2-24-16575/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anu Vismann

Kohtujurist

Diana Endoja

Määruse tegemise aeg ja koht

20.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-16575

Tsiviilasi

Xi (X) hagi Yi (Y) vastu elatise nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja X (isikukood XXX, elukoht xxx)

Hageja seaduslik esindaja C (isikukood XXX, elukoht xxx, e-

post: xxx)

Hageja lepinguline esindaja Monika Sulg (e-post: xxx)

Kostja Y (isikukood XXX, elukoht xxx, e-post: xxx)

Kostja lepinguline esindaja Aleksei Motuzov (e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Xi ja Yi, koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss

alljärgnevas:

1.1. Y tasub Xile ülalpidamiseks igakuist elatist summas 287,72 eurot (272,76 eurot

(baassumma) + 54,96 eurot (3 % Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot

(50 % lapsetoetusest)) alates 31.10.2024 kuni Xi täisealiseks saamiseni (s.o xx.xx.xxxx).

1.2. Punktis 1.1. nimetatud elatisemäär muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil

2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS §

101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene

lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1.3. Määrata kindlaks igakuise elatise tasumise kord, mille kohaselt on Y kohustatud punktis

1.1. nimetatud elatise maksma iga kalendrikuu eest ette hiljemalt jooksva kuu 15.

kuupäevaks Cu (C) arveldusarvele nr XXXXXXXX, selgitusega „Xi elatis“, näidates

makse selgituses ära ka kalendrikuu nimetuse ja aastaarvu, mille eest elatist makstakse.

1.4. Kompromissi täitmisel võetakse arvesse Yi poolt Xile tsiviilasja menetluse ajal tasutud

elatisega. X kinnitab, et Yi elatisekohustused on 2025. aasta jaanuarikuu seisuga täidetud.

1.5. C kohustub tasuma Xi ühe huviringi eest- inglise keele õpingud.

1.6. Y tasub Xi ühe huviringi eest- jalgpalli treeningud.

1.7. Mõlemad vanemad kohustuvad tasuma punktides 1.5. ja 1.6. nimetatud huviringide kulud

võrdses ulatuses.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-16575.

3. Määrus toimetada pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Pooled on välistanud määruskaebuse esitamise õiguse.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses on Xi hagi Yi vastu elatise nõudes.

2. 20.01.2025 esitasid X ja Y kohtule kompromisslepingu. Pooled sõlmisid

kompromisslepingu alljärgnevalt:

1. Y tasub Xile ülalpidamiseks igakuist elatist summas 287,72 eurot (272,76 eurot

(baassumma) + 54,96 eurot (3 % Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50

% lapsetoetusest)) alates 31.10.2024 kuni Xi täisealiseks saamiseni (s.o xx.xx.xxxx).

2. Punktis 1 nimetatud elatisemäär muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil

2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3. Määrata kindlaks igakuise elatise tasumise kord, mille kohaselt on Y kohustatud

punktis 1 nimetatud elatise maksma iga kalendrikuu eest ette hiljemalt jooksva kuu 15.

kuupäevaks C arveldusarvele nr XXXXXXXX, selgitusega „X elatis“, näidates makse

selgituses ära ka kalendrikuu nimetuse ja aastaarvu, mille eest elatist makstakse.

4. Kompromissi täitmisel võetakse arvesse Yi poolt Xile tsiviilasja menetluse ajal tasutud

elatisega. Hageja kinnitab, et kostja elatisekohustused on 2025. aasta jaanuarikuu seisuga

täidetud.

5. Pooled lepivad kokku, et C kohustub tasuma ühe lapse huviringi eest, inglise keele

õpingud.

6. Pooled lepivad kokku, et Y tasub lapse ühe huviringi eest, jalgpalli treeningud.

7. Pooled lepivad kokku, et mõlemad pooled kohustuvad tasuma punktides 5 ja 6

nimetatud huviringide kulud võrdses ulatuses.

Pooled soovivad saavutada õigusrahu ning sõlmivad käesoleva kompromissi ja paluvad

menetluse lõpetada. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS § 432 sätestatud menetluse

lõpetamise tagajärgedest. Pooled kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommete

ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita.

Pooled ei pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks kohtuistungi pidamist ja paluvad

kompromissi kinnitamise otsustada kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. Poolte

menetluskulud jäävad poolte endi kanda (TsMS § 168 lg 3). Pooled on välistanud

määruskaebuse esitamise õiguse (TsMS § 661 lg 4).

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab

kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

4. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõike 3 esimesele

lausele ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või

seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

5. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele

nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule

esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

6. Kohus selgitab pooltele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe

sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS

§-st 432 tulenevalt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse

hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on

lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa

seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda

võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele

tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei

ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss

sõlmiti, jätkub.

7. Kui Y vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub

käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku

alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

8. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. X ja Y leppisid kokku, et

poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

9. TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on

välistanud määruskaebuse esitamise õiguse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Vismann

Kohtunik