2-24-10308/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Mari Schihalejev

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-24-10308

Tsiviilasi

Westermont OÜ hagi U.T vastu 1967 eurot 68 senti ja

viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2757 eurot 73 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Westermont OÜ (registrikood 11407880),

lepinguline esindaja Tanel Riivits

Kostja: U.T (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Westermont OÜ hagi U.T vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista U.T-lt Westermont OÜ kasuks välja 2159 eurot 43 senti (sh põhinõue

1472 eurot 68 senti, kahjuhüvitis 495 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 191 eurot

75 senti ajavahemiku 13. jaanuar 2024 kuni 5. juuli 2024 eest).

3. Mõista U.T-lt Westermont OÜ kasuks välja lisanduv viivis põhinõudelt (1472

eurot 68 senti) 0,1% päevas ning viivis kahjuhüvitiselt (495 eurot) võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 6. juulist 2024 kuni põhinõude

täieliku tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud U.T kanda.

5. Mõista U.T-lt Westermont OÜ kasuks välja menetluskulud 790 eurot

75 senti.

6. Välja mõistetud menetluskulude summalt (790 eurot 75 senti) tuleb U.T-l tasuda

Westermont OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse

või kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Westermont OÜ (hageja) esitas 5. juulil 2024 Tartu Maakohtule hagi U.T (kostja)

vastu, milles palub kostjalt välja mõista põhivõla 1472 eurot 68 senti, kahjuhüvitise 495 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 191 eurot 75 senti ajavahemiku 13. jaanuari 2024

kuni 5. juuli 2024 eest ning viivise alates 6. juulist 2024 põhinõudelt (1472 eurot 68 senti)

0,1% päevas ning kahjunõudelt 495 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda

ning rahuldatud menetluskuludelt nõuda kostjalt hageja kasuks viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 5. oktoobril 2023 üürilepingu, mille esemeks

oli eluruum asukohaga xxxxxxxx-xxxxxxxxx. Lepingu järgi kohustus kostja tasuma hagejale

esitatud arvete alusel üüri 250 eurot kuus ning kõrvalkulude, st vee, kanalisatsiooni, kütte,

elektri ja prügi eest. Hageja on esitanud kostjale tasumiseks arved, mille kostja on jätnud

tasumata, s.o kokku 1472 eurot 68 senti. Kuivõrd kostja ei näidanud üles valmisolekut võlga

tasuda, pöördus hageja lepingulise esindaja poole, kes 15. mail 2024 edastas kostjale

nõudekirja. Pooled pidasid läbirääkimisi vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks ning kostja oli

valmis tasuma võlga 60 euro suuruse osamaksena. Vaatamata lubadusele kostja võla katteks

makseid ei teinud ning hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja enda kohustust hageja ees

täitnud. Õigusabi osas tekkis hagejal nõue kostja vastu 495 eurot.

2. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades, et kirjaliku vastuse

tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud

20. novembril 2024. Seega on kostja teadlik kirjaliku vastamise kohustusest.

3. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (4. detsembriks 2024) ega ka hiljem hagile vastanud.

Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu

määratud tähtajaks.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.

5. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava

osata

6. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

7. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda.

7.1. Hageja esitas kohtule hagiavalduses menetluskulude nimekirja, mida täpsustas

16. jaanuaril 2025. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulude katteks hagiavalduse

esitamisel tasutud riigilõiv 385 eurot ja õigusabikulud 541 eurot (käibemaksuta), s.o kokku

926 eurot. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud antud kohtuasjas.

7.2. Kohus on kostjale hageja menetluskulude nimekirja koos hagiavaldusega kätte

toimetanud 20. novembril 2024. Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks hageja

menetluskulude osas seisukohta esitanud.

7.3. TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja 17 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud

hageja menetluskuluna välja mõista hagi esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv

385 eurot.

7.4. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Kohus teeb

kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta (vt nt

Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11).

7.5. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud õigusabi 4

tunni ulatuses tunnitasuga 132 eurot 25 senti ning teinud järgmised toimingud: koostanud

hagiavalduse ning menetluskulude nimekirja, selgitanud kliendile asja käiku.

7.6. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata

esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja

vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p

25). Kohus leiab, et praegusel juhul on esindaja tunnitasu põhjendatud ja vajalik ning see ei

ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

7.7. Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning eelkõige asjaolu, et tegemist on õiguslikult

lihtsa hagiga ja poolte vahel sisuline vaidlus puudub, samuti seda, et asi lahendatakse

tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 405 eurot

75 senti (3 × 135,25). Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta.

7.8. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 790 eurot 75 senti (385 eurot +

405,75), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

8. Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

9. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama sätte teise lõike

järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari Schihalejev

kohtunik