2-24-16080/9 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Mari Schihalejev

Määruse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-16080

Tsiviilasi

P.T (P.T) maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): P.T (isikukood XXX)

Usaldusisik: K.P

Kohtuistung

20. jaanuar 2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata P.T maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

2. Vabastada K.P P.T usaldusisiku kohustustest.

3. Jätta menetluskulud P.T kanda.

4. Määrata P.T usaldusisiku K.P tasuks 1080 eurot 92 senti (käibemaksuga).

5. Anda P.T-le määruse resolutsiooni p-s 4 märgitud usaldusisiku tasu hüvitamiseks

menetlusabi hüvitamiskohustuseta ning tasuda määruse resolutsiooni p-s 4 märgitud

usaldusisiku tasu menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel. Tasu kanda

Advokaadibüroo K.P OÜ-le (konto nr EE767700771009282569), mille kaudu usaldusisik

tegutseb.

6. Tühistada Tartu Maakohtu 27. novembri 2024. a määrusega kohaldatud

käsutuskeeld ning P.T vara suhtes läbiviidava sundtäitmise peatamine.

7. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise kohta.

8. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata pärast jõustumist Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid

mitte pärast määruse tegemist viie kuu möödumist.

ASJAOLUD

1. P.T

(avaldaja, võlgnik) esitas 22. oktoobril 2024 Tartu Maakohtule

maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks.

2. Maakohus võttis avalduse 27. novembri 2024. a määrusega menetlusse ning nimetas

usaldusisikuks K.P (usaldusisik). Sama määrusega kohaldas kohus käsutuskeeldu ning keelas

võlgnikul ilma usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada, samuti peatas võlgniku vara suhtes

toimuva võimaliku sundtäitmise.

3. Avaldaja avaldas 20. jaanuari 2025. a istungil, et soovib avaldusest loobuda.

4. Usaldusisik palub määrata enda tasuks 1080 eurot 92 senti (käibemaksuga).

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb jätta läbi

vaatamata.

6. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 4 lg 1 kohaselt kohaldatakse

maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele

ning kohustustest vabastamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita

menetluse kohta sätestatut, kui FiMS-ist ei tulene teisiti. FiMS § 10 järgi kohaldatakse

maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele vastavalt pankrotiseaduse (PankrS)

2. peatüki 1. jaos sätestatut, kui FiMS-ist ei tulene teisiti. FiMS ja PankrS ei reguleeri

maksejõuetusavalduse tagasivõtmist, mistõttu tuleb asjas kohaldada TsMSi vastavaid sätteid.

7. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 esimene lause sätestab,

et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta

sarnaselt hagiga hagimenetluses. Avalduse tagasivõtmine TsMS § 424 lg 2 järgi avaldatakse

kohtule kirjalikult või protokollitakse.

8. Avaldaja avaldas 20. jaanuari 2025. a istungil, et soovib maksejõuetusavaldusest loobuda.

Kohus mõistab taotlust selliselt, et avaldaja soovib võtta maksejõuetusavalduse tagasi. Kohus

leiab, et kuivõrd füüsilisest isikust võlgniku suhtes maksejõuetusmenetluste algatamisel ja

läbiviimisel tuleb arvestada võlgniku tahet (v.a võlausaldaja maksejõuetusavalduse korral

võlgniku pankroti väljakuulutamiseks) ning praegu ta maksejõuetusmenetlust ei soovi, tuleb

maksejõuetusavalduse tagasivõtmise taotlus rahuldada. Kohus on seejuures võlgnikule

selgitanud võlgade ümberkujundamise menetluse sisu.

TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kui hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus hagi läbi

vaatamata. TsMS § 425 lg 1 esimese lause kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata

määrusega. TsMS § 426 lg 1 kohaselt avalduse läbivaatamata jätmise korral loetakse, et

avaldust ei ole kohtu menetluses olnud.

9. Kohus kohaldas 27. novembri 2024. a määrusega võlgniku suhtes käsutuskeeldu ning

peatas tema vara suhtes toimuva sundtäitmise. Maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmise

tõttu tuleb tühistada käsutuskeeld ning võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise peatamine.

Käsutuskeelu tühistamise kohta tuleb väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldada teade

(PankrS § 21 lg 4). Usaldusisikul tuleb täitemenetluste olemasolul määrus saata ka

kohtutäituritele võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise uuendamiseks.

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna FiMS § 8 ei

reguleeri menetluskulude jaotust olukorras, kus võlgnik võtab maksejõuetusavalduse tagasi,

tuleb asjas kohaldada TsMS § 168 lg-t 2 (koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1). Kohus jätab

menetluskulud seega võlgniku kanda, kuna maksejõuetusavaldus jääb selle tagasivõitmise

tõttu läbi vaatamata.

11. Usaldusisik on 20. jaanuari 2025. a istungil taotlenud oma ülesannete täitmise eest tasu

1080 eurot 92 senti (käibemaksuga). Võlgnikul tasu katteks raha puudub.

11.1.

FiMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. FiMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö

mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu

arvestuse.

11.2.

PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab

ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11

sätestatust.

11.3.

Kuigi avaldaja on maksejõuetusavalduse tagasi võtnud, on usaldusisik oma seadusest

tulenevad ülesanded täitnud ning menetlustoiminguid teostanud (muu hulgas tutvunud

võlgniku maksejõuetusavaldusega ja suhelnud võlgnikuga, teinud ise registrites ja saatnud

kolmandatele isikutele järelpärimised ning analüüsinud saadud vastuseid, koostanud aruande

koos vara ja võlgade nimekirjaga, osalenud istungil), kuna võlgnik polnud veel selleks ajaks

avaldust tagasi võtnud ning usaldusisikul oli kohustus oma ülesandeid täita. Taotluse kohaselt

kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 10 tundi 30 minutit.

11.4.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Kõnealust sätet tuleb kohtu hinnangul

kasutada analoogia alusel ka praegusel juhul avaldust läbi vaatamata jättes, kuna seadus ei näe

ette usaldusisikule tasu hüvitamist olukorras, kus maksejõuetusavaldus jääb võlgniku poolt

selle tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata, kuid usaldusisik on oma seadusest tulenevad

ülesanded täitnud ning võlgnikul selleks raha puudub.

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,

mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate

toimingute katteks. TsMS § 190 lg 4 järgi mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest on

hagita menetluse avaldaja vabastatud, riigi tuludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7

sätestab, et sama paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval

põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise

hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada

isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Kuigi praegusel juhul on usaldusisiku tasu põhjustanud võlgnik, võttes oma avalduse tagasi

pärast avalduse menetlusse võtmist ja usaldusisiku poolt oma ülesannete täitmist, tuleb

menetluskulud jätta küll võlgniku kanda, kuid kuna võlgnikul ei ole piisavalt vara

usaldusisiku tasu maksmiseks, arvestades ka usaldusisiku taotlust, annab kohus võlgnikule

usaldusisiku tasu hüvitamiseks menetlusabi hüvitamiskohustuseta ulatuses, mis ei ületa TsMS

§ 183 lg-s 2 kehtestatud määra (886 eurot (lisandub käibemaks)).

11.5.

PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse

käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole, mille

kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on büroo käibemaksukohustuslane.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari Schihalejev

kohtunik