3-23-1216/26 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-23-1216

Otsuse kuupäev

17. jaanuar 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Haldusasi

D.R-i kaebus Maksu- ja Tolliameti 16. märtsi 2023. a maksuotsuse nr

12.2-3/058632-9 ja 4. mai 2023. a vaideotsuse nr 6-1/5345-2

tühistamiseks, Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks arvestama ja

tasuma sundkorras ära võetud 46 269,81 eurolt intressi ning

ebamõistliku maksumenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – D.R, esindaja Meelis D.R

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Karin Kask

Asja läbivaatamine

10. jaanuari 2025. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt.

2. Tühistada Maksu- ja Tolliameti 16. märtsi 2023. a maksuotsus nr 12.2-3/058632-9 ja

4. mai 2023. a vaideotsus nr 6-1/5345-2.

3. Kohustada Maksu- ja Tolliametit arvestama ja tasuma D.R-ilt 15. mail 2023 ära

võetud summalt 46 269,81 eurot intressi kuni praeguse kohtuotsuse jõustumiseni.

4. Jätta kaebus rahuldamata hüvitamisnõude osas.

5. Mõista Maksu- ja Tolliametilt D.R-i kasuks välja menetluskulud 3632,13 eurot.

Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

6. Asendada kohtuotsuse avaldamisel füüsiliste isikute nimed ja kinnisasjade aadressid

tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse

esitamiseks on 17. veebruar 2025.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184).

3-23-1216

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lõike 1 punkt 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 1. juuni 2022. a korralduse nr 12.2-3/058632-1

alusel D.R-i (kaebaja) 2020. ja 2021. a füüsilise isiku tuludeklaratsioonides esitatud andmete

õigsust. Kontrolli käigus tuvastatud faktilised ja õiguslikud asjaolud kajastati 25. novembri

2022. a kontrolliaktis nr 12.2-3/058632-8, millele kaebaja esitas eriarvamuse 19. detsembril

2022.

2. MTA tegi 16. märtsil 2023 maksuotsuse nr 12.2-3/058632-9, millega nõudis kaebajalt

tagasi pangakontole täidetud 2020. aasta tulumaksu enammakse summas 242,84 eurot ning

kohustas teda tasuma maksusumma 46 512,65 eurot. Maksuotsusega määratud maksusumma

46 755,49 (242,84 + 46 512,65) eurot tuli tasuda 30 päeva jooksul maksuotsuse saamise

päevale järgnevast päevast arvates. Maksuotsuses on tuvastatud, et kaebaja võõrandas 16.

juunil 2020 aadressil KKKKK, Tartu maakond asuva kinnisasja 230 000 euro eest. Kaebaja ei

deklareerinud kinnisvara võõrandamisest saadud kasu. Kaebaja väitis, et jättis tulu

deklareerimata, sest kasutas kinnisasja kuni võõrandamiseni elukohana (tulumaksuseaduse

(TuMS) § 15 lõike 5 punktis 1 sätestatud maksuvabastus). MTA tuvastas, et kaebajal puudus

kavatsus KKKKK majja püsivalt elama asuda. Seega ei saa KKKKK kinnisasja lugeda

kaebaja elukohaks. Kaebaja sai KKKKK maja omanikuks 20. jaanuaril 2020, kui NT kinkis

selle talle. Kaebaja märkis küll rahvastikuregistris oma elukohaks alates 31. jaanuarist 2020

KKKKK kinnistu, kuid pärast selle kinnistu võõrandamist tegi ta alles 27. juunil 2021 kande

rahvastikuregistris oma elukoha muutmiseks. Seega ei saa kaebaja poolt rahvastikuregistrile

esitatud andmeid pidada usaldusväärseks. Kaebajal tekkis KKKKK kinnistu maha müümise

mõte juba 2020. a veebruaris ja 11. märtsil 2020 telliti hindamisakt W.D poolt. Eeltoodust

saab järeldada, et KKKKK majja kohe kolimise eesmärk oli näidata kinnistut vormiliselt

kaebaja elukohana, et vältida võõrandamisest saadud tulult tulumaksu tasumist. Kaebajal olid

KKKKK maja müügimõtted juba enne, kui koroonapandeemiast tingitud eriolukord välja

kuulutati ja tema majanduslik olukord raskeks läks. KKKKK maja müügipõhjus ei olnud

tingitud koroonapandeemiast ning soov maja edasi müüa oli kaebajal juba maja omanikuks

saamisel. Hindamisaktis on kirjas, et elamu kavandatav kasutusele võtmise aeg on 2020.

aasta. Seega, kui KKKKK maja üle vaadati 12. märtsil 2020, ei olnud maja veel kasutusele

võetud. Hindamisakti fotodel on näha, et majas on ehitustööd pooleli. KKKKK maja ei olnud

valmis, kui kaebaja selle omanikuks sai ja tal puudusid ka rahalised vahendid selle lõpuni

valmis ehitamiseks. Majas puudus söögi tegemiseks vajalik köögimööbel ja -tehnika. MTA

on seisukohal, et kaebaja kasutas püsiva ja alalise elukohana TTTTT, Tartu korterit.

Analüüsides kaebaja esitatud kommunaalteenuste arveid, tuvastas MTA vee- ja elektri

tarbimist ning regulaarset prügivedu nii TTTTT korteris kui ka KKKKK majas. Lisaks on

kaebaja terve 2020. aasta tasunud TV-teenuste eest TTTTT korteris, kuid KKKKK maja osas

ta TV-teenuse lepingut ei sõlminud. Kaebaja tarbimised 2020. ja 2021. aastatel ei ole

3-23-1216

märgatavalt muutunud TTTTT korteris. KKKKK naabrid ei nimetanud, et kaebaja oleks seal

majas elanud, vaid nende vastustest võib välja lugeda, et majas on elanud ainult praegused

omanikud. Kaebaja võis KKKKK majas aeg-ajalt viibida, kuid tal puudus tahe muuta oma

elukohta ning asuda püsivalt elama KKKKK majja. Maja müügi tarbeks koostatud

hindamisakti piltidelt ei nähtu isiklike asjade (sh mööbli) olemasolu ka kaks kuud pärast

kaebaja väidetavat elama asumist KKKKK majja ning piltide kohaselt oli ka hindamisakti

koostamise ajal maja ehitusjärgus. Fotodel on näha, et erinevates tubades on ehitusmaterjalid

ja tööriistad põrandatel. Põrandad on kaetud ehituskilega. Fotodel puuduvad elamiseks

vajalikud esemed ja kaebaja poolt väidetavalt majja toodud mööbliesemed (diivan, söögilaud

ja toolid, madrats, induktsioonpliidi plaat, nõud, riided, stange, kosmeetika ja pesemisasjad).

Kaebajal puudus vajadus maja elukohana kasutusele võtmiseks vahetult enne müügiprotsessi

algust. Elukoht on inimesel seal, kus ta omab eluaset asjaoludel, mis annavad alust järeldada,

et ta kavatseb seda eluaset ka tulevikus säilitada ja kasutada. Elama asumist vahetult enne

müügiprotsessi ei saa käsitleda tahteavaldusena muuta püsivalt oma elukohta või käsitleda

maja enda püsiva elukohana. Sellisel juhul ei ole võõrandatud maja puhul tegu TuMS § 15

lõike 5 punkti 1 rakendusalasse jääva isiku alalise või peamise elukohaga. Kaebaja väite

kohaselt olid elamistingimused TTTTT korteris halvemad kui KKKKK majas, kuid ometi

otsustas ta oma elamistingimuste parandamiseks müüa KKKKK maja, mitte TTTTT korteri.

3. MTA jättis 4. mai 2023. a vaideotsusega nr 6-1/5345-2 kaebaja vaide 16. märtsi 2023.

a maksuotsuse peale rahuldamata. MTA lisas, et maja võõrandamise mõtte tekkimise kohta

antud selgitused ei ole tõepärased. Kaebaja pangakontolt nähtub, et pangakonto jääk ei

vähenenud mitte tavaliste eluliste kulutuste (kommunaalkulud, toit jms) tõttu, vaid seetõttu, et

kaebaja andis endale kuuluvale ettevõttele laenu. Kaebaja väidab, et tegelikult tal maja müügi

mõtet ei olnud ja ta viskas mõtte sõbranna ees lihtsalt õhku ning tegelik maja müümise mõte

tekkis alles veidi enne broneerimislepingu sõlmimist. Selline selgitus läheb vastuollu aset

leidnud sündmustega. Nimelt tellis maja ostja 11. märtsil 2020 hindamisakti ning 12. märtsil

2020 vaadati maja hindaja poolt üle. Selline käitumine näitab selgelt, et maja tulevasele

ostjale oli ostupakkumine piisavalt konkreetne, mistõttu oli ta valmis kandma kulutusi ja

tellima hindamisakti. Hindamisaktile lisatud fotodelt nähtub, et maja ei kasutata eluruumina.

Selgitus, mille kohaselt kinnisvara fotodele ei soovita isiklikke asju peale jätta ja seetõttu

paluti hindajal nii pildistada, et need peale ei jääks, ei ole usutav. Samas kõik tööriistad ja

ehitusmaterjalid (mis on ju ka isiklikud asjad) on pildi peal. Samuti tuleb arvestada, et

tegemist ei olnud mitte kinnisvara müügikuulutuse tarbeks tehtavate piltidega, vaid

hindamiseks vajalike piltidega. Fotodelt on näha, et toad on sellisel määral ehitustarvikuid

(tööriistad ja ehitusmaterjalid) täis, et ei ole võimalik, et keegi maja samal ajal oma

eluruumina kasutab. Siinkohal tuleb arvestada, et vaide esitajaga koos elas seal väidetavalt

vahel ka tema alaealine tütar, kellel kool asus samas TTTTT ligidal. Lisaks ei ole ühelgi fotol

näha asju, mida vaide esitaja väidetavalt oma eelmisest elukohast kaasa võttis (laud, toolid,

diivan, riided jms). Elama asumist ehitusjärgus olevasse majja põhjendas kaebaja sellega, et

seal olid tingimused paremad kui TTTTT, mis oli soojustamata ja kus oli külm. Samas jättis

kaebaja aga TTTTT oma troopilised lilled, mis kartsid külma ja mida ei saanud külma talve

tõttu KKKKK majja kaasa võtta. MTA möönis, et on näha, et elektrit ja vett on tarbitud

mõlemas asukohas, kuid KKKKK osas on ilmne, et elektrit kulus seoses remondiga ning

ilmselt vajati remondi käigus ka vett. Samuti ei ole välistatud, et seal ka vajaduse korral pesti,

kuid kindlasti ei viita vee- ja elektrikulu sellele, et kaebaja kasutas Käokeele 3 kinnistut oma

alalise ja peamise elukohana.

4. Kaebaja esitas 2. juunil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 16. märtsi 2023. a

maksuotsuse ja 4. mai 2023. a vaideotsuse tühistamiseks, MTA kohustamiseks arvestama ja

3-23-1216

tasuma sundkorras ära võetud 46 269,81 eurolt intressi ning ebamõistliku maksumenetlusega

tekitatud kahju hüvitamiseks.

5. Vastustaja palus 18. augusti 2023. a vastuses jätta kaebuse rahuldamata.

6. Asjas toimus 10. jaanuaril 2025 kohtuistung, kus kuulati üle tunnistajad P.E, X.Q, F.H,

W.D ja W.X.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja põhjendused:

7.1.

Kaebaja on tõendanud, et ta kasutas KKKKK maja kuni võõrandamiseni oma

elukohana, s.o perioodil 2020. a jaanuari lõpust kuni 2020. a juuni teise pooleni. 2020. a algus

langes teadupärast COVID-19 viirushaiguspuhangu perioodi ning selleks, et hoida distantsi

teistest isikutest, kolis kaebaja oma hoonestatud kinnistule elamusse. Kaebaja on pikka aega

unistanud oma kodust elamus, mistõttu haakus elamusse kolimine ka ühtaegu unistuse

täitumisega. Nähtuvalt ehitisregistri andmetest on elamule väljastatud Kambja Vallavalitsuse

poolt 2. aprillil 2019 kasutusluba. Järelikult oli elamu elamiseks kasutatav. TuMS § 15 lõike 5

punkt 1 ei lähtu maksumaksja kavatsuste hindamisest, vaid viidatud sätte järgi kontrollitakse

maksumaksja faktilist käitumist ja nimelt seda, kas maksumaksja kasutas (minevikus) elamut

kuni võõrandamisena oma elukohana. Kaebajale pole etteheidetav see, et märtsis 2020 tekkis

elamule ostuhuviline, kes soovis pangalaenu taotlemiseks elamu hindamisakti. Kas

ostuhuvilise pangalaenu taotlus rahuldatakse, polnud teada hindamisakti tellimisel ega

broneerimislepingu sõlmimisel (ostuhuviline võttis broneerimislepingu sõlmimisega teadliku

riski, et ei pruugi elamut soetada, kui laenu ei anta). Asjaolu, et lõpuks, s.o 16. juunil 2020

elamu müügilepinguni jõuti, ei väära kaebaja poolt elamu kasutamist elukohana. Kaebaja

2020. aasta pangakonto väljavõte tõendab selgelt majanduslike raskuste tekkimist ajal, mil

algas ülemaailmne paanika koroonapandeemia leviku tagajärjel. 2020. aasta pangakonto

väljavõttelt nähtub, et jaanuaris oli kaebaja kontol 9632 eurot ja 51 senti, kuid 28. märtsil

2020 oli kaebaja konto jääk kõigest 6 eurot ja 51 senti. See on drastiline muutus kõigest paari

kuuga ja olukorra paranemist kusagilt ei paistnud. 2020. aasta märtsi keskel kuulutati Eestis

välja eriolukord ja kogu riik pandi määramata ajaks lukku. Paanikas ja suures mures rahaliste

raskuste pärast oli kaebaja sundseisus ja esmalt hüpoteetiliselt õhku visatud sõbranna mõte

elamu müügist muutus üheks võimalikuks pääseteeks tekkinud olukorrast väljumisel.

Naabrid, kellelt vastustaja seletused võttis, ei saanudki kaebajat näha. Koroonapandeemiast

tingitud eriolukorra tõttu ei olnud eluliselt usutav, et naabrid igapäevaselt käisid õues ning

jälgisid kaebaja tegevust elamus. Seda enam, et kaebaja ise väljus elamust harva, kuna

õiguskuuleka inimesena järgis korraldusi püsida kodus. Sel ajahetkel olid inimesed mures

oma elu ja tervise pärast ning püsisid korduvalt meedias välja hõigatud korralduste järgi

kodudes, et vähendada viirusega nakatumise ohtu. Praegusel juhul ei kinnita vastustaja

kogutud tõendid veenvalt kahtlust, et elamu polnud võõrandamise hetkel kaebaja elukoht.

Vastustaja on uurimiskohustust täitnud pealiskaudselt ja seetõttu ei ole tõendamiskoormus

kaebajale üle läinud. Kaebaja on esitanud usutava selgituse ning tõendanud, et elas

vaadeldaval perioodil elamus. Kaebaja selgitused on maksumenetluses olnud

vasturääkivusteta. Seadusandja pole sidunud eluruumi elukohana kasutamist mingi konkreetse

tähtajaga (nädal, kuu, pool aastat jne), mistõttu on asjakohatud vastustaja etteheited elukoha

kasutamise lühiajalisuses, samas vastustaja ei selgita, milline elukoha kasutusaeg on igal juhul

vastustaja poolt aktsepteeritud. TuMS § 15 lõike 6 järgi ei rakendata maksuvabastust rohkem

3-23-1216

kui ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul, seega on seadusandja maksuvabastuse

kuritarvitamise vältimiseks piiranud tehingute arvu ja aega.

7.2.

Kaebaja hinnangul saab maksukorralduse seaduse (MKS) § 116 lõiget 1 kohaldada ka

juhul, kui vastustaja on sundkorras ära võtnud kaebaja kontolt vaieldava maksusumma.

Määrav on see, et vastustaja jaoks oli maksusumma käes, kuid kaebaja ei saanud oma raha

kasutada. Kui kaebaja raha võetakse tema pangakontolt sundkorras ära haldusakti

vaidlustamise tähtaja jooksul, siis piiratakse põhjendamatult kaebaja vabadust otsustada raha

kasutamise üle. Seega on vastustaja rikkunud ebaõige maksusumma äravõtmise ja selle

tagastamata jätmisega kaebaja omandiõigust. Vastustaja on omal initsiatiivil ebaõigesti

tuvastanud maksusumma ning vaatamata haldusakti vaidlustamise tähtaja kulgemisele

ennatlikult sundkorras teinud krediidiasutusele korralduse maksusumma äravõtmiseks.

Kaebaja kontolt on 15. mail 2023 sundkorras maha kantud 46 269,81 eurot. Kaebaja taotleb

vastustajalt viivise tasumist alates 15. maist 2023 kuni ära võetud summa tagastamiseni või

kohtulahendi jõustumiseni.

7.3.

Ainuüksi põhjusel, et vastustaja pole sundkorras kaebaja raha pangakontolt

äravõtmisel sellist toimingut haldusaktiga motiveerinud (puudub teave 13.2-7/171744; 15.

mai 2023. a dokumendi kohta), tuleb lugeda vastustaja tegevus õigusvastaseks. Siia juurde

kuulub põhjendatud etteheide, et vastustaja pole viinud menetlust läbi võimalikult lihtsalt,

kiirelt ja efektiivselt ning ebamugavusi vältides, millega on vastustaja rikkunud MKS § 10

lõiget 3. MKS § 11 lõike 1 kohaselt on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel

ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas

nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Vastustaja on lubamatult

kõrvale heitnud kaebaja esitatud asjakohased tõendid, välistanud oma algatusel oluliste

asjaolude tõendamiseks tõendite kogumise ning on sellise erapooliku ning kinnisideest

lähtuva haldusmenetluse läbiviimisel jõudnud selgelt motiveerimata maksuotsuseni. Kaebaja

leiab, et vastustaja on rikkunud MKS § 10 lõike 3 peamisi ülesandeid. Rikkumine on kaasa

toonud kaebaja ulatusliku aja- ja ressursipanuse maksumenetlusse. Kaebaja mõistab, et

maksumenetluses on maksukohustuslasel kaasaaitamise kohustus, mida kaebaja on

punktuaalselt täitnud. Eeltoodu aga veenab selles, et mistahes kaebajapoolne panus

(tõendamine ja selgitamine) on vastustaja jaoks vähetähtis kui mitte tähtsusetu. Seega on

vastustaja pahauskselt menetlenud pikka aega suhteliselt lihtsat maksuasja ning toonud

sellega kaasa kaebajale nii aja- kui rahakulu. Kaebaja pangakontolt on õigustamatult ära

võetud 46 269,81 eurot ning seda maksu- ja vaideotsuse vaidlustamise perioodi vältel. Vaide

esitas kaebaja vastustajale 17. aprillil 2023, vaide lahendas vaideotsusega vastustaja 4. mail

2023, aga sundtäitmise hoiatuse koostas vastustaja 2. mail 2023, s.o enne vaide osas

seisukoha kujundamast. Eeltoodud sündmused veenavad kaebajat selles, et vastustajal on

tehtud ette otsustus igal juhul kaebajalt raha ära võtta, kuigi vastustajal endal polnud isegi

vaideotsust raha sundkorras äravõtmise hoiatamise ajaks tehtud. Mis alusel raha kaebaja

pangakontolt 15. mail 2023 ära võeti, on siiani teadmata. Kaebaja palub halduskohtul oma

äranägemise järgi mõista vastustajalt välja õiglane rahaline hüvitis ebamõistliku

maksumenetlusega (uurimispõhimõtte rikkumine, ärakuulamisõiguse näivus) kaasneva

põhiõiguse (omandiõiguse ulatuslik piiramine, raha sundkorras motiveerimatult äravõtmine)

rikkumise korvamiseks. Eeskätt õigustavad kaebaja hüvitisnõuet vastustaja vaideotsuse

põhjendused, mille võib kokku võtta lühidalt – vastustajat tegelikult ei huvita üldse kaebaja

tõendid ja seisukoht. Konkreetne maksumenetlus on olnud formaalne. Uurimispõhimõtte

järgimist ja sisulist asjaolude kaalumist pole vastustaja vajalikuks pidanud. Isegi kaebaja

pangakontolt raha äravõtmise motiveerimine on vastustajal kas ununenud või on vastustaja

3-23-1216

teadlikult raha äravõtmise motiveerimisest hoidunud eesmärgiga põhjustada kaebajale

omandiõiguse rikkumist, ebameeldivusi ja üleliigseid kulutusi (õigusvaidluse kulud).

8. Vastustaja põhjendused:

8.1.

Vastustaja jääb kõikide maksuotsuses ja vaideotsuses esitatud seisukohtade juurde ja

palub kohtul nendega otsuse tegemisel arvestada.

8.2.

TuMS § 15 lõike 5 punkt 1 sätestab tulumaksuvabastuse eeldusena tingimuse, et

maksumaksja kasutab võõrandatavat eluruumi võõrandamiseni oma elukohana. Kuna TuMS

elukoha mõistet ei defineeri, tuleb lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lõikes

1 sätestatust, mille kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab ning

sama paragrahvi 3. lõikest, mis sätestab, et elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale

elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Maksuhaldur on

maksumenetluses kogunud tõendeid, mis ei veena maksuhaldurit, et kaebaja kasutas

võõrandatud kinnisasja võõrandamiseni oma elukohana. Eelkõige ei kinnita kinnisasja

võõrandamiseni oma elukohana kasutamist kinnisasjale tehtud hindamisakti pildid,

hindamisakti tellija isik, maksumenetluses võetud selgitustest tulenevad vastuolud, maja

soetamise ning sellele järgnevate toimingute (hindamisakti, broneerimislepingu ning maja

võõrandamise) vahelised suhteliselt väikesed ajavahemikud, samuti kaebaja poolt kinnisasja

soetamise viis. Kuna kaebaja, saades maja kingiks, müüs selle peagi edasi maja ehitanud

isikutele, siis viitab eeltoodu sellele, et kaebaja ülesandeks vastavas tehinguteahelas oligi

tekitada olukord, kus maja võõrandamisel tulumaksu tasuma ei pea. Kaebaja poolt esitatud

kasutusluba ei lükka ümber maksumenetluses kogutud tõendeid, et kaebaja seda kinnisasja

oma elukohana ei kasutanud, kuna kinnisasjas toimusid endiselt ehitustööd. Samuti kinnitavad

maksuhalduri seisukohta maksumenetluses kogutud seletused – naabrid on selgitanud, et

kinnisasja on alates 2019. aastast kasutanud samad isikud. Samuti ei kinnita hindamisaktis

olevad pildid kaebaja ja tema sõbranna Ana W.D antud selgitusi, et kaebaja kasutas kinnisasja

oma elukohana ning viis sinna mööblit ja isiklikke esemeid. Pole ka eluliselt usutav, et isik,

kelle omandis on sellel ajal 10 erinevat kinnistut, valiks oma elukohaks just selle kinnisasja,

milles toimuvad ehitustööd ja mis pole sellises seisus elamiseks sobilik.

8.3.

Kaebuse rahuldamisel kuulub maksusumma kaebajale tagastamisele ning lisaks on

kaebajal õigus sellisel juhul nõuda endale intressi maksmist vastavalt MKS §-dele 116117.

Seega on kaebajal võimalik saada maksuhaldurile maksusumma alusetu maksmise korral

tagasi maksusumma koos intressidega. MKS § 116 lõike 1 järgi on maksuhaldur kohustatud

arvestama enammakstud summalt maksukohustuslase kasuks intressi, kui maksuhalduri antud

haldusakti alusel on maksukohustuslane tasunud või temalt on sisse nõutud või tema

tagastusnõudega on tasaarvestatud suurem summa, kui oleks tulnud tasuda vastavalt

maksuseadusele. Eeltoodust tulenevalt on tegemist maksuhalduri seadusest tuleneva

kohustusega ja puuduvad kahtlused, et maksuhaldur jätaks oma kohustused täitmata. Seetõttu

on tegemist sellise kaebaja nõudega, mida pole tarvis esitada, kuna see õigus on kaebuse

rahuldamise korral kaebajal seadusest tulenevalt olemas.

KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

9. TuMS § 15 lõike 5 punkt 1 sätestab, et tulumaksuga ei maksustata kinnisasja,

elamuühistu osamaksu või hooneühistu liikmesuse võõrandamisest saadud kasu, kui

3-23-1216

kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum, mida

maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma elukohana.

10. Kaebaja võõrandas KKKKK kinnistu 16. juunil 2020. Kaebaja on maksu- ja

kohtumenetluses väitnud, et elas enne võõrandamist KKKKK majas, st perioodil 2020. a

jaanuari lõpust kuni 16. juunini 2020. Vastustaja on maksuotsuse asunud seisukohale, et

kaebajal puudus kavatsus KKKKK majja püsivalt elama asuda, vaid ta kasutas püsiva ja

alalise elukohana TTTTT korterit, mistõttu ei rakendu maja müügil ka maksuvabastus.

11. Seadus ei sätesta elukoha mõistet ega ka elukohtade piirarvu, mis isikul TuMS § 15

lõike 5 punkti 1 tähenduses samaaegselt olla võib. Isik määrab ise oma elukorralduse, sh selle,

millist ja kui mitut eluaset isik elukohana kasutab. TsÜS § 14 järgi on isiku elukohaks koht,

kus isik alaliselt või peamiselt elab (lõige 1), kusjuures elukoht võib üheaegselt olla mitmes

kohas (lõige 2). Isiku elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest

võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta (TsÜS § 14 lõige 3). TsÜS on oma olemuselt

suhteliselt abstraktne ning see ei määratle nt kui kaua peab isik elukohas elama või milline

elutegevus seal täpselt toimuma peab, et lugeda seda isiku elukohaks. Samuti ei tulene

TsÜS-ist, et isiku elukoha tuvastamisel oleks määrav tähendus isiku ütlustel. Püsiva elukoha

olemasolu on fakti küsimus ning sellise faktilise asjaolu, millist ja mitut eluruumi isik alalise

või peamise elukohana tegelikult kasutab, tuvastamisel saab maksumenetluses tugineda

kõigile maksumenetluses lubatud tõendi liikidele (MKS § 59 lõige 1). Sellisteks tõenditeks

võivad olla näiteks maksukohustuslase seletused, tunnistajate ütlused ja dokumendid, milles

sisalduvad andmed maksukohustuslase elukoha kohta. (Vt nt Tallinna Halduskohtu 15.

oktoobri 2020. a otsus asjas nr 3-20-960, p 7.)

12. Vastustaja on leidnud, et seda, et kaebaja ei kasutanud KKKKK maja oma elukohana,

saab järeldada ainuüksi asjaolude kronoloogiast ja kogumist: kaebaja omandas KKKKK

kinnistu 20. jaanuaril 2020 kinke teel, märtsis 2020 telliti majale hindamisakt ja sõlmiti

broneerimisleping ning 16. juunil 2020 müüs kaebaja kinnistu maha. Samuti on vastustaja

tuginenud KKKKK naabrite ütlustele, millest ta on järeldanud, et kaebaja KKKKK majas ei

elanud, vaid majas on elanud vähemalt alates 2019. aastast maja praegused omanikud. Samuti

on vastustaja tuginenud hindamisaktile ja selles kajastatud piltidele, mis vastustaja hinnangul

kinnitavad, et kaebaja KKKKK majas ei elanud. Vastustaja ei pidanud kaebaja põhjendusi

KKKKK kinnistu müügi vajaduse kohta usaldusväärseks, sest vastustaja hinnangul olid

kaebajal maja müügimõtted juba enne, kui kaebaja majanduslik olukord raskeks läks.

Vastustaja on leidnud, et ka kaebaja enda seletused kinnitavad, et ta kasutas püsiva ja alalise

elukohana TTTTT korterit. Vastustaja on võrrelnud ka KKKKK maja ja TTTTT korteri

kommunaalarveid ja nendest järeldanud, et kaebaja ei elanud KKKKK majas.

13. Vastustaja on maksumenetluses pöördunud KKKKK kinnistu naabrite poole, paludes

nimetada kõik inimesed, kes alates 2019. aastast on elanud KKKKK majas, ning ajaperioodid,

mil need inimesed seal elasid, samuti uuriti selle kohta, kui sageli need inimesed on seda maja

kasutanud. JJ selgitas, et tema teada ehitas selle maja W.D koos perega, kes elab seal algusest

peale, sisse koliti vast kuskil 2019. a paiku. UU selgitas, et tema ei oska sellist nimekirja

koostada. Ta märkis, et ei viibi ise pidevalt Tartus ja elukorraldusest tulenevalt ei kohtu

ärkveloleku ajal väga naabritega. Ta lisas, et näha on olnud, et mingi elu on seal olnud. Ta on

märganud valgust aknas ja autosid maja ees. Täna tundub seal majas elavat vanem

naisterahvas ja keegi noor mees (vist poeg). GG ütles, et KKKKK elanike nimesid ta ei tea.

Ta viipab tihti tervituseks blondile naisterahvale umbes vanuses 50+ ja umbes samas eas

mehele. Veel on ta näinud ühte noormeest ja ühte neiut, kelle vanust ei oska öelda. Ta lisas, et

3-23-1216

on neid näinud alates 2019. aastast, kui ta sisse kolis. Algul nad ehitasid ja viibisid vähem

kinnistul.

14. Kaebaja on kaebuses selgitanud, et ajal, kui tema KKKKK majas elas, valitses Eestis

koroonapandeemiast tingitud paanika ning inimesed püsisid kodus. Kaebaja kinnitas, et ka

tema ise järgis soovitusi püsida kodus. Ka istungil rõhutas kaebaja, et ta kartis väga

koroonasse haigestuda, mistõttu ta kartis ka inimestega kohtuda. Naabrid ei näinud teda, sest

ta püsis toas, ja ka tema ise ei näinud naabreid. Tunnistaja P.E kinnitas, et kaebaja kartis

hullult koroonat, sest ta kartis, et sureb ja tema laps jääb ilma emata. Tunnistaja sõnul eelistas

kaebaja sel ajal KKKKK maja. Kaebaja selgitas, et tal ei olnud majal terrass valmis ehitatud,

mistõttu tal polnudki põhjust väljas viibida ja seetõttu naabrid ei näinud teda. Kohtu

hinnangul on kaebaja põhjendused eluliselt usutavad ja tunnistaja ütlustega tõendatud. Kohus

loeb üldtuntuks selle, et 2020. a esimesest kvartalist alates tekkis paljudes inimestes tundmatu

koroonaviiruse erakordselt laialdase leviku tõttu suur hirmutunne ja inimestele anti tungivaid

soovitusi püsida kodus. KKKKK majas püsides ei saanudki naabrid näha, et majas elab just

kaebaja, seda enam, et kaebajal puudus naabritega igasugune kontakt. Seda arvestades

võisidki naabrid teha oma peas järelduse, et majas on kogu aeg elanud praegused omanikud,

sest ilmselt mingit elutegevust majas nad ikkagi märkasid (tuled akendes, auto maja ees vms).

Samuti tuleb arvestada sellega, et naabrid andsid ütlusi 2022. a septembris, st enam kui kaks

aastat hiljem pärast väidetavat kaebaja majas elamist. Sellise ajavahemiku möödumisel ei

pruugi inimesed enam väga täpselt erinevate sündmuste toimumise aega mäletada ning nad

võivad tahtmatult hakata oma peas tegema tagasiulatuvaid järeldusi, mis ei pruugi

tegelikkusega klappida. See võib ka seletada, miks kahele tunnistajale tundus, et praegused

elanikud kolisid majja juba 2019. aastal. JJ on ka kasutanud sõnu, mis viitavad sellele, et ta ei

ole päris kindel, et praegused elanikud kolisid majja 2019. aastal. Eeltoodut arvestades ei saa

kohtu hinnangul KKKKK naabrite ütlustest tõsikindlalt järeldada, et kaebaja 2020. a lõpust

kuni 16. juunini 2020 KKKKK majas ei elanud. KKKKK praegused omanikud kinnitasid

kohtuistungil, et nad ei ole selle kinnistuga aastal 2019 seotud olnud ning tõsisem seos tekkis

alles siis, kui nad hakkasid seda kaebaja käest ostma.

15. Samuti ei saa kohtu arvates 17. märtsi 2020. a hindamisaktist tõsikindlalt järeldada, et

kaebaja 2020. a jaanuari lõpust kuni 16. juunini 2020 KKKKK majas ei elanud. Vastustaja on

hindamisaktist välja toonud selle, et seal on kirjas, et elamu kavandatav kasutusele võtmise

aeg on 2020. aasta. Samuti on vastustaja osutanud hindamisakti piltidele ja märkinud, et

nendelt ei nähtu kaebaja isiklikke asju, vaid piltidelt on näha, et majas on ehitustööd pooleli ja

seal on selliseid ehitusmaterjale ja tööriistu, mida ei kasutata seinte pahteldamiseks,

lihvimiseks ja värvimiseks (tööd, mida kaebaja enda sõnul majas tegi). Kaebaja selgitas

kohtuistungil, et palus hindajal pildistada ruume nii, et kaebaja isiklikud asjad, sh

mööbliesemed ei jääks piltidele. Kaebaja sõnul on KKKKK maja ruumid avarad ja selline

pildistamine oli võimalik. Kaebaja selgitas, et TTTTT korteri piltidel on isiklikud asjad näha,

sest need pildid oli ta teinud enda jaoks, et oma elutingimuste paranemist dokumenteerida.

KKKKK majas ei saanud ta enam selliseid pilte teha, sest tema telefoni kaamera oli katki.

Samuti selgitas kaebaja, et hindamisakti piltidelt nähtuvad ehitusmaterjalid ja tööriistad on

tema omad ning ta tõi need majja, et ise majas kõik ehitustööd valmis teha, kuid ta hindas

oma võimeid üle ega jõudnud ise neid töid teha ning pani hiljem ehitusvahendid majas ühte

kohta kokku. Kaebaja selgitas, et tal on ehitusvahendid kogu aeg olemas olnud, sest ta on oma

teisi kortereid ise remontinud. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja selliseid selgitusi

ebausaldusväärseks pidada. Kohus ei pea ebatavaliseks seda, et inimene palub hindajal pilte

teha viisil, et tema isiklikud asjad peale ei jää. Kaebaja seletustest ja tunnistajate ütlustest

ilmneb, et kaebajal ei olnud palju isiklikke esemeid, mistõttu polnud keeruline teha pilte

3-23-1216

kaebaja soovitud viisil. Kaebaja selgitas näiteks, et ta kuhjas asjad diivani peale kokku ja pilt

tehti diivani juures seistes, samuti tõsteti madrats seina najale üles ja pilt tehti madratsi juures

seistes. Samuti pole mõistlikku põhjust kahelda kaebaja väidetes, et piltidel olnud

ehitusmaterjalid ja tööriistad on tema omad ning ta plaanis nendega maja remontida, kuid

hiljem loobus sellest plaanist ja pani ehitusvahendid ära. Samuti ei saa pooleliolevate

ehitustööde ajal majas elamist pidada ebatavaliseks. Paljudel inimestel tuleb elu jooksul

kokku puutuda olukorraga, kus tuleb elada kohas, kus samal ajal toimub remont. Kaebaja on

kohtule esitanud võrdluseks ka pildid TTTTT korterist, kus ta enne ja pärast KKKKK majas

elamist elas, ning neilt nähtub samuti poolelioleva remondi keskel elamine. Vastustaja ei ole

kahtluse alla seadnud, et kaebaja võis sellistes tingimustes TTTTT korteris elada. Seda

arvestades jääb kohtule sarnaselt kaebajaga arusaamatuks, miks vastustaja ei pea võimalikuks,

et kaebaja võis poolelioleva remondi keskel KKKKK majas elada. Tunnistajad selgitasid

kohtuistungil, et kaebajal oli KKKKK majas küte, soe vesi, dušš, WC-pott, elekter ning

garaažis kraanikauss ja pliidiplaat. See tähendab, et majas olid olemas kõik vahendid, et katta

elamiseks inimese esmatähtsad vajadused. Kohtu hinnangul ei saa hindamisaktis kasutatud

sõnastusele, et elamu kavandatav kasutusele võtmise aeg on 2020. aasta, anda ülemäära suurt

kaalu. Hindaja ei ole hindamisaktis lahti selgitanud, millel tema selline lause tugineb.

16. Kaebaja selgitas, et ta on ettevõtja ning tal on korterid välja üürimise eesmärgil (sh

booking.com kaudu) ning ta peab söögikohta. 2020. aasta alguses koroonapandeemia

lahvatamisel hakkasid kaebaja sissetulekuallikad kokku kuivama: inimesed ei reisinud enam

ega kasutanud booking.com teenust, samuti seati söögikohtade lahtiolekuaegadele piiranguid.

Kaebaja pangakonto väljavõte kinnitab, et kui 20. jaanuaril 2020 oli kaebaja pangakonto jääk

9663,49 eurot, siis 28. märtsil 2020 oli see 6,51 eurot. Kohus peab loogiliseks kaebaja

selgitust, et ettevõtjana pidi ta pikemalt ette vaatama ja näha oli, et olukorra edasikestmisel

tema enda ja ka ettevõtete majanduslik olukord võib kiiresti halveneda. Sellest arusaamast

lähtuvalt varakult oma varalist olukorda hinnates ja võimalikke variante arutades (sh

sõpradega) KKKKK maja maha müümise kaalumine kohtule ebatavaline ei tundu. Kaebaja

selgitas, et tal ei olnud võimalik ega mõistlik muud kinnisvara müüa: Poe tänava korterid oli

ta soetanud väljaüürimise eesmärgil ja need olid mõeldud talle sissetuleku tagamiseks,

Aiaääre tänaval asuvad krundid olid tema surnud ema elukohaks ja talle endale suvekodu

kohaks, kuhu ta unistab ehitada oma maja, ning TTTTT korter on nii kehvas seisukorras, et

selle eest ta poleks palju raha saanud. Kohtu hinnangul on kaebaja eluliselt usutavalt ja

loogiliselt ära näidanud, miks ta veebruaris 2020 hakkas mõlgutama KKKKK maja müümise

mõtteid ning miks ta selle lõpuks juunis 2020 maha müüs. See, et koroonapandeemia algus

sattus lähestikku ajaga, kui kaebaja sai KKKKK maja omanikuks, ei ole etteheidetav

kaebajale. Asjaolust, et kaebaja oli majandusliku olukorra tõttu sunnitud kaaluma varsti peale

majja kolimist selle mahamüümist, ei saa järeldada, et kaebajal polnudki kavatsust alaliselt ja

püsivalt majja elama asuda. Asjaolu, et märtsis 2020 hakati tegema konkreetsemaid samme

maja müümiseks (hindamisakti tellimine, broneerimislepingu sõlmimine), langeb kokku

ajaga, kui kaebaja majanduslik olukord hakkas järsult kehvemaks muutuma. Erinevalt

vastustajast ei pea kohus kaebajale etteheidetavaks seda, et kaebaja oma isiklikult kontolt oma

ettevõtetele laenu andis, et ettevõtete vältimatuid rahalisi kohustusi täita ja koroonapandeemia

tingimustes vältida ettevõtete pankrotti minekut. Asjaolu, et kaebaja elas KKKKK majas

alates veebruarist 2020 võimalike müügi mõtetega, ei tähenda, et tegu ei oleks elukohaga

TuMS § 15 lõike 5 punkti 1 tähenduses. Kinnistu võõrandamise eel peab isik paratamatult

jõudma veendumusele kinnistu müümise osas ja tegema selleks ettevalmistusi. TuMS § 15

lõike 5 punktist 1 ei tulene, et kui isikul tekivad müügimõtted, ei ole enam tegemist elukohaga

selle sätte mõttes. TuMS § 15 lõike 5 punkt 1 sätestab tulumaksuvabastuse eeldusena ainult

3-23-1216

tingimuse, et maksumaksja kasutab võõrandatavat eluruumi võõrandamiseni oma elukohana

(vt Riigikohtu 25. mai 2018. a otsus asjas nr 3-16-903, p 19).

17. Kohtu hinnangul ei saa ka KKKKK ja TTTTT kommunaalarvete võrdlemisel asuda

seisukohale, et kaebaja ei elanud KKKKK majas. Kaebaja selgitas kohtuistungil, et kuigi ta

2020. a jaanuari lõpust kuni 16. juunini 2020 TTTTT korteris ei elanud, kulus tal seal ikka

elektrit ja vett. Elektrikulu tuli sellest, et pidevalt tuli sees hoida radiaatoreid, et tagada

korteris selline temperatuur, et torud ära ei külmuks. See seletab, miks 2020. a elektrikulu on

TTTTT korteris samaväärne 2021. a elektrikuluga. Mõlemal aastal tuli korteris tagada piisav

temperatuur, sest selleks ajaks poldud majja veel keskkütet pandud. Veearveid põhjustas

vajadus kasta lilli, mida kaebajal oli palju ning mida ta 2020. a jaanuaris KKKKK majja ei

saanud külma ilma tõttu viia, sest tegu oli troopiliste taimedega, mis oleksid transportimisel

kahjustada saanud ning ilmade soojemaks minekul polnud enam mõtet neid majja viia, sest

selleks hetkeks oli tõsiselt päevakorras maja maha müümise võimalus. Samuti põhjustas suurt

veekulu pidevalt nirisev WC-pott, millele kaebaja kohe jälile ei saanud, sest nirisemine ei

olnud nii hästi märgatav. Kohtul ei ole mõistlikku põhjust kaebaja eeltoodud selgitustes

kahelda. Samal ajal on näha, et ka KKKKK majas on elektrit tarbitud ning aprillist 2020 kuni

juunini 2020 on elektri tarbimine ületanud TTTTT tarbimist. Samuti nähtub, et KKKKK osas

on 2020 märtsis väljastatud arvel kajastatud vee tarbimine perioodil 7. jaanuar 2020 - 3. aprill

2020 mahus 10 m3 ja 2020 juunis väljastatud arvel on kajastatud vee tarbimine perioodil 3.

aprill 2020 - 30. juuni 2020 mahus 35 m3. Kui kasutatud veekogus jagada arvetel kajastatud

perioodi peale ära, ei ole kohtu hinnangul tegu niivõrd väikese veekogusega, et usutav ei

oleks KKKKK majas elamine. Asjaolust, et kaebaja ei katkestanud TTTTT korteri osas TV-

teenuste lepingut, kuid KKKKK majas seda ei sõlminud, ei saa samuti tõsikindlalt järeldada,

et kaebaja KKKKK majas ei elanud. Kaebaja märkis kohtuistungil, et mingil perioodil elas

tema korteris tema õetütar, kes kaebaja teadmata tellis ka spordikanaleid ja kes järelikult TV-

teenuseid tarbis. KKKKK majas kaebaja enda selgituste kohaselt teleteenuste lepingut ei

sõlminud, sest ta saab telefonist kõigele ligi.

18. Kohtu hinnangul on vastustaja vaadanud kaebaja 19. aprilli 2022. a selgitustes TTTTT

korteri kohta kirjutatud lauset „Ülaltoodud aadressil elasin ja elan vahelduva eduga siiamaani

ise“ isoleeritult ja ega ole selle sisu täpsemalt välja uurinud. Kaebaja selgitas kohtuistungil ja

seda kinnitasid ka tunnistajad, et kaebaja elas enne KKKKK majja kolimist ja pärast selle

maha müümist TTTTT korteris. Kaebaja toonitas, et 2020. a jaanuari lõpust kuni 16. juunini

2020 elas ta aga üksnes KKKKK majas ning ka tunnistajad ütlesid, et neile teadaolevalt

kaebaja sel ajal kuskil mujal ei elanud. Sellised selgitused on kooskõlas ka kaebaja 19. aprilli

2022. a selgitustes kasutatud väljendiga „vahelduva eduga“. See viitab, et kaebaja ei ole

pidevalt TTTTT korteris elanud.

19. Kohtuistungil kinnitasid kõik tunnistajad, et käisid perioodil 2020. a jaanuari lõpp kuni

16. juuni 2020 kaebajal KKKKK majas mitu korda külas. Nad selgitasid, et nägid seal

kaebaja isiklikke asju (diivan, laud, toolid, madrats, voodipesu, mängukarukesed, riidestange,

riided, jalatsid, pesemisvahendid, söögivalmistamise asjad) ja kaebaja elas seal. Tunnistajad

kinnitasid, et KKKKK elamistingimused olid oluliselt paremad kui TTTTT korteris. Ka

kaebaja enda sõnul oli see põhjus, miks ta just KKKKK majas elas. Maksumenetluses on

MTA võtnud ütlused ka Ana W.D-lt ning ka tema kinnitas, et majas olid diivan, magamisase,

söögilaud ja toolid. Kohus ei näe tunnistajate ütlustes vastuolu ega viiteid nende

ebausaldusväärsusele. Tegu on küll tunnistajatega, kes on kaebajaga seotud, kuid just sellised

tunnistajad oskavadki kaebaja elukorralduse kohta anda kõige põhjalikumaid selgitusi.

3-23-1216

20. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et MTA ei ole tõendanud, et kaebaja ei elanud 2020. a

jaanuari lõpust kuni 16. juunini 2020 KKKKK majas. Kohtu hinnangul on vastustaja kogunud

tõendeid valikuliselt ja saadud tõendeid moonutatult tõlgendanud. Vastustaja on rikkunud tal

lasuvat uurimiskohustust. Vastustaja ei ole kaebajalt küsinud üksikasjalikumaid selgitusi

asjaolude kohta, mis maksuhalduris kahtlusi tekitasid, ega juhendanud kaebajat, milliseid

tõendeid ta saaks oma väidete kinnituseks esitada või nende kogumist taotleda. Sisuline

pädevus (s.o teadmised, oskused ja kogemused), kuidas tuleb maksumenetlus läbi viia, on

vastustajal. See tähendab, et vastustajal on ka kohustus asjaolud piisava põhjalikkusega välja

selgitada, vajadusel küsides lisaküsimusi, täpsustades või ka selgitades kaebajale

tõendamiskoormust. (Vt Tallinna Halduskohtu 18. aprilli 2022. a otsus asjas nr 3-21-2391, p

8.) Kaebaja selgitustest saab järeldada, et see oli tema jaoks esimene kord sellises

maksumenetluses osaleda ning ta ei saanud päris hästi aru, kui detailseks tuleb oma vastustes

minna ja et ta saaks näiteks tunnistajatelt ütluste võtmist taotleda. Kui kohtuistungil kaebaja

käest kahtlusi tekitanud asjaolude kohta küsiti, andis ta kõikidele küsimustele ammendavad ja

eluliselt usutavad vastused. Kui võrrelda kaebaja vastuseid maksumenetluses ja

kohtumenetluses (sh istungil), siis ei nähtu kaebaja selgitustest mingeid vastuolusid.

21. Eelnevast tulenevalt kuuluvad vaidlustatud maksuotsus ja vaideotsus tühistamisele.

22. Kaebaja on palunud, et kohus kohustaks vastustajat kaebajalt 15. mail 2023 sundkorras

pangakontolt ära võetud 46 269,81 eurolt arvestama ja tasuma intressi. Kaebaja viitas oma

nõude õigusliku alusena MKS §-dele 116 ja 117. Vastustaja ei ole kaebaja nõude õiguslikule

alusele vastu vaielnud ning on ise kinnitanud, et maksuotsuse tühistamise korral on kaebajal

õigus intressi nõuda. Intressi tuleb arvestada ja maksta päevani, mil praegune kohtuotsus

jõustub (vrd Riigikohtu 27. märtsi 2018. a otsus asjas nr 3-16-84, p 17). Eeltoodust tulenevalt

kohustab kohus vastustajat kaebajalt 15. mail 2023 ära võetud summalt arvestama ja tasuma

intressi kuni praeguse kohtuotsuse jõustumiseni.

23. Kaebaja on palunud vastustajalt välja mõista ka mittevaralise kahju hüvitise

ebamõistliku maksumenetluse eest. Kaebaja on kahju tekitavaks tegevuseks pidanud

vastustaja poolt uurimiskohustuse rikkumist, asja menetlemist pikka aega ning kaebajalt

sundkorras 46 269,81 euro äravõtmist. Kahjuna kirjeldas kaebaja stressi ja ärevust, mis viisid

antidepressantide võtmiseni ja kehakaalu tõusuni. Stress hõlmas muu hulgas seda, et kaebaja

ei saanud temalt sundkorras ära võetud raha kasutada Ihastesse maja ehitamise

omafinantseeringuks, mistõttu ei ole olnud võimalik oma unistust sinna maja ehitamisest ellu

viia.

24. Kaebaja on oma nõude õigusliku alusena viidanud RVastS § 16 lõikele 1, mis

reguleerib õiguspärase haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja on aga läbivalt olnud

seisukohal, et maksuotsus ja vaideotsus on õigusvastased ning selle on praeguse otsusega

tuvastanud ka kohus. Seega ei saa RVastS § 16 lõige 1 olla kaebaja nõude kohaseks

õiguslikuks aluseks. HKMS § 158 lõike 1 esimesest lausest tulenevalt kohaldab kohus õigust

sõltumata menetlusosaliste seisukohtadest. Vaidluse eseme piiritlevad kaebuse nõue ja alus

(HKMS § 41 lõige 1), mitte kaebaja õiguslikud väited (vt Riigikohtu 10. aprilli 2014. a otsus

asjas nr 3-3-1-16-14, p 14). Seega tuleb kohtul ise leida kaebaja nõudele sobiv õiguslik alus.

Kohtu hinnangul on selleks RVastS § 7 lõige 1 ja § 9. RVastS § 7 lõike 1 järgi võib isik, kelle

õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud,

nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik

kõrvaldada

RVastS

§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega (esmased

3-23-1216

õiguskaitsevahendid). RVastS § 9 lõike 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju

rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise,

kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise

korral.

25. Kohus on eelnevalt tuvastanud, vastustaja rikkus tõepoolest maksumenetluses

uurimispõhimõtet. Seega selles osas on vastustaja tegevus õigusvastane. See ei ole aga piisav

kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Analüüsida tuleb ka kahjunõude ülejäänud eelduste täidetust.

Seejuures ei ole oluline kontrolli järjekord, vaid see, et kõik eeldused oleksid täidetud. Kui

üks neist puudub, jääb nõue rahuldamata. VÕS § 128 lõike 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju

eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Usutav on, et

maksumenetlus võib tekitada stressi ja ärevust. Sedalaadi ebameeldivused ei ole siiski

iseenesest käsitatavad mittevaralise kahjuna. Vastasel korral peaks mistahes

maksumenetlusega kaasnema suurem või väiksem rahaline hüvitis. Kehtiv õigus selleks alust

ei anna. Mittevaralise kahju hüvitamiseks peavad isikule põhjustatud tagajärjed olema

tavapärasest eluriskist intensiivsemad. (Vrd Riigikohtu 26. septembri 2022. a otsus asjas nr 3-

20-1449, punktid 3030.5). Praegusel juhul ei ole kaebaja selliseid asjaolusid esile toonud.

Kaebaja ei ole tõendanud antidepressantide võtmist ja kehakaalu tõusu ning seda, et need olid

tingitud just maksumenetlusest. Kaebajal oli kohtumenetluses õigusteadmistega esindaja, kes

pidi selliste asjaolude tõendamise vajadusest teadlik olema. Mittevaralise kahju tekkimise ja

põhjusliku seose tõendamata jätmise tõttu tuleb kahjunõue vastavas osas jätta rahuldamata.

26. Kohtu hinnangul ei saa pidada õigusvastaseks maksumenetluse kestust. Maksumenetlus

algas 1. juuni 2022. a korraldusega ning lõppes 16. märtsi 2023. a maksuotsusega. Selle aja

vältel tegi maksuhaldur erinevaid toiminguid (korduvalt seletuste küsimine kaebajalt, kaebaja

esitatud teabega tutvumine, muu teabe kogumine ja sellega tutvumine, kontrolliakti

koostamine, kaebaja vastuväidetega tutvumine ja nende käsitlemine maksuotsuses). Kohtule

ei nähtu, et konkreetne maksumenetlus oleks teiste sarnaste maksumenetlustega võrreldes

kestnud ebamõistlikult kaua. On paratamatu, et maksumenetlus võtab teataval määral aega.

Seega selle tegevuse osas välistab kahjunõude rahuldamise vastustaja õigusvastase tegevuse

puudumine.

27. Samuti ei saa kohtu hinnangul pidada tolle aja hetke seisuga õigusvastaseks vastustaja

toimingut kaebaja pangakontolt sundkorras raha äravõtmisel. Vaidlustatud maksuotsuses on

kirjas, et maksuotsusega määratud maksusumma 46 755,49 eurot tuleb tasuda 30 päeva

jooksul maksuotsuse saamise päevale järgnevast päevast arvates (MKS § 95 lõige 5). Vaidlust

ei ole selles, et kaebaja selle tähtaja jooksul vabatahtlikult seda summat ei tasunud.

Maksuotsus on haldusakt ning see hakkab kehtima selle adressaadile kättetoimetamisest

(haldusmenetluse seaduse § 61 lõige 1). Maksuotsuse vaidlustamine selle kehtivust ei peata.

Kaebaja ei taotlenud vaide esitamise tähtaja jooksul vastustajalt maksuotsuse täitmise või

kehtivuse peatamist. Seega oli vastustajal õigus asuda kehtiva haldusakti sundtäitmiseks

toiminguid tegema. Vastustaja ei pidanud hakkama neid kaebajale eraldi põhjendama. Seega

selle tegevuse osas välistab kahjunõude rahuldamise vastustaja õigusvastase tegevuse

puudumine.

28. Eelnevat arvestades jääb kaebaja kahjunõue tervikuna rahuldamata.

29. Kokkuvõtlikult rahuldab kohus kaebuse tühistamis- ja kohustamisnõuete osas ning jätab

rahuldamata hüvitamisnõude osas.

3-23-1216

30. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

HKMS § 108 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Nõuete arvu järgi vaadatuna võib öelda, et kohus

rahuldas kaebuse 2/3 osas.

Kaebaja palub vastustajalt välja mõista tema õigusabikulud summas 5146,80 eurot (sisaldab

käibemaksu) ja riigilõivu 1070 eurot.

Kaebaja õigusabikulud koosnevad järgnevast:



28. mai 2023 kuni 2. juuni 2023 kontrolliakti, maksuotsuse ja vaideotsuse analüüs,

kaebuse koostamine, tõendite kogumine, kaebuse kohtule esitamine  21 tundi, tunnihind

120 eurot;



14. august 2024 digitoimikuga tutvumine ja kohtumenetluse kiirendamise taotluse

koostamine  3 tundi, tunnihind 130 eurot;



9. jaanuar 2025 digitoimikuga tutvumine ja ettevalmistus istungiks  3 tundi, tunnihind

150 eurot;



9. jaanuar 2025 menetluskulude nimekirja koostamine  1 tund, tunnitasu 150 eurot;



10. jaanuar 2025 istungil osalemine  5 tundi, tunnihind 150 eurot.

HKMS § 109 lõike 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud.

Kohus märgib esmalt, et ei pea kaebaja esindaja tunnitasusid summas 130 ja 150 eurot

põhjendatuks. Tegu on advokaatidele omase tunnihinnaga, kuid kaebaja esindaja ei ole

advokaat. Õigusabiteenust osutanud juristi tunnihind ei peaks olema sama suur, kui praktikas

on vandeadvokaadil või vandeadvokaadi abil. Ka kohtupraktikas on õigusabiteenuse

hüvitamiseks rakendatud tasumäärade arvestamisel lähtutud sellest, millise kvalifikatsiooniga

jurist õigusabiteenust pakkus (vt Tartu Ringkonnakohtu 1. oktoobri 2024. a määrus asjas

nr 3-24-798, p 22). Kohtu hinnangul on kohtupraktikale tuginedes juristi osutatud

õigusteenuse mõistlik tunnihind 120 eurot, millele lisandub käibemaks (vt Harju Maakohtu

27. mai 2024. a otsust asjas nr 2-24-106909).

Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja esindaja ajakulu kohtumenetluse kiirendamise taotluse

koostamisele on ülepaisutatud. Tegu on poolelehekülje pikkuse taotlusega, mille koostamine

ei eeldanud asja materjalidega põhjalikku tutvumist ega suurt ajakulu. Põhjendatud ajakuluks

tuleb lugeda 15 minutit.

Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kaebaja põhjendatud õigusabikulu 2023. aastal oli 3024 eurot,

2024. aastal 36,60 eurot ja 2025. aastal 1317,60 ehk aastatel 20232025 kokku 4378,20 eurot

(sisaldab käibemaksu). 2/3 sellest summast on 2918,80 eurot.

Kaebaja tasus riigilõivu 1070 eurot, millest 2/3 on 713,33 eurot.

Kokku tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulu 3632,13 eurot. Ülejäänud

osas jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja võimalikud menetluskulud

jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lõige 1).

31. Kohus asendab otsuses märgitud inimeste eraelu kaitseks nende nimed ja kinnisasjade

aadressid otsuse avaldamisel tähemärkidega (HKMS § 175 lõige 3).

3-23-1216

(allkirjastatud digitaalselt)

Jõustunud osaliselt Tartu Ringkonnakohtu 08.10.2025 otsuses tehtud muudatustega:

1. Rahuldada apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 17.01.2025. a otsus menetluskulude jaotuse osas ja osas,

millega D.R kaebus osaliselt rahuldati ning tühistati Maksu- ja Tolliameti 16.03.2023. a

maksuotsus nr 12.2-3/058632-9 ja 04.05.2023. a vaideotsus nr 6-1/5345-2 ning

kohustati Maksu- ja Tolliametit arvestama ja tasuma D.R 15.05.2023 ära võetud

summalt 46 269,81 eurot intressi kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

3. Teha asjas uus otsus, millega jätta D.R kaebus tervikuna rahuldamata ja kaebaja

poolt kantud menetluskulud tema enda kanda.

4. Asendada kohtuotsuse avaldamisel füüsiliste isikute nimed ja kinnisasjade aadressid

tähemärkidega.