3-25-130/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

17.01.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-130

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Y.Yi kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Siiri Sepa

Puudutatud isik – Y.Y (sündinud xx.xx.xxxx)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses, 17.01.2025 istungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada taotlus. Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba

Y.Yi

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui kaheks kuuks (kuni 17.03.2025 k.a), juhindudes vajaduse tekkimisel

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määruse nr 604/2013 art-s 28 sätestatud

tähtaegadest.

2. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja kohtu

põhjendused vene keelde riigi kulul. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb määrust

viivitamatult Y.Yile tutvustada ja selgitada, et määruse tõlge edastatakse talle pärast

selle valmimist.

3. Määruse avaldamise korral asendada Y.Yi nimi ja sünniaeg tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 16.01.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse (dtl

25 jj) Y.Yi (puudutatud isik) kinnipidamiseks ja tema kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

loa saamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 3

alusel, kuna esinevad § 361 lg 2 p-des 3, 4, 5 ja 7 sätestatud alused. Põgenemisoht esineb

vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-dele 6 ja 9. Taotluse

põhjendused on järgmised:

a) Venemaa Föderatsiooni kodanikust puudutatud isik pöördus 16.01.2025 PPA-sse ja palus

rahvusvahelist kaitset. Andmebaasidest kontrollides selgus, et tema suhtes on Austria poolt

3-25-130

kohaldatud alates 08.09.2023 tagasisaatmisotsus. Isik põgenes Austriast, et enda väljasaatmist

takistada. Tal puuduvad isikut tõendavad dokumendid.

b) Tuginedes isiku selgitusele ja kaasas olnud rahvusvahelise kaitse taotleja kaardi

olemasolule, peab Eesti Austriat vastutavaks isiku rahvusvahelise kaitse taotluse

läbivaatamise eest. Kuna Eesti taotluse läbi vaatamine on alles algusfaasis, pole PPA jõudnud

Austria Vabariigile tagasivõtupalvet esitada. Peale tagasivõtupalve esitamist on tulenevalt

Dublini III määrusest sätestatule vastutaval riigil aega vastata kuni kaks nädalat.

c) Isik peeti kinni 16.01.2025 kell 11.04. Küsitlusel selgus, et isik on varem taotlenud

rahvusvahelist kaitset Austrias. Samuti, et Austria on teinud isiku rahvusvahelise kaitse

taotluse suhtes tagasilükkava otsuse. Isik ei oleks tohtinud omavoliliselt Austriast lahkuda.

Kui välismaalane on loata lahkunud teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist, annab see

alust arvata, et ta võib põgeneda. Tema suhtes on vajalik kohaldada kinnipidamist ka Dublini

määruse artikli 28 lg 2 alusel üleandmismenetluse täideviimiseks.

d) Vaja on kontrollida isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslikke aluseid ja välja

selgitada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud. On alust

arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise

edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Kinnipidamine on vajalik ka isiku

üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras.

e) PPA järeldab isiku varasemast käitumisest ja hoiakutest, et kui isik viibiks vabaduses ja

ootaks rahvusvahelise kaitse menetluse lõpplahendust ja saaks sellele negatiivse vastuse, ei

oleks ta PPA-le väljasaatmiseks kättesaadav, kuna tema eelnev käitumine on näidanud, et

pärast keelduva vastuse saamist ei pruugi isik valmis olla kodumaale tagasi liikuma, vaid võib

liikuda endale sobivasse teise Schengeni liikmesriiki. Ta on varupaigasüsteemi kuritarvitanud.

Ta on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa

Liidu liikmesriigist. Kuna isik ei soovinud lahkuda Schengeni alalt Venemaa Föderatsiooni,

taotles ta rahvusvahelist kaitset Eestis, et edasi lükata väljasaatmist Venemaa Föderatsiooni.

PPA arvates on isik aru saanud, et Austria Vabariik soovib ta Schengeni alalt välja kodumaale

saata ja seepärast isik lahkus Austriast ning esitas endale sobilikus liikmesriigis uue

rahvusvahelise kaitse taotluse.

f) Taotluse esitamise hetkeks ei ole veel alustatud VRKS § 15 lg 1 toodud toimingute

teostamist, kuid lisaks peab PPA rahvusvahelise kaitse menetleja VRKS § 18 lg 2 kohaselt

kontrollima esitatud andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid tehes

selleks vajalikke menetlustoiminguid, mis võtab rohkem aega kui 48 tundi, seega on vajalik

asjaolude väljaselgitamiseks isik kinni pidada.

g) PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul rahalised vahendid enda elatamiseks ja kindel elukoht

Eestis. Dokumentide puudumine ei ole tal piiriületusi Austriast Eestisse takistanud.

2. Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et juhul, kui PPA soovib teda Austriale üle

anda, ei ole ta valmis sinna minema. Austria edastab õigusvastaselt tšetšeenide

andmeid. Ta ei ole valmis minema ka Venemaale, vaid palub ennast saata Ukrainasse.

Eestis on tal tuttav Eesti kodanikust naisterahvas, kes on talle nagu õde.

3. PPA selgitas, et praeguseks on teada, et isikul ei olnud viibimisalust. Selge ei ole,

kas Austria on nõus teda tagasi võtma. Kohtuistungi ajal saabus Austrialt 60-

leheküljeline vastus PPA päringule. Taotlust tagasivõtmiseks ei ole veel Austriale

esitatud. Seoses rahvusvahelise kaitse taotluse menetlusega selgitas PPA, et menetlus

on algusfaasis, läbi on viidud küsimus-vastus vormis vestlus, füüsiliselt ei ole veel

rahvusvahelise kaitse taotlust vastu võetud.

2(5)

3-25-130

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa

(halduskohtumenetluse seadustiku § 264 lg 1). Kui välismaalane esitab kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise ajal või väljasaatmise käigus rahvusvahelise kaitse taotluse, on PPA-l õigus

taotleda 48 tunni jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest halduskohtult luba isiku

kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks (välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse

(VRKS) § 362 lg 3). VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni

pidada VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alustel, kui VRKS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei

ole võimalik tõhusalt kohaldada.

5. PPA tugineb isiku kinnipidamise taotluses kinnipidamise alustena VRKS § 361 lg 2

p-des 3, 4, 5 ja 7 sätestatud alustele ning põgenemisohu osas väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-dele 6 ja 9.

6. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks VRKS § 361 lg 2 p 3 alusel peab

esinema vältimatu vajadus pidada teda kinni isiku riiki saabumise ja riigis viibimise

õiguslike aluste kontrollimiseks. PPA selgitas, et vastav kontroll on lõppenud, seega ei

saa see säte enam olla kinni pidamise aluseks.

7. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel peab

esinema vältimatu vajadus pidada teda kinni taotluse menetlemisel tähtsust omavate

asjaolude väljaselgitamiseks. Sätte eesmärk on tagada, et isik oleks PPA-le

kättesaadav vajalike menetlustoimingute tegemiseks (sh isiku ärakuulamiseks).

Kinnipidamiseks esineb vältimatu vajadus eelkõige siis, kui on põhjendatud alus

kahelda, et isik võiks vastasel korral põgeneda või asuda ennast PPA eest varjama.

Kinnipidamine ei ole lubatud, kui soovitud eesmärki on tõhusalt võimalik saavutada

järelevalvemeetmete kohaldamisega, samuti kui kinnipidamine oleks rahvusvahelise

kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne.

8. VRKS § 361 lg 21 järgi käsitatakse põgenemisohuna mh seda, kui esineb mõni VSS §-s 68

nimetatud asjaolu. Ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja

juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. PPA seostab puudutatud isiku põgenemise ohtu

praegusel juhul tema käitumisest järeldatud soovimatusega täita lahkumiskohustust (VSS § 68

p 6) ja asjaoluga, et ta on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist (VSS § 68 p 9).

9. Kohus nõustub PPA seisukohaga, et puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse menetlemisel

tähtsust omavaid asjaolusid tuleb alles hinnata ning täpsustada. Rahvusvahelise kaitse taotluse

menetlus on algusjärgus. Praegu ei ole PPA jõudnud taotlust vastu võtta ega läbi vaatama

asuda, läbi on viidud üksnes küsimus-vastus vormis vestlus. Isikuga tuleb läbi viia vestlus, et

saada fakte ja selgitusi taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude kohta. Vajab

selgitamist, kas isiku eest vastutavaks riigiks on Austria. PPA ei ole intervjuu ega muude

toimingute tegemisega põhjendamatult viivitanud. VRKS § 181 lg-s 1 sätestatud

rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise tähtaega ei ole ületatud.

10. Isiku osas esinevad VSS § 68 p-des 6 ja 9 märgitud põgenemisohule viitavad asjaolud.

VSS § 6⁸ p 6 alusel põgenemisohu tuvastamisel ei oma tähtsust, mis põhjusel ei soovi isik

lahkumiskohustust täita. Samuti ei eelda VSS § 6⁸ p-le 6 tuginemine, et isikule on juba

koostatud lahkumisettekirjutus või ta on juba peetud kinni lahkumiskohustuse täitmiseks (nt

Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2024 määrus nr 3-23-2961, p 10). Praegusel juhul nähtub

asjaoludest, et isik sai Austriast rahvusvahelise kaitse taotluse osas negatiivse otsuse ning talle

tehti tagasisaatmisotsus, kuid selle täitmise vältimiseks lahkus ta riigist. Ta kinnitas

kohtuistungil, et ta ei soovi enda saatmist Austriasse ega soovi naasta ka Venemaale. Kohtu

3(5)

3-25-130

arvates on tõenäoline, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le enda taotluse

menetlemiseks kättesaadav ja võib hakata ennast varjama või riigist lahkuda. VSS § 68 p-s 9

märgitud põgenemisoht tuleneb asjaolust, et isik on varasemalt loata lahkunud Austriast.

Kokkuvõttes on isikuga seotud asjaolude põhjal usutav, et ta ei jääks kinnipidamiskeskusest

vabastamise korral ootama ära rahvusvahelise kaitse menetluse tulemust või ka enda

üleandmist Austriale, vaid lahkuks Eestist esimesel võimalusel. Seega esineb reaalne ja

märkimisväärne põgenemise oht.

11. Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada ka juhul, kui

välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus

arvata, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise

edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (VRKS § 361 lg 2 p 5). Praegusel juhul ei ole

isikut eelnevalt Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja seega ei ole VRKS §

361 lg 2 p 5 kohaldamise eeldus täidetud.

12. VRKS § 361 lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse

korral kinni pidada isiku üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr

604/2013 (Dublini III määrus)) sätestatud korras. Sel alusel kinnipidamine on lubatud

põgenemisohu esinemisel, mille kohus eelnevalt punktis 10 tuvastas.

13. Riigikohus on selgitanud, et VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel võib isikut kinni pidada üksnes

Dublini III määruse alusel teisele riigile üleandmise eesmärgil ja samal ajal ei ole teda

võimalik kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel (Riigikohtu 10.05.2022 määrus nr 3-

22-56, p 18). Praegusel juhul ei ole tagasivõtmise menetlus veel alanud ning seega ei saa

VRKS § 361 lg 2 p 7 olla antud hetkel isiku kinnipidamise aluseks. PPA on samas selgitanud,

et on alust arvata, et puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse menetluse eest võib vastutada

Austria Vabariik. Austrialt on saadud vastus päringule. Isiku osas võidakse esitada Austriale

vastuvõtmispalve.

14. Kohtupraktika kohaselt on isiku kinnipidamine Dublini III määruse alusel lubatav alates

ajast, mil PPA-l on põhjust arvata, et vastutav on teine liikmesriik ning ta alustab

tagasivõtmise menetluse (art 23 lg 1, Riigikohtu 08.06.2021 määrus asjas nr 3-20-1697).

Praegu ei ole tagasivõtmise menetlust alustatud. Samas nähtub asjaoludest, et ka peale

tagasivõtmise taotluse esitamist esineks põgenemisohu tõttu jätkuvalt vältimatu vajadus isikut

kinni pidada. Seega oleks pärast tagasivõtmise taotluse esitamist isiku kinnipidamine lubatav

ka eesmärgiga tagada tema üleandmine Austriale Dublini III määruse reeglite järgi.

15. VRKS §-s 29 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid (nt elamine kindlaksmääratud

kohas, PPA-s registreerimas käimine, reisidokumendi PPA-le hoiule andmine) pole võimalik

tõhusalt kohaldada põgenemisohu tõttu. Isikul pole reisidokumenti, mida hoiule anda.

Dokumendi puudumine ei takistanud teda siiski ebaseaduslikke teid pidi Eestisse tulemast.

16. Kohtule esitatud andmete põhjal pole põhjust arvata, et isiku kinnipidamine võiks

ohustada tema tervist või turvalisust. Kinnipidamine on asjaolusid arvestades

proportsionaalne. Asjaolude väljaselgitamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses võtab

aega. Samuti võtaks eelduslikult aega planeeritav tagasivõtmise menetlus. Kuigi

kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab intensiivselt liikumisvabadust, ei ole valitud

abinõu ülemäärane, sest leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.

17.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa pidada Y.Y kinni ja

paigutada ta kinnipidamiskeskusesse maksimaalselt kaheks kuuks. Kinnipidamise

aluse äralangemise korral tuleb ta viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada.

Üleandmise menetluse algatamisel tuleb PPA-l juhinduda Dublini III määruse lg-s 3

sätestatust. Dublini III määruse art 28 lg 3 kolmanda lõigu kohaselt antakse

kinnipeetud isik vastutavale liikmesriigile üle esimesel reaalsel võimalusel ja hiljemalt

4(5)

3-25-130

6 nädala jooksul ajast, mil teine liikmesriik tagasivõtmispalve kaudselt või otseselt

rahuldas, või ajast, mil vaidlustamise või läbivaatamise peatav toime vastavalt art 27

lg-le 3 lõpeb. Vastasel juhul tuleb kinnipeetud isik vabastada (art 28 lg 3 neljas lõik).

PPA ei või üleandmise otsuse vaidlustamise tähtaja jooksul isikut teisele liikmesriigile

üle anda. Kui isik üleandmise otsust ei vaidlusta, algab 6-nädalane tähtaeg

kaebetähtaja viimasele päevale järgnevast päevast. Vaidlustamise korral hakkab sama

tähtaeg kulgema ajast, mil üleandmise otsuse vaidlustamise peatav toime lõpeb. Kui

kinnipidamise muud tingimused on täidetud, on võimalik isikut selle kuuenädalase

perioodi vältel kinni pidada.

18. Määrus jõustub selle kättetoimetamisel PPA-le. PPA-l tuleb määrust viivitamatult

isikule tutvustada. Isikule tuleb toimetada kätte määruse sissejuhatuse, resolutsiooni,

edasikaebamise korra ja põhjenduste tõlge.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)