitse (87) eurot 84 senti, s.o kokku seitsesada kaks (702) eurot 84 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Tanel Kaspar Kasel on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda peale kohtuotsuse jõustumist kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ühele järgmistest Maksuja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE522200221013264447 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X), EE957700771001523585 (LHV Pank AS, SWIFT: LHVBEE22) või E401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: RIKOEE22), märkides viitenumbriks 99924700027645.
1-19-10246/4
Raido Kukk süüdi tunnistada KarS § 4231 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 7 (seitse) kuud.
1-06-5750\1
Kriminaalasjas süüdistatakse selles, et tema 07.04.2006.a.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

20. jaanuar 2025

Kohtuasja number

1-24-3219

Kohtukoosseis

Eesistuja Mario Truu, liikmed Ingrid Kullerkann ja Ingeri

Tamm

Kohtuasi ja menetluse liik

Kriminaalasi Sergei Kuprini süüdistuses karistusseadustiku §

4231 järgi, üldmenetlus

Vaidlustatud kohtuotsus

Viru Maakohtu 13. septembri 2024. a otsus

Apellandid

Süüdistatava Sergei Kuprini kaitsja vandeadvokaat Sergei

Politšev

Apellatsioonimenetluse pooled

Süüdistatav

-

Sergei Kuprin, isikukood 37611092215, elukoht XXX,

töökoht Evmet-Mehaanik OÜ, kriminaalkorras karistatud,

tõkendit pole kohaldatud

Kaitsja

-

Vandeadvokaat Sergei Politšev (riigi õigusabi korras)

Prokuratuur

-

esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör

Kaidi Kahu

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 13. septembri 2024. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

2. Määrata OÜ-le Ida-Viru Advokaadibüroo apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi

eest makstava tasu suuruseks 207 eurot 40 senti (sealhulgas käibemaks 37 eurot 40 senti).

Jätta see menetluskulu Sergei Kuprini kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur või süüdistatava advokaadist

kaitsja. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Sergei Kuprinit süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 4231 järgi selles, et ta juhtis 4. augustil

2023 kella 10.32 paiku Narvas ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta elektrilist tõukeratast

Kugoo M5, mille valmistajakiirus on 55 km/h ja mis on liiklusseaduse (LS) § 2 p 40 järgi

mootorsõiduk. Sellega rikkus süüdistatav LS § 90 lg-s 1 ja § 94 lg-s 1 sätestatut. Mootorsõidukit

ei tohi juhtida isik, kellel pole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. S. Kuprin on

varem süüdi tunnistatud KarS § 4231 järgi Viru Maakohtu 15. veebruari 2021. a otsusega

kriminaalasjas nr 1-21-921 ja 28. juuni 2023. a otsusega kriminaalasjas nr 1-23-4001.

Maakohtu otsus

2. Viru Maakohtu 13. septembri 2024. a otsusega mõisteti süüdistatav KarS § 4231 järgi süüdi ning

teda karistati 2 kuu pikkuse vangistusega.

3. Kohus tuvastas, et süüdistatav juhtis süüdistuses märgitud ajal elektrilist tõukeratast Kugoo M5

ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta. Süüdistatava juhitud Kugoo M5 on tehniliste

omaduste poolest LS § 2 p 40 mõistes mootorsõiduk. Sõiduki tehniliste andmete väljatrükiga on

tõendatud, et Kugoo M5 maksimaalne valmistajakiirus on 55 km/h. 7. augusti 2023. a

uurimiseksperimendi protokollist nähtub, et Kugoo M5-ga tehti katse, mille käigus saavutati

kiirusmõõturi järgi sõidukiirus 33 km/h. Samuti tehti kindlaks, et sellel on olemas kiiruse

jälgimiseks spidomeeter.

4. Sõlmküsimus seisneb selles, kas süüdistatav teadis, et Kugoo M5 vastab tehniliste näitajate

poolest mootorsõiduki tunnustele, mille juhtimiseks on tarvis juhtimisõigust. Süüdistatava sõnul

arvas ta, et see pole mootorsõiduk, mille juhtimiseks oleks vaja juhtimisõigust, sest tema teada ei

ületa selle mootori võimsus ühte kilovatti ja ta sõitis kiirusega kuni 25 km/h. Süüdistatav tugines

väidetavalt Kugoo M5 müüja antud teabele ja sellele, mida talle öeldi Transpordiametist, kuhu ta

enda väitel helistas, et küsida selle kohta. Sama teabe sai süüdistatav väidetavalt ka meediast.

Kohus pidas neid väiteid paljasõnalisteks, sest süüdistatav ei toonud müüja andmeid ega seda,

millal ja milliselt telefoninumbrilt ta Transpordiametisse helistas. Kaitseversiooni esitades tuleb

seda tõendada. Päring Transpordiametile tõendab, et süüdistatav pole enda numbrilt sinna

helistanud. Isegi kui ta tegi seda mingilt teiselt numbrilt, pole see oluline, sest Transpordiameti

ametnikud ei näinud ise sõidukit. Lisaks esitas prokuratuur tõendid, et meediaväljaannetest leiab

teabe, et kui elektrilise tõukeratta võimsus on suurem kui 1000 vatti ja/või valmistajakiirus

suurem kui 25 km/h, on vaja juhtimisõiguse olemasolu. Seda on selgitatud nii Transpordiameti

kodulehel kui ka portaalides eesti.ee ja err.ee ning Postimehe artiklis. Kohus lisas KrMS § 60 lg

3 alusel viited samasugusele venekeelsele teabele erinevates meediaväljaannetes, mis oli olemas

juba süüdistuses märgitud ajal. Kaitsepool ei esitanud tõendeid teistsuguse info kohta.

Süüdistatava ütlustes on vastuolu osas, mis puudutab seda, millise kiirusega ta Kugoo M5-ga

sõitis.

5. Süüdistatav juhtis mootorsõidukit ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta süstemaatiliselt.

Viru Maakohtu 15. veebruari 2021. a otsusest nähtub, et süüdistatavat oli 2020. aastal kaks

korda karistatud väärteokorras juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest, ent ta tegi seda 3.

oktoobril 2020 uuesti. Viru Maakohtu 28. juuni 2023. a otsuse järgi juhtis süüdistatav 26. juunil

2023 mootorratast ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta. Vähem kui kaks kuud pärast

eelmise kohtuotsuse kuulutamist ja selle otsusega määratud üldkasuliku töö tegemise ajal, 4.

augustil 2023, juhtis süüdistatav taas mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Kuigi menetletaval

juhtumil pani ta teo toime teistsuguse liiklusvahendiga, osutab rikkumiste suur hulk

süstemaatilisusele.

6. Süüdistatav tegutses kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõistes. Ta juhtis mootorsõidukit, teades,

et tal pole juhtimisõigust ja et teda on veidi enam kui kuu aega tagasi karistatud selle eest, ta

juhtis mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Süüdistatav teadis, et seda uuesti tehes mõistetakse

2(6)

talle uus karistus. Samuti pidas ta võimalikuks ja möönis, et tõukeratas on mootorsõiduk LS § 2

p 40 tähenduses ja selle juhtimiseks on vaja juhiluba. Süüdistatav ei otsinud enda sõnul enne

tõukeratta ostmist selle kohta infot, lisaks ei teadnud ta, kui kiiresti sellega sõidab. Tal polnud

alust eeldada, et elektrilise tõukeratta maksimaalne valmistajakiirus on vähem kui 25 km/h ja

seda võib juhtida ilma juhtimisõiguseta. Kuna süüdistatav Kugoo M5 kiirust täpselt ei teadnud,

pidas ta võimalikuks, et sellega saab sõita kiiremini kui 25 km/h. Meedias on olnud palju

artikleid tõukeratta maksimaalse lubatud valmistajakiiruse kohta. Võttes arvesse, et süüdistatava

sõnul tugines ta avalikult kättesaadavale infole, oli ta teadlik, et kergliikuri valmistajakiirus võib

olla maksimaalselt 25 km/h.

7. Süüdistatav polnud keelueksimuses KarS § 39 lg 1 mõistes. Tema ütlused, et ta ei teadnud

sellest, et Kugoo M5-ga sõites peab olema juhtimisõigus, on ebausaldusväärsed. Isegi kui see

oleks tuvastatud, ei saaks seda käsitada vältimatu eksimusena. Soetades elektrilise tõukeratta,

peab olema hoolikas ja tegema endale selgeks kõik võimalikud piirangud. Süüdistatava sõnul on

ta autokooli läbinud. Ta on liiklusregistris kaheksa erineva sõiduki kasutaja, teda on korduvalt

kriminaalkorras karistatud süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest ning ta juhtis elektrilist

tõukeratast ajal, mil viibis käitumiskontrollil. Sellise taustaga peab mootori jõul liikuvat

sõiduvahendit ostes olema veel eriti hoolikas, kas ja millistel tingimustel ta seda juhtimisõigust

omamata juhtida võib. Vajalik info oli hõlpsalt nii eesti kui ka vene keeles leitav.

8. Rahaline karistus ei täidaks karistuse eesmärke, sest süüdistatavat on korduvalt kriminaalkorras

samaliigiliste tegude eest karistatud. Viru Maakohtu 15. veebruari 2021. a otsusega mõisteti

süüdistatavale KarS § 4231 järgi karistuseks 5 kuud vangistust, mis jäeti 1-aastase katseajaga

täimisele pööramata. Viru Maakohtu 28. juuni 2023. a otsusega mõisteti talle KarS § 4231 järgi

karistuseks 6 kuu pikkune vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga. Praeguse teo pani

süüdistatav toime viimase kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö tegemise ajal. Lisaks sellele

on täitemenetluse registri andmetel alustatud süüdistatava suhtes 19 täitemenetlust erinevate

võlgade sissenõudmiseks. Süüdistatava keskmine päevasissetulek 2022. aastal oli 19,10 eurot.

9. Süüdistatava süü on keskmisest väiksem, sest ta pani teo toime kaudse tahtlusega, ei

põhjustanud kahju ja elektriline tõukeratas kujutab liiklejatele väiksemat ohtu kui sõiduauto.

Samas pani ta teo toime hommikul kella 10.32 ajal, mil liikluses osalevad ka teised. Karistust

kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole. Kuna süüdistatavale anti võimalus kanda

karistust vabaduses, kuid see ei taganud tema õiguskuulekust, tuleb teda karistada 2 kuu pikkuse

vangistusega.

APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Apellatsioon

10. Maakohtu otsuse vaidlustas kaitsja, kes taotleb selle tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist.

Apellandi väited on lühidalt järgmised.

11. Kaitsja ei vaidlusta otsust selles osas, et süüdistatav juhtis 4. augustil 2023 kella 10.32 paiku

Narvas elektrilist tõukeratast Kugoo M5, mille võimsus on 1000 vatti ja maksimaalne kiirus 55

km/h. Otsust on vaidlustatud subjektiivse koosseisu täidetuse osas. Süüdistatav juhindus sellest,

et elektritõukeratta võimsus ei tohtinud olla suurem kui 1000 vatti, kuid ta ei teadnud, et

arvestada tuleb ka selle maksimaalset valmistajakiirust. Kugoo M5 müüja ütles talle, et selle

võimsus on 1000 vatti ja et pole oluline, kui kiiresti on võimalik sellega sõita. Samuti helistas

süüdistatav Transpordiametisse, kust talle öeldi, et juhilube pole vaja juhul, kui elektrilise

tõukeratta võimsus on kuni 1000 vatti. Süüdistatav teadis meedias kajastatu põhjal, et kui

3(6)

elektrilise tõukeratta võimsus on kuni 1000 vatti ja sõidukiirus linna piires väiksem kui 25 km/h,

ei ole juhiluba vaja.

12. Süüdistatav ostis elektrilise tõukeratta kuulutuse kaudu tundmatu mehe käest. Seetõttu on

usutav, et tal pole müüja andmeid. Transpordiametisse helistas süüdistatav tööandja

mobiiltelefonilt. Ta ei mäleta tööandja telefoninumbrit, sest see pole tema igapäevases

kasutuses. Seega polnud süüdistataval objektiivselt võimalik esitada kohtule tõendeid oma

väidete kinnituseks. Üksnes sellest aga ei saa teha järeldust, et tema ütlused on

ebausaldusväärsed. Lisaks ei pea Transpordiameti ametnik vahetult sõidukit nägema, et anda

informatsiooni, kas selle juhtimiseks on tarvis juhiluba. Kui süüdistatav olnuks põhjalikum,

oleks ta teada saanud, et elektrilise tõukeratta valmistajakiirusest oleneb, kas selle juhtimiseks

on vaja juhtimisõigust. Kuna süüdistatav seda ei teinud, näitab see, et ta ei suhtunud sellesse

tähelepanelikult ja kohusetundlikult. Seega pani ta teo toime hooletusest KarS § 18 lg 3 mõistes.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

(a) Sissejuhatus

13. Kolleegium leiab, et maakohus järgis süüdistatava süü tuvastamisel kriminaalmenetlusõiguse

sätteid ega teinud karistust mõistes selliseid kaalutlusvigu, mis tingiksid vajaduse karistust

muuta. Apellatsioonis toodud väited maakohtu seisukohti ei kummuta. Seetõttu ei korda

ringkonnakohus KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel kõiki maakohtu nõustumisväärseid põhjendusi, vaid

keskendub apellandi argumentidele vastamisele. Kolleegium peatub kõigepealt väljaspool

apellatsiooni piire süüdistatavale süüks arvatava kuriteo objektiivsel koosseisul (b). Seejärel

vastab kolleegium apellatsiooniväidetele subjektiivse kooseisu kohta ja käsitleb ka

keelueksimust (c). Lõpetuseks võtab ringkonnakohus kokku kaebemenetluse tulemuse ja

lahendab menetluskulu küsimuse (d).

(b) Väljaspool apellatsiooni piire

14. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et süüdistatav juhtis ilma vastava kategooria

juhtimisõiguseta 4. augustil 2023 kella 10.32 paiku Narvas elektrilist tõukeratast Kugoo M5.

Kolleegium nõustub, et see elektriline tõukeratas on LS § 2 p 40 järgi mootorsõiduk, sest see on

mõeldud teel liiklemiseks, selle valmistajakiirus ületab 6 km/h ja see ei vasta ühelegi LS § 2 p-s

40 loetletud erandile (vt RKKK 30.05.2023, 4-22-4021/42, p 12). Tegemist pole LS § 2 p 211 ja

§ 87 lg 12 järgi kergliikuriga, sest Kugoo M5 valmistajakiirus on suurem kui 25 km/h (KrTo tl

5–15 pd). Samuti ei ole Kugoo M5 LS § 2 p-d 42 ja 56 järgi mopeed või pisimopeed, sest selle

valmistajakiirus ületab 45 km/h. Kuigi mopeedi või pisimopeedi korral ei nõuta juhtimisõigust

vastavalt selliselt isikult, kes on sündinud enne 1993. aasta 1. jaanuari, või kes on üle 15-aastane

(LS § 93 lg 2 p 1, § 94 lg 2, § 148 lg 2), ei saa seda pidada asjakohaseks, kuna Kugoo M5 pole

kumbki neist. Kugoo M5 vastab LS § 2 p-s 39 sätestatud mootorratta määratlusele, sest see on

kaherattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 45 km/h. Mootorratta juhtimiseks on

vaja juhtimisõigust (LS § 93 lg 2 p 2 ja § 94 lg 1), mis süüdistataval aga puudus (KrTo tl 17).

15. Kolleegium nõustub maakohtuga selleski, et süüdistatava tegu oli süstemaatiline.

Süstemaatilisus on eriline isikutunnus KarS § 24 lg 1 järgi. KarS § 4231 mõistes kirjeldab see

toimepanija isikuomadusi, milleks on liiklusseaduse sarnane ja pidev eiramine. (Vt RKKK

15.06.2021, 1-20-3067/33, p 9.) Viru Maakohtu 15. veebruari 2021. a otsusest nähtub, et

süüdistatav juhtis sõiduautot vastava kategooria juhtimisõiguseta 29. märtsil ja 11. mail 2020,

mille eest karistati teda väärteokorras. Kuna süüdistatav pani samalaadse teo toime ka 3.

oktoobril 2020, tunnistati ta süüdi KarS § 4231 järgi. Samuti tunnistati süüdistatav KarS § 4231

4(6)

järgi süüdi Viru Maakohtu 28. juuni 2023. a otsusega, sest ta juhtis 26. juunil 2023 mootorratast

vastava kategooria juhtimisõiguseta. Praegu menetletavas kriminaalasjas tuvastatud teo pani

süüdistatav toime 4. augustil 2023. Ehkki esimese kolme ja järgmise kahe rikkumise vahele jäi

pea kolmeaastane ajavahemik, osutab süstemaatilisusele nii rikkumiste arv kui ka asjaolu, et

viimase rikkumise pani süüdistatav toime veidi üle ühe kuu pärast viimase kohtuotsuse

kuulutamist. Kolleegium leiab, et süstemaatilisust ei välista ka erinevat liiki mootorsõidukite

juhtimine, sest juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine on olenemata sõiduki kategooriast

liiklusseaduse sarnane ja pidev eiramine. Süüdistatava puhul näitab nii sõiduauto kui ka

mootorrattaga ja mootorratta määratlusele vastava elektrilise tõukerattaga ilma juhtimisõiguseta

juhtimine just seda, et seda laadi tegude toimepanemine ja sellega liiklusnõuete järjepidev

sarnane rikkumine on tema jaoks harjumuspärane.

(c) Apellatsioon

Subjektiivne koosseis

16. Kaitsja leiab, et süüdistatav ei pannud kuritegu toime tahtlikult. Kolleegium sellega ei nõustu.

17. Maakohus asus seisukohale, et süüdistatav tegutses kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 järgi.

Kohus leidis, et süüdistatav pidas võimalikuks ja möönis, et elektrilise tõukerattaga Kugoo M5

saab sõita kiiremini kui 25 km/h ning et tema elektriline tõukeratas on mootorsõiduk LS § 2 p 40

mõistes ja selle juhtimiseks on vaja juhtimisõigust. Samas on vaidlustatud otsuses kirjas ka

lause, et „S. Kuprin [juhtis] sõidukit, teades, et tal ei ole juhtimisõigust ja et teda on varem [--]

süstemaatilise ilma juhtimisõiguseta juhtimise eest karistatud“ (vt maakohtu otsuse lk 9, p 23).

See osutab hoopis otsese tahtluse ja kavatsetuse intellektuaalsele elemendile KarS § 16 lg-te 2 ja

3 mõistes. Kolleegium leiab maakohtuga nõustuvalt, et süüdistatav teadis, et tal pole

juhtimisõigust sellise õiguse olemasolu nõudvate mootorsõidukitega sõitmiseks ja et ta on varem

mitu korda ilma juhtimisõiguseta mootorsõidukit juhtinud, ning möönis seda. Öeldu ei muuda

aga seda, et teiste KarS §-s 4231 toodud objektiivsete tunnuste suhtes oli süüdistataval kaudne

tahtlus.

18. Maakohus leidis nõustumisväärselt, et süüdistatav pidas talle süüks arvatud teo ajal võimalikuks

ja möönis, et ta juhib parasjagu just mootorsõidukit ja et sellega sõitmiseks on vaja vastava

kategooria juhtimisõigust. Ehkki süüdistatav väitis, et ta ei teadnud, et ostetud elektriline

tõukeratas on mootorsõiduk, sest selle võimsus ei ületanud 1000 vatti, pole see usutav.

Süüdistatava sõnul ei soovinud ta seadust rikkuda ja teadis meediast, et kui elektritõukeratta

võimsus on vähem kui 1000 vatti ja ta sõidab linnas aeglasemalt kui 25 km/h, ei ole

juhtimisõigust tarvis. Süüdistatav teadis seda väidetavalt seetõttu, et ta oli lapsele samuti

elektritõukeratta ostnud, mille võimsus oli 1000 vatti ja piirkiirus 25 km/h, ning politseil sellele

etteheiteid polnud (dtl 53). Selle info sai süüdistatav nt ajalehtedest (dtl 56). Kuna süüdistatav

oli lugenud ajalehti ja võrguväljaandeid, kus on kirjas, et juhtimisõiguseta elektrilise

tõukerattaga sõitmiseks võib selle võimsus olla kuni 1000 vatti ja valmistajakiirus kuni 25 km/h

(vt maakohtu otsuse lk 7–8), ei ole usaldusväärsed tema ütlused, et ta arvas tõsimeeli, et oluline

on vaid mootori võimsus. Süüdistatav pidas vähemalt võimalikuks, et ostetud elektrilise

tõukerattaga saab ta sõita kiiremini kui 25 km/h, sest ta sõitis kiirusega 27 km/h (dtl 58). Lisaks

sellele on süüdistatav kursis liiklusseadusega, kuna ta lõpetas enne süüdistuses märgitud tegu

autokooli ja teab mõnda juhtimisõigust puudutavat olulist üksikasja, nagu asjaolu, et enne teatud

sünnikuupäeva võib juhtimisõiguseta mopeedi juhtida (dtl 57). Seetõttu on kolleegium

seisukohal, et süüdistatav tegutses kõnealuste koosseisutunnuste suhtes kaudse tahtlusega KarS

§ 16 lg 4 järgi.

5(6)

Süü

19. Ehkki sellest apellatsioonis otsesõnu räägitud pole, nõustub kolleegium maakohtuga selleski, et

süüdistatav polnud keelueksimuses KarS § 39 lg 1 mõistes. Süü välistamine KarS § 39 lg 1 järgi

nõuab kahe tingimuse täidetust. Esiteks peab toimepanija olema õiguslikus eksimuses, nt pidama

seaduslikuks sellist tegu, mis tegelikult on keelatud. Teiseks peab eksimus olema eksija jaoks

vältimatu. Teisisõnu ei välista mitte kõik õiguslikud eksimused isiku süüd. (RKKK 21.06.2024,

4-23-3193/28, p 17.)

20. Maakohus pidas ebausaldusväärseks süüdistatava ütlusi, et ta ei teadnud juhtimisõiguse nõudest

Kugoo M5 puhul (vt maakohtu otsuse p 24). Kolleegium nõustub selle järeldusega. Süüdistatav

tundis liiklusseadust ja oli lugenud meediaväljaandeid elektrilise tõukeratta kohta ning teadis

sellise tõukeratta ostmisel, et juhiloata võib juhtida mootorsõidukit, mille võimsus ei ületa 1000

vatti. Kuna lisaks võimsuse piirangule ei tohi elektrilise tõukeratta valmistajakiirus ületada 25

km/h, mis on toodud liiklusseaduses ja mida kajastati enne süüdistuses märgitud tegu eesti- ja

venekeelsetes meediaväljaannetes, ei saa usutavaks pidada seda, et süüdistatav luges ühte nõuet

ja jättis teise seal kõrval tähelepanuta. Keelueksimust ei välista üksnes see, kui isik on enda teo

ebaõiguses (keelatuses) täiesti kindel, vaid seegi, kui ta peab sellise teo keelatust üksnes

võimalikuks. Kolleegium ei näe põhjust kohelda isikut niisugusel juhul leebemalt kui teda

koheldakse tahtluse tuvastamisel. Kui subjektiivset koosseisu saab reeglina jaatada ka pelgalt

kaudse tahtluse olemasolul, pole põhjust öelda, et keelueksimuse tuvastamiseks piisab ka sellest,

kui isik peab võimalikuks seda, et tema tegu on õigusvastane (keelatud). (Vt TrtRngk

26.03.2024, 1-22-3897, p 110.) Kolleegium loeb tõendatuks, et süüdistatav pidas vähemalt

võimalikuks, et elektriline tõukeratas Kugoo M5 on mootorsõiduk, mille juhtimine ilma vastava

kategooria juhtimisõiguseta on keelatud. Seetõttu ei olnud süüdistatav õiguslikus eksimuses.

(f) Kokkuvõte ja apellatsioonimenetluse kulu

21. Eelneva põhjal ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru

Maakohtu 13. septembri 2024. a otsuse muutmata. Apellatsioon jääb rahuldamata.

22. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu

207,40 euro (sh käibemaks 37,40 eurot) hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal maakohtu

otsusega tutvumiseks ja kliendiga nõupidamiseks 43 minutit ning apellatsiooni koostamiseks 98

minutit. Ehkki kaitsja argumendid ei tingi vaidlustatud otsuse muutmist, ei saa neid pidada

ilmselgelt kohatuteks ja kaitsja toimingutele kulunud aega ülemäära pikaks. Seetõttu rahuldab

kolleegium taotluse täies ulatuses. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 märgitud

lahendi, jääb apellatsioonimenetluse kulu 207,40 eurot KrMS § 185 lg 2 alusel S. Kuprini kanda.

Kui süüdistatav ei tasu 207,40 eurot ühe kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest

makseinfo lehel märgitud arvelduskontole, saadetakse kohtuotsuse ärakiri KrMS § 423 ja § 417

lg 2 alusel kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile sissenõudmiseks.

Mario Truu

Ingrid Kullerkann

Ingeri Tamm

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)