2-23-143898/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Kohtujurist

Tanel Kivi

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.01.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-143898

Tsiviilasi

Revensen OÜ hagi V. K. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2321,63 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Revensen OÜ (registrikood: 16625699,

asukoht: Tartu mnt 13, 10145 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja I. V. (e-post: XXX)

Kostja: V. K. (isikukood XXX; täpne elukoht

teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi hageja nõude osas tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt V. K. hageja Revensen OÜ kasuks välja võlgnevus järgnevalt:

2.1. Laenulepingu nr Y230322180 alusel mõista kostjalt V. K. välja põhinõue 888,06

eurot ja viivis summas 110,08 eurot;

2.2. Laenulepingu nr Y230515186 alusel mõista kostjalt V. K. välja põhinõue

summas 960 eurot ja viivis summas 141,72 eurot.

3. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Kostjale toimetada

kohtuotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

4. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta kõik menetluskulud kostja V. K. kanda.

6. Mõista kostjalt V. K. hageja Revensen OÜ kasuks välja õigusabikulu summas 180

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot ja riigilõiv summas 350 eurot.

7. Mõista kostjalt V. K. hageja Revensen OÜ kasuks välja viivis väljamõistetud

menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

8. Tagastada Revensen OÜ poolt enamtasutud riigilõiv summas 70 eurot Revensen OÜ

arvelduskontole nr EEXXX.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale

või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel

tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

2100 eurot.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks

on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg

2).

Asjaolud

Revensen OÜ esitas 31.10.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 2993,04 euro saamiseks. Kohus tegi 01.11.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida

ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

Pärnu Maakohus lõpetas 22.11.2023 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hagi

menetlemiseks Harju Maakohtule hagimenetluses.

Hageja esitas 06.12.2023 hagiavalduse, mille kohus 25.01.2024 menetlusse võttis.

Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 23.03.2023 Ühisraha Oü-ga laenulepingu nr

Y230322180 1000,00 saamiseks. Pooled sõlmisid laenulepingu internetiportaali vahendusel.

Laenulepingu nr Y230322180 alusel võttis kostja laenu 1000,00 EUR intressiga 31.00%

aastas ja 0.086% päevas, tagasimakseperioodiga 60 kuud, kohustusega tasuda alates

23.04.2023 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 23. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja

lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 35,97 EUR. Ühisraha OÜ maksis kostjale

laenusumma välja 23.03.2023. Pärast laenulepingu nr Y230322180 sõlmimist on laenuandjale

laekunud kostjalt kokku 71,94 EUR. Kostja ei reageerinud Ühisraha OÜ nõuetele, misjärel

Ühisraha OÜ loovutas 27.10.2023 talle kuuluva nõude kostja vastu Revensen OÜ-le. Nõude

loovutamise kohta edastas Ühisraha OÜ kostjale 27.10.2023 teatise.

Laenulepingu nr Y230515186 kohaselt kostja sõlmis 17.05.2023 Ühisraha OÜ-ga

(registrikood 11948363, edaspidi ka laenuandja) laenulepingu nr Y230515186 1000,00 EUR

saamiseks. Laenulepingu nr Y230515186 alusel võttis kostja laenu 1000,00 EUR intressiga

31.00% aastas ja 0.086% päevas, tagasimakseperioodiga 60 kuud, kohustusega tasuda alates

17.06.2023 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 17. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja

lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 35,97 EUR. Laenulepingu alusel kohustus

kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 17.05.2028. Kokku kohustus kostja tasuma 2198,20

EUR. Ühisraha OÜ maksis kostjale laenusumma välja 17.05.2023. Kostja tagasimakseid ei

sooritanud. Kostja ei reageerinud Ühisraha OÜ nõuetele, misjärel Ühisraha OÜ loovutas

27.10.2023 talle kuuluva nõude kostja vastu Revensen OÜ-le. Nõude loovutamise kohta

edastas Ühisraha OÜ kostjale 27.10.2023 teatise.

Kohus esitas 24.07.2024 hagejale kohtunõude, milles tõi välja, et kohtu hinnangul on rikutud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja esitas 17.12.2024 kohandatud haginõude tulenevalt vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumisest ning palus mõista välja kostjalt hageja kasuks laenulepingu nr

Y230322180 ja laenulepingu nr Y230515186 alusel tulenev põhivõlgnevus summas 1848,06

ning 7.12.2024 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 251,80 EUR. Lisaks sellele

palus hageja mõista välja veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt

seadusjärgses määras kuni põhinõude kohase tasumiseni.

Hageja on toonud välja, et vastutustundliku laenamise põhimõtte osas on hageja teinud

päringuid pensioniregistrisse ja maksehäireregistrisse. Hageja on esitanud pangakonto

väljavõtte analüüsi, mille kohaselt on kostja keskmiseks sissetulekuks 996,84 eurot ning

kostjal on keskmiseid finantskohustusi kokku keskmiselt 311,57 eurot. Samuti puudusid

kostjal maksehäired laenu väljastamise ajal.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale väljaandes Ametlikud Teadaanded

kättetoimetatud 01.05.2024. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus

hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.

2. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud

kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi

alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.

3. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on

füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse

läbiviimisega.

Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid Ühisraha OÜ ja kostja laenulepingu, mille

alusel andis algne laenuandja kostjale laenu. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest

nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega.

4. Kohtu hinnangul vastavad laenulepingud nr Y230322180 ja Y230515186

tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS

22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev

vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS

§ 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida

(VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.

Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole

vastuväidetest.

5. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034

lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet

ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab

krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §

50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses

ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes

võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et

krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja

kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto

väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste

täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele

laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud.

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et algne võlausaldaja ei järginud

kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil.

Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate

seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet

kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi).

Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole

piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta.

Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt

tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt

hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul.

Hageja ei ole esitanud pangakonto väljavõtet, vaid on esitanud omapoolse analüüsi kostja

pangakonto väljavõttest. Samuti hagiavaldusele lisatud pangakonto väljavõtte analüüs

tekitab olulisel määral küsimusi kostja suutlikkuse kohta laenu tasuda. Analüüsi kohaselt

sai kostja laenu 2022 aasta oktoobris kokku 1458,64 eurot, novembris 826 eurot,

detsembris 2000 eurot ja 2023 aasta jaanuaris 3128 eurot, veebruaris 141 eurot, märtsis 44

eurot. Antud andmetest tuleneb, et kostja laenud ületasid korduvalt ja olulisel määral

kostja sissetulekuid. Tähelepanuväärne on asjaolu, et 2022 septembris kuust alates kuni

2023 märtsini oli kostja sissetulek kokku 5981,04 eurot ja väljaminekud kokku 17049,07

eurot. Antud andmete põhjal ei saa väita, et kostja oleks olnud maksevõimeline

teenindama laenu, olenemata laenu suurusest. Samuti oli kostjal ilmselge kalduvus

hasartmängudele, millele oleks vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt pidanud

tähelepanu pööratama. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud sisuliselt

kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.

6. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe

vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale

esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust

valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata

krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS

§ 4034 lg-t 6.

7. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS

§ 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära

muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse

tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.

Hageja palus välja mõista kostjalt põhivõlgnevuse summas 1848,06 eurot ja viivise

summas 251,80 eurot juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud

vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Hageja väidete kohaselt ei ole kostja

põhivõlgnevuse katteks tagasimakseid teinud.

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud

kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus lähtub TsMS §

5 lg 1 kohaselt hageja nõudest ning rahuldab hageja alternatiivse nõude ja mõistab kostjalt

hageja kasuks välja kahe lepingu osas kokku 1848,06 eurot ning viivise summas 251,80

eurot, millele lisandub veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgses määras.

Hagihinna täpsustamine ja enam tasutud riigilõivu tagastamine

8. Hageja on esitanud taotluse hagihinna muutmiseks ja enamtasutud riigilõivu

tagastamiseks. Tulenevalt kostja esitatud nõudest, võttes arvesse vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumist, koosneb hagihind põhinõudest (kahe lepingu peale) kokku

summas 1848,06, sissenõutavaks muutunud viivisest summas 251,80 ja käesolevaks

hetkeks veel mitte sisse nõutavaks muutunud viivisest, mis vastab hagihinnale 2321,63

eurot. Tulenevalt riigilõivuseadusest § 59 lg 1 alusel kuulub 2000 – 2500 euro suuruse

hagihinna puhul tasumisele 350 eurot. Hageja on käesoleval hetkel tasunud 420 eurot.

Eelnevast tulenevalt kuulub hageja taotlusel tagastamisele 70 eurot. Kuivõrd hageja ei ole

toonud välja 17.12.2024 esitatud taotluses kontonumbrit, millele hageja soovib riigilõivu

tagastamist, tagastab kohus antud summa pangakontole, millelt riigilõiv tasuti (EEXXX ,

AS LHV Pank, Revensen OÜ).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses

kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

Kohus jätab hagi alternatiivse nõude rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud.

Vastavalt hagiavaldusele on hageja menetluskuluks riigilõiv 350 eurot, võttes arvesse, et

hageja on esitanud taotluse riigilõivu tagastamiseks osaliselt. Riigilõiv on vajalik ja

põhjendatud menetluskulu. Hageja menetluskulu nimekirja kohaselt on hageja

õigusabikulu kokku 360 eurot, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Võttes arvesse, et kohus lahendas asja tagaseljaotsusega, peab kohus antud menetluskulu

ülepaisutatuks. Kohus leiab, et põhjendatud on mõista kostjalt välja hageja maksekäsu

kiirmenetluse kulu summas 20 eurot, riigilõiv summas 350 eurot ja õigusabikulu summas

180 eurot.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud ning vastavalt hageja taotlusele

menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse

jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik