2-24-115271/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-115271

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi V Ki vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2277,43 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja M T

Kostja: V K (isikukood xxx)

Menetlusviis

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 1313,61 eurot.

3. Jätta rahuldamata põhivõla nõue 468,58 euro ulatuses, intressinõue 144,24 eurot,

viivisenõue 316 eurot ja sissenõudmiskulu hüvitamise nõue 35 eurot.

4. Jätta hageja menetluskulud 57,68% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

42,32% ulatuses hageja kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 201,88 eurot. Jätta kostja kasuks

menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa

tasumiseni.

7. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja B2 Impact OÜ (hagiavalduse esitamise ajal ärinimega OK Incure OÜ) esitas

19.07.2024 hagi kostja vastu nõudega mõista kostjalt hageja kasuks välja xxx ja kostja vahel

27.02.2023 sõlmitud laenulepingust tulenev põhivõlgnevus 1782,19 eurot, intress 144,24

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 316 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot.

2. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised selgitused.

2.1. Laenulimiidi leping sõlmitakse panga iseteeninduskeskkonnas. Kostja esitas 27.02.2023

laenutaotluse xxx (krediidiandja) iseteeninduskeskkonnas. Samal kuupäeval edastas

krediidiandja läbi iseteeninduskeskkonna kostja poolt taotluses märgitud e-posti aadressile

teavituskirja, millega edastas kostjale lepingu üldtingimused ja eritingimused koos hinnakirja

ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega, mis moodustasid lepingu lahutamatu osa.

Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja saadetud PIN koodi kasutades xxx

iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Sellega

loeti poolte vahel leping sõlmituks 27.02.2023. Krediidilepingu eritingimuste punkti B

kohaselt võimaldati kostjale limiiti kuni 2000 eurot. Leping sõlmiti tähtajatult.

Kostja on kasutanud laenulimiiti kokku 2000 eurot, milline summa kanti 27.02.2023 kostja

arvelduskontole nr xxx.

2.2. Lepingu eritingimuste punkti E. kohaselt kohustub klient tasuma raha kasutamise eest

tasu intressimääras 38,40% aastas ehk 0,1052 % päevas. Lepingu eritingimuste punkti J.

kohaselt on viivisemäär võrdne intressimääraga, s.o. 38,40% aastas ja 0,1052 % päevas.

2.3. Lepingu eritingimuste punkti F kohaselt kujunes krediidikulukuse määraks 45,93%

aastas, mis põhineb laenulimiidi summal 3000 eurot ja päevaintressil 0,1052 % (38,40%

aastas) ning eeldustel, et: a) laenulimiidi summa võetakse kasutusele viivitamata ja täies

mahus; b) laenulimiidi summa on antud üheks aastaks alates ning laenulimiit makstakse tagasi

12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi

kasutusse võtmisest.

Kostja kohustus laenu tagastama krediidiandja arvete alusel. Lepingu üldtingimuste p. 10.2

tulenevalt näidatakse arvel miinimumsumma, laen, teenustasu, tähtpäev ja muud kliendi poolt

lepingu alusel maksmisele kuuluvad summad, sealhulgas viivis. Miinimumsumma

moodustab: a) 5% laenuvõtja poolt laenuandjale võlgnetavast summast (laenust ja

teenustasust) või b) 20 eurot, sõltuvalt sellest kumb on suurem; tingimusel et kui kogu

laenusumma koos teenustasudega on väiksem kui b), loetakse miinimumsummaks kogu

laenusumma koos kohaldavate tasudega.

Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid kokku 686,39 eurot, millest

arvestati krediidisumma katteks 217,81 eurot, kulude katteks 30 eurot ja intressi katteks

makseid summas 438,58 eurot.

Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata oktoobrikuu osamakse

92,62 eurot, maksetähtaeg 27.10.2023, novembrikuu osamakse 90,79 eurot, maksetähtaeg

27.11.2023, detsembrikuu osamakse 93,60 eurot, maksetähtaeg 27.12.2023 ja jaanuarikuu

osamakse 96,50 eurot, maksetähtaeg 27.01.2024. Krediidiandja edastas kostjale 10.01.2024

teatise lepingu lõpetamisest e-posti teel kui ka kostja konto kaudu, märkides, et kui kostja

võlga ei tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval. Kuivõrd

kostja võlga ei tasunud, lõppeski leping 25.01.2024. Hageja leiab, et Riigikohtu praktikast

tulenevalt saab lugeda ülesütlemise avalduse kätte saaduks hiljemalt 17.01.2024.

2.4. Kostjat teavitati 02.02.2024 edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale.

2.5. Lepingule lisatud Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe punkti 3 (vt lisa 3) –

Maksete hilinemisega kaasnevad kulud – on selgitatud, et pärast laenulepingu lõppemist

kohustub klient tasuma esimese meeldetuletuskirja eest 25 eurot ning järgnevate kirjade eest 5

eurot kui nõue ületab 1000 eurot. Hageja on edastanud Kostjale 02.02.2024 nõudekirja,

20.02.2024 nõude meeldetuletuse ja 26.03.2024 hagihoiatuse. Lähtudes eeltoodust kujuneb

hageja sissenõudmiskulud järgmiselt: 1) nõudekiri – 25 €; 2) võlgnevuse meeldetuletus – 5 €;

3) hagihoiatus – 5 €. Kokku: 35,00 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud läbi

Ametlike Teadaannete 17.08.2024. Kostjale on dokumendid saadetud ka kohtule

teadaolevatele kostja e-postiaadressile. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud

tähtaeg 14 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole. Kohus teavitas lahendi

tegemise aja.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

4. Kas leping on sõlmitud ja kehtis

4.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata

anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab

olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on

jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista

tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu

sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival

andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408

lg 1.

4.2. Kohtule on esitatud nõude aluseks olev laenuleping (dtl 46), millel ei ole kostja allkirja.

Hageja on esitanud kohtumääruse punktis 2.1. toodud selgitused tahteavalduste tegemise ning

lepingudokumentide esitamise kohta. Tõenditena on esitanud laenutaotluse (dtl 45), millel

samuti ei ole kostja allkirja, on üksnes andmed ja kuupäev. Hageja ei ole seega tõendanud, et

kostja tegi tahteavalduse just sellistel tingimustel lepingu sõlmimiseks ning et

lepingudokumendid kostjale ka püsival andmekandjal esitati.

Hageja väitel oli lepingu krediidi kulukuse määr 45,93 %, ent kohus ei saa seda kontrollida,

kuivõrd teadmata on arvestamisel aluseks võetud tagasimaksete summad. Ent kuivõrd

tõendamata on tarbijakrediidilepingu vorminõude täitmine, tuleb lugeda, et leping on

vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine.

5. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine

5.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.

Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3

p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest

kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab

krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte,

pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

5.2. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse kohta esitanud järgmised selgitused.

Kostja märkis laenutaotlusesse regulaarsed sissetulekud 3500 EUR, igakuised kulutused 200

eurot, töökoht: xxx ülalpeetavad: 1. Krediidiandja kontrollis isikusamasust

Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal (vt hagiavalduse lisa 16) ja maksehäire

registrist saadud andmeid ning tuvastas, et lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi

maksehäiret. Ka on krediidiandja enne krediidilepingu sõlmimist teostanud laenusaaja

finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamist kliendi xxx konto väljavõtte alusel.

Kohtule on esitatud kontoväljavõtte analüüsiteenuse tulemusel genereeritud dokument.

Arvelduskonto väljavõte sisaldab andmeid ajavahemikul 29.11.2022 – 27.02.2023 tehtud

tehingutest. Arvelduskonto väljavõttest on krediidiandja tuvastanud kostja sissetulekud xxx-lt

(09.02.2023 – 950 eur, 20.01.2023 – 350 eur, 18.01.2023 – 180 eur, 9.01.2023 – 500 eur,

12.12.2022 – 950 eur; 30.11.2022 – 600 eur).

5.3. Kohus juhtis hageja tähelepanu, et hageja väitel tuvastati konto väljavõttelt sissetulek, ent

hageja ei ole esile toonud, millise regulaarse sissetuleku summaga siis laenu andmisel

arvestati ning mida pidas krediidiandja sellise regulaarse sissetuleku allikaks (st millist

tööandjat). Hageja vastusest saab kohus aru nii, et aluseks võeti laenutaotlusel avaldatud

sissetulek 3500 eurot. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus konto väljavõttelt nähtus

oluliselt väiksem sissetulek (180-950 eurot kuus), ei saanud krediidiandjal tekkida

põhjendatud usku laenutaotlusele märgitud andmete õigsusesse. Hageja ei ole ka välja toonud,

et krediidiandja oleks suurema, ent konto väljavõttelt mitte nähtunud sissetuleku kohta

täiendavaid selgitusi nõudnud ega seda kontrollinud.

Laenutaotlusel on väidetavalt küsitud igakuiseid kulutusi. Selline küsimus on liiga üldine, et

selle alusel peaks tarbija aru saama, mis andmeid esitama peab. Samuti ei saa kuidagi öelda,

et selle küsimuse küsimise läbi oleks krediidiandja täitnud kohustuse selgitada välja ja

kontrollida tarbija finantskohustusi, nende olemust ja kestvust, ja igakuiseid

majandamiskulusid. Ilmselgelt ei ole ka 200 eurot ühe ülalpeetava korral adekvaatne

igakuiste majandamiskulude suurus, sest see jääb isegi alla üksiku inimese elatusmiinimumi.

Kohus on seega seisukohal, et krediidiandja on oluliselt rikkunud VÕS § 4034 sätestatud

vastutustundliku laenamise kohustust.

6. Nõude loovutamine

Hageja väitel on talle nõude aluseks olevast lepingust tulenev nõue loovutatud ning hageja on

seda ka tõendanud (dtl 114).

7. Hageja nõuded

7.1. Ka tühise tehingu korral on hagejal õigus laenuks antud raha tagasi nõude, kohus saab

hageja nõude rahuldada alusetu rikastumise sätete alusel. Selle eelduseks on, et raha kostja

kasutusse andmine on tõendatud ning raha tagastamise nõue on sissenõutavaks muutunud.

Hageja on esitanud maksekorralduse (dtl 92), mille kohaselt krediidiandja kandis 2000 eurot

üle kostja kontole 27.02.2023.

Hageja on esitanud ka nõude ümberarvestuse. Hageja väitel on kostja tagasimakseid teinud

686,39 eurot. Kostjal on seega tagastamata 1313,61 eurot.

Kohus on seisukohal, et lepingu üles ütlemise teates sisalduvat kogu põhivõla tasumise nõuet

saaks pidada nõudest teatamiseks. Hageja väitel saadeti lepingu üles ütlemise teade

10.01.2024 e-posti teel ja ka kostja konto kaudu. Hageja selgitab, et tal ei ole võimalik

lepingu üles ütlemise teatist kohtule esitada. Hageja viitab tõendile (hagi lisa 9, dtl 64) teate

saatmise tõendamiseks. Üksnes see tõend ei sisalda siiski nii palju asjaolusid, et selle pinnalt

saaks lugeda tõendatuks kostjale lepingu üles ütlemise teate saatmise. Kuivõrd lepingu üles

ütlemise teadet ei ole ka hagile lisatud, ei ole seda ka koos menetlusse võtmise määrusega

kostjale kätte toimetatud.

Küll aga on hageja hagis nõudnud laenuks antud raha tagastamist ning hagi on kostjale kätte

toimetatuks loetud 17.08.2024 (maksekäsu kiirmenetluse avaldust ei õnnestunud maksekäsus

kätte toimetada). Seega saab öelda, et raha tagastamise nõude tahteavaldus on 17.08.2024

kostjani jõudnud. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt VÕS § 408 lg 1 ja VÕS § 1028 lg 1

alusel välja põhivõla 1313,61 eurot.

7.2. Vastavalt VÕS § 113 lg 2 saab hageja viivist nõuda alates kostjale nõudest teatamisest.

Kuid hagis nõuab hageja viivist kuni hagiavalduse esitamiseni (mis on varasem kuupäev),

mistõttu jääb hageja viivisenõue rahuldamata.

Kohus tuvastas, et leping on tühine, seega on tühine ka võla sissenõudmiskulude suuruse

kohta käiv kokkulepe. Samuti on võla sissenõudmise kulud on tehtud enne kostjale nõudest

teatamist. Sellest tulenevalt jääb hageja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue

rahuldamata.

8. Menetluskulud

Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid.

Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu

350 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 2277,43 eurot, millelt on

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivu 350 eurot. Hagilt tasutud

riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 19.07.2024 esitatud hagi hind oli 2277,43 eurot.

Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas summas 1313,61 eurot, mis on hagi esitamisel

arvestatud hagihinnast (2277,43 eurot) 57,68%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163

lg 1 alusel hageja menetluskulud 57,68% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

42,32% ulatuses hageja kanda.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 57,68% hageja põhjendatud menetluskuludest

(350 eurot), millele vastab summa 201,88 eurot.

Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude

nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

9. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik