1-24-3219/26 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta Viru Maakohtu 13. septembri 2024. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Määrata OÜ-le Ida-Viru Advokaadibüroo apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi
Legislator headnote
AI generated1-24-3219/26 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Jätta Viru Maakohtu 13. septembri 2024. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Määrata OÜ-le Ida-Viru Advokaadibüroo apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Otsuse kuupäev
20. jaanuar 2025
Kohtuasja number
1-24-3219
Kohtukoosseis
Eesistuja Mario Truu, liikmed Ingrid Kullerkann ja Ingeri
Tamm
Kohtuasi ja menetluse liik
Kriminaalasi Sergei Kuprini süüdistuses karistusseadustiku §
4231 järgi, üldmenetlus
Vaidlustatud kohtuotsus
Viru Maakohtu 13. septembri 2024. a otsus
Apellandid
Süüdistatava Sergei Kuprini kaitsja vandeadvokaat Sergei
Politšev
Apellatsioonimenetluse pooled
Süüdistatav
-
Sergei Kuprin, isikukood 37611092215, elukoht XXX,
töökoht Evmet-Mehaanik OÜ, kriminaalkorras karistatud,
tõkendit pole kohaldatud
Kaitsja
-
Vandeadvokaat Sergei Politšev (riigi õigusabi korras)
Prokuratuur
-
esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör
Kaidi Kahu
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Viru Maakohtu 13. septembri 2024. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
2. Määrata OÜ-le Ida-Viru Advokaadibüroo apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi
eest makstava tasu suuruseks 207 eurot 40 senti (sealhulgas käibemaks 37 eurot 40 senti).
Jätta see menetluskulu Sergei Kuprini kanda.
Edasikaebamise kord
Käesoleva otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur või süüdistatava advokaadist
kaitsja. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu
otsuse avalikult teatavakstegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Süüdistus
1. Sergei Kuprinit süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 4231 järgi selles, et ta juhtis 4. augustil
2023 kella 10.32 paiku Narvas ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta elektrilist tõukeratast
Kugoo M5, mille valmistajakiirus on 55 km/h ja mis on liiklusseaduse (LS) § 2 p 40 järgi
mootorsõiduk. Sellega rikkus süüdistatav LS § 90 lg-s 1 ja § 94 lg-s 1 sätestatut. Mootorsõidukit
ei tohi juhtida isik, kellel pole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. S. Kuprin on
varem süüdi tunnistatud KarS § 4231 järgi Viru Maakohtu 15. veebruari 2021. a otsusega
kriminaalasjas nr 1-21-921 ja 28. juuni 2023. a otsusega kriminaalasjas nr 1-23-4001.
Maakohtu otsus
2. Viru Maakohtu 13. septembri 2024. a otsusega mõisteti süüdistatav KarS § 4231 järgi süüdi ning
teda karistati 2 kuu pikkuse vangistusega.
3. Kohus tuvastas, et süüdistatav juhtis süüdistuses märgitud ajal elektrilist tõukeratast Kugoo M5
ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta. Süüdistatava juhitud Kugoo M5 on tehniliste
omaduste poolest LS § 2 p 40 mõistes mootorsõiduk. Sõiduki tehniliste andmete väljatrükiga on
tõendatud, et Kugoo M5 maksimaalne valmistajakiirus on 55 km/h. 7. augusti 2023. a
uurimiseksperimendi protokollist nähtub, et Kugoo M5-ga tehti katse, mille käigus saavutati
kiirusmõõturi järgi sõidukiirus 33 km/h. Samuti tehti kindlaks, et sellel on olemas kiiruse
jälgimiseks spidomeeter.
4. Sõlmküsimus seisneb selles, kas süüdistatav teadis, et Kugoo M5 vastab tehniliste näitajate
poolest mootorsõiduki tunnustele, mille juhtimiseks on tarvis juhtimisõigust. Süüdistatava sõnul
arvas ta, et see pole mootorsõiduk, mille juhtimiseks oleks vaja juhtimisõigust, sest tema teada ei
ületa selle mootori võimsus ühte kilovatti ja ta sõitis kiirusega kuni 25 km/h. Süüdistatav tugines
väidetavalt Kugoo M5 müüja antud teabele ja sellele, mida talle öeldi Transpordiametist, kuhu ta
enda väitel helistas, et küsida selle kohta. Sama teabe sai süüdistatav väidetavalt ka meediast.
Kohus pidas neid väiteid paljasõnalisteks, sest süüdistatav ei toonud müüja andmeid ega seda,
millal ja milliselt telefoninumbrilt ta Transpordiametisse helistas. Kaitseversiooni esitades tuleb
seda tõendada. Päring Transpordiametile tõendab, et süüdistatav pole enda numbrilt sinna
helistanud. Isegi kui ta tegi seda mingilt teiselt numbrilt, pole see oluline, sest Transpordiameti
ametnikud ei näinud ise sõidukit. Lisaks esitas prokuratuur tõendid, et meediaväljaannetest leiab
teabe, et kui elektrilise tõukeratta võimsus on suurem kui 1000 vatti ja/või valmistajakiirus
suurem kui 25 km/h, on vaja juhtimisõiguse olemasolu. Seda on selgitatud nii Transpordiameti
kodulehel kui ka portaalides eesti.ee ja err.ee ning Postimehe artiklis. Kohus lisas KrMS § 60 lg
3 alusel viited samasugusele venekeelsele teabele erinevates meediaväljaannetes, mis oli olemas
juba süüdistuses märgitud ajal. Kaitsepool ei esitanud tõendeid teistsuguse info kohta.
Süüdistatava ütlustes on vastuolu osas, mis puudutab seda, millise kiirusega ta Kugoo M5-ga
sõitis.
5. Süüdistatav juhtis mootorsõidukit ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta süstemaatiliselt.
Viru Maakohtu 15. veebruari 2021. a otsusest nähtub, et süüdistatavat oli 2020. aastal kaks
korda karistatud väärteokorras juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest, ent ta tegi seda 3.
oktoobril 2020 uuesti. Viru Maakohtu 28. juuni 2023. a otsuse järgi juhtis süüdistatav 26. juunil
2023 mootorratast ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta. Vähem kui kaks kuud pärast
eelmise kohtuotsuse kuulutamist ja selle otsusega määratud üldkasuliku töö tegemise ajal, 4.
augustil 2023, juhtis süüdistatav taas mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Kuigi menetletaval
juhtumil pani ta teo toime teistsuguse liiklusvahendiga, osutab rikkumiste suur hulk
süstemaatilisusele.
6. Süüdistatav tegutses kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõistes. Ta juhtis mootorsõidukit, teades,
et tal pole juhtimisõigust ja et teda on veidi enam kui kuu aega tagasi karistatud selle eest, ta
juhtis mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Süüdistatav teadis, et seda uuesti tehes mõistetakse
2(6)
talle uus karistus. Samuti pidas ta võimalikuks ja möönis, et tõukeratas on mootorsõiduk LS § 2
p 40 tähenduses ja selle juhtimiseks on vaja juhiluba. Süüdistatav ei otsinud enda sõnul enne
tõukeratta ostmist selle kohta infot, lisaks ei teadnud ta, kui kiiresti sellega sõidab. Tal polnud
alust eeldada, et elektrilise tõukeratta maksimaalne valmistajakiirus on vähem kui 25 km/h ja
seda võib juhtida ilma juhtimisõiguseta. Kuna süüdistatav Kugoo M5 kiirust täpselt ei teadnud,
pidas ta võimalikuks, et sellega saab sõita kiiremini kui 25 km/h. Meedias on olnud palju
artikleid tõukeratta maksimaalse lubatud valmistajakiiruse kohta. Võttes arvesse, et süüdistatava
sõnul tugines ta avalikult kättesaadavale infole, oli ta teadlik, et kergliikuri valmistajakiirus võib
olla maksimaalselt 25 km/h.
7. Süüdistatav polnud keelueksimuses KarS § 39 lg 1 mõistes. Tema ütlused, et ta ei teadnud
sellest, et Kugoo M5-ga sõites peab olema juhtimisõigus, on ebausaldusväärsed. Isegi kui see
oleks tuvastatud, ei saaks seda käsitada vältimatu eksimusena. Soetades elektrilise tõukeratta,
peab olema hoolikas ja tegema endale selgeks kõik võimalikud piirangud. Süüdistatava sõnul on
ta autokooli läbinud. Ta on liiklusregistris kaheksa erineva sõiduki kasutaja, teda on korduvalt
kriminaalkorras karistatud süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest ning ta juhtis elektrilist
tõukeratast ajal, mil viibis käitumiskontrollil. Sellise taustaga peab mootori jõul liikuvat
sõiduvahendit ostes olema veel eriti hoolikas, kas ja millistel tingimustel ta seda juhtimisõigust
omamata juhtida võib. Vajalik info oli hõlpsalt nii eesti kui ka vene keeles leitav.
8. Rahaline karistus ei täidaks karistuse eesmärke, sest süüdistatavat on korduvalt kriminaalkorras
samaliigiliste tegude eest karistatud. Viru Maakohtu 15. veebruari 2021. a otsusega mõisteti
süüdistatavale KarS § 4231 järgi karistuseks 5 kuud vangistust, mis jäeti 1-aastase katseajaga
täimisele pööramata. Viru Maakohtu 28. juuni 2023. a otsusega mõisteti talle KarS § 4231 järgi
karistuseks 6 kuu pikkune vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga. Praeguse teo pani
süüdistatav toime viimase kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö tegemise ajal. Lisaks sellele
on täitemenetluse registri andmetel alustatud süüdistatava suhtes 19 täitemenetlust erinevate
võlgade sissenõudmiseks. Süüdistatava keskmine päevasissetulek 2022. aastal oli 19,10 eurot.
9. Süüdistatava süü on keskmisest väiksem, sest ta pani teo toime kaudse tahtlusega, ei
põhjustanud kahju ja elektriline tõukeratas kujutab liiklejatele väiksemat ohtu kui sõiduauto.
Samas pani ta teo toime hommikul kella 10.32 ajal, mil liikluses osalevad ka teised. Karistust
kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole. Kuna süüdistatavale anti võimalus kanda
karistust vabaduses, kuid see ei taganud tema õiguskuulekust, tuleb teda karistada 2 kuu pikkuse
vangistusega.
APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
Apellatsioon
10. Maakohtu otsuse vaidlustas kaitsja, kes taotleb selle tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist.
Apellandi väited on lühidalt järgmised.
11. Kaitsja ei vaidlusta otsust selles osas, et süüdistatav juhtis 4. augustil 2023 kella 10.32 paiku
Narvas elektrilist tõukeratast Kugoo M5, mille võimsus on 1000 vatti ja maksimaalne kiirus 55
km/h. Otsust on vaidlustatud subjektiivse koosseisu täidetuse osas. Süüdistatav juhindus sellest,
et elektritõukeratta võimsus ei tohtinud olla suurem kui 1000 vatti, kuid ta ei teadnud, et
arvestada tuleb ka selle maksimaalset valmistajakiirust. Kugoo M5 müüja ütles talle, et selle
võimsus on 1000 vatti ja et pole oluline, kui kiiresti on võimalik sellega sõita. Samuti helistas
süüdistatav Transpordiametisse, kust talle öeldi, et juhilube pole vaja juhul, kui elektrilise
tõukeratta võimsus on kuni 1000 vatti. Süüdistatav teadis meedias kajastatu põhjal, et kui
3(6)
elektrilise tõukeratta võimsus on kuni 1000 vatti ja sõidukiirus linna piires väiksem kui 25 km/h,
ei ole juhiluba vaja.
12. Süüdistatav ostis elektrilise tõukeratta kuulutuse kaudu tundmatu mehe käest. Seetõttu on
usutav, et tal pole müüja andmeid. Transpordiametisse helistas süüdistatav tööandja
mobiiltelefonilt. Ta ei mäleta tööandja telefoninumbrit, sest see pole tema igapäevases
kasutuses. Seega polnud süüdistataval objektiivselt võimalik esitada kohtule tõendeid oma
väidete kinnituseks. Üksnes sellest aga ei saa teha järeldust, et tema ütlused on
ebausaldusväärsed. Lisaks ei pea Transpordiameti ametnik vahetult sõidukit nägema, et anda
informatsiooni, kas selle juhtimiseks on tarvis juhiluba. Kui süüdistatav olnuks põhjalikum,
oleks ta teada saanud, et elektrilise tõukeratta valmistajakiirusest oleneb, kas selle juhtimiseks
on vaja juhtimisõigust. Kuna süüdistatav seda ei teinud, näitab see, et ta ei suhtunud sellesse
tähelepanelikult ja kohusetundlikult. Seega pani ta teo toime hooletusest KarS § 18 lg 3 mõistes.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
(a) Sissejuhatus
13. Kolleegium leiab, et maakohus järgis süüdistatava süü tuvastamisel kriminaalmenetlusõiguse
sätteid ega teinud karistust mõistes selliseid kaalutlusvigu, mis tingiksid vajaduse karistust
muuta. Apellatsioonis toodud väited maakohtu seisukohti ei kummuta. Seetõttu ei korda
ringkonnakohus KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel kõiki maakohtu nõustumisväärseid põhjendusi, vaid
keskendub apellandi argumentidele vastamisele. Kolleegium peatub kõigepealt väljaspool
apellatsiooni piire süüdistatavale süüks arvatava kuriteo objektiivsel koosseisul (b). Seejärel
vastab kolleegium apellatsiooniväidetele subjektiivse kooseisu kohta ja käsitleb ka
keelueksimust (c). Lõpetuseks võtab ringkonnakohus kokku kaebemenetluse tulemuse ja
lahendab menetluskulu küsimuse (d).
(b) Väljaspool apellatsiooni piire
14. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et süüdistatav juhtis ilma vastava kategooria
juhtimisõiguseta 4. augustil 2023 kella 10.32 paiku Narvas elektrilist tõukeratast Kugoo M5.
Kolleegium nõustub, et see elektriline tõukeratas on LS § 2 p 40 järgi mootorsõiduk, sest see on
mõeldud teel liiklemiseks, selle valmistajakiirus ületab 6 km/h ja see ei vasta ühelegi LS § 2 p-s
40 loetletud erandile (vt RKKK 30.05.2023, 4-22-4021/42, p 12). Tegemist pole LS § 2 p 211 ja
§ 87 lg 12 järgi kergliikuriga, sest Kugoo M5 valmistajakiirus on suurem kui 25 km/h (KrTo tl
5–15 pd). Samuti ei ole Kugoo M5 LS § 2 p-d 42 ja 56 järgi mopeed või pisimopeed, sest selle
valmistajakiirus ületab 45 km/h. Kuigi mopeedi või pisimopeedi korral ei nõuta juhtimisõigust
vastavalt selliselt isikult, kes on sündinud enne 1993. aasta 1. jaanuari, või kes on üle 15-aastane
(LS § 93 lg 2 p 1, § 94 lg 2, § 148 lg 2), ei saa seda pidada asjakohaseks, kuna Kugoo M5 pole
kumbki neist. Kugoo M5 vastab LS § 2 p-s 39 sätestatud mootorratta määratlusele, sest see on
kaherattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 45 km/h. Mootorratta juhtimiseks on
vaja juhtimisõigust (LS § 93 lg 2 p 2 ja § 94 lg 1), mis süüdistataval aga puudus (KrTo tl 17).
15. Kolleegium nõustub maakohtuga selleski, et süüdistatava tegu oli süstemaatiline.
Süstemaatilisus on eriline isikutunnus KarS § 24 lg 1 järgi. KarS § 4231 mõistes kirjeldab see
toimepanija isikuomadusi, milleks on liiklusseaduse sarnane ja pidev eiramine. (Vt RKKK
15.06.2021, 1-20-3067/33, p 9.) Viru Maakohtu 15. veebruari 2021. a otsusest nähtub, et
süüdistatav juhtis sõiduautot vastava kategooria juhtimisõiguseta 29. märtsil ja 11. mail 2020,
mille eest karistati teda väärteokorras. Kuna süüdistatav pani samalaadse teo toime ka 3.
oktoobril 2020, tunnistati ta süüdi KarS § 4231 järgi. Samuti tunnistati süüdistatav KarS § 4231
4(6)
järgi süüdi Viru Maakohtu 28. juuni 2023. a otsusega, sest ta juhtis 26. juunil 2023 mootorratast
vastava kategooria juhtimisõiguseta. Praegu menetletavas kriminaalasjas tuvastatud teo pani
süüdistatav toime 4. augustil 2023. Ehkki esimese kolme ja järgmise kahe rikkumise vahele jäi
pea kolmeaastane ajavahemik, osutab süstemaatilisusele nii rikkumiste arv kui ka asjaolu, et
viimase rikkumise pani süüdistatav toime veidi üle ühe kuu pärast viimase kohtuotsuse
kuulutamist. Kolleegium leiab, et süstemaatilisust ei välista ka erinevat liiki mootorsõidukite
juhtimine, sest juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine on olenemata sõiduki kategooriast
liiklusseaduse sarnane ja pidev eiramine. Süüdistatava puhul näitab nii sõiduauto kui ka
mootorrattaga ja mootorratta määratlusele vastava elektrilise tõukerattaga ilma juhtimisõiguseta
juhtimine just seda, et seda laadi tegude toimepanemine ja sellega liiklusnõuete järjepidev
sarnane rikkumine on tema jaoks harjumuspärane.
(c) Apellatsioon
Subjektiivne koosseis
16. Kaitsja leiab, et süüdistatav ei pannud kuritegu toime tahtlikult. Kolleegium sellega ei nõustu.
17. Maakohus asus seisukohale, et süüdistatav tegutses kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 järgi.
Kohus leidis, et süüdistatav pidas võimalikuks ja möönis, et elektrilise tõukerattaga Kugoo M5
saab sõita kiiremini kui 25 km/h ning et tema elektriline tõukeratas on mootorsõiduk LS § 2 p 40
mõistes ja selle juhtimiseks on vaja juhtimisõigust. Samas on vaidlustatud otsuses kirjas ka
lause, et „S. Kuprin [juhtis] sõidukit, teades, et tal ei ole juhtimisõigust ja et teda on varem [--]
süstemaatilise ilma juhtimisõiguseta juhtimise eest karistatud“ (vt maakohtu otsuse lk 9, p 23).
See osutab hoopis otsese tahtluse ja kavatsetuse intellektuaalsele elemendile KarS § 16 lg-te 2 ja
3 mõistes. Kolleegium leiab maakohtuga nõustuvalt, et süüdistatav teadis, et tal pole
juhtimisõigust sellise õiguse olemasolu nõudvate mootorsõidukitega sõitmiseks ja et ta on varem
mitu korda ilma juhtimisõiguseta mootorsõidukit juhtinud, ning möönis seda. Öeldu ei muuda
aga seda, et teiste KarS §-s 4231 toodud objektiivsete tunnuste suhtes oli süüdistataval kaudne
tahtlus.
18. Maakohus leidis nõustumisväärselt, et süüdistatav pidas talle süüks arvatud teo ajal võimalikuks
ja möönis, et ta juhib parasjagu just mootorsõidukit ja et sellega sõitmiseks on vaja vastava
kategooria juhtimisõigust. Ehkki süüdistatav väitis, et ta ei teadnud, et ostetud elektriline
tõukeratas on mootorsõiduk, sest selle võimsus ei ületanud 1000 vatti, pole see usutav.
Süüdistatava sõnul ei soovinud ta seadust rikkuda ja teadis meediast, et kui elektritõukeratta
võimsus on vähem kui 1000 vatti ja ta sõidab linnas aeglasemalt kui 25 km/h, ei ole
juhtimisõigust tarvis. Süüdistatav teadis seda väidetavalt seetõttu, et ta oli lapsele samuti
elektritõukeratta ostnud, mille võimsus oli 1000 vatti ja piirkiirus 25 km/h, ning politseil sellele
etteheiteid polnud (dtl 53). Selle info sai süüdistatav nt ajalehtedest (dtl 56). Kuna süüdistatav
oli lugenud ajalehti ja võrguväljaandeid, kus on kirjas, et juhtimisõiguseta elektrilise
tõukerattaga sõitmiseks võib selle võimsus olla kuni 1000 vatti ja valmistajakiirus kuni 25 km/h
(vt maakohtu otsuse lk 7–8), ei ole usaldusväärsed tema ütlused, et ta arvas tõsimeeli, et oluline
on vaid mootori võimsus. Süüdistatav pidas vähemalt võimalikuks, et ostetud elektrilise
tõukerattaga saab ta sõita kiiremini kui 25 km/h, sest ta sõitis kiirusega 27 km/h (dtl 58). Lisaks
sellele on süüdistatav kursis liiklusseadusega, kuna ta lõpetas enne süüdistuses märgitud tegu
autokooli ja teab mõnda juhtimisõigust puudutavat olulist üksikasja, nagu asjaolu, et enne teatud
sünnikuupäeva võib juhtimisõiguseta mopeedi juhtida (dtl 57). Seetõttu on kolleegium
seisukohal, et süüdistatav tegutses kõnealuste koosseisutunnuste suhtes kaudse tahtlusega KarS
§ 16 lg 4 järgi.
5(6)
Süü
19. Ehkki sellest apellatsioonis otsesõnu räägitud pole, nõustub kolleegium maakohtuga selleski, et
süüdistatav polnud keelueksimuses KarS § 39 lg 1 mõistes. Süü välistamine KarS § 39 lg 1 järgi
nõuab kahe tingimuse täidetust. Esiteks peab toimepanija olema õiguslikus eksimuses, nt pidama
seaduslikuks sellist tegu, mis tegelikult on keelatud. Teiseks peab eksimus olema eksija jaoks
vältimatu. Teisisõnu ei välista mitte kõik õiguslikud eksimused isiku süüd. (RKKK 21.06.2024,
4-23-3193/28, p 17.)
20. Maakohus pidas ebausaldusväärseks süüdistatava ütlusi, et ta ei teadnud juhtimisõiguse nõudest
Kugoo M5 puhul (vt maakohtu otsuse p 24). Kolleegium nõustub selle järeldusega. Süüdistatav
tundis liiklusseadust ja oli lugenud meediaväljaandeid elektrilise tõukeratta kohta ning teadis
sellise tõukeratta ostmisel, et juhiloata võib juhtida mootorsõidukit, mille võimsus ei ületa 1000
vatti. Kuna lisaks võimsuse piirangule ei tohi elektrilise tõukeratta valmistajakiirus ületada 25
km/h, mis on toodud liiklusseaduses ja mida kajastati enne süüdistuses märgitud tegu eesti- ja
venekeelsetes meediaväljaannetes, ei saa usutavaks pidada seda, et süüdistatav luges ühte nõuet
ja jättis teise seal kõrval tähelepanuta. Keelueksimust ei välista üksnes see, kui isik on enda teo
ebaõiguses (keelatuses) täiesti kindel, vaid seegi, kui ta peab sellise teo keelatust üksnes
võimalikuks. Kolleegium ei näe põhjust kohelda isikut niisugusel juhul leebemalt kui teda
koheldakse tahtluse tuvastamisel. Kui subjektiivset koosseisu saab reeglina jaatada ka pelgalt
kaudse tahtluse olemasolul, pole põhjust öelda, et keelueksimuse tuvastamiseks piisab ka sellest,
kui isik peab võimalikuks seda, et tema tegu on õigusvastane (keelatud). (Vt TrtRngk
26.03.2024, 1-22-3897, p 110.) Kolleegium loeb tõendatuks, et süüdistatav pidas vähemalt
võimalikuks, et elektriline tõukeratas Kugoo M5 on mootorsõiduk, mille juhtimine ilma vastava
kategooria juhtimisõiguseta on keelatud. Seetõttu ei olnud süüdistatav õiguslikus eksimuses.
(f) Kokkuvõte ja apellatsioonimenetluse kulu
21. Eelneva põhjal ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru
Maakohtu 13. septembri 2024. a otsuse muutmata. Apellatsioon jääb rahuldamata.
22. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu
207,40 euro (sh käibemaks 37,40 eurot) hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal maakohtu
otsusega tutvumiseks ja kliendiga nõupidamiseks 43 minutit ning apellatsiooni koostamiseks 98
minutit. Ehkki kaitsja argumendid ei tingi vaidlustatud otsuse muutmist, ei saa neid pidada
ilmselgelt kohatuteks ja kaitsja toimingutele kulunud aega ülemäära pikaks. Seetõttu rahuldab
kolleegium taotluse täies ulatuses. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 märgitud
lahendi, jääb apellatsioonimenetluse kulu 207,40 eurot KrMS § 185 lg 2 alusel S. Kuprini kanda.
Kui süüdistatav ei tasu 207,40 eurot ühe kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest
makseinfo lehel märgitud arvelduskontole, saadetakse kohtuotsuse ärakiri KrMS § 423 ja § 417
lg 2 alusel kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile sissenõudmiseks.
Mario Truu
Ingrid Kullerkann
Ingeri Tamm
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)