2-24-127093/11 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Agle Lauren

Kohtujurist

Kelly Oper

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.01.2025, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-24-127093

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus XX vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

895,08 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Pavel Butsenko

Kostja XX (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Mõista XX-ilt (XX) Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja XX ja AS Inbank

Finance vahel 06.09.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89009719627:

2.1. kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlg 64,87 eurot

(lepingu maksegraafiku põhiosamaksed osaliselt alates nr 27 ja 28) ning viivis

sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 9,9% aastas alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte põhivõlga ületavas

summas;

2.2. tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla (338,22 eurot) osamaksed (lepingu

maksegraafiku põhiosamaksed alates nr 29 kuni 36), osamaksed, mis muutuvad

sissenõutavaks maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt:

Jrk.

Põhiosa (eurodes)

Maksetähtaeg

29. 40,05

15.02.2025

30. 41,09

15.03.2025

31. 41,28

15.04.2025

1(9)

32. 42,01

15.05.2025

33. 42,54

15.06.2025

34. 43,25

15.07.2025

35. 43,84

15.08.2025

36. 44,16

15.09.2025

2.3. Välja mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis intressimääraga

võrdses määras 9,9% aastas võla põhiosa maksetähtpäevaks tasumata osalt

alates makse sissenõutavaks muutumisest kuni põhinõude tasumiseni.

3. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi XX vastu intressi 14,20 euro,

haldustasu 2 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 41,02 euro väljamõistmiseks.

4. Jätta menetluskulud 49,18% ulatuses XX kanda ja 50,82% ulatuses Aktiva Finance

Group OÜ kanda.

5. Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 425 eurot (245 eurot riigilõiv + 160 eurot õigusabikulud + 20 eurot

maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu), millest

209,02 eurot mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja.

6. Väljamõistetud menetluskuludelt on XX kohustatud tasuma Aktiva Finance Group

OÜ-le viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

7. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

8. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

9. Toimetada kostjale tagaseljaotsus avalikult kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded

vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lõikele 12.

10. Tagaseljaotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või nr EE567700771003819792 AS-is LHV

Pank. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule

esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

2(9)

taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 29.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse XX-ilt (XX; kostja) 811,72 euro saamiseks. Kohus tegi 30.07.2024

võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

14.08.2024 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Pärnu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus andis hagejale 14.08.2024 tähtaja

nõuetekohase hagi esitamiseks.

2. Hageja esitas 13.09.2024 Pärnu Maakohtule hagi (täiendatud 17.10.2024) kostja vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja

põhivõlgnevus 762,37 eurot, intress 14,20 eurot, haldustasu 2 eurot, ja sissenõutavaks

muutunud viivis 41,02 eurot. Samuti edasiulatuv viivis alates 14.09.2024 kuni põhinõude

summas 762,37 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 9,9% aastas. Menetluskulud

palub hageja jätta kostja kanda, mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise ja

kohustada kostjat tasuma hüvitiselt seadusjärgses määras viivist.

KOHTUOTSUSE SELGITUSED

3. Maakohus võttis 30.10.2024 määrusega hagi menetlusse ning toimetas 13.09.2024 esitatud

hagi koos lisadega kostjale KÄPOs kätte 07.11.2024. Ülejäänud menetlusdokumendid luges

kohus kostjale kätte toimetatudks TsMS § 3141 lg 3 alusel 18.12.2024. Vastuse esitamise

tähtaeg oli 02.01.2024. Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud ega ole seda teinud ka praeguse

kohtuotsuse koostamise ajaks.

4. Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust

kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (RKTKm 17.12.2014, 3-2-1-129-

14, p 11 kolmas lõik).

5. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte

toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1 ja § 444 lg 1).

Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib

ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude

õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist

välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine.

6. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida

pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust

avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud

on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

3(9)

Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018 nr 2-

16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20).

7. Kostja ja AS Inbank Finance (esialgne võlausaldaja) vahel on 6.09.2022 sõlmitud

järelmaksulepingust nr L89009719627 (leping). Lepingu alusel soetas kostja kauba

maksumusega 1246,90 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud

maksegraafiku alusel perioodi 15.10.2022 – 15.09.2025. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid

kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 06.02.2024 kostjale lepingu

ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt

20.02.2024 vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 27.02.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale

teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja

jooksul. Siinkohal hageja juhib tähelepanu asjaolule, et kuna kostja oli võlas juba varasema

lepinguga oli esialgsel võlausaldajal õigus üles öelda kõik kostja poolt sõlmitud lepingud.

8. Kohus selgitas hagejale kohalduvat õigust ning tegi 25.09.2024 ettepaneku esitada selgitus

ja tõendid selle kohta, kuidas kontrolliti krediidi andmisel kostja krediidivõimet. Selgituse

kohaselt jäi hageja hagiavalduses esitatud andmete juurde. Hageja on kontrollinud kostja

krediidivõimekuse kostja laenutaotluse alusel, mille raames kontrollis esialgne võlausaldaja

igakuised finantskohustused ja võlausaldaja maksevõimekust Maksu-ja Tolliameti info põhjal,

sooritades päringu ja maksehäireregistrisse aktiivsete maksehäirete tuvastamiseks, mis osutus

negatiivseks. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel ei kontrollinud laenuandja kostja

pangakonto väljavõtet. Koos selgitustega esitas hageja ka ümberarvestuse.

VÕS § 403⁴ lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Sellise arvestuse esitamise

kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg

saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Kostja sai lepingu alusel

laenu summas 1246,90 eurot. Kostja pidi tagastama igakuiselt 15. kuupäeval, 47,17 eurot

kuus. Kostjalt toimus makseid kokku summas 843,81 eurot. Ümberarvestuse kohaselt tasus

täies mahus kostja alatest 1. osamaksest so 15.05.2023 kuni 26. osamakseni so 15.11.2024

summas 830,16 eurot ja osaliselt 27. osamakset so 15.12.2022 summas 13,65 eurot. (843,81 –

830,16). Ümberarvestuse kohaselt ei olnud kostja 27.02.2024 ülesütlemise ajaks 3 järjestikuse

osamaksega võlas ehk ülesütlemine ei olnud kehtiv. Ümberarvestusega on kostja võlas

summas 403,09 (25,42+377,67) alatest 27. osamaksest so 15.12.2024. Juhul kui kohus leiab,

et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, millega hageja ei

nõustu, siis ülesütlemine ei olnud kehtiv ning hageja palub alternatiivselt hagi rahuldada VÕS

§ 108 lg 1 alusel ning välja mõista kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuvad tasumata

põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast TsMS § 369 vastavalt

maksegraafikule. Hageja on hagiavalduses palunud välja mõista tulevikus sissenõutavaks

muutuv võlgnevus intressimääraga võrdses määras 9,9% aastas.

9. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue tarbijaga sõlmitud

krediidilepingutest VÕS § 401 mõistes. VÕS § 401 lg 1 järgi krediidilepingust tulenevaks

krediidiandja põhikohustuseks on anda krediidisaaja käsutusse rahasumma, krediidisaaja

põhikohustus on krediidi kasutamise eest maksta tasu ja lepingu lõppemisel krediit tagasi

maksta. VÕS § 401 lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta

sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled ei vaidle selle üle, et füüsilisest isikust kostja

võttis krediiti väljaspool majandustegevust, st vaidlusalune laenuleping on

tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Tarbija võlaõigusseaduse tähenduses on

4(9)

füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse

läbiviimisega (VÕS § 1 lg 5).

10. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 krediidiasutuste eraisikutele antud

tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30%. VÕS § 4062 lg 1

esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenude väljastamise ajal oli seega vastavalt 3 x

16,30% = 48,90%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 23,04% aastas, mis ei

ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

11. VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu

kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on

viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud.

VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus

peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 06.02.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 20.02.2024 vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 27.02.2024

saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud

enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Siinkohal on hageja juhtinud tähelepanu

asjaolule, et kuna kostja oli võlas juba varasema lepinguga oli esialgsel võlausaldajal õigus

üles öelda kõik kostja poolt sõlmitud lepingud.

12. Kohus on tuvastanud, et kostja soetas kauba maksumusega 1246,90 eurot ning kostja jäi

krediidi tagastamisega võlgnevusse. Kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise

täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS §

108 lg 1 mõttes.

13. Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale

üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS §

1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh

selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati,

kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka

Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel

analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija

krediidivõimelisust (EKo 05.03.2020, C-679/18, p 46; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p

13).

14. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4

näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades

andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on

5(9)

krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja

lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -

vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades

käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja

tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab,

et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja

kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto

väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

tõendama krediidiandja. Kuivõrd krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad

asjaolud hagiavalduses esile tuua.

15. Käesoleval juhul ei tuvastanud kohus, et krediidiandja oleks nõuetekohase hoolsusega

hinnanud kostja krediidivõimet. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha

hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe

kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist peab tõendama krediidiandja. Et

krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.

Hageja ei ole kostjalt küsinud pangakonto väljavõtet. Krediidiandja peab tarbija kohta

omandama teabe millised on tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete

finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning

muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või

asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4).

Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima

nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o

teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe, VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause,

RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 18 ja 20). Hageja ei ole kostjalt küsinud pangakonto

väljavõtet. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg-t 6 ja selle tagajärjena loeb kohus VÕS §

4034 lg 7 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära.

16. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga

poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) oli laenulepingu

sõlmimise ajal oli intress 0,00%. Seega kostja intressi tasuma ei pidanud.

17. Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda

kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa

hageja kostjale laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja selle laenulepingu järgi

tagasi maksnud.

Hagiavaldusest ja lepingust nähtub, et kostja soetas kauba maksumusega 1246,90 eurot.

Tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ei tule kostjal maksta muid

tasusid vaid ainult põhivõlgnevus. Kostjalt on toimunud makseid kokku 843,81 eurot. Seega

6(9)

lepingu ülesütlemine laenuandja avaldusega ei toimunud kehtivalt, kuna kostja ei olnud sellel

kuupäeval tagasimaksetega viivituses.

18. VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti..

Kohtupraktika kohaselt on viivist vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti

määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning

tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (TlnRnKo 27.01.2023, 2-18-124589,

p 51).

Praegusel juhul ei ole kostjale lepingu uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ei ole ta

saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb

eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata. Samas mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

sissenõutavaks muutunud põhinõude osa. Edasiulatuvalt mõistab maakohus kostjalt välja

vastavalt osamaksed nr 29 kuni 36 maksegraafiku järgsetel tähtpäevadel. Hageja palub välja

mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv võlgnevus ja edasiulatuv viivis põhivõlgnevuselt

762,37 eurot alates 14.09.2024 intressimääraga võrdses määras 9,9% aastas. Kohus peab seda

osaliselt põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks

muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust

õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja ei ole ligi kümne kuu vältel täitnud

tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ka

tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu. Kohtuotsuse tegemise

ajaks on sissenõutavaks muutunud põhivõlg 64,87 eurot ning rakendub viivis sissenõutavaks

muutunud 9,9% aastas alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid

mitte põhivõlga ületavas summas. Tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed

muutuvad sissenõutavaks maksetähtpäevale järgnevast päevast ning rakendub viivis VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses arvestatuna võla põhiosa maksetähtpäevaks tasumata

osalt alates makse sissenõutavaks muutumisest kuni põhinõude tasumiseni.

19. Kokku rahuldab kohus seega hagi 49,18% ulatuses – 403,09 / (762,37 + 14,20 + 2 +

41,02) x 100.

20. Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale

otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja

sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus

vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos

kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja

oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv,

kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi

toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus

võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata

õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3

sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad

menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

7(9)

21. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

21.1. Hageja on taotlenud mõista välja tsiviilasja menetluskulud, milleks on hagi esitamisel

tasutud riigilõiv kokku 245 eurot ning õigusabikulud 527 eurot (sh käibemaks). Lisaks palub

hageja välja mõista viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras.

21.2. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 527 eurot olulises osas

ülepaisutatud. Põhjendamatu on lepingulise esindaja tunnihind 169 eurot (TsMS § 175 lg 1).

Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot/tunnis on

põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13 ja 3-2-1-115-

13, p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks ka 170 eurot ilma käibemaksuta, kuid

kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta

peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele

järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev

vaidlus õiguslikult keerukas. Asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole

toimunud. Tegemist on hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse

võlgnike vastu, kes ei täida tarbijalepingust tulenevaid kohustusi. Sisuliselt muudetakse

erinevate võlgnike puhul peamiselt isiku- ja arvandmeid. Hagis sisalduvad nõuded tulenevad

ühest lepingust ning tõenäoliselt on hagi koostamine ja dokumentide komplekteerimine

võimalik tunni ajaga. Hagile on lisatud tavapärased dokumendid, millest osa pidi olema

hagejal ja/või tema esindajal juba eelnevalt komplekteeritud (sh maksekäsu kiirmenetluse

tarbeks) – lepingud, võlateatised, volikiri, haridust tõendav dokument, nõude loovutamist

tõendav dokument. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse

kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (TlnRKm 28.09.2023, nr

2-22-15592, p 60). Põhjendamatu on ka hagiavalduse koostmaisele kulunud 3 tundi. Kohus

peab usutavaks, et sellise hagi koostamiseks sai kuluda 2 tundi. Maakohtu hinnangul on

põhjendatud tunnitasu määraks 80 eurot, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud

TsMS § 175 lg 1 mõttes hüvitamisele kokku 160 eurot (2 h x 80 eurot, ei sisalda ega lisandu

käibemaksu).

21.3. Hageja taotleb lisaks õigusabikulu hüvitamist maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot.

Tulenevalt TsMS § 484² kuulub hagejale hüvitamisele maksekäsu kiirmenetluse

menetluskulude katteks 20 eurot.

21.4. Põhjendatud on ka maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 65 eurot ja hagiavalduse

esitamiselt tasutud riigilõiv 180 eurot, kokku 245 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude

esitamisel.

21.5. Hageja menetluskulud kokku on 425 eurot (245 eurot riigilõiv + 160 eurot

õigusabikulud + 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise

kulu). Kohtute infosüsteemi kohaselt on riigilõiv tasutud ja tegemist on vajaliku kuluga.

Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub

rahuldamisele (TsMS § 177 lg 4).

8(9)

21.6. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 49,18% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja

menetluskuludest 209,02 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda.

Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole esitanud kohtule oma

menetluskulude nimekirja ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

22. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Agle Lauren

kohtunik

9(9)