2-24-129903/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-129903

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Bondora AS hagi M. M.

vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

1649,13 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Hageja: Bondora AS, registrikood 11483929

Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas

Kostja: M. M. , isikukood XXX

Kirjalikus menetluses, lihtmenetlus

RESOLTUSIOON

1. Rahuldada Bondora AS hagi M. M. vastu osaliselt.

2. Välja mõista M. M.-ilt (M. M., isikukood XXX) Bondora AS (registrikood 11483929)

kasuks poolte vahel 12.01.2024 tarbijakrediidilepingust XXX tulenev põhivõlgnevus 956

eurot, intress 14,93 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest 21.05.2024

kuni 20.01.2025 summas 78,10 eurot, s.o kokku 1049,03 eurot.

3. Mõista M. M.-ilt Bondora AS kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras arvestatuna tasumata põhinõudelt (s.o 956 eurot) alates 21.01.2025 kuni

põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku koos käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 2

nimetatud viivise summaga mitte suuremas ulatuses kui põhinõude suurus (s.o 956 eurot).

4. Jätta rahuldamata intressinõue 95,69 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõue 78,48

euro ulatuses, sissenõudmiskulude 10 euro hüvitamise nõue, haldustasu 13,29 euro nõue

ja lisateenuste 114,95 euro nõue.

5. Jätta hageja menetluskulud 63,61% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

36,39% ulatuses hageja kanda.

Tsiviilasi nr 2-24-129903

6. Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 327,59 eurot ning mõista nimetatud

summa M. M.-ilt Bondora AS kasuks välja. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

7. Menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Toimetada otsus kätte hagejale. Toimetada kostjale otsus kätte avalikult, otsuse resolutiivosa

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teates märkida, et kohtuotsus loetakse

kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded

väljavõtte ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 2¹ sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse

peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik

1. Bondora AS esitas 19.08.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 1205,97 euro saamiseks. Kohus tegi 21.08.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida

ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Nõue anti üle Pärnu Maakohtu Pärnu

kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Kohus kohustas hagejat 30.09.2024 määrusega esitama oma nõue ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest.

3. Hageja esitas kohtule 07.10.2024 hagiavalduse, 30.10.2024 hagi täienduse ning 03.01.2025

täiendava selgituse. Hageja esitas nõude M. M. vastu 956 euro, intressi 110,62 euro,

haldustasu 13,29 eurot, sissenõudekulu 10 euro, lisateenuste 114,95 euro ja sissenõutavaks

muutunud viivise 122,58 euro ning edasiulatuva viivise nõudes. Hageja nõue tuleneb kostja ja

hageja vahel 12.01.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust XXX, mille alusel sai kostja laenu

956 eurot. Lepingu sõlmimisel tasub kostja lepingutasu 56 eurot, mis on tasaarvestatud laenu

väljastamisel. Seega pärast poolte vahel sõlmitud laenulepingu allkirjastamist, tasus hageja

kostjale 900 eurot kostja märgitud arveldusarvele. Lepingu kehtivuse ajal kostja põhinõude

katteks midagi tasunud ei ole. Krediidi kulukuse määr lepingus on 51,53%. Poolte vahel

sõlmitud lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi 33,65% tagastamata krediidisummalt

ühe aasta kohta. Lepingu ülesütlemise avalduse esitamise päeval oli sissenõutavaks muutunud

intressi nõue summas 110,62 eurot. Vastavalt lepingu üldtingimuste p-le 9.1 on viivisemäär

võrdsustatud intressimääraga, s.o 33,65% aastas. Hagi esitamise seisuga tuleb lepingu ja

seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 122,58 eurot.

2 (8)

Tsiviilasi nr 2-24-129903

Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt haldustasu,

milleks oli 4% laenusummast aastas. Kostja on jätnud tasumata igakuise haldustasu, mis on

arvestatud perioodi 19.02.2024 kuni 17.05.2024 eest summas 13,29 eurot. Laenulepingut

sõlmides on kostja avaldanud soovi, et soovib kasutada krediidiandja poolt pakutavaid

lisateenuseid: B Secure, B Secure+. Kostja kohustus tasuma igakuiste lisateenuste eest kokku

14,99 eurot kuus ning juhul, kui kostja on valinud B Secure+ teenuse, siis sellisel juhul on

igakuine kuumakse 24,99 eurot, kuid selle hinna sees on juba B Secure lisateenus. Kostja on

jätnud lisateenuste eest tasumata perioodil 19.02.2024 kuni 17.05.2024, s.o neli kuud.

Järelikult tuleb poolte vahel sõlmitud lisateenuste lepingust kostjalt hageja kasuks välja mõista

99,96 eurot. Pooled on laenulepingu sõlmimisel leppinud kokku p-s 8.4, et laenuandja

pakutava lisatoote või -teenuse kasutamisel maksab laenuvõtja laenuandjale tasu laenuandja

veebilehel avaldatud hinnakirja alusel. Laenuvõtja maksab laenuandjale kõik sellised tasud

laenuvõtjale portaalis edastatud teate alusel teates märgitud maksetähtaja jooksul. Maksehäire

edastamise teate maksumuseks on 14,99 eurot. Kuna kostja lepingulist kohustust

nõuetekohaselt ei täitunud, ütles hageja 20.05.2024 saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu

üles.

4. 31.10.2024 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat

esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama

määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohus toimetas

hagimaterjalid ja 31.10.2024 määruse kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu 04.12.2024.

Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 18.12.2024. Kostja

hagile vastust esitanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Tulenevalt TsMS §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 31.10.2024

määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides

üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise

nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus

vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.

6. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja §

444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS §

444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas

piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused,

märkimisega.

7. Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus kuulub

rahuldamisele osaliselt.

8. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

3 (8)

Tsiviilasi nr 2-24-129903

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

9. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg-st 1, mis

sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja)

rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama

rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1

järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse

rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

10. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes

teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 12.01.2024 tarbijakrediidilepingu

XXX, mille alusel sai kostja laenu 956 eurot (sh lepingutasu 56 eurot). Hageja ei ole esitanud

asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja

kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et Bondora AS, kes on tegutsenud oma majandus- ja

kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti, siis on kohus seisukohal, et

tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Krediidiandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel

täitnud lepingutejärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Kostja ei ole laenu saamisele

vastuväiteid esitanud. Vastavalt lepingu tingimuste punktile 1.15 oli kostjal kohustus laen

tagastada vastavalt maksegraafikutele. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt ei ole kostja

tagasimakseid teinud.

11. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse

hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1.

jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel

oli 12.01.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr. XXX sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele

antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 17,36% aastas (kolmekordne määr 52,08%).

Tarbijakrediidilepingu nr. XXX kohaselt oli intressimäär 33,65% aastas ja krediidi kulukuse

määr 51,53% aastas. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Krediidi

kulukuse määr sõltub kuumaksete arvust (eritingimuste p.1.16), intressimäärast (33,65%,

eritingimuste p. 1.20), haldustasust (eritingimuste p. 1.21), lepingutasust (eritingimuste

p.1.22). Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus

märgitud ebaõigesti.

12. VÕS § 416 lg 1 esimene lause sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi

puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kostja oli maksetega viivituses juba

esimesest osamaksest, st et kostja ei ole teinud mitte ühtegi tagasimakset. Kostja jättis

tegemata 19.02.2024, 18.03.2024, 16.04.2024, 17.05.2024 osamaksed, mille tõttu edastas

hageja kostjale 18.04.2024 ülesütlemise hoiatuse ning 20.05.2024 ütles hageja laenulepingu

üles.

4 (8)

Tsiviilasi nr 2-24-129903

13. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Hagiavaldusest, puuduste kõrvaldamise avaldustest, täpsustavast selgitusest ja nendele lisatud

tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime

kontroll tarbijakrediidilepingu nr. XXX osas oli ebapiisav.

Hageja on hagiavalduses esitanud asjaolud, millest nähtub, et kostja deklareeris laenutaotluses

oma sissetulekuks 1000 eurot ja kohustusteks 0 eurot. Samuti esitati hagejale kostja

pangakonto väljavõte, mille analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on

751,99 eurot ja igakuisteks kohustusteks on 0 eurot. Hageja on arvestanud kostja

elamiskuludeks 380 eurot, mille kostja ise oma taotluses märkis. Samuti nähtus pangakonto

väljavõttelt, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal

puudusid avalikustatud maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks

335,69 eurot. Hageja ei ole esitanud tõendit, millest saaks järeldada, et lepingu sõlmimise ajal

puudusid kostjal maksehäired. Hageja on esitanud vastutustundliku laenamise väljavõtte ehk

krediiditoimiku hagi lisana nr 9, millest nähtub, et kostja konto väljavõtte hindamine on

toimunud perioodil 13.01.2023 kuni 12.01.2024. Esitatud tõendist nähtub, et kostja

sissetulekuteks oli XXX töötasu, toimetulekutoetused, peretoetused ja töövõimetushüvitise

maksed. Kostjale tehti 12.12.2023 tööandja XXX poolt makse selgitusega „lõpparve“ summas

546,13 eurot. Hageja oleks pidanud nimetatud kandest järeldama, et kostja ei tööta lepingu

sõlmimise ajal enam XXX-is. Konto väljavõttest ei nähtu, et hagejale oleks peale 2023

novembrit tehtud väljamakse mõne teise tööandja poolt. Samuti oleks pidanud krediidiandja

järeldama kostja konto väljavõtet analüüsides, et kui kostja saab Sotsiaalkindlustusametilt

perehüvitist, siis võib olla ka kostjal ülalpeetavaid. Ei nähtu, et hageja oleks küsinud kostjalt

ülalpeetavate osas täiendavat infot.

Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks

krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 403⁴ lg 1 p-de

1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust.

Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja

selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised

kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate

maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 403⁴ lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et

krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja väljaminekute,

majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust ja ka ülalpeetavate arvu. Maksehäirete

puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust.

Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii

tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli

küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid

krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi

rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p

5 (8)

Tsiviilasi nr 2-24-129903

29.3). Hageja ei tuginenud sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma

krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada.

14. Hageja on teinud kostjale 12.01.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel

12.01.2024 väljamakse summas 900 eurot. Kostja ühtegi tagasimakset teinud ei ole ja hageja

palub kostjalt välja mõista lepingu nr XXX alusel põhivõlgnevus 956 eurot (sh 56 eurot

lepingutasu). Kohus rahuldab hageja põhinõude summas 956 eurot ning mõistab nimetatud

summa kostjalt hageja kasuks välja.

15. Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 p-s 24 märkinud järgmist: „Kui krediidiandja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul

ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve

krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid

seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus

oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe

asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud

intressimäär on madalam.“ Hageja ja kostja on lepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi

maksmises eritingimuste p-s 1.20. Poolte kokkuleppe kohaselt oli intressimääraks 33,65%

aastas. Lepingu maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu kehtivuse perioodil 19.02.2024 kuni

17.05.2024 tasumisele 110,62 eurot. Kuna kohus tuvastas eespool, et lepingud on kostjaga

sõlmitud vastutustundliku laenamise kohustust rikkudes, tuleb lepingutele kohaldada VÕS §

403⁴ lg-st 7 tulenevalt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, mis lepingu sõlmimise ajal s.o

12.01.2024 oli 4.5% aastas ehk 0.012295% päevas. Seega kuulub hageja intressinõue

rahuldamisele osaliselt. Kostjal tuleb hagejale tasuda lepingu nr XXX alusel laenusummalt

956 eurolt perioodil 12.01.2024 kuni 17.05.2024 intressi määraga 4,5% aastas kokku summas

14,93 eurot.

16. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Vastutustundliku laenamise

kohustuse rikkumise korral on hagejal õigus nõuda viivist sissenõutavaks muutunud summalt.

Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist, kuna kostja on oma

kohustust rikkunud. Viivist tuleb arvutada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hageja on esitanud nõude välja mõista viivis alates lepingu ülesütlemisest, so 21.05.2024 kuni

04.10.2024 intressiga võrdses määras, so 33,65% aastas summas 122,58 eurot. Lepingu järgi

on hagejal õigus nõuda viivist tähtaegselt tasumata maksetelt ning viivise määraks on lepingu

järgi kokkulepitud intressimäär. Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise, on leping intressi kokkuleppe osas tühine ning sellest lähtuda

ei saa. Kuivõrd kostja on siiski viivituses omapoolse kohustuse täitmisega on võimalik viivis

välja mõista seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 alusel. TsMS § 367 sätestab, et

viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega on hageja viivisenõue põhjendatud

osaliselt ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt 956 eurolt

perioodi 21.05.2024 kuni 04.10.2024 eest summas 44,10 eurot ja perioodi 05.10.2024 kuni

käesoleva lahendi koostamiseni 20.01.2025 eest summas 34 eurot, s.o kokku 78,10 eurot

(VÕS § 113 lg 1 alusel perioodil 21.05.2024 - 30.06.2024 12,5% aastas, perioodil 01.07.2024

- 31.12.2024 12,25% aastas, perioodil 01.01.2025 - 20.01.2025 11,15% aastas). Tulenevalt

6 (8)

Tsiviilasi nr 2-24-129903

TsMS § 367 esimeses lauses sätestatust mõistab kohus sissenõutavaks muutunud viivise välja

lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 21.05.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni

20.01.2024 summas 78,10 eurot.

17. VÕS § 4034 lg 6 rikkumise korral ei saa laenuandja VÕS § 4034 lg 7 teise lause alusel

nõuda ka muid tasusid. Seega jätab kohus hageja nõuded lepingu haldustasu 13,29 eurot, võla

sissenõudmiskulude 10 eurot ja lisateenuste 114,95 euro osas rahuldamata.

18. Eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 956 eurot, intressi 14,93 eurot ja sissenõutavaks muutnud viivise 78,10 eurot. Kohus

jätab rahuldamata hageja intressinõude 95,69 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõude

78,48 euro ulatuses, sissenõudmiskulude 10 euro hüvitamise nõude, haldustasu 13,29 euro

nõude ja lisateenuste 114,95 euro nõude.

19. Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel

tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust.

Menetluskulud

20. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude

kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid

(TsMS § 174 lg 1).

21. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Tsiviilasja hind on

1649,13 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt (1049,03 eurot ehk 63,61%). Kohus

leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta 63,61% ulatuses kostja kanda ja kostja

menetluskulud 36,39% ulatuses hageja kanda.

22. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 315 eurot, õigusabikulud 180 eurot (1,5h*120 eurot) ja maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi

kulud on põhjendatud ja vajalikud.

Hageja taotleb lisaks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20

euro väljamõistmist. TsMS § 172 lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 484

alusel on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.

Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja

kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 315 eurot. Riigilõiv on

kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.

Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse. Kostjal tuleb hagejale hüvitada 327,59 eurot

(63,61% 515-st).

23. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni selle täitmiseni.

24. Kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad.

7 (8)

Tsiviilasi nr 2-24-129903

25. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS §

178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Kohtuotsuse kättetoimetamine kostjale

26. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või

kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule

muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi

kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja

elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada

avalikult.

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik

8 (8)