2-24-11869/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Kohtujurist

Tanel Kivi

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2025, Tallinna kohtumajal

Tsiviilasja number

2-24-11869

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ) hagi R.T

vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

6424,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ)

(registrikood: 11542046, asukoht: XXX, Tallinn)

Kostja: R.T (isikukood: XXX, täpne elukoht teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi R.T vastu võlgnevuse nõudes.

2. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ) esitas 05.08.2024 Harju Maakohtule

hagiavalduse kostjalt R.T-lt. Hagiavalduse kohaselt kostja ja ESTO AS sõlmisid 01.08.2022

tähtajatu krediidiliini lepingu nr xxx, krediidilimiidiga 4000 eurot ning leppisid kokku

intressimääras 39,90% aastas ehk 0,11% päevas. Krediidi kulukuse määr on seega arvutatud

eeldusega, et 4000,00 euro laenamisel 12 kuuks, maksimaalse intressimääraga 39,9% aastas,

väljavõtu tasuga 8 eurot, krediidi kogukuluga 5445.96 eurot, võetakse kasutusele viivitamata ja

täies ulatuses.

2. Kostja on perioodil 01.08.2022 - 14.08.2023 saanud krediiti kokku summas 4257.79 eurot,

millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 0 EUR + 0.2%

ülekande summast, see tähendab 8.38 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid

tehtud kokku 837.47 eurot, millest on arvestatud põhiosa 257.79 eurot, intressi katteks 549.68

eurot, kiire väljamakse tasu katteks 30.00 eurot. Krediidiandja ütles lepingu üles 14.08.2023

ülesütlemisavaldusega ning loovutas 07.09.2023 nõude hagejale.

3. Hageja nõuab hagiavalduse kohaselt kostjalt lepingust tulenevat võlgnevust summas

6424,40 eurot, millest moodustub põhivõlgnevus 4000,00 eurot, intress 813.38 eurot, viivis 1

561.02 eurot, meeldetuletuskirja tasu 15.00 ja võla sissenõudmiskulud 35,00 eurot.

4. Hageja on asunud hagiavalduses seisukohale, et on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, võttes aluseks regulaarsete sissetulekute ja teiste varaliste kohustuste hindamisel

laenutaotluses esitatud andmed ja kliendi arvelduskonto XXX väljavõtte alates 01.02.2022-

01.06.2022 väljavõtte ajaloo alusel. Samuti on teinud krediidiandja päringuid avalikesse

andmebaasidesse mh E-krediidiinfo, taust.ee, rahvastikuregister. Krediidiandja on võtnud kostja

sissetuleku suuruseks 06.05.2022 palgamakse ettevõttest AS L summas 929,18 eurot. Samuti on

lähtutud asjaolust, et kostja sissetuleku suuruseks on Väärtpaberikeskuse Pensionikonto

sissetulekute väljavõttest lähtuvalt juunis 2022 1028,63 eurot ja juulis 2022 1176,27 eurot.

Arvestatud on kulutusi majapidamisele määras 300 eurot. Samuti ei tuvastanud krediidiandja

täiendavaid kohustusi maksehäireregistrist ega tasut.ee-st. Pärast krediidikohustuste tasumist jäi

kostja kasutada tema sissetulekutest majapidamiskulude määr. Seega hindas krediidiandja kostjat

krediidivõimeliseks.

5. Kohus leidis 22.11.2024, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning

kohustas hagejat esitama täiendavad andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

osas. Hageja esitas 05.12.2024 kohtule taotluse tähtaja pikendamiseks 14 päeva võrra, mille

kohus 05.12.2024 rahuldas.

6.

19.12.2024 esitas hageja kohtule seisukoha, milles leidis, et hagiavalduses on kirjeldatud

detailselt krediidiandja poolt tehtud toiminguid vastutustundliku laenamist puudutavas osas.

Krediidiandja on omandanud teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste

varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete ja kliendi arvelduskonto XXX

01.02.2022 - 01.06.2022 väljavõtte ajaloo alusel ning tuginedes erinevatele andmebaasidele.

Hageja tõi välja, et on toonud ammendavalt välja kõik asjaolud ja tõendid, mida on tehtud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks, lisades, et sõlmitud krediidilepingu

tingimuste ümbertegemine ja uute maksegraafikute sõlmimine ei ole hageja kui nõude ostja

pädevuses. Nõude ostja ostab ülesöeldud krediidilepingu ning sellega kaasuvad õigused ja

kohustused, milleks aga ei ole lepingu ülesütlemisele eelnenud toimingute tegemine.

7. Kostjale R.T-le olid hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud

18.09.2024, kuid kostja hagile õigeaegselt (08.10.2024) nõuetekohast hagivastust ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata.

9. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele,

mistõttu jätab kohus TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes hagi rahuldamata.

10. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa

Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on

Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast

(Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v

Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex

officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu

kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada

ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-

Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei

pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja

asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

11. Kohus andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja poolt 05.08.2024 ja 19.12.2024 esitatud andmete

ja tõendite alusel ei saanud krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et

kostja on krediidivõimeline. Esialgne võlausaldaja on lähtunud sellest, et kostja teavitas enda

sissetulekust 1000 eurot kuus ning kostja pangakontolt nähtus sissetulekuks AS Leiburilt

makstav töötasu summas 929,18 eurot ja Pensionikeskusest nähtav sissetulek, milleks oli 2022

juunis 1028,63 eurot ja juulis 2022 1176,27 eurot. Majapidamiskulude suuruseks määras

esialgne võlausaldaja 300 eurot. Kostja pidi jooksvalt väljastatava laenu eest tasuma 198,67

eurot.

12. Esiteks, kohus toob välja, et hageja väitel on esialgne võlausaldaja laenu väljastamisel

vaadelnud pangakonto väljavõtet. Kohus juhib tähelepanu, et hagiavalduse juures oleva lisa nr 9

ei ole pangakonto väljavõte, vaid pangakonto väljavõtte analüüs. Samuti on märkimisväärne, et

antud analüüs ei ole loodud mitte enne laenu väljastamist, vaid 27.12.2023 perioodi 01.02.2022 -

01.06.2022 kohta, mis on rohkem kui aasta hiljem. Hagiavalduse kohaselt kostja ja ESTO AS

sõlmisid 01.08.2022 tähtajatu krediidiliini lepingu nr xxx, seega oleks vastutustundliku

laenamise põhimõtte hindamine pidanud toimuma varasemalt ning mitte aasta peale

krediidilepingu sõlmimist. Esitatud väljavõttest nähtavalt puuduvad igasugused andmed

perioodide 01.02.2022-28.02.2022 ja 01.03.2022-31.03.2022 ning 01.06.2022-30.06.2022 kohta.

Seega reaalsuses on esialgne võlausaldaja andnud hinnangu tulenevalt antud pangakonto

analüüsist üksnes kahe kuu ulatuses 01.04.2022-31.05.2022. Tulenevalt antud kahe kuu

sissetulekust on peale erinevate kulutuste tegemist kostjale kätte jäänud aprillis 0,43 eurot ja

mais 6,83 eurot. Vaadeldes tehtud tehinguid antud analüüsis, siis on kostja saanud töötasuna oma

kontole 07.04.2022 palgamaksena AS Leiburilt töötasu summas 661.88 eurot ja 06.05.2022

töötasu summas 929.18 eurot, mida saab reaalselt pidada kostja sissetulekuks kahe kuu jooksul.

Samuti on võtnud hageja aprilli sissetulekute puhul arvesse Maksu- ja Tolliametilt saadud

tulumaksutagastust, mis on olemuselt ühekordne summa.

13. Tarbija krediiditoimikust peab olema võimalik kindlaks teha, milliseid näitajaid ja millises

suuruses (nt millises summalises suuruses sissetulekuid) krediidiandja konkreetse tarbija puhul

on arvestanud ning krediidivõimelisuses veendumuse kujundamiseks kasutanud (KAVS § 48 lg

5 p 5). Krediidiandja peab suutma näidata krediidivõimelisuse hindamise arvutuse käiku ja

andmeid, mille põhjal vastavat hindamist teostati ehk kuidas kujunes järeldus tarbija

suutlikkusest krediit kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Krediidivõimelisuse hindamine

peab alati põhinema konkreetse tarbija finantsolukorral.

14. Oluline on, et krediiditaotluselt oleks mõistetav, millist informatsiooni on krediidiandja

tarbijalt oodanud. See tähendab, et krediiditaotluselt peaks nähtuma, millised on

sissetulekuallikad, mille krediidiandja arvestab regulaarse sissetuleku hulka ja mida tarbija võib

enda sissetulekuks märkida (nt kas ainult töötasu või erinevatest sissetulekuallikatest saadud

suurused kokku), samuti peaks nähtuma, kas regulaarse sissetuleku suurus tuleb esitada neto- või

brutosissetulekuna. Regulaarne on sissetulek, mida tarbija saab kindla või kindlaks määratud

ajakava alusel (igas kuus, kvartalis ja/või aastas) ja sissetulekuallikatest nagu töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis (vaata ka KAVS § 49 lg 3 p 1 ja sotsiaaltoetustega

arvestamise osas HMKo 06.10.2022, 2-22-119172, p 30 ja TrtRnKo 17.07.2022, 2-21-125271, p

8).

15. Sissetulekute hindamisel tuleb aluseks võtta piisav ajavahemik (üldiselt on selleks

regulaarse töötasu puhul 6 kuud, muudel juhtudel ei ole aga tegemist üldjuhul piisavalt pika

ajavahemikuga, nt dividendid, või muu sesoonse iseloomuga sissetulek), arvestades tarbija

sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust. Regulaarne on sissetulek, mida tarbija

saab samas suurusjärgus igas kuus, kvartalis ja/või aastas ning mille hindamisel on arvestatud

sissetuleku laekumise piisavat ajavahemikku ja kestlikkust. Tarbija regulaarseks sissetulekuks ei

loeta ühekordseid tasusid nagu sünnitoetust (ühekordne riiklik toetus), lotovõit, tulemustasu,

boonust, preemiat ja muud taolist. Juhul, kui krediidiandja suudab tõendada, et tarbija saab

tulemustasu vms tasu tööandjalt regulaarselt, on võimalik see arvestada regulaarse sissetuleku

hulka. Antud juhul on regulaarse sissetuleku hulka esialgse võlausaldaja poolt arvestatud ka

Maksu- ja Tolliametilt saadavat tulumaksutagastust. Samuti ei ole kohtu hinnangul võimalik

anda hinnangut kostja krediidivõimelisusele pelgalt kahe kuu väljavõtte põhjal. Viimase kuuna

on võetud arvesse juuni kuud, mis on peaaegu kaks kuud enne lepingu sõlmimist, jääb

arusaamatuks kohtule, miks ei ole arvestatud vahetult lepingu sõlmimisele eelnenud perioodi.

Esialgne võlausaldaja ei ole teinud ühtegi tegevust selleks, et saada informatsiooni, miks

krediidisaajal on olnud sissetulek ainult kahel korral enne krediidi väljastamist pangakonto

väljavõtte analüüsi kohaselt ning samuti ei ole võlausaldaja küsinud informatsiooni, miks

erinevad krediidivõtja sissetulekud sellisel määral.

16. Asjaoludega tutvumisel on ilmne, et kostja maksekäitumine kostja krediidivõimelisust ei

kinnita. Isegi hageja enda poolt esitatud kontoväljavõtte analüüsi kohaselt jäid kostjale peale

kohustuste täitmist kätte vaid üksikud eurod, mille eest ei oleks ka parimal juhul võimalik antud

krediidilepingut teenindada. Kostjal olid regulaarselt kuu lõpu seisuga rahalised vahendid

olematud.

17. Kahe kuu jooksul enne nimetatud laenu väljastamist oli aga kostja kontoväljavõttelt

nähtuvalt olukorras, kus kontol on rahalisi vahendeid minimaalselt. Eeltoodu alusel ei saanud

krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.

18. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu

hinnangul ei ole nõue selge. Kohus andis hagejale 22.11.2024 kohtunõudega võimaluse

täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete

kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga hiljemalt 05.12.2024. Hageja taotles tähtaja

pikendamist, mille kohus ka rahuldas. Hageja haginõuet ei täpsustanud ega esitanud kohtule

teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7

sätestatuga.

19. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

20. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses

tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud

aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.

21. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

22. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

23. Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite, sh kostja pangaväljavõtte analüüsist nähtuvate

andmete alusel ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole

esitanud ka VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist, asub kohus

seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud. Sel põhjusel jätab kohus hageja

nõuded kostja vastu rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

24. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus

jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

25. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka kohtute

infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab

kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

26. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik