2-24-17929/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaisa Margus

Määruse tegemise aeg ja koht

20.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-17929

Tsiviilasi

A R maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised

Võlgnik: A R (isikukood xxx)

Usaldusisik:

Svetlana

Pilden

(e-post

svetlana.pilden@haldur.just.ee)

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada A R pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Jätta A R kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

3. Vabastada Svetlana Pilden võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest.

4. Käesoleva määruse jõustumisel tühistada 03.12.2024 kohtumäärusega võlgnikule

seatud käsutuskeeld ning avaldada vastav teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.

5. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

6. Määrata usaldusisiku Svetlana Pilden tasuks 1586 eurot (käibemaksuga) ja

hüvitamisele kuuluvateks kulutusteks 105 eurot (käibemaksuta), s.o kokku 1691 eurot,

mis mõista välja võlgnikult A R usaldusisiku Svetlana Pilden kasuks.

7. Hüvitada usaldusisikule Svetlana Pilden kindlaksmääratud usaldusisiku tasu ja

kulutused kokku summas 910,2 eurot riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa

Business Law Firm OÜ arvelduskontole xxx.

8. Avaldada Ametlikes Teadaannetes teade pankrotimenetluse raugemise kohta.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik või

maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Usaldusisikule tasu määramise

ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või

võlausaldaja esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul kohtumääruse

kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

1. A R (võlgnik) esitas 26.11.2024 (täiendatud 27.11.2024) Harju Maakohtule

maksejõuetusavalduse, milles taotles enda suhtes pankroti väljakuulutamist ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik märkis avalduses, et võlgnikul on probleemid võlgadega

suurusjärgus 25 000 eurot, võlgnik vallandati ning et võlgnik läheb kahe kuu pärast ajateenistusse

(maksejõuetusavalduse p 2, dtl 23). Võlgnik soovis avalduse läbivaatamist kirjalikus menetluses (dtl

73).

2. Kohus võttis 03.12.2024 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks

Svetlana Pildeni.

3. Usaldusisik esitas 03.01.2025 kohtule aruande. Aruande kohaselt puudub võlgnikul vara, sh

puudub võlgnikul töökoht. Võlgnik asub kahe kuu pärast xxx. Võlgnikul on kolm võlausaldajat (xxx

AS, xxx AS, xxx AS), kelle ees on võlgnikul kokku kohustusi summas 23 312,93 eurot. Võlgnik

sõlmis xxx AS-iga laenulepingu 08.11.2024, xxx AS-iga esimese laenulepingu 16.11.2024 ja teise

21.11.2024 ning xxx AS-iga laenulepingu 24.11.2024. Võlgnik selgitas usaldusisikule, et tegeles

alates esimese laenu võtmisest aktiivselt krüptovaluuta kauplemisega eesmärgiga teenida tulu, kuid

krüptovaluuta turu kõikumiste tõttu kaotas võlgnik kogu raha. Usaldusisik leidis, et võlgniku

selgitused ei ole tõesed/täielikud ning et võlgnik on käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Seda

järgmistel põhjustel:

a) Usaldusisiku hinnangul ei ole usutav, et kahe nädala pikkuse perioodi jooksul muutusid

võlgniku krüptovaluuta kõigi kontode saldod nulliks. See saaks olla võimalik ainult juhul,

kui kõik coin’id olid samal ajal võlgniku poolt võõrandatud/üle kantud. Usaldusisik analüüs

võlgniku kontoväljavõtteid ning leidis, et need ei toeta võlgniku selgitusi.

b) Kontoväljavõtetelt nähtuvad P2P (person-to-person) tehingud, mis viitavad sellele, et

võlgnik on oma krüptovaluuta teistele eraisikutele (või teisele kontole) üle kandnud,

seejuures ilma selgelt nähtava vastusoorituseta. Selliste tehingute kaudu võis krüptovaluuta

olla konverteeritud tavarahaks ja (võis olla) edastatud võlgnikule mistahes vormis, näiteks

sularahas või ülekandega teisele makseasutuse kontole, mille kohta usaldusisikul andmed

puuduvad.

c) Usaldusisik leidis, et asjaolu, et võlgnik sõlmis lühikese aja jooksul mitu laenulepingut

kogusummas 23 000 eurot, olles teadlik, et ta ei suuda ajateenistusse suundumise tõttu

laenulepinguid teenindada, viitab vähemalt hea usu põhimõtte rikkumisele.

4. Usaldusisik leidis, et võlgniku suhtes ei tuleks kohustustest vabastamise menetlust algatada.

Usaldusisik palus kohtul määrata deposiit võlgniku pankrotiavalduse menetluse raugemise

vältimiseks ning menetluse jätkamiseks.

5. 10.01.2025 kohtumäärusega määras kohus võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks

ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 3300 eurot, mis tuli võlgnikul,

võlausaldajatel või kolmandatel isikutel tasuda kohtu deposiitkontole hiljemalt 17.01.2025. Teade

avaldati Ametlikes Teadaannetes. Nõutud summat deposiiti ei tasutud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Maksejõuetusavalduse lahendamine

6. Võlgnik on esitanud avalduse enda suhtes pankroti väljakuulutamiseks ning kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus leiab, et kohustustest vabastamise menetluse

algatamine ei ole põhjendatud. Kuna kohus jätab kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

lõpetab kohus ka pankrotiavalduse menetluse, sest esineb raugemise olukord. Kohus põhjendab oma

seisukohta järgmiselt.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmine

7. Usaldusisiku aruandest nähtub, et ca 2,5 nädalat enne kohtule pankroti- ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamise avalduse esitamist ei olnud võlgnikul ühtegi (vähemalt mitte

märkimisväärset) rahalist kohustust. Võlgnik sõlmis esimese võlausaldajaga (laenu)lepingu

08.11.2024 ning seejärel sõlmis võlgnik ca kahe nädala jooksul kolm täiendavat laenulepingut,

sõlmides viimase laenulepingu 24.11.2024 (vt ülal, p 3). Juba ülejärgmisel päeval (26.11.2024)

pärast viimase laenulepingu sõlmimist pöördus võlgnik kohtusse, taotledes enda suhtes mh

kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Asjaoludest nähtuvalt võlgnik seega isegi ei

proovinud/pingutanud, et võetud kohustusi ise täita (ja/või sõlmida nt võlausaldajatega

kokkuleppeid), vaid esitas selle asemel kohe, teisel päeval pärast viimase laenulepingu sõlmimist,

kohtule avalduse enda suhtes sellise menetluse algatamiseks, mille kaudu oleks võlgnikul võimalik

nendest - just võetud - kohustustest vabaneda. Kõik need laenud võttis võlgnik sealjuures olukorras,

kus võlgnik teadis, et ta on varsti minemas ajateenistusse (vt dtl 265, kust on näha, et võlgnikule oli

tehtud ettekirjutus ning võlgnik oli juba 20.11.2024 kohustatud ilmuma ajateenistuse terviseseisundi

hindamisele).

8. VÕS § 6 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest

lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu

põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. FIMS § 45 lg 3 punkti 4 kohaselt võib kohus jätta võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamata mh siis, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul

enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara

raiskamine.

9. Kohtu hinnangul on võlgniku käitumine (vt ülal, p 7) käsitletav FIMS § 45 lg 3 punkti 4

tähenduses võlausaldajate huvide olulise kahjustamisena. Võlgnik laenas võlausaldajatelt lühikese

ajaperioodi jooksul suures summas raha, s.o tekitas endale rahalised kohustused, ning proovimata

neid kohustusi isegi ise täita, esitas selle asemel kohe kohtule avalduse nendest kohustustest

vabanemiseks. Võlgnik tegi kõike seda teades, et ta suundub kohe ajateenistusse, mis vähendab

võlgniku võimekust oma rahalisi kohustusi lähima ca aasta jooksul olulises ulatuses täita, sh

potentsiaalses kohustustest vabastamise menetluses. Selliselt käitudes on võlgnik kohtu hinnangul

tahtlikult (VÕS § 104 lg 5), aga minimaalselt raske hooletusega (VÕS § 104 lg 4) kahjustanud oma

võlausaldajate huve. Käesoleva kaasuse asjaoludel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamine oleks kohtu hinnangul ka võlausaldajate suhtes hea usu põhimõttega vastuolus ning

kujutaks endast kohustustest vabastamise menetluse instituudi kuritarvitamist.

10. Kohus märgib täiendavalt, et kohtu hinnangul on võlgnik ka FIMS § 45 lg 3 punkti 4 tähenduses

oma vara raisanud. Isegi kui jätta kõrvale usaldusisiku hinnang võlgniku selgitustele selle kohta, mis

võlgniku rahadest krüptovaluuta platvormidel sai (vt ülal, p 3 alapunktid a) ja b)), puudub vaidlus, et

võlgnik kulutas kogu laenatud raha krüptovaluutaga kauplemisele. Krüptovaluuta platvormid on

riskantsed ning mittetavapärased investeerimisplatvormid. Usaldusisiku aruandest nähtuvalt pidid

seonduvad riskid võlgnikule teada olema, arvestades põhjalikke selgitusi krüptovaluuta turu

kõikumiste kohta, mis võlgnik usaldusisikule andis. Võlgnik võttis sealjuures ca 2,5 nädala pikkuse

perioodi jooksul korduvalt krüptovaluutaga kauplemisega jätkamiseks laene juurde. Isegi kui

esimene laen ja seonduvad kaotused krüptovaluuta platvormil võivad olla mõistetavad ning

võlgnikule saaks omistada üksnes hooletust, siis võttes korduvalt laenu juurde, et edasi kaubelda,

olles juba palju raha kaotanud, tegutses võlgnik lõpuks minimaalselt raske hooletusega (VÕS § 104

lg 4), jätkates võetud laenuraha kulutamist krüptovaluutaga kauplemisele. Iga järgneva laenu

võtmisega, s.o iga järgneva võlausaldaja tekitamisega vähendas võlgnik sealjuures eelmise

võlausaldaja võimalusi saada oma rahad tagasi.

11. Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades jätab kohus võlgniku kohustusest vabastamise

menetluse algatamata.

Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemise tõttu

12. FIMS § 18 lg 2 p 5 sätestab, et vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, võib kohus lõpetada

menetluse raugemise tõttu vastavalt PankrS §-s 29 sätestatule. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab

kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest,

kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita

või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2

sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata

võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja

nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

13. Usaldusisiku kogutud andmetest ja aruandest nähtub, et võlgniku varalist seisu arvestades esineb

alus pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks raugemisega. Võlgniku teadaolevate võlgade

suuruseks on vähemalt 23 312,93 eurot, kuid puudub vara, mille arvel võlausaldajate nõudeid

rahuldada. Võlgnikul puudub ka vara, et pankrot välja kuulutada ning pankrotimenetlus läbi viia (vt

ülal, p 3). Usaldusisiku aruande põhjal võib järeldada, et puuduvad ka perspektiivsed vara

tagasivõitmise võimalused või muud perspektiivsed nõuded kolmandate isikute vastu, mis

õigustaksid pankroti väljakuulutamist. Raugemise vältimiseks määras kohus PankrS § 30 alusel

deposiidi, mida pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikud olid kohustatud tasuma, kui

soovisid pankrotimenetluse läbiviimist. Deposiiti ei tasutud.

14. FIMS § 45 lg 2 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse

raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus

pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus jätab käesoleva määrusega kohustustest vabastamise menetluse algatamata, mistõttu ei takista

FIMS § 45 lg 2 pankrotiavalduse menetluse lõpetamist raugemisega

15. Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldused, et lõpetada PankrS § 29 lg 1 alusel pankrotiavalduse

menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab väljaandes Ametlikud

Teadaanded vastava teate (PankrS § 29 lg 4).

16. Kuna kohus lõpetab maksejõuetusavalduse menetluse, vabastab kohus Svetlana Pildeni võlgniku

usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest (FIMS § 55 lg 1 p 2).

Menetluskulud

17. Maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse

seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest ei tulene

teisiti (FIMS § 4 lg 1). TsMS § 172 lg 7 teine lause sätestab, et kui (hagita) menetluse võib algatada

üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui

seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral

kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 1 punktide 2 ja 5

kohaselt on pankrotimenetluse kuluks muu hulgas usaldusisiku tasu ja kulutused. Kohus jätab

menetluskulud, s.o usaldusisiku tasu ja kulutused võlgniku kanda.

18. Usaldusisik on esitanud taotluse tasu määramiseks ning kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisikul on

õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma

ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (FIMS § 54 lg 1). Kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused

pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2

esimene lause).

19. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku

kutseoskusi. Kohus kontrollib kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste

suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg

ning tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele,

sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 177,2

eurot (PankrS § 23 lg 3).

20. Usaldusisik palub määrata tehtud töö eest töötasuks 1300 eurot (lisandub käibemaks).

Usaldusisik on esitanud kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta

kulutanud oma ülesannete täitmiseks 10 tundi. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete

mahtu käesolevas asjas ning asja keerukust (sh et usaldusisik pidi mh analüüsima mahukaid

krüptovaluuta kontoväljavõtteid), usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud.

Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Usaldusisiku tunnitasu 130 eurot

mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab usaldusisiku

tasuks 1300 eurot (10x130), koos käibemaksuga 1586 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS §

65 lg 11).

21. Usaldusisik palub hüvitada ka tõlkekulud summas 105 eurot (käibemaksuta). Usaldusisik

selgitas, et kuna võlgnik algselt väitis, et võlgnik ei saa krüptovaluuta kontoväljavõtteid

usaldusisikule esitada, tellis usaldusisik 03.12.2024 kohtumääruse ingliskeelse vandetõlke, et see

päringute tegemiseks välismaa makseasutustele esitada. Usaldusisik esitas kohtule ka kulu kandmist

tõendavad dokumendid (vt dtl 2249 jj, arve dtl 2254). Kohus peab usaldusisiku taotlust sellise

kulutuse hüvitamiseks põhjendatuks. Usaldusisiku selgitustest nähtuvalt oli tegemist usaldusisiku

töö tegemiseks vajaliku kuluga ning tegemist ei ole ka n-ö üldise kuluga, mida PankrS § 23 lg 2

teise lause kohaselt peaks katma usaldusisiku tasu. Kohus määrab seega, et usaldusisikule tuleb

hüvitada ka kulutused summas 105 eurot (usaldusisik taotleb kulutuste hüvitamist käibemaksuta).

22. Usaldusisiku tasu (käibemaksuga) ja kulutused (käibemaksuta) kokku moodustavad seega 1691

eurot (=1586 + 105). Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise ja kulutuste

hüvitise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).

23. PankrS § 23 lg 4 kohaselt mõistab kohus ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja

võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja

kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnikul ei ole piisavalt vahendeid

usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata usaldusisiku

tasu ja kulutuste hüvitamine riigi vahenditest.

24. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh

seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest

hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri

kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest

hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi vahenditest

hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1) ning kulutuste hüvitamise

taotlemisel tuleb kulutusi põhjendada ja esitada nende kandmist tõendavad dokumendid (määruse §

3).

25. Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 10 tunni eest summas

660 eurot (alustatud pooltunde 20 x 33), koos käibemaksuga 805,2 eurot. Usaldusisik on

põhjendanud kulutusi summa 105 eurot ning esitanud ka nende kandmist kinnitavad dokumendid (vt

ülal, p 21). Riigi vahenditest tuleb seega hüvitada usaldusisikule ka kulutused summas 105 eurot.

Kokku tuleb riigi vahenditest järelikult hüvitada usaldusisikule 910,2 eurot (=805,2 + 105)

26. Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitise välja

võlgnikult, kuid määrab, et see hüvitatakse osaliselt (summas 910,2 eurot) usaldusisikule riigi

vahenditest.

Võlgnikule seatud käsutuskeeld

27. 03.12.2024 kohtumäärusega keelas kohus võlgnikul usaldusisiku nõusolekuta oma vara

käsutada. Kuna kohus lõpetab käesoleva määrusega maksejõuetusmenetluse, on põhjendatud

käsutuskeeld tühistada.

28. Võlgnikul on võimalik käesolevat määrust vaidlustada. Kohus peab seetõttu põhjendatuks siduda

käsutuskeelu tühistamine käesoleva määruse jõustumisega. Kui käesolev määrus on jõustunud,

avaldab kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded ka vastava teate käsutuskeelu tühistamise kohta

(FIMS § 13 lg 2, PankrS § 21 lg 1 ja lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaisa Margus

kohtunik