2-24-127093/11 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
Legislator summary
AI generatedkohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlg 64,87 eurot tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla (338,22 eurot) osamaksed (lepingu
Legislator headnote
AI generated2-24-127093/11 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja: kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlg 64,87 eurot tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla (338,22 eurot) osamaksed (lepingu
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Agle Lauren
Kohtujurist
Kelly Oper
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.01.2025, Kuressaare
Tsiviilasja number
2-24-127093
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus XX vastu
võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
895,08 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood
10746479), lepinguline esindaja Pavel Butsenko
Kostja XX (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.
2. Mõista XX-ilt (XX) Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja XX ja AS Inbank
Finance vahel 06.09.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89009719627:
2.1. kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlg 64,87 eurot
(lepingu maksegraafiku põhiosamaksed osaliselt alates nr 27 ja 28) ning viivis
sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 9,9% aastas alates kohtuotsuse
jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte põhivõlga ületavas
summas;
2.2. tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla (338,22 eurot) osamaksed (lepingu
maksegraafiku põhiosamaksed alates nr 29 kuni 36), osamaksed, mis muutuvad
sissenõutavaks maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt:
Jrk.
Põhiosa (eurodes)
Maksetähtaeg
29. 40,05
15.02.2025
30. 41,09
15.03.2025
31. 41,28
15.04.2025
1(9)
32. 42,01
15.05.2025
33. 42,54
15.06.2025
34. 43,25
15.07.2025
35. 43,84
15.08.2025
36. 44,16
15.09.2025
2.3. Välja mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis intressimääraga
võrdses määras 9,9% aastas võla põhiosa maksetähtpäevaks tasumata osalt
alates makse sissenõutavaks muutumisest kuni põhinõude tasumiseni.
3. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi XX vastu intressi 14,20 euro,
haldustasu 2 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 41,02 euro väljamõistmiseks.
4. Jätta menetluskulud 49,18% ulatuses XX kanda ja 50,82% ulatuses Aktiva Finance
Group OÜ kanda.
5. Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude
suuruseks 425 eurot (245 eurot riigilõiv + 160 eurot õigusabikulud + 20 eurot
maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu), millest
209,02 eurot mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja.
6. Väljamõistetud menetluskuludelt on XX kohustatud tasuma Aktiva Finance Group
OÜ-le viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses
alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
7. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
8. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
9. Toimetada kostjale tagaseljaotsus avalikult kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded
vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lõikele 12.
10. Tagaseljaotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel
väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule
30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,
mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule
30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele
vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte
avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest
või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis
vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui
2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr
EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr
EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või nr EE567700771003819792 AS-is LHV
Pank. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule
esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline
2(9)
taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi alus
1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 29.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu
kiirmenetluse avalduse XX-ilt (XX; kostja) 811,72 euro saamiseks. Kohus tegi 30.07.2024
võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.
14.08.2024 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Pärnu Maakohtule
menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus andis hagejale 14.08.2024 tähtaja
nõuetekohase hagi esitamiseks.
2. Hageja esitas 13.09.2024 Pärnu Maakohtule hagi (täiendatud 17.10.2024) kostja vastu
võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja
põhivõlgnevus 762,37 eurot, intress 14,20 eurot, haldustasu 2 eurot, ja sissenõutavaks
muutunud viivis 41,02 eurot. Samuti edasiulatuv viivis alates 14.09.2024 kuni põhinõude
summas 762,37 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 9,9% aastas. Menetluskulud
palub hageja jätta kostja kanda, mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise ja
kohustada kostjat tasuma hüvitiselt seadusjärgses määras viivist.
KOHTUOTSUSE SELGITUSED
3. Maakohus võttis 30.10.2024 määrusega hagi menetlusse ning toimetas 13.09.2024 esitatud
hagi koos lisadega kostjale KÄPOs kätte 07.11.2024. Ülejäänud menetlusdokumendid luges
kohus kostjale kätte toimetatudks TsMS § 3141 lg 3 alusel 18.12.2024. Vastuse esitamise
tähtaeg oli 02.01.2024. Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud ega ole seda teinud ka praeguse
kohtuotsuse koostamise ajaks.
4. Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).
Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust
kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (RKTKm 17.12.2014, 3-2-1-129-
14, p 11 kolmas lõik).
5. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte
toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1 ja § 444 lg 1).
Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib
ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude
õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist
välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine.
6. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida
pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust
avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud
on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
3(9)
Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018 nr 2-
16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20).
7. Kostja ja AS Inbank Finance (esialgne võlausaldaja) vahel on 6.09.2022 sõlmitud
järelmaksulepingust nr L89009719627 (leping). Lepingu alusel soetas kostja kauba
maksumusega 1246,90 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud
maksegraafiku alusel perioodi 15.10.2022 – 15.09.2025. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid
kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 06.02.2024 kostjale lepingu
ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt
20.02.2024 vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 27.02.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale
teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja
jooksul. Siinkohal hageja juhib tähelepanu asjaolule, et kuna kostja oli võlas juba varasema
lepinguga oli esialgsel võlausaldajal õigus üles öelda kõik kostja poolt sõlmitud lepingud.
8. Kohus selgitas hagejale kohalduvat õigust ning tegi 25.09.2024 ettepaneku esitada selgitus
ja tõendid selle kohta, kuidas kontrolliti krediidi andmisel kostja krediidivõimet. Selgituse
kohaselt jäi hageja hagiavalduses esitatud andmete juurde. Hageja on kontrollinud kostja
krediidivõimekuse kostja laenutaotluse alusel, mille raames kontrollis esialgne võlausaldaja
igakuised finantskohustused ja võlausaldaja maksevõimekust Maksu-ja Tolliameti info põhjal,
sooritades päringu ja maksehäireregistrisse aktiivsete maksehäirete tuvastamiseks, mis osutus
negatiivseks. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel ei kontrollinud laenuandja kostja
pangakonto väljavõtet. Koos selgitustega esitas hageja ka ümberarvestuse.
VÕS § 403⁴ lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise
põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude
kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Sellise arvestuse esitamise
kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg
saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Kostja sai lepingu alusel
laenu summas 1246,90 eurot. Kostja pidi tagastama igakuiselt 15. kuupäeval, 47,17 eurot
kuus. Kostjalt toimus makseid kokku summas 843,81 eurot. Ümberarvestuse kohaselt tasus
täies mahus kostja alatest 1. osamaksest so 15.05.2023 kuni 26. osamakseni so 15.11.2024
summas 830,16 eurot ja osaliselt 27. osamakset so 15.12.2022 summas 13,65 eurot. (843,81 –
830,16). Ümberarvestuse kohaselt ei olnud kostja 27.02.2024 ülesütlemise ajaks 3 järjestikuse
osamaksega võlas ehk ülesütlemine ei olnud kehtiv. Ümberarvestusega on kostja võlas
summas 403,09 (25,42+377,67) alatest 27. osamaksest so 15.12.2024. Juhul kui kohus leiab,
et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, millega hageja ei
nõustu, siis ülesütlemine ei olnud kehtiv ning hageja palub alternatiivselt hagi rahuldada VÕS
§ 108 lg 1 alusel ning välja mõista kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuvad tasumata
põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast TsMS § 369 vastavalt
maksegraafikule. Hageja on hagiavalduses palunud välja mõista tulevikus sissenõutavaks
muutuv võlgnevus intressimääraga võrdses määras 9,9% aastas.
9. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue tarbijaga sõlmitud
krediidilepingutest VÕS § 401 mõistes. VÕS § 401 lg 1 järgi krediidilepingust tulenevaks
krediidiandja põhikohustuseks on anda krediidisaaja käsutusse rahasumma, krediidisaaja
põhikohustus on krediidi kasutamise eest maksta tasu ja lepingu lõppemisel krediit tagasi
maksta. VÕS § 401 lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta
sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled ei vaidle selle üle, et füüsilisest isikust kostja
võttis krediiti väljaspool majandustegevust, st vaidlusalune laenuleping on
tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Tarbija võlaõigusseaduse tähenduses on
4(9)
füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse
läbiviimisega (VÕS § 1 lg 5).
10. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 krediidiasutuste eraisikutele antud
tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30%. VÕS § 4062 lg 1
esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenude väljastamise ajal oli seega vastavalt 3 x
16,30% = 48,90%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 23,04% aastas, mis ei
ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
11. VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu
kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on
viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud.
VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul
tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on
täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja
krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva
summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata
jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus
peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse
ülesütlemine tühiseks.
Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne
võlausaldaja 06.02.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav
tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 20.02.2024 vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 27.02.2024
saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud
enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Siinkohal on hageja juhtinud tähelepanu
asjaolule, et kuna kostja oli võlas juba varasema lepinguga oli esialgsel võlausaldajal õigus
üles öelda kõik kostja poolt sõlmitud lepingud.
12. Kohus on tuvastanud, et kostja soetas kauba maksumusega 1246,90 eurot ning kostja jäi
krediidi tagastamisega võlgnevusse. Kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise
täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS §
108 lg 1 mõttes.
13. Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale
üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS §
1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh
selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija
sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati,
kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka
Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel
analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija
krediidivõimelisust (EKo 05.03.2020, C-679/18, p 46; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p
13).
14. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida
üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis
analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4
näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades
andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on
5(9)
krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja
lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.
Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -
vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades
käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja
tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab,
et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja
kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto
väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist
tõendama krediidiandja. Kuivõrd krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad
asjaolud hagiavalduses esile tuua.
15. Käesoleval juhul ei tuvastanud kohus, et krediidiandja oleks nõuetekohase hoolsusega
hinnanud kostja krediidivõimet. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida
üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis
analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha
hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe
kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku
laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist peab tõendama krediidiandja. Et
krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.
Hageja ei ole kostjalt küsinud pangakonto väljavõtet. Krediidiandja peab tarbija kohta
omandama teabe millised on tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete
finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning
muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või
asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4).
Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima
nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis
võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o
teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe, VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause,
RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 18 ja 20). Hageja ei ole kostjalt küsinud pangakonto
väljavõtet. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg-t 6 ja selle tagajärjena loeb kohus VÕS §
4034 lg 7 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära.
16. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda
intressi,
on
intressimääraks
poolaasta
kaupa
Euroopa
Keskpanga
põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.
jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga
poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) oli laenulepingu
sõlmimise ajal oli intress 0,00%. Seega kostja intressi tasuma ei pidanud.
17. Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda
kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa
hageja kostjale laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja selle laenulepingu järgi
tagasi maksnud.
Hagiavaldusest ja lepingust nähtub, et kostja soetas kauba maksumusega 1246,90 eurot.
Tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ei tule kostjal maksta muid
tasusid vaid ainult põhivõlgnevus. Kostjalt on toimunud makseid kokku 843,81 eurot. Seega
6(9)
lepingu ülesütlemine laenuandja avaldusega ei toimunud kehtivalt, kuna kostja ei olnud sellel
kuupäeval tagasimaksetega viivituses.
18. VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja
nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni
kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,
millele lisandub kaheksa protsenti aastas, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti..
Kohtupraktika kohaselt on viivist vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral
põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti
määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning
tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (TlnRnKo 27.01.2023, 2-18-124589,
p 51).
Praegusel juhul ei ole kostjale lepingu uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ei ole ta
saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb
eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata. Samas mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja
sissenõutavaks muutunud põhinõude osa. Edasiulatuvalt mõistab maakohus kostjalt välja
vastavalt osamaksed nr 29 kuni 36 maksegraafiku järgsetel tähtpäevadel. Hageja palub välja
mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv võlgnevus ja edasiulatuv viivis põhivõlgnevuselt
762,37 eurot alates 14.09.2024 intressimääraga võrdses määras 9,9% aastas. Kohus peab seda
osaliselt põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks
muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust
õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja ei ole ligi kümne kuu vältel täitnud
tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ka
tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu. Kohtuotsuse tegemise
ajaks on sissenõutavaks muutunud põhivõlg 64,87 eurot ning rakendub viivis sissenõutavaks
muutunud 9,9% aastas alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid
mitte põhivõlga ületavas summas. Tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed
muutuvad sissenõutavaks maksetähtpäevale järgnevast päevast ning rakendub viivis VÕS §
113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses arvestatuna võla põhiosa maksetähtpäevaks tasumata
osalt alates makse sissenõutavaks muutumisest kuni põhinõude tasumiseni.
19. Kokku rahuldab kohus seega hagi 49,18% ulatuses – 403,09 / (762,37 + 14,20 + 2 +
41,02) x 100.
20. Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale
otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja
sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus
vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos
kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja
oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv,
kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi
toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus
võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata
õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.
Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3
sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad
menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
7(9)
21. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise
suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja
menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab
menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita
menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või
tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
21.1. Hageja on taotlenud mõista välja tsiviilasja menetluskulud, milleks on hagi esitamisel
tasutud riigilõiv kokku 245 eurot ning õigusabikulud 527 eurot (sh käibemaks). Lisaks palub
hageja välja mõista viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses
ettenähtud määras.
21.2. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 527 eurot olulises osas
ülepaisutatud. Põhjendamatu on lepingulise esindaja tunnihind 169 eurot (TsMS § 175 lg 1).
Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot/tunnis on
põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13 ja 3-2-1-115-
13, p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks ka 170 eurot ilma käibemaksuta, kuid
kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta
peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele
järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev
vaidlus õiguslikult keerukas. Asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole
toimunud. Tegemist on hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse
võlgnike vastu, kes ei täida tarbijalepingust tulenevaid kohustusi. Sisuliselt muudetakse
erinevate võlgnike puhul peamiselt isiku- ja arvandmeid. Hagis sisalduvad nõuded tulenevad
ühest lepingust ning tõenäoliselt on hagi koostamine ja dokumentide komplekteerimine
võimalik tunni ajaga. Hagile on lisatud tavapärased dokumendid, millest osa pidi olema
hagejal ja/või tema esindajal juba eelnevalt komplekteeritud (sh maksekäsu kiirmenetluse
tarbeks) – lepingud, võlateatised, volikiri, haridust tõendav dokument, nõude loovutamist
tõendav dokument. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse
kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (TlnRKm 28.09.2023, nr
2-22-15592, p 60). Põhjendamatu on ka hagiavalduse koostmaisele kulunud 3 tundi. Kohus
peab usutavaks, et sellise hagi koostamiseks sai kuluda 2 tundi. Maakohtu hinnangul on
põhjendatud tunnitasu määraks 80 eurot, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud
TsMS § 175 lg 1 mõttes hüvitamisele kokku 160 eurot (2 h x 80 eurot, ei sisalda ega lisandu
käibemaksu).
21.3. Hageja taotleb lisaks õigusabikulu hüvitamist maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot.
Tulenevalt TsMS § 484² kuulub hagejale hüvitamisele maksekäsu kiirmenetluse
menetluskulude katteks 20 eurot.
21.4. Põhjendatud on ka maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 65 eurot ja hagiavalduse
esitamiselt tasutud riigilõiv 180 eurot, kokku 245 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude
esitamisel.
21.5. Hageja menetluskulud kokku on 425 eurot (245 eurot riigilõiv + 160 eurot
õigusabikulud + 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise
kulu). Kohtute infosüsteemi kohaselt on riigilõiv tasutud ja tegemist on vajaliku kuluga.
Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub
rahuldamisele (TsMS § 177 lg 4).
8(9)
21.6. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 49,18% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja
menetluskuludest 209,02 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda.
Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole esitanud kohtule oma
menetluskulude nimekirja ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.
22. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta
viivitamata täidetavaks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Agle Lauren
kohtunik
9(9)