3-24-1502/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2025. a, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1502

Haldusasi

B.Y kaebus Kohila Vallavalitsuse 22.04.2024 korralduse nr 2-

2/92 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – B.Y, volitatud esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup

Vastustaja – Kohila vald, volitatud esindaja Roman Märtson

Kolmandad isikud – Y.Q ja M.F

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 19.02.2025 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohila Vallavalitsus keeldus 22.04.2024 korraldusega nr 2-2/92 (dtl 22-24) sundvalduse

seadmisest tehnorajatise talumiseks eraomandis olevale Kase kinnistule (registriosa 967237,

katastritunnus 31701:004:1490), aadressiga Pukamäe küla, Kohila vald.

Korralduse kohaselt taotles AS Elektrilevi sundvalduse seadmist eesmärgiga rajada maakaabelliin

Siksaki kinnistule (registriosa 1319637, katastritunnus 31701:004:2040) elektriliitumise võimaluse

tagamiseks. Siksaki kinnistule elektriliitumise võimaluse loomine Jõe kinnistule sundvalduse

seadmisega lõppes vaidlustusega. Praegune taotlus on alternatiivlahendus Kase kinnistu kaudu. Kase

kinnistul asub juba elektri õhuliin, mille kaudu saab elektriühenduse Jõe kinnistu (31701:004:1780).

Siksaki kinnistu on sihtotstarbeta maa 100% ning see asub peaaegu täielikult Keila jõe kalda

ehituskeeluvööndis, kus ehitustegevus lubatud ei ole. Ehituskeelu alast jääb välja vaid ca 11 m2

suurune ala kinnistu läänenurgas. Siksaki kinnistu on eraomandis ning kinnistuga seoses pole teada

muud avalikku huvi peale looduskaitselise; kinnistul puuduvad 2024. aasta aprillis elektri

tarbimiskohad ning neid pole ka olnud ajalooliselt. LKSist tulenevate piirangutest tulenevalt saab

kinnistu kasutamise eesmärk olla seotud peamiselt vaba aja veetmisega (telkimine, kalastamine,

ujumine vms). Kinnistu eesmärgipärane kasutamine ei eelda elektri tarbimiskoha rajamist.

Maakaabelliini võiks ehituskeeluvööndisse rajada, kui kinnistul oleks olemas vähemalt õiguspärane

võimalus elektri tarbimiskoha ehitamiseks. Käesoleval juhul aga sellist võimalust ei ole tulenevalt

LKS-is sätestatud kitsendustest. Kase kinnistu omanik oleks kohustatud taluma tehnovõrgu rajamist

ning olemasolu, kui see oleks vajalik Siksaki kinnistu eesmärgipäraseks kasutamiseks või

majandamiseks, kuid selline eeldus on täitmata. Kohila Vallavalitsusele ei ole Siksaki kinnistuga

1(5)

seoses teada muud avalikku huvi, kui Keila jõe kalda ehituskeeluvöönd, mille puhul aga avalik huvi

tähendab justnimelt ehitustegevuse piiramist.

Siksaki kinnistu omaniku huvid ei ole niivõrd kaalukad, et piirata Kase kinnistu omaniku

omandiõigust sundvalduse seadmise läbi.

2. B.Y esitas 20.05.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kohila Vallavalitsuse 22.04.2024

korralduse nr 2-2/92 tühistamiseks.

1. Kaebaja on Siksaki kinnistu (ühis)omanik. Kaebaja sõlmis 10.11.2021 Elektrilevi OÜ-ga

liitumislepingu. Elektrilevi OÜ kohustus tagama kaebajale liikumispunktis elektripaigaldise

võrguettevõtja võrguga ühendamiseks.

2. Vastustaja ei kaasanud kaebajat haldusmenetlusse ega kuulanud kaebajat ära. Vastustajale ei

saanud olla teada kaalutlused, mis räägivad Elektrilevi OÜ taotluse rahuldamise kasuks.

Vastustaja ei ole arvestanud sellega, et kaebaja on sõlminud Elektrilevi OÜ-ga lepingu ja tasunud

esimese osamakse.

3. AÕS § 1581 lg-s 11 on loetletud omanikud, kellele kuuluv rajatis loetakse selle paragrahvi

kohaldamisel vajalikuks avalikes huvides. Sellistel juhtudel on sundvalduse seadja kaalutlusõigus

kitsendatud ning selge ülekaal on antud talumiskohustuse kasuks rääkivatele avalikele huvidele.

Ainuüksi Elektrilevi OÜ poolt taotluse esitamine kinnitab, et taotluse rahuldamine on avalikes

huvides.

4. Isegi kui kinnistul puudub hetkel ehitusõigus, ei saa seda tulevikus välistada, kuna LKS võimaldab

ehituskeeluvööndi vähendamist ning sadamaehitiste ja veeliiklusrajatiste ehitamist. Maakaabelliini

rajamine ehituskeeluvööndisse on lubatav. Kinnistul vaba aja veetmine nõuab vältimatult

elektriühenduse olemasolu, nt haagissuvila või korrastustööde jaoks.

3. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

1. Siksaki kinnistule piirab ehitamist seadus (LKS), mitte vaidlustatud haldusakt. Vastustaja tugines

haldusakti andmisel ehituskeelule, millest tulenevalt puudub piisav alus kolmandate isikute

omandiõiguse kitsendamiseks. Elektrilevi OÜ on vastanud, et sundvalduse taotluse aluseks olevas

lähteülesandes on kirjas eramaja. Vastustaja ei saa anda kaebajat soodustavat haldusakti, kui on

teada, et tarbimiskohta ehk eramaja ei ole võimalik ehitada. Sundvalduse seadmata jätmine ei saa

olla kaebaja jaoks üllatav, kuna kaebaja on tema valduses oleval kinnistul lasuvatest piirangutest

teadlik.

2. Ehituskeeluvööndit on võimalik vähendada, kuid selleks ei ole täidetud ühtegi LKS §-s 40

nimetatud tingimust. Vastustaja ei saa tugineda hüpoteetilisele võimalusele, et kinnistul

ehituskeeluvööndit vähendatakse. Erandeid on võimalik sätestada planeeringuga, kuid ühtegi

sellist planeeringut algatatud ega kehtestatud ei ole.

3. Vastustaja algatas menetluse kaebaja esindaja taotluse alusel. Sundvalduse taotleja on menetluse

käigus ära kuulatud.

4. Avalikku huvi on õigesti kaalutud. Seadus ei kohusta võrguettevõtjat avalikku huvi kaaluma, küll

aga on see kohustus vastustajal. Avalik huvi on käesoleval juhul peaasjalikult looduskaitseliste

väärtuste säilitamine.

4. Kolmandad isikud vaidlevad kaebusele vastu ja paluvad jätta see rahuldamata.

1. Siksaki kinnistu asub ligikaudu tervikuna Keila jõe kalda ehituskeeluvööndis, kuhu on uute

hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Alust erandite rakendamiseks ei ole. Põhjendatud ei ole

tõlgendada ja järeldada, et seadusandja on soovinud sätestada piiramatu erandi uute

maakaabelliinide rajamiseks ehituskeeluvöönditesse olukorras, kus kinnistud on looduslikud ja

hoonestamata.

2. Kaebaja on varem näidanud soovi piiranguid eirata, tehes pinnasetugevdustöid ja paigaldades

kinnistule saunamaja, mis viidi ettekirjutuse alusel ära.

2(5)

3. Tehnovõrgu talumiskohustuse eelduseks on AÕS § 158 lg 1 kohaselt see, et olemasolev

tehnovõrk/rajatis või ehitatav uus tehnovõrk/rajatis on vajalik teise kinnisasja eesmärgipäraseks

kasutamiseks või majandamiseks. Kuna Siksaki kinnistut saab ehitusõiguse puudumise tõttu

kasutada üksnes vaba aja veetmiseks (nt telkimine, ujumine, kalastamine jms), ei ole Siksaki

kinnistu eesmärgipäraseks kasutamiseks vajalik ega põhjendatud elektrivõrguga liitumiseks

liitumispunkti (tarbimiskoha) ehitamine. Haagissuvila (ega sõiduauto) ei vaja elektrivõrguga

ühendamise võimalust. Siksaki kinnistule puudub käesoleval hetkel nii õiguslikult kui ka

faktiliselt sõidukitega juurdepääsu võimalus.

4. Kase kinnistule ei ole võimalik kaebaja poolt soovitud kohta maakaabelliini rajada ka faktilistel

põhjustel, kuna taotletud maakaabli asukohas (olemasoleva tee all) asub Kase kinnistu

majapidamise veetrass.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Kohus nõustub asjas olulises osas nii vaidlustatud korralduses,

vastustaja vastuses kui ka kolmandate isikute seisukohas tooduga ega korda neid seisukohti tervikuna

HKMS § 165 lg 2 alusel.

Vastuseks kaebusele selgitab kohus täiendavalt järgnevat.

6. Kaebaja saab pöörduda kohtusse üksnes oma subjektiivsete õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1, PS

§ 15 lg 1). Seega ei oma asjas tähtsust, kas talumiskohustuse kasuks räägib ka mõni oluline avalik

huvi. Kaebajal ei ole seadusest tulenevat õigust sellise avaliku huvi kaitseks kohtusse pöördumiseks

(HKMS § 44 lg 2). Samuti ei saa kaebaja kaitsta Elektrilevi OÜ õiguseid, kes ei ole oma õiguste

kaitseks kohtusse pöördunud.

Kohtumenetluses ei ole seatud selget piiri, millisest hetkest muutub piirkonnas elavate inimeste

erahuvi avalikuks huviks. Riigikohus on otsuses nr 3-20-1280 leidnud, et kui tänavat kasutab

liiklemiseks keskmiselt 200 autot, saab kasutusvajadusest ja -intensiivsusest järeldada avalikku huvi

elurajoonile juurdepääsutee küsimuse lahendamiseks (p 10.1). Käesolevas asjas on soovitud

sundvalduse seadmist ühe kinnistu teenindamiseks, mis on ilmseks erahuviks. Kaebaja huvi Siksaki

kinnistul puhata või kinnistut majandada ei ole avalikuks huviks.

7. Kohus leiab, et kaebaja on kinnistule võimaliku arendamise sooviga asunud tegutsema vales

järjestuses, s.o üksikult üldisele. Kinnistule ehitiste ehitamise võimalus otsustakse üldisemal tasemel

planeeringutega (erandjuhtudel ka projekteerimistingimustega) ning seejärel ehituslubade ja

kasutuslubadega.

PlanS § 126 lg 1 p 20 sätestab, et detailplaneeringule märgitakse avalikes huvides omandamise,

sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajadus. Ka on võimalik sundvõõrandamine

või sundvalduse seadmise vajadus otsustada projekteerimistingimuste raames (EhS § 26 lg 5).

Täiendavalt seab KAHOS § 5 lg 2 kinnistu omaniku nõusolekuta sundvalduse seadmise tingimuseks

planeeringu koostamise või projekteerimistingimuste andmise.

Riigikohus selgitas 30.12.2024 otsuses nr 3-20-2291, et juba planeerimismenetluses tehakse esialgne

kaalumine sundvalduse seadmist õigustava avaliku huvi ja muude õiguste ning huvide vahel (p 13).

EhS § 83 lg-t 2 tuleb tõlgendada nii, et projekteerimistingimused ei ole nõutavad liini ja

elektripaigaldise ehitamiseks juhul, kui nende ehitamise näeb ette detailplaneering või riigi või

kohaliku omavalitsuse eriplaneering (p 16).

3(5)

8. Täiendavalt kinnitab planeeringu koostamise vajadust see, et Siksaki kinnistule mistahes ehitiste

rajamiseks on vajalik vähendada ehituskeeluvööndit, mille ala on toodud kaardil dtl 19. LKS § 38 lg

3 kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.

Kinnistul puudub ka olemasolev elamu, mille tarbeks oleks võimalik rajada tehnovõrk või -rajatis

(LKS § 38 lg 4 p 9). Sadamaehitist või veeliiklusrajatist on võimalik kinnistule ehitada üksnes

planeeringu alusel (LKS § 38 lg 5 p 2).

Seega Siksaki kinnistule mistahes viisil hoonestamiseks või rajatiste ehitamiseks on vajalik

planeeringu kehtestamine. Planeeringuga või erandjuhul projekteerimistingimustega koos on

võimalik otsustada ka sundvalduse seadmine.

9. Kaebaja on tuginenud sellele, et LKS § 38 lg 4 p 8 sätestab, et ranna ja kalda ehituskeeld ei laiene

maakaabelliinile.

AÕS § 1581 lg 2 sätestab, et sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud avalikes huvides vajaliku

tehnovõrgu ja -rajatise talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev

kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või

tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada

tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda.

Kohus leiab, et tehnovõrguga liituja soovija (kaebaja) huvi tuleb hinnata analoogia korras AÕS § 158

lg 1 alusel ehk kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal tehnovõrke ja -rajatisi, kui

need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud.

Seetõttu nõustub kohus vastustaja ja kolmandate isikutega, et maakaabelliini rajamist ja selle kasutaja

kasuks sundvalduse seadmist ei saa vaadelda eraldiseisvalt Siksaki kinnistu kasutusvõimalustest.

Eesmärgipäratu on kolmandate isikute kinnistu koormamine rajatisega, mida Siksaki kinnistut

eesmärgipäraselt, hetkel kehtivaid piiranguid arvestades kasutades vaja ei ole. Ainuüksi kinnistul

parkimine, sh haagissuvilaga, või kinnistu hooldamine elektriliste tööriistadega ei nõua tingimata

maakaabelliini rajamist.

Kohus nõustub ka Keskkonnaameti kirjas avaldatust (dtl 53) nähtuvaga, et ehituskeeluvööndisse on

võimalik rajada maakaabelliini, kuid mitte muid elektripaigaldisi ilma ehituskeeluvööndit

vähendamata. Normi eesmärgiks on seega võimaldada kinnistuid läbivate maa-aluste kaablite

paigaldamist, küll aga mitte sama kinnistu elektrivõrku ühendamist ilma ehituskeeluvööndit

vähendamata ja ehitus-õigusliku aluseta (planeering, ehitusluba vms). Elektrivõrgu eskiisil on mh

märgitud, et projekteeritakse liitumiskilpi (dtl 79).

10. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kaebajat ei kuulatud sundvalduse taotluse menetlemise

käigus ära. Samas tuleb arvestada menetluse käigus arvestatavaid asjaolusid, milleks on AÕS § 1581

lg 2 kohaselt ühelt poolt ennekõike avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu (vt ka paragrahvi

pealkiri – „Avalikes huvides…“), mida esindab taotleja (Elektrilevi OÜ), ja teiselt poolt

talumiskohustusega isikule tekkivad piirangud. Viimase osas tuli ära kuulata kolmandad isikud.

Seega ei näe õigusnorm ette, et tingimata tuleks kaasata piirangut sooviva kinnistu omanik, et too

saaks selgitada oma erahuvi. Sellise erahuvi kaalumine saab ja peabki toimuma

planeeringumenetluses.

11. Ka juhul, kui möönda seda, et kaebaja tulnuks haldusmenetluse käigus ära kuulata, ei ole käes-

oleval juhul tegemist rikkumisega, mis tooks kaasa haldusakti tühistamise. Vastustaja on proovinud

kaebaja eesmärki elektriliitumise saamiseks haldusmenetluses välja selgitada (27.04.2023 kiri, dtl 38,

p 3) ning taotleja on sellele vastanud (dtl 37).

4(5)

Vastustaja on õigustatult lähtunud sellest, mil viisil on võimalik kinnistut eesmärgipäraselt kasutada

ning leidnud, et kehtivaid piiranguid arvestades ei õigusta kinnistu eesmärgipärane kasutamine

kolmandatele isikutele talumiskohustuse seadmist. Sundvalduse taotlejale teadaolevas lähteülesandes

on kirjas eesmärgina eramaja (dtl 37) ning vastustaja on õigustatult lähtunud sellest, et sellise elektri

tarbimiskoha ehitamine kinnistule ei ole kehtivaid piiranguid arvestades võimalik.

Kaebaja põhjendus, et ta on juba teinud lepingulises suhtes Elektrilevi OÜ-ga kulutusi ja võtnud

kohustusi, ei too ilmselgelt kaasa seda, et kaebaja poolt lepingu sõlmimise tõttu tekiks kolmandatel

isikutel kohustus tehnorajatist taluda. Tegemist oli kaebaja riskiga, kui kaebaja otsustas esmalt

leppida kokku tehnorajatiste ehitamises selle asemel, et taotleda ehitusõigust, sh

planeerimismenetluse algatamist.

12. Kohus jätab kokkuvõttes kaebuse rahuldamata, kuna vaidlustatud haldusakt on õiguspärane.

Kuna kolmandad isikud ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg-d 1 ja 8).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

5(5)