2-24-11678/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

20.01.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-11678

Kohtuasi

Z.S-i hagi R.C vastu kaasomandi kasutamise

takistamise lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.11.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

R.C apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Z.S (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Kaspar Noor

Kostja R.C (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta R.C 13.12.2024 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 14.11.2024 otsuse peale

tsiviilasjas nr 2-24-11678 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud R.C kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-24-11678

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Z.S (hageja) esitas 31.07.2024 Harju Maakohtule R.C (kostja) vastu hagi, milles palus

kohustada kostjal lõpetada hageja takistamine ning hoiduda edaspidi hageja takistamisest

kinnisasja vallata (registriosa nr XXXXXXX).

2. Hagiavalduse kohaselt on poolte kaasomandis kinnisasi asukohaga XXX (registriosa nr

XXXXXXX). Hagejale kuulub 21/100 kaasomandist ja kostjale 79/100 kaasomandist.

3. Hageja avastas 2024. aasta kevadel, et kostja on kinnisasjal nii maja ustel kui väraval

vahetanud ukselukud. Kostja tegevuse tõttu puudub hagejal ligipääs temale kuuluval

kinnisajal asuvasse majja, hoovi ja garaaži.

4. Hageja on esitanud Harju Maakohtule kostja vastu ka hagi kaasomandi lõpetamiseks

(tsiviilasi nr 2-24-3583).

Kostja vastuväited

5. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle jätta rahuldamata.

6. Kostja vastuväidete kohaselt on kostjal õigus hageja valdust rikkuda. Kostjale kuulub

suurem osa kaasomandist. Hageja valduse teostamine kahjustab kostja huve olulisel määral,

tekitab kahju ning ohustab kostja elu ja tervist.

7. Kostja on esitanud Harju Maakohtule avalduse hageja suhtes lähenemiskeelu

kohaldamiseks (tsiviilasi nr 2-24-1315).

Maakohtu otsus ja põhjendused

8. Harju Maakohus rahuldas 14.11.2024 otsusega hagi ja keelas kostjal takistada hagejal

vallata kinnisasja (registriosa nr XXXXXXX) ning kohustas kostjat hoiduma edasisest hageja

takistamisest vallata kinnisasja (registriosa nr XXXXXXX). Maakohus jättis menetluskulud

kostja kanda.

9. Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle:

- pooled on XXX (registriosa nr XXXXXXX) kaasomanikud, kusjuures hagejale kuulub

21/100 ja kostjale kuulub 79/100 kaasomandist;

- kinnistu on alates 2024. aasta kevadest kostja ainuvalduses, kusjuures kostja on kinnisasjal

asuval värval ja hoonetel vahetanud ära ukselukud ning hagejale ei ole uusi võtmeid ega

ligipääsukoode antud;

- pooled ei ole sõlminud mistahes vormis kaasomandis oleva kinnisasja kasutuskorra

kokkulepet.

10. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 3 kohaselt on kaasomand kahele või enamale isikule

üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Asja mõtteline osa on tegelikkuses

piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast (tsiviilseadustiku üldosa seaduse §

56). Riigikohus on selgitanud, et kaasomanikule kuulub kindlaksmääratud osa ühisest

omandist, mitte aga osa ühisest asjast ning et kaasomand on ühine õigus kogu asjale (vt nt

RKTKo 08.02.2006, 3-2-1-121-05, p 26; 14.10.1998, 3-2-1-97-98; 07.10.1996, 3-2-1-113-

96). AÕS § 71 lg 3 järgi on kaasomanikul teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas

2-24-11678

omaniku õigused, arvestades teiste kaasomanike õigusi. AÕS § 72 lg 3 järgi on kaasomanikul

õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. AÕS §

72 lg 5 järgi on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja

vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes

käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste

kahjustamisest. AÕS § 68 lg 2 kohaselt võivad omaniku õigused olla kitsendatud ainult

seaduse või teiste isikute õigustega.

11. Riigikohus on kaasomanikevaheliste nõuete kohta selgitanud, et asja kuulumisest mitmele

isikule kaasomandina tekib isikute vahel spetsiifiline võlasuhe, mille sisu on kaasomanike

vastastikused õigused ja kohustused, mis on reguleeritud eelkõige AÕS §-des 72 ja 75

(RKTKo 15.06.2011, 3-2-1-51-11, p 15). Riigikohus on märkinud, et kaasomandis oleva asja

puhul eeldab seadus, et kaasomanikud määravad ühiselt, kuidas nad kaasomandi esemeks

olevat asja kasutavad. Ühine otsustamine saab toimuda kas kokkuleppel või kaasomanike

enamuse otsusega (AÕS § 72 lg 1). Juhul kui kaasomanikud pole kasutamise korda kindlaks

määranud, on igal kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste

kaasomanike kaaskasutust (AÕS § 72 lg 3). Seejuures on kaasomanikel õigus nõuda teistelt

kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides,

ning kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige

hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest (AÕS § 72 lg 5) (RKTKm 08.05.2024, 2-

19-1488, p 12).

12. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja takistab hagejal kinnistut kasutamast. Poolte vahel

puudub kaasomanike kokkulepe, millele tuginedes võiks kostja kinnistut ainuisikuliselt

kasutada. Kostja vastuväited ei ole sellised, mis välistaks hageja nõude rahuldamise. Asjaolu,

et hageja omandiosa on väiksem kui kostja oma, ei välista hagejal kinnisasja kasutamise

õigust (AÕS § 71 lg 3). Viited kostja turvalisusele ja elu ohustamisele ei ole käesoleva

vaidluse esemeks ega välista hageja õigust oma omandit teostada. Lähenemiskeelu osas ei ole

jõustunud kohtulahendit. Viited ühisvara säilitamisele ei ole samuti asjakohased, kuna

ühisvara on poolte ühisomandis ja ka hagejal on õigus seda vallata.

13. Seega on tõendatud, et kostja on hageja valdust rikkunud ning hageja nõuab kostjalt

valduse rikkumise lõpetamist õigustatult. Tulenevalt poolte vahelistest erimeelsustest ja kostja

esitatud seisukohtadest on alus arvata, et kostja võib ka edaspidi hageja õigusi rikkuda,

mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt edaspidistest rikkumistest hoidumist.

Apellatsioonkaebus

14. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 14.11.2024

otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, alternatiivselt palub kostja saata asi

uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

15. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole maakohtu otsus põhjendatud. Kostja selgitas,

miks kostjal on õigus hageja valdust kinnisasjale piirata, kuid maakohus kostja argumente ei

analüüsinud.

16. Maakohus jättis ebaõigesti arvestamata, et hageja valduse piiramine 21/100 mõttelisele

osale kinnisasjast ei riiva tema õigusi oluliselt. Kinnisasi ei ole hageja elukohaks. Kinnisasja

kasutab elukohana kostja, kes on taotlenud hageja suhtes lähenemiskeeldu. Kuna hageja

nõuab teises tsiviilasjas kinnisasja jagamist selle müümisega enampakkumisel, siis ei olegi

hageja huvitatud kinnisasja omandiõiguse ega valdusõiguse säilitamisest.

2-24-11678

17. Arusaamatu on maakohtu seisukoht, miks kostja suurem osa kinnisasjast ei anna talle alust

otsustada kinnisasja valdamise ja kasutamisega seotud küsimuste üle.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata.

19. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui

apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et

apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele

apellatsioonkaebusest tuginetakse osutuksid tõendatuks (vt RKTKm 06.05.2021, 2-18-18193,

p 10). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse

väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.

20. Kostja vaidlustab maakohtu otsust seetõttu, et maakohus on ebaõigest leidnud, et kostja

suurem mõtteline osa kinnisasjast ei anna talle õigust ainuisikuliselt otsustada kaasomandi

valdamise ja kasutamise üle, sh piirata hageja õigust kaasomandi valdamiseks ja

kasutamiseks.

21. Maakohus tuvastas ja vaidlust ei ole selles, et pooled on kinnisasja (registriosa nr

XXXXXXX) kaasomanikud, hagejale kuulub 21/100 ja kostjale kuulub 79/100 mõttelist osa

kinnisasjast. Kostja ei ole vaidlustanud maakohtu järeldust, et kostja takistab hagejal

kaasomandi kasutamist ja valdamist.

22. Asjaolust, et kostja apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on tal õigus piirata hagejal

kaasomandi kasutamist ja valdamist, ei võimalda järeldada kostjal sellise õiguse olemasolu.

Suurem mõtteline osa ühises kinnisasjas ei anna kostjale õigust takistada väiksema mõttelise

osa omaniku õigusi selliselt, et hagejal kui kaasomanikul puudub õigus kaasomandit kasutada

ja vallata.

23. AÕS § 68 lg 1 sätestab, et omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on

õigus vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt isikutelt nende õigust rikkumise

vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 68 lg 2 kohaselt võivad omaniku

õigused olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Kaasomandi kui kahele

isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluva omandi (AÕS § 70 lg 3) valdamise

ja kasutamise reeglid on sätestatud AÕS §-s 72. AÕS § 72 lg 1 esimese lause järgi valdavad ja

kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel. Pooled ei vaielnud selle üle, et nemad

kaasomanikena pole sõlminud kokkulepet kinnisasja valdamiseks ega kasutamiseks. AÕS §

72 lg 1 teise lause kohaselt võib kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega otsustada

küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse ning sama

paragrahvi kolmanda lause järgi sõltub häälte arv otsuse tegemisel omandi osa suurusest.

Kaasomanike häälteenamusega tehtavate otsustega saab otsustada vaid asja tavapärase

valdamise ja kasutamisega seotud küsimusi. Selleks, et keelata hagejal kaasomandit vallata ja

kasutada, peaks olema sõlmitud vastav kaasomanike kokkulepe AÕS § 72 lg 1 esimese lause

kohaselt.

24. Kuna kinnisasja kasutamise korda pooled kindlaks määranud ei ole, siis on nii hagejal kui

ka kostjal kaasomanikena AÕS § 72 lg 3 alusel õigus ühist asja kasutada, kuid seda niivõrd,

2-24-11678

kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. AÕS § 73 lg 5 kohaselt on kaasomanikul

õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine

toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma

lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.

25. Kuivõrd vaidlust ei ole selle üle, et kostja kaasomanikuna teostab oma õigusi ühist asja

kasutada ja vallata viisil, millega on takistanud hageja kaaskasutust ja kaasvaldust ühisel

kinnisasjal, siis ei ole kostja apellatsioonkaebuse väidetele tuginedes võimalik arvata, et

kostjal on selleks õigus. Asjaolu, et kostja elab kinnisasjal ning kostja on esitanud hageja

suhtes lähenemiskeelu avalduse, ei anna kostjale õigust kinnisasja ainukasutamiseks, s.o

takistada hageja õiguste teostamist kaasomandi kasutamiseks ja valdamiseks. Seni kuni pole

lahendatud kaasomandis oleva kinnisasja jagamise vaidlus, on kaasomanikel ühise asja

kasutamise ja valdamise õigus samuti vaid viisil, et sellega ei takistataks teise kaasomaniku

õiguseis ühise asja kaaskasutamiseks ja kaasvaldamiseks. Seetõttu ei ole asja lahendamisel

tähtsust kostja väidetel, et tema kasutab kinnisasja elamiseks, kuid hageja ei kasuta. Vaidlust

ei ole, et hageja on soovinud ligipääsu kinnisasjale, kuid kostja on selle hagejale takistanud.

Samuti ei ole tähtsust asjaolul, et väidetavalt on hageja ühiselt kinnisasjalt eemaldanud poolte

ühisomandis olevat vara ning kostja peab vajalikuks olemasolevat ühisvara säilitamist.

Olukorras, kus pooled on endised abikaasad ning nende abielu on lõppenud, on kohane jagada

ühisvara. Ühisvara säilitamise ettekäändel kõigi asjade kasutamise takistamine, sh hageja

õigus kaasomanikuna ühist kinnisasja kasutada, seadus ette ei näe. Iga kaasomanik peab ühise

asja kasutamisel ja valdamisel arvestama teise kaasomaniku samasuguse õigusega. Kuna

kostja kaasomanikuna on rikkunud hageja AÕS § 72 lg-st 3 ja 5 tulenevaid õigusi, takistades

tal kaasomanikuna kinnisasja kasutamist ja valdamist, siis on maakohus õigesti hagi

rahuldanud rikkumise kõrvaldamiseks ning sellest hoidumiseks.

26. Ülal märgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud

väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmata. Menetlusökonoomia kaalutulustel ei lahenda ringkonnakohus kostja

menetlusabi taotlust kaebuse esitamisel seaduses ette nähtud riigilõivu tasumise

vabastamiseks. TsMS § 637 lg 1 p 6 kaitseb nii vastustajat kui ka apellanti, et mitte

põhjustada kulusid, mis tuleb kaebuse rahuldamata jätmise korral lõppkokkuvõttes kanda

apellandil.

27. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kostja kanda. Kuna hagejal ei ole

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid

tekkinud, ei tule kostjal hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

28. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt

esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta.

Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele

menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)