3-24-3024/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Mait Laaring

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3024

Haldusasi

X. Xi kaebus kahju hüvitise 11000000000 eurot

väljamõistmiseks ja Eesti Vabariigi kohustamiseks Eesti

kodakondsuse andmiseks, Vabariigi Valitsuse 19.11.2015

määruse nr 119 ning halduskohtu määruse õigusvastasuse

tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1) Tagastada X. Xi kaebus.

2) Jätta X. Xi taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks rahuldatama.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, §

204 lg 1).

Kaebaja peab saatma kinnituse menetlusdokumendi kättesaamise kohta kohtule viivitamata.

Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust

venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega

menetlemist pahatahtlikult takistavat (sh menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitavat) või

kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes

lugupidamatult väljendanud menetlusosalist või esindajat võib kohus trahvida (HKMS § 28 lg

2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X (kaebaja) esitas 04.11.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub

Justiitsministeeriumilt tema kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 11 000 000 000

(11 miljardit) eurot. Samuti taotleb kaebaja kohustada Eesti Vabariiki andma kaebajale Eesti

kodakondsus. Kaebaja lisas kaebusele koopia tema poolt 02.11.2024 Justiitsministeeriumile

adresseeritud kahjunõudest (venekeelne).

2. Tallinna Halduskohus jättis 14.11.2024 määrusega kaebuse käiguta ja andis tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli:

3-24-3024

2.1. tuua välja, millise haldusorgani ja millist konkreetset haldusakti või toimingut ta

vaidlustab. Esitatud kaebusest ei selgunud, millega kaebajale väidetavalt kahju tekitati;

2.2. selgitada, miks ja mida peaks tegema Eesti Vabariik kaebajale kodakondsuse andmiseks;

2.3. põhjendada kaebust faktiliselt – kuidas ja milliseid tema õigusi rikutakse. Kohtule ei ole

selge, kahju iseloom, summa kujunemine ega riivatud õigushüved, samuti kahju tekitaja.

Kaebajal tuleb esitada tõendid enda väidete kinnituseks. Kohustamisnõude osas ei ole

selge, kes ja mida tegi valesti või jättis tegemata;

2.4. tuua välja, kuidas ja millal sai kaebaja võimalikust vaidlustatavast haldusaktist või

toimingust teada. Kui kaebus esitati tähtaega rikkudes, taotleda tähtaja ennistamist;

2.5. märkida asja arutamise vorm;

2.6. sõnastada kaebus võimalikult selgelt ja lühidalt ning see allkirjastada;

2.7. tasuda riigilõiv 1050 eurot või esitada menetlusabi taotlus;

2.8. esitada kaebus ja tõendid eestikeelsetena.

3. Kaebaja esitas 27.11.2024 kohtule kaebuse täienduse järgmiste nõuetega: 1) nõuda

Justiitsministeeriumilt, Politsei- ja Piirivalveametilt (PPA) ning Vabariigi Valitsuselt

mittevaralise kahju hüvitamist 11 000 000 000 eurot; 2) kohustada Eesti Vabariiki andma

kaebajale Eesti kodakondsus; 3) tuvastada Vabariigi Valitsuse 19.11.2015 määruse nr 119

„Kodakondsuse seaduses nimetatud volitatud valitsusasutuste määramine“ õigusvastasus; 4)

tuvastada kodakondsuse seaduse (KodS) § 18 lg 1 ja § 20 vastuolu Eesti Vabariigi

põhiseadusega (PS) osas, milles võimaldatakse sünniajast tulenevalt piiranguid tulevikus

sarnastes olukordades; 5) tuvastada Tallinna Halduskohtu 15.11.2024 määruse nr 3-24-3024

õigusvastasus. Põhjendusena märgib kaebaja, et kohus on kaebuse lahendanud erapoolikult

vastuolus PS §-dega 146 ja 152. Vaidluse lahendamisel tuleb kohaldada Euroopa inimõiguste

kaitse konventsiooni. Halduskohus oleks pidanud lahendama esialgse õiguskaitse taotluse

sisuliselt. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud alates 08.11.2024. Kaebajal on

esialgse õiguskaitse vajadus, sest Eesti kodakondsusesse üleviimise keeld piirab tema õigusi.

Avalik huvi ei kaalu rikkumist üles. Kohtumäärusest ei selgu, kas kohus lahendas kahju

hüvitamise ja kohustamisnõude sisuliselt. Märkimata on kaebuse tagastamise põhjus ja ei ole

selgitatud, kuhu peaks kaebuse esitaja pöörduma. Kaebaja soovib asja lihtmenetluses

läbivaatamist.

4. Kohus jättis 27.12.2024 määrusega kaebuse teistkordselt käiguta ja andis kaebuse

puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva määruse kättetoimetamisest arvates. Muu hulgas

tuli kaebajal tasuda riigilõiv 1050 eurot.

5. Kaebaja sai kohtu 27.12.2024 määruse kätte 02.01.2025.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. HKMS § 121 lg 1 p 2 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus

ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul

puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

7. Kohus selgitas 14.11.2024 määruses kaebajale põhjalikult, et esitatud kaebus on

puudustega.

8. Kaebaja ei ole kohtule 27.11.2024 esitatud kaebuse täiendusega kaebuse puuduseid

kõrvaldanud ega vastanud sellele järgnevalt koostatud kohtu 27.12.2024 määrusele. Viidatud

2(4)

3-24-3024

määrusega osundatud puudused pidanuks kaebaja kõrvaldama hiljemalt 13.01.2025. Kaebaja

ei ole kaebuse puuduseid kõrvaldanud.

Kaebaja nõuded nr 1 ja nr 2: 1) nõuda Justiitsministeeriumilt, PPA

- lt ning Vabariigi

Valitsuselt mittevaralise kahju hüvitamist 11 000 000 000 eurot; 2) kohustada Eesti

Vabariiki andma kaebajale Eesti kodakondsus.

9. Kohtule ei ole jätkuvalt selge, millise konkreetse haldusakti või tegevusega kaebaja

õigusi rikuti ja mille alusel tuleks kohustada Eesti Vabariiki andma kaebajale Eesti

kodakondsus. Samuti ei ole kohtule arusaadav, kuidas tekitasid Justiitsministeerium, PPA ja

Eesti Vabariigi Valitsus kaebajale mittevaralise kahju. Kaebaja ei ole tasunud nõutud

riigilõivu, 1050 eurot.

10. Kaebuse puudused takistavad asja läbivaatamist. Kaebuse nõuded 1 ja 2 tuleb kaebajale

tagastada puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

Kaebaja nõue nr 3: tuvastada Vabariigi Valitsuse 19.11.2015 määruse nr 119

„Kodakondsuse seaduses nimetatud volitatud valitsusasutuste määramine“

õigusvastasus.

11. HKMS § 37 lg 2 p 6 kohaselt võib kaebusega nõuda haldusakti või toimingu

õigusvastasuse kindlakstegemist. HKMS § 6 lg 1 järgi loetakse halduskohtumenetluses

haldusaktiks haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 tähenduses, samuti

üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt. Vastavalt HMS §-le 88 on määrus õigusakt, mille

haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks. Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS)

§ 26 alusel annab valitsus seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ning korraldusi, millised peavad

vastama HMS-is sätestatud vorminõuetele. VVS § 27 lg 1 kohaselt on Vabariigi Valitsuse määrus

õigustloov akt. VVS § 27 lg 3 alusel annab valitsus määrusi valitsusasutuste ülesehituse,

asjaajamise ja töö korraldamiseks, samuti teenistusliku järelevalve teostamiseks. Vabariigi

Valitsuse 19.11.2015 määrus on õigustloov akt.

12. Kohus selgitab, et halduskohtu pädevuses ei ole lahendada kaebusi õigustloova akti peale. Ka

Riigikohus on märkinud, et halduskohus ei vaata läbi õigustloovate aktide peale esitatud kaebusi,

kuna selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord (HKMS § 4 lg 1, põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluse seadus (PSJKS) § 2 p 1; vt Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.2017

määrus nr 3-17-749, p 9). Selline menetluskord on reguleeritud PSJKS-s. Vastavalt PSJKS § 2

p-le 1 lahendab PSJKS alusel taotlusi, kontrollida õigustloova akti või selle andmata jätmise

vastavust PS-le, Riigikohus. Taotluse võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President,

õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu (PSJKS § 4 lg 2).

13. Kaebaja ei saa pöörduda halduskohtusse õigustloova akti vaidlustamiseks. Õigusloova

akti õigusvastasuse tuvastamise nõue tuleb kaebajale HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada.

Kaebaja nõue nr 4: tuvastada KodS § 18 lg 1 ja § 20 vastuolu PS-ga osas, milles

võimaldatakse sünniajast tulenevalt piiranguid tulevikus sarnastes olukordades.

14. Halduskohtul on võimalik Riigikohtult taotleda õigust loova akti (praegusel juhul

taotletud KodS § 18 lg 1 ja § 20) sätete tunnistamist põhiseadusega vastuolus olevaks, kui

need on kohtuasja lahendamisel asjasse puutuvad. Normikontrolli saab seega teostada juhul,

kui kohus vaatab asja sisuliselt läbi (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

10.11.2023 määrus asjas nr 5-23-29, p 47). Kuna kohus tagastab kaebuse, siis ei saa kaebaja

taotlust seaduse sätete põhiseaduslikkusele vastavuse osas läbi vaadata ja kohus jätab kaebaja

taotluse rahuldamata.

3(4)

3-24-3024

Kaebaja nõue nr 5: tuvastada Tallinna Halduskohtu 15.11.2024 määruse nr 3-24-3024

õigusvastasus.

15. Kaebaja ei saa halduskohtus taotleda kohtumääruse õigusvastasuse tuvastamist (vt

HKMS § 5 lg 1 ja § 37 lg 2). Kaebajal on enda õiguste kaitseks võimalik HKMS-s ettenähtud

juhtudel (vt HKMS § 203) vaidlustada halduskohtu koostatud määrus, esitades

määruskaebuse ringkonnakohtule. Halduskohtu 15.11.2024 määrust, millega kohus jättis

kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, ei olnud võimalik edasi

kaevata.

16. Eeltoodust lähtuvalt puudub halduskohtul pädevus kaebaja tuvastamisnõude lahendamiseks

ja kohus tagastab kaebaja nõude kohtu 15.11.2024 määruse õigusvastasuse tuvastamiseks selle

esitajatele HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

17. Kohus märgib, et kaebaja selgitused esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisest on täiesti

arusaamatud. Kaebaja ei ole kohtule praeguses menetluses esialgse õiguskaitse taotlust esitanud.

Seetõttu jätab kohus kaebaja vastavad väited tähelepanuta.

18. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

19. HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle

esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kaebaja ei ole

riigilõivu tasunud, seetõttu ei tule kohtul riigilõivu tagastamise küsimust lahendada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mait Laaring

kohtunik

4(4)