3-25-142/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

17.01.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-142

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Siiri Sepa

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –

X (xx xx xxxx)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses, 17.01.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus. Anda Politsei- ja Piirivalveametile

luba Xi kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni

kinnipidamise aluste

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 17.03.2025 (k.a), seejuures juhindudes

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määruse nr 604/2013 art-s 28 sätestatud

tähtaegadest.

2. Tõlkida määrus inglise keelde riigi kulul. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb määrust

viivitamatult Xile tutvustada ja selgitada, et määruse tõlge edastatakse talle pärast selle

valmimist.

3. Määruse avaldamise korral asendada Xi nimi ja sünniaeg tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 17.01.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse Xi

(puudutatud isik) kinnipidamiseks ja tema kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa

saamiseks kuni kaheks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS)

§ 362 lg 3 alusel. Taotluse põhjendused on järgmised:

1.1. Isik peeti kinni 16.01.2025 seoses liiklusrikkumisega. Kontrollimisel selgus, et tegu on

välismaalasega, kel puudub isikut tõendav dokument. Juht andis politseiametnikele

kontrollimiseks Poola ajutise elamisõigusega seotud dokumendi (dokumenti oli võltsitud, st

aasta arvu muudetud), mis väljastatakse Poolas pagulase staatust taotlevatele isikutele ja on

3-25-142

isikut tõendav dokument, millega antakse õigus elada Poolas. Isik selgitas, et põgenes

Inglismaalt Poola, et seal rahvusvahelist kaitset küsida. Isik väitis, et kõik tema dokumendid

on Poolas sealsete ametnike käes, kuna taotles rahvusvahelist kaitset. Isiku jutt oli ajas

pidevalt muutuv.

1.2. Isik peeti 16.01.2025 kl 18:48 kinni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse

(VSS) § 15 lg 1 alusel 48 tunniks.

1.3. Isikul puudub seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks. Tema sooviks oli

Eestis kultuuri nautida (ta oli broneerinud siin elamise booking.com kaudu 3 kuuks) ja siis

edasi liikuda Budapesti Ungari Vabariiki.

1.4. Isik võeti 17.01.2025 ebaseaduslikult riigis viibiva isikuna arvele ning PPA tuvastas

Eurodaci päringu alusel, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse Poola Vabariigis ja

Poola vastutab isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest. Isik on taotlenud

rahvusvahelist kaitset Poola Vabariigis ning tema taotlus on Poolas menetlemisel. Isik peeti

kinni VRKS alusel. Isiku ütluste kohaselt on tema asüülitaotlus Poolas läbi vaatamisel, st

lõplikku otsust ei ole veel tehtud. Isik ei oleks tohtinud Poola Vabariigist omavoliliselt

lahkuda.

1.5. Taotlus tugineb VRKS § 361 lg 2 p-le 7. Poola Vabariigile saadeti 17.01.2025 isiku kohta

tagasivõtupalve. Tulenevalt Dublini III määruses sätestatust on Poolal aega vastata 2 nädalat.

1.6. Esineb põgenemisoht (VSS § 68 p 9). Isik lahkus loata teisest EL riigist. Kui välismaalane

on loata lahkunud teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist, annab see alust arvata, et

välismaalane võib põgeneda ning tema suhtes on vajalik kohaldada kinnipidamist Dublini

määruse artikli 28 lg 2 alusel üleandmismenetluse täideviimiseks. Isikule ei ole antud luba

lahkumiseks Poola Vabariigist. Isiku sõnul polnud tema täpne sihtkoht määratletud, ta soovis

terves Euroopas reisida, aga hetkel oli tal plaan viibida Eestis 3 kuud ja siis edasi liikuda

Ungari Vabariik. Tema ütlused kinnitavad, et tal ei olnud plaani püsivalt Eestisse jääda ega ka

koheselt Poola Vabariiki naasta, vaid ta soovis liikuda edasi Eesti Vabariigist Ungari

Vabariiki.

1.7. Leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik põgenemisohu tõttu kohaldada. Tema

käitumine pole usaldust tekitanud.

2. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. Koostöö osas Poolaga praktikat ei ole, kuid

Poola on teada andud, et isikul on õigus Poolas viibida. Tagasivõtupalve on esitatud ja vastuse

peaks saama maksimaalselt 2 nädalaga.

3. Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et talle ei antud Poolas rahvusvahelist kaitset ja

ta muutus illegaaliks. Ta ei teadnud, et ei või lahkuda, sest tal ei olnud esindajat. Ta oleks

nõus Poolasse naasma, kui tema telefon ja meil blokeeritaks lahti ja talle tagataks arstiabi.

Kinnipidamiskeskusest vabastamise korral kontakteeruks ta tuttava professoriga Ungarist.

Eestis sõpru ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa

(halduskohtumenetluse seadustiku § 264 lg 1). Kui välismaalane esitab kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise ajal või väljasaatmise käigus rahvusvahelise kaitse taotluse, on PPA-l õigus

taotleda 48 tunni jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest halduskohtult luba isiku

kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks (välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse

(VRKS) § 362 lg 3). VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni

2(4)

3-25-142

pidada VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alustel, kui VRKS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei

ole võimalik tõhusalt kohaldada.

5. PPA tugineb isiku kinnipidamise taotluses kinnipidamise alusena VRKS § 361 lg 2 p-le 7

ning põgenemisohu osas väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-le 9.

6. VRKS § 361 lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse

korral kinni pidada isiku üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr

604/2013 (Dublini III määrus)) sätestatud korras (p 7). Kinnipidamine on lubatud

põgenemisohu esinemisel.

7. Kohus nõustub PPA-ga, et esineb alus isikut kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel

üleandmismenetluse tagamiseks. PPA taotlusest nähtuvalt on PPA-l piisavalt alust arvata, et

puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse menetluse eest vastutab Poola ning isiku saab Dublini

III määruse alusel Poolale üle anda. PPA on ka juba esitanud 17.01.2025 Poolale

vastuvõtmispalve isiku üleandmise menetluse läbiviimiseks Dublini III määruse alusel, ent

sellele ei ole veel vastust saadud. Seega on PPA alustanud tagasivõtmise menetlust.

Kohtupraktika kohaselt võib isiku kinnipidamine Dublini III määruse alusel olla lubatav alates

ajast, mil PPA-l on põhjust arvata, et vastutav on teine liikmesriik ning ta alustab

tagasivõtmise menetluse (art 23 lg 1, Riigikohtu 08.06.2021 määrus nr 3-20-1697). Seega on

täidetud VRKS § 361 lg 2 p 7 kohaldamise eeldus koostoimes Dublini III määruse art 28 lg-ga

2. Isiku kinnipidamise eesmärgiks on tagada tema üleandmine Poola Vabariigile Dublini III

määruse reeglite järgi.

8. Kui isik, kelle kinnipidamist PPA teisele liikmesriigile üleandmise eesmärgil taotleb, on

rahvusvahelise kaitse taotleja, tuleb VRKS § 361 lg 2 p-i 7 tõlgendada kooskõlas Dublini III

määruse art 28 lg-ga 2 nii, et seda isikut saab kinni pidada juhul, kui on olemas tema

märkimisväärne põgenemise oht ning on täidetud muud Dublini III määruse art-s 28

sätestatud tingimused (Riigikohtu 08.06.2021 otsus nr 3-20-1943, p 22). VRKS § 361 lg 21

kohaselt käsitatakse põgenemisohuna mh seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu.

9. PPA taotluses on isiku põgenemise ohtu seostatud VSS § 68 p-9 nimetatud asjaoluga.

Selle kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on loata lahkunud

määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist.

Praegusel juhul esineb isiku suhtes Dublini III määruse art 28 lg 2 tähenduses märkimisväärne

põgenemisoht. Ootamata ära enda rahvusvahelise kaitse taotluse osas tehtavat otsust, lahkus

isik vastavalt oma soovile Poolast ja saabus Eestisse sooviga siin aega veeta ja edasi

Ungarisse minna. Kohtuistungil selgitas ta, et kinnipidamiskeskusest vabastamise korral

kontakteeruks ta Ungarist tuttava sõbraga ning kohtu arvates on tõenäoline, et isik ei pruugi

vabaduses püsida PPA-le üleandmismenetluse läbiviimiseks kättesaadav, vaid võib riigist

lahkuda. Isikul puuduvad Eestiga isiklikud, sotsiaalsed ja majanduslikud sidemed.

Põgenemisohule viitab ka isiku soov minna edasi Ungarisse.

10. Kohtu hinnangul on isiku kinnipidamine tema Poolale üleandmise eesmärgil

proportsionaalne VRKS § 361 mõttes ja puuduvad leebemad, sama tõhusad alternatiivsed

sunnimeetmed. Arvestades põgenemisohu olemasolu, ei täidaks VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud

leebemad järelevalvemeetmed (nt kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele

ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) praegusel juhul eesmärki samaväärselt

kinnipidamisega.

11. Isiku puhul ei ole ilmnenud asjaolusid, sh tema terviseseisundiga seoses, mis annaks alust

pidada tema kinnipidamiskeskuses kinni pidamist ebaproportsionaalseks. Kuigi

kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab intensiivselt liikumisvabadust, ei ole valitud

3(4)

3-25-142

abinõu ülemäärane, sest leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.

PPA poolt vastuvõtupalvega seonduvate asjaolude kohta kohtuistungil antud selgitusi

arvestades ei kujune kinnipidamine eelduslikult pikaajaliseks.

12. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa isiku

kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks kuni kaheks kuuks, mille juures PPA-l tuleb

juhinduda Dublini III määruse lg-s 3 sätestatust. Dublini III määruse art 28 lg 3 kolmanda

lõigu kohaselt antakse selle artikli alusel kinni peetud isik vastutavale liikmesriigile üle

esimesel reaalsel võimalusel ja hiljemalt 6 nädala jooksul ajast, mil teine liikmesriik

tagasivõtmispalve kaudselt või otseselt rahuldas, või ajast, mil vaidlustamise või

läbivaatamise peatav toime vastavalt art 27 lg-le 3 lõpeb. Vastasel juhul tuleb kinnipeetud isik

vabastada (art 28 lg 3 neljas lõik). PPA ei või üleandmise otsuse vaidlustamise tähtaja jooksul

isikut teisele liikmesriigile üle anda. Kui isik üleandmise otsust ei vaidlusta, algab 6-nädalane

tähtaeg kaebetähtaja viimasele päevale järgnevast päevast. Vaidlustamise korral hakkab sama

tähtaeg kulgema ajast, mil üleandmise otsuse vaidlustamise peatav toime lõpeb. Kui

kinnipidamise muud tingimused on täidetud, on võimalik isikut selle kuuenädalase perioodi

vältel kinni pidada.

13. Kohus selgitab, et kui kinnipidamise alus ära langeb, tuleb isik viivitamatult

kinnipidamiskeskusest vabastada.

14. Määrus jõustub selle kättetoimetamisel PPA-le. PPA-l tuleb määrust isikule tutvustada.

Isikule tuleb toimetada kätte määruse tõlge.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)