3-25-118/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-25-118

Määruse kuupäev

17. jaanuar 2025

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa saamiseks X suhtes täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Maarika Orusaar

Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – X (isikukood

XXX)

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus X suhtes täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks.

2. Anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

kohtuliku hüpoteegi seadmiseks X (isikukood XXX) omandis olevale kinnistule

asukohaga xxx (registriosa nr x), summas 123 300 eurot 49 senti.

3. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata

teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. X-ile toimetada määrus

kätte pärast teate saamist täitetoimingute sooritamise kohta.

4. Asendada määruse avaldamisel puudutatud isiku nimi ja isikukood, samuti äriühingu

nimi ja hüpoteegi esemeks oleva kinnisasja andmed tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, võivad esitada määruse peale

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

(maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 4 ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

204 lg 1).

Haldustoiminguks loa andmise määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale (HKMS § 265

lg 3).

3-25-118

TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 16. jaanuaril 2025 Tartu Halduskohtule taotluse X suhtes

täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. MTA palub MKS § 1361 lg 1 alusel luba MKS §

130 lg 1 p-s 2 sätestatud täitetoimingu sooritamiseks, olles valinud meetmeks hüpoteegi

seadmise X omandis olevale kinnistule asjaõigusseaduses (AÕS) sätestatud kohtuliku

hüpoteegi regulatsiooni kohaselt.

MTA põhjendab taotlust järgmiselt.

1.1. MTA on alustanud Y (registrikood y) suhtes 17. detsembri 2024. a korraldusega nr 12.2-

3/065617-1 kontrolli, mis hõlmab maksustamisperioodide märts kuni juuni 2024 käibemaksu ja

tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. Korraldus on MKS 531 lg 4 alusel

Y juriidilisele aadressile 8. jaanuaril 2025 kätte toimetatud. Seisuga 13. jaanuar 2025 pole Y-le

maksusummat veel määratud, kuid alustatud kontrollimenetluse vältimatuks tulemuseks on

maksustamisperioodide märts ja mai 2024 eest käibemaksu määramine vähemalt summas 115

770 eurot 49 senti, millele lisandub intress MKS § 117 lg-s 1 sätestatud määras.

1.2. Äriregistri andmetel oli X (puudutatud isik) alates 29. juunist 2023 Y kaheliikmelise

juhatuse üheks liikmeks ja alates 26. märtsist 2024 sama äriühingu ainus juhatuse liige.

Puudutatud isiku juhatuse liikmeks oleku ajal kujunenud põhivõlg on vähemalt 115 770 eurot

49 senti ning see koosneb maksustamisperioodidel märts ja mai 2024 deklareerimata ja

tasumata jäänud käibemaksust.

1.3. Maksuhaldur alustab praeguses asjas kohtule esitatud taotlusega puudutatud isiku suhtes

vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust, mille võimalik tulemus on

vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel. Sellest tulenevalt võib puudutatud isik solidaarselt

Y-ga vastutada äriühingu maksusumma tasumise eest MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1

tähenduses summas 115 770 eurot 49 senti, millele lisandub intress.

1.4. Y soetas maksustamisperioodide märts kuni mai 2024 käibemaksudeklaratsiooni (KMD)

lisade INF B järgi TTK Development OÜ-lt kolm Kambja vallas asuvat kinnistut: Rehetare tee

12–1, Rehetare tee 14–1 ja Rehetare tee 14–2. Y arvestas nende kinnistute soetamisel

sisendkäibemaksu (vastavalt 57 344 eurot 26 senti, 57 344 eurot 26 senti ja 51 627 eurot 87

senti). Kinnistusraamatu andmetel müüs Y nimetatud korteriomandid märtsis ja mais 2024

eraisikutele. Müügilepingutes on märgitud, et müügihind sisaldab käibemaksu, kuid Y ei

deklareerinud käibedeklaratsioonidel Rehetare tee 14–1 ja Rehetare tee 14–2 müügihinnas

sisalduvat käivet ja sellelt arvutatud käibemaksu. Seega rikkus Y käibemaksuseaduse § 24 lg-s

1 sätestatud nõudeid.

1.5. Y on teadlik, et Rehetare tee 14–1 ja Rehetare tee 14–2 müük on käibemaksuga

maksustatav, sest müügilepingutes on kirjas, et müügihind sisaldab käibemaksu. Rehetare tee

14–2 notariaalse müügilepingu sõlmimisel esindas Yd 5. märtsil 2024 äriühingu juhatuse liige

C. Puudutatud isik on teadlikult jätnud müügikäibe ja käibemaksu deklareerimata, sest ta esitas

valeandmetega KMD-d. Lisaks esindas ta Y-d 2. mail 2024 Rehetare tee 14–1 notariaalse

müügilepingu sõlmimisel. Seega jättis Y oma juhatuse kaudu teadlikult tähtajaks

deklareerimata märts 2024 KMD-l Rehetare tee 14–2 müügi käibe 259 836 eurot 7 senti ja

sellelt käibemaksu 57 163 eurot 93 senti ning mai 2024 KMD-l Rehetare tee 14–1 müügi käibe

266 393 eurot 44 senti ja sellelt käibemaksu 58 606 eurot 56 senti (müügikäive kontrollitaval

perioodil kokku 526 229 eurot 51 senti ja sellelt käibemaks kokku 115 770 eurot 49 senti).

3-25-118

1.6. Y-l puudub registriandmete kohaselt registervara (sõidukid, väikelaevad, kinnistud,

väärtpaberid). Äriühingul on esitamata november 2024 KMD ning seisuga 14. jaanuar 2025 on

tasumata maksuvõlg (intressid) 8 766 eurot 92 senti. Y taotlusel 10. juunil 2024 koostatud

maksuvõla ajatamise graafikut äriühing ei täitnud. Sundtäitmise käigus arestiti 7. juunil 2024 ja

21. oktoobril 2024 äriühingu pangakontod, kuid maksuvõlga ei õnnestunud sisse nõuda. Y

esitatud juuni kuni oktoober 2024 KMD-d ei viita olulisele majandustegevusele (käivet pole

deklareeritud alates juuni 2024 KMD-st) ning töötamise registri andmetel puuduvad Y-l

töötajad. Eeltoodu annab alust eeldada, et ei õnnestu sisse nõuda ka tulevikus määratavat

maksusummat.

1.7. Y juhatuse liige X vastutab äriühingu tasumata maksuvõla eest MKS § 40 lg 1, § 96 lg 1 ja

§ 8 lg 1 alusel solidaarselt Y-ga. Y-le tõenäoliselt määratav maksusumma 115 770 eurot 49

senti kujunes maksuvõlaks ajal, mil puudutatud isik oli Y ainus juhatuse liige. KMD

deklaratsioon tuli esitada maksustamisperioodi märts 2024 kohta 22. aprilliks 2024 ning

maksustamisperioodi mai 2024 kohta 20. juuniks 2024. Puudutatud isik esitas märts ja mai

2024 KMD-d valeandmetega, jättes Rehetare tee 14–2 ja Rehetare tee 14–1 müügi käibe ja

sellelt käibemaksu teadlikult deklareerimata. Kuigi Rehetare tee 14–2 müügitehingus esindas

Y-d C, ei saanud raha laekumine äriühingu raamatupidamist korraldanud puudutatud isikule

märkamatuks jääda. Puudutatud isik ei parandanud KMD-sid ega deklareerinud talle

teadaolevat maksukohustust ka pärast vestlust maksuhalduriga.

1.8. Kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks. TSD lisa 1 andmetel tehti puudutatud isikule 2023. a väljamakseid kokku 8 858

eurot 86 senti ja 2024. aastal perioodil jaanuar kuni november kokku 15 366 eurot 50 senti.

Nimetatud sissetulekust ei jätku vastutusmenetluse tulemusena sissenõutava summa

tasumiseks. Peamiseks väljamaksete tegijaks oli puudutatud isiku juhitav W, millel on seisuga

5. jaanuar 2025 maksuvõlg 23 699 eurot 64 senti ja esitamata november 2024 KMD ja 2023. a

majandusaasta aruanne. Puudutatud isik 2023. a kohta esitatud füüsilise isiku

tuludeklaratsioonis deklareeritud eluasemelaenu intresside tasumine (summas 1508 eurot 40

senti) viitab pangalaenule. Kuna puudutatud isiku igakuiste kulutuste suurus ning sissetulekust

ja kuludest järele jääva vaba raha olemasolu või piisavus vastutusotsusega kavandatava

kohustuse täitmiseks pole teada, esineb tõenäoliselt tulevikus vajadus vastutusotsuse

sundtäitmiseks. Arvestades, et puudutatud isik ei ole juhatuse liikmena taganud makseseaduse

täitmist ega ole teinud maksuhalduriga koostööd (ei vastanud kõnedele, ei tasu maksuvõlga, ei

võtnud korraldust e-MTA-s vastu ega parandanud pärast tähelepanu juhtimist märts ja mai

2024 KMD-sid), on tõenäoline, et ta võib vastutusotsuse täitmise vältimiseks oma vara

võõrandada.

1.9. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud. Praeguses asjas algab

maksukohustuste aegumistähtaeg 22. aprillist 2024, sest vanim deklareerimata ja tasumata

maksukohustus pärineb märts 2024 KMD-st, mille esitamise ja maksukohustuse tasumise

tähtaeg oli 22. aprill 2024. Seega, isegi kui kohaldada MKS § 98 lg-s 1 sätestatud

aegumistähtaega 3 aastat, aegub maksusumma määramine 2027. a aprillis.

1.10. MKS § 130 lg-s 1 loetletud täitetoimingutest on hüpoteegi seadmine puudutatud isikule

kuuluvale kinnistule kõige sobivam meede. Hüpoteegi seadmine ei takista kinnisasja

kasutamist ega käsutamist. xxx asuva kinnistu väärtus on hinnanguliselt 436 776 eurot 40 senti.

Väikelaevu ega avatud väärtpaberikontosid puudutatud isikul ei ole. Tema nimele on

registreeritud neli sõidukit (esmased registreerimised aastatel 1985–2005). Maksuvõla suurust

3-25-118

arvestades ei ole sõidukite osas täitetoimingute tegemine otstarbekas, sest sõidukite hind on

ajas muutuv ning nad võivad muutuda päevapealt ka täiesti väärtusetuks. Hüpoteegi seadmine

on põhjendatud selliselt, et tagatud oleks puudutatud isikult võimaliku vastutusotsusega

sissenõutav maksuvõlg 115 770 eurot 49 senti ja eeldatavad sundtäitmise kulud 7530 eurot

(kohtutäituri põhitasu 4500 eurot, enampakkumise korraldamise lisatasu 3000 eurot ja

menetluse alustamise tasu 30 eurot), kokku summas 123 300 eurot 49 senti.

1.11. Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur puudutatud isiku vastu suunatud

täitetoimingud, kui ta on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Esitatav

tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb

tagatise liigist. Praegusel juhul hindab maksuhaldur asendustagatise väärtuseks 123 300 eurot

49 senti (maksuvõlg ja sundtäitmise kulud).

KOHTU SEISUKOHT

2. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seaduses sätestatud juhtudel haldustoimingu

tegemiseks loa. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud

haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks

vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise

viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta

puudutatud isiku seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise

menetluses. Talle on tagatud vastuväidete esitamise õigus edasikaebemenetluses (vt nt

Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-24-14, p 11.5). Kuna antud juhul ei tulene

seadusest ka kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise

ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

3. MKS § 1361 lg 1 alusel võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha

halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lõikes 1 sätestatud

täitetoimingud, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et

pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.

Maksuhalduril on muu hulgas MKS § 130 lg 1 p 3 alusel õigus pöörata sissenõue rahalistele

nõuetele ja varalistele õigustele selle seadusega või täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega

sätestatud korras.

4. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur viib läbi

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning

teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude

või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks.

MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus,

millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2)

võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille

esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või

täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab

valitud toimingu tegemist vajalikuks.

3-25-118

5. Kohus leiab, et MTA taotlus vastab MKS § 1361 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele ja on

vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja

selgitused.

6. Taotlusest ja selle lisadest nähtub, et MTA alustas 17. detsembri 2024. a korraldusega

maksumenetlust, et kontrollida Y käibemaksu ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja

tasumise õigsust maksustamisperioodidel märts kuni juuni 2024. Maksustamisperioodide märts

ja mai 2024 eest kavatseb maksuhaldur määrata Y-le käibemaksu summas 115 770 eurot 49

senti, millele lisandub intress.

6.1. MTA taotlusest nähtub ka kavatsus teha puudutatud isikule vastutusotsus, millega nõuda

sisse Y maksustamisperioodidel märts ja mai 2024 tekkinud maksuvõlg. Puudutatud isik on

olnud alates 29. juunist 2023 Y juhatuse liige ning alates 27. märtsist 2024 on ta sama

äriühingu ainus juhatuse liige. MTA alustas puudutatud isiku suhtes vastutusotsuse

koostamisele suunatud maksumenetluse praeguses asjas loataotluse esitamisega. Kuna Y suhtes

oli maksumenetlus juba varem alustatud, on vastutusmenetluse alustamine kohtule täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks loa taotluse esitamisega lubatud (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-7-13, p 12). Asjaolu, et Y-le ei ole veel maksuotsust

tehtud, ei takista puudutatud isiku suhtes vastutusmenetluse alustamist, sest nimetatud

äriühingul maksuvõla olemasolu ja selle tekkimist puudutatud isiku juhatuse liikmeks oleku

ajal saab pidada MTA taotluses esitatud teabe põhjal tõenäoliseks (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 3. juuli 2018. a määrus asjas nr 3-18-1082, p 6). Maksuhalduril peab olema

võimalik tagada tulevikus määratava maksukohustuse täitmist, kui maksu määramisega seotud

asjaolude pinnalt on tekkinud põhjendatud kahtlus tulevikus määratava maksukohustuse

sundtäitmise raskendatuks või võimatuks muutumise kohta juba enne vastutusotsusega

sissenõutava maksuvõla sissenõudmise alustamist ning puudutatud isiku süü tuvastamist (vt

Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-19-1178/14, p 14; Tallinna Ringkonnakohtu 20.

aprilli 2020. a määrus asjas nr 3-20-287, p 10). MKS § 96 lg-s 5 sätestatud tingimused peavad

olema täidetud vastutusotsuse tegemise ajal, mitte tingimata vastutusmenetluse alustamise ajal

(vt Tallinna Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2024. a määrus haldusasjas nr 3-24-2226, p 10).

Kohus selgitab, et praeguses haldusasjas ei võta kohus lõplikku seisukohta vastutusotsuse

sisuliste eelduste täidetuse ega vastutusotsuse õiguspärasuse kohta, sest maksuhaldurile loa

andmise otsustab kohus enne vastutusotsuse tegemist ning see otsustus tuleb teha praegu

olemasoleva teabe põhjal. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad

tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise

võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. Täitmist tagavateks toiminguteks

loa andmise menetluses kontrollitakse, kas vastutusotsuse tegemine on õiguslikult võimalik ja

tõenäoline, sealhulgas, kas esinevad vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud (vt nt

Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-19-1672/28, p 18). Taotluse rahuldamiseks ei oleks

alust juhul, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse

tegemine ilmselgelt õigusvastane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on

võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.

6.2. Kohus lähtub MTA taotluses esitatud maksuhalduri kinnitusest, et maksu- ja

vastutusmenetlus on käimas. MTA on esitanud loataotluses loogiliselt, selgelt ja piisava

põhjalikkusega põhjendused, miks on vastutusmenetluse eeldatavaks tulemuseks puudutatud

isikule rahalise nõude määramine. Ka tulevikus tõenäoliselt määratava vastutuskohustuse

suuruse kujunemine on taotluses selgelt jälgitav.

3-25-118

Ajal, mil puudutatud isik on olnud Y ainus juhatuse liige, kujunes äriühingul

maksustamisperioodidel märts ja mai 2024 põhivõlg summas 115 770 eurot 49 senti, milleks on

Rehetare tee 14–2 ja Rehetare tee 14–1 müügist deklareerimata jäetud käibemaks (vastavalt 57

163 eurot 93 senti ja 58 606 eurot 56 senti). Äriühingu juhatuse liikmena oli puudutatud isikul

kohustus korraldada äriühingu raamatupidamist ning deklareerida ja tasuda käibemaksu

(äriseadustiku § 183 ja MKS § 8 lg 1). Maksustamisperioodi märts 2024 KMD esitamise

tähtpäev oli 22. aprill 2024. Kuna puudutatud isik oli sel ajal äriühingu ainus juhatuse liige,

saab pidada tõenäoliseks, et äriühingul tekkis maksuvõlg puudutatud isikul lasunud kohustuste

rikkumiste tõttu.

Samuti saab pidada tõenäoliseks, et puudutatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult või raskest

hooletusest. Puudutatud isik esitas maksuhaldurile maksustamisperioodide märts ja mai 2024

KMD-d, milles jäeti Rehetare tee 14–1 ja Rehetare tee 14–2 müügihinnas sisalduv käive ja

sellelt arvutatud käibemaks deklareerimata. Äriühingu ainsa juhatuse liikmena polnud tal

üksnes kohustuste nõuetekohase täitmise tagamise, vaid ka kohustuste täitmise kohustus.

Võttes ka arvesse, et puudutatud isik esindas 2. mail 2024 Rehetare tee 14–1 müügitehingu

sõlmimisel Y-d ning tal oli äriühingu esindajana ligipääs e-MTA-le, saab pidada tõenäoliseks,

et tegemist on juhatuse liikme kohustuste süülise rikkumisega.

Maksuhaldur on veenvalt põhistanud ka väidet, et Y varast ei jätku maksuvõla tasumiseks.

Taotluse kohaselt puudub nimetatud äriühingul registriandmete kohaselt registervara. Seisuga

30. juuni 2024 oli äriühingu kahel pangakontol raha alla 3 euro ning 21. oktoobril 2024

õnnestus maksuhalduril arestida äriühingu pangakontolt veidi üle 7 euro. Y-l on seisuga 14.

jaanuar 2025 tasumata intressivõlg summas 8766 eurot 92 senti. Töötamise registri andmetel

puuduvad Y-l töötajad. Kohtule teadaolevalt ei täitnud Y ka MTA 17. detsembri 2024. a

korraldust esitada maksuhaldurile kontrolliperioodi kohta raamatupidamisdokumendid

hiljemalt 10. jaanuariks 2025. Kohus peab eeltoodu põhjal usutavaks MTA järeldust, et

äriühingul puudub praeguseks nii vara kui ka arvestatav majandustegevus. Seetõttu saab pidada

tõenäoliseks, et äriühingu majandustegevusest tekkiva tulu ja äriühingu vara arvel ei õnnestu

maksuotsusega määratavat maksusummat sisse nõuda ning puudutatud isik võib vastutada

solidaarselt Y-ga äriühingu maksusumma tasumise eest MKS § 40 lg 1 alusel vähemalt

summas 115 770 eurot 49 senti. Taotluses toodud asjaolude pinnalt ei ole alust arvata, et

maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Äriühingu

õigusvõime ei ole lõppenud. Samuti ei ole möödunud MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksusumma

määramise tähtaeg, seda ka juhul, kui aegumistähtaeg on kolm aastat. Kuna käibedeklaratsiooni

esitamise tähtaeg oli 2024. a aprillis, ei saabu maksukohustuse aegumistähtaeg enne 2027. a

aprilli.

6.3. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur viib läbi menetlust,

mille tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.

7. Ka teine eeldus, et vastutusotsuse sundtäitmine võib osutuda pärast puudutatud isikule

rahalise nõude määramist oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus

tuleneb puudutatud isiku tegevusest, on täidetud.

Kohtupraktikas on leitud, et selliseks kahtluseks annavad põhjust käimasoleva maksumenetluse

käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja

maksupettusele viitavad asjaolud (vt Riigikohtu 3. aprilli 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-4-13, p

22). Selline kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud konkreetseid toiminguid

3-25-118

võimaliku hilisema maksusumma sissenõudmise raskendamiseks, vaid täitmist tagavate

toimingute tegemine ongi ette nähtud selliste võimaluste ärahoidmiseks (vt nt Tartu

Ringkonnakohtu 6. detsembri 2023. a määrus haldusasjas nr 3-23-2286, p 10).

Maksuhaldur on piisavalt põhjalikult selgitanud, miks tal on kahtlus, et puudutatud isiku

tegevuse tõttu võib määratava rahalise nõude sundtäitmine muutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks. Puudutatud isik ei ole Y ainsa juhatuse liikmena taganud äriühingu maksude

tasumist. Lisaks puudutatud isiku süülise rikkumise kohta eespool esile toodule viitab tema

ebausaldusväärsele käitumisele maksuõigussuhetes ka asjaolu, et ta ei parandanud

deklaratsioone pärast vestlust maksuhalduriga ning ta pole kohtule teadaolevalt tähtaegselt

täitnud MTA 17. detsembri 2024. a korraldust. Võttes täiendavalt arvesse, et puudutatud isiku

sissetulekud ei pruugi olla vastutusotsusega tõenäoliselt määratava kohustuse täitmiseks

piisavad, saab pidada tõenäoliseks, et ta võib asuda looma tingimusi, mis takistaksid

tõenäoliselt tehtava vastutusotsuse täitmist. Eeltoodust lähtuvalt esineb põhjendatud kahtlus, et

tulevikus määratava vastutusotsuse sundtäitmine võib osutuda ilma otsuse täitmist tagavate

toimingute tegemiseta oluliselt raskendatuks või võimatuks.

8. MKS § 1361 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse halduskohtule esitatavas taotluses üks või mitu

sama seaduse § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning

põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. MTA taotleb MKS §

130 lg 1 p 2 alusel hüpoteegi seadmist puudutatud isikule kuuluvale kinnistule asukohaga xxx

(registriosa nr x) summas 123 300 eurot 49 senti ning on esitanud põhjendused taotletud

meetme valiku kohta.

8.1. Puudutatud isikult vastutusotsusega tõenäoliselt sissenõutava maksuvõla ja sundtäitmise

kulude arvestuskäik on taotluses esitatud jälgitavalt. Kohtul ei tekkinud kahtlust, et tagatav

rahasumma hõlmaks asjassepuutumatuid nõudeid või kulusid või oleks summa muul põhjusel

ülepaisutatud.

8.2. MTA taotluse kohaselt kuuluvad puudutatud isikule lisaks nimetatud kinnistule

registervarana neli sõidukit. Kohus nõustub MTA-ga, et aastatel 1985 kuni 2005 esmakordselt

registreeritud sõidukite väärtus võib kiiresti oluliselt väheneda, mis omakorda võib takistada

nende müümist esialgse väärtuse põhjal prognoositud hinnaga.

8.3. Kinnistu koormamine hüpoteegiga piirab küll omandi käsutamist, kuid ei takista omandit

valdamast ega kasutamast. Kohtu hinnangul ei ole täitmistoimingute sooritamiseks sobiliku

muu vara puudumise tõttu võimalik kaaluda puudutatud isiku õigusi vähem riivava meetme

rakendamist. MTA hinnangul on puudutatud isikule kuuluva kinnistu väärtus 436 776 eurot 40

senti, samas kui vastutusotsusega tõenäoliselt sissenõutavaks maksuvõlaks koos sundtäitmise

kuludega on 123 300 eurot 49 senti. Kohtul tuleb täitmist tagavaks toiminguks loa andmise

taotluse lahendamisel arvestada ületagamise keeluga (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi

määrus nr 3-17-2005, p 9). Ainuomandis oleva kinnisasja mõttelist osa ei või hüpoteegiga

koormata (AÕS § 325 lg 2). Samuti ei või hüpoteeki seada üksnes kinnisasja reaalosale (AÕS §

235 lg 3). Seega ei ole võimalik hüpoteegiga koormata üksnes osa xxx kinnistust. Võttes

arvesse, et puudutatud isikule ei kuulu muud sobilikku registervara, peab kohus puudutatud

isiku ainuomandis olevale kinnistule hüpoteegi seadmist põhjendatuks ja proportsionaalseks.

9. MTA on taotluses esitanud andmed tagatise kohta, mille esitamisel lõpetab maksuhaldur

täitetoimingud (MKS § 1361 lg 2 p 3). Taotluse kohaselt lõpetab maksuhaldur täitetoimingud,

kui puudutatud isik esitab tagatise, mille väärtus on vähemalt 123 300 eurot 49 senti.

3-25-118

Maksuhaldur on tagatise ulatuse määramisel lähtunud tagatava nõude ja võimaliku sundtäitmise

kulude suurusest (MKS § 121).

10. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et MTA taotlus vastab seaduses sätestatud nõuetele ning on

põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA taotluse MKS § 1361 lg 1 ja MKS §

130 lg 1 p 2 alusel ning annab loa X omandis olevale kinnistule asukohaga xxx (registriosa nr

x) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks summas 123 300 eurot 49 senti.

11. Kohus selgitab, et kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud

või kui puudutatud isik on esitanud nõutud tagatise, tuleb maksuhalduril täitetoiming

lõpetada hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. Kohtulik hüpoteek lõpetatakse ja kustutatakse

maksuhalduri avalduse alusel ning kinnisasja omaniku nõusolek pole sellise hüpoteegi

lõpetamiseks vajalik (MKS § 1361 lg 3).

12. Puudutatud isiku eraelu kaitseks asendab kohus määruse avaldamisel puudutatud

isiku nime ja isikukoodi, samuti äriühingu nime ja hüpoteegi esemeks oleva kinnisasja

andmed tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen