2-23-4576/50 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv (eesistuja), Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-4576

Tsiviilasi

Kodumaa Kapitali HLÜ hagi B.M-i ja HM Pellet

Estonia OÜ vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.12.2023 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

B.M-i ja HM Pellet Estonia OÜ apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

99 172,22 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Kodumaa Kapitali HLÜ (registrikood 12782505),

lepinguline esindaja Marge Rebane

Kostja I B.M (isikukood XXX)

Kostja II HM Pellet Estonia OÜ (registrikood 14558444)

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

1(9)

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Kodumaa Kapitali HLÜ loobumine B.M-i ja HM Pellet Estonia OÜu vastu

intressinõude 827,42 euro nõudes ja lõpetada vastavas osas menetlus.

2. Jätta asja juurde võtmata ja tagastada kostjatele 18.09.2024 menetlusdokumendiga

esitatud tõendid ja hagejale 02.10.2024 menetlusdokumendiga esitatud tõendid.

3. Jätta Harju Maakohtu 07.12.2023 kohtuotsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta ja

täiendada otsuse põhjendusi.

4. B.M-i ja HM Pellet Estonia OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta solidaarselt B.M-i ja HM Pellet Estonia OÜu

kanda.

6. Määrata Kodumaa Kapitali HLÜu menetluskulude suuruseks 2330 eurot ja mõista see

välja solidaarselt B.M-ilt ja HM Pellet Estonia OÜ-lt Kodumaa Kapitali HLÜu kasuks.

7. Välja mõista B.M-ilt riigilõiv 560 eurot riigituludesse. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva

jooksul käesoleva otsuse jõustumisest vastavalt otsusele lisatud makseinfolehele. Riigilõivu

tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist käesoleva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu

taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Kodumaa Kapitali HLÜ (hageja) esitas 23.03.2023 Harju Maakohtule hagi solidaarselt B.M-i

(kostja I) ja Kodumaa Kapitali HLÜ (kostja II) vastu võla nõudes. Menetluskulud palus hageja

jätta kostjate kanda solidaarselt.

1.1. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele:

- hageja ja kostja II (varasema ärinimega Hiiu Mets OÜ) sõlmisid 29.06.2019 laenulepingu nr

29_062019 (laenuleping), millega hageja laenas kostjale II 216 200 eurot, intressiga 18% aastas

ja tähtajaga 29.06.2024;

- maksegraafiku kohaselt laenu tasudes tuli igakuiselt tasuda intressi ja viimase maksega

põhiosa;

- laenulepingu p 2.5 kohaselt tuli kostjal II tasuda võlgnevuse korral viivist 0,2% võlgnevuse

summalt päevas;

2(9)

- laenu tagamiseks sõlmiti kostjaga II 21.08.2019 kommertspandileping kostja II varale 324 300

euro ulatuses ja kostjaga I 13.08.2019 käendusleping nr 29_062019 (käendusleping) vastutuse

ulatusega 324 300 eurot;

- käendaja vastutus ei sõltunud sellest, kas hageja esitas kostja II vastu laenulepingust tuleneva

nõude, hagi või tegi kostja II suhtes muu toimingu (käenduslepingu p 3.3);

- kui kostja II ei täitnud oma laenulepingust tulenevaid kohustusi, võis hageja valida, kelle vastu

ta nõude esitab ja käendaja pidi täitma nõude 10 kalendripäeva jooksul teate saamisest

(käenduslepingu p-d 4.1 ja 4.2), selle täitmata jätmisel tasuma viivist lepingu p-s 2.3 sätestatud

määras;

- 23.09.2020 sõlmiti kommertspandilepingu järjekoha muutmise kokkulepe, st esimese järjekoha

pant muudeti teise järjekoha pandiks ja laenuleping täideti osaliselt;

-kostja II oma laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud ja võlgnes

11.05.2022 seisuga intressi 10 532,01 eurot;

- hageja nõudis kostjatelt võla tasumist, kostjad seda ei tasunud ja hageja ütles laenuleping selle

punkti 8.3.4 alusel üles alates 04.08.2022;

-11.08.2022 seisuga oli kostja II võlg 61 699,22 eurot, s.o laenu põhiosa 46 200 eurot, intress 12

720,82 eurot ja viivis 468,40 eurot;

- vaidluse kohtuväline lahendamine tulemusi ei andnud.

1.2. Hageja esitas laenulepingust tuleneva võlgnevuse arvestuse hagi esitamise päeva seisuga ja

taotles kostjatelt solidaarselt 82 575,22 euro väljamõistmist, s.o laenu põhiosa 46 200 eurot

(saadud laen 216 200 eurot – põhiosa laekumine 170 000 eurot); intress 12 720,82 eurot (intressi

arvestus 63 143,81 eurot – intressi laekumised 50 422,99 eurot); leppetrahv 2310 eurot

(arvestatud laenujäägilt 46 200 eurot), viivised 21 344,40 eurot arvestades laenulepingu

lõppemisest kuni hagi esitamiseni (231 päeva eest laenu põhiosa võlgnevuselt 0,2% päevas),

samuti edasiulatuva viivised kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle 17 424,78 eurot.

Kostjate vastuväited

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu ning palusid selle jätta rahuldamata.

Kostjad tuginesid peamiselt järgmistele vastuväidetele:

- hageja nõude kujunemine ei ole üheselt selge: kuidas toimus laenu tagasimaksmine, milliste

laenu osade katteks arvestas hageja laenu tagastused;

- laenulepingu näol on tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepingutega;

- lepingus märgitud viivisemäär 0,2% (73% aastas) tähtaegselt tasumata summalt päevas on

ebamõistlik tagatud laenu korral ja tühine tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes.

Võrreldes maksuseaduse 22%-lise aastaintressiga on viivisemäär kolmekordne. Riigikohtu

praktika kohaselt ei saa olla käendaja vastutuse määr intressi osas suurem kui 24% (arvestades

tolleaegset Euribori). Riigikohtu lahendites tsiviilasjades 2-09-62346 ja nr 3-2-1-25-16

selgitatakse, et viivis on oma olemuselt minimaalne eeldatav kahjuhüvitis, mida võib raha

maksmisega viivitamisel sõltumata tegelikust kahjust alati nõuda. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on

tarbijat ebamõistlikult kahjustav selline tüüptingimus, milles nähakse ette, et teine lepingupool

peab kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikul suurt leppetrahvi,

ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud kahjuhüvitist või muud hüvitist, kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3(9)

3. Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, määras kindlaks

hageja hüvitatavate menetluskulude suuruse ja mõistis need kostjatelt solidaarselt välja.

3.1. Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud:

- 29.06.2019 sõlmisid hageja ja kostja II sõlmisid laenulepingu, hageja andis kostjale II laenu

216 200 eurot

- 21.08.2019 sõlmisid hageja ja kostja II laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise

tagamiseks kommertspandi seadmise lepingu kostja II vallasvarale;

- 23.09.2020 sõlmisid hageja, kostja II ja Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES)

kommertspandilepingu järjekoha muutmise kokkuleppe, mille alusel toimus laenulepingu osaline

täitmine;

- 13.08.2019 sõlmisid hageja ja kostja I sõlmisid käenduslepingu kostja II laenulepingust

tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks;

- 11.05.2022 esitas hageja kostjale II pankrotihoiatuse ja kostjale I nõude käenduskohustuse

täitmiseks;

- 22.07.2022 esitas hageja esitas kostjale II laenulepingu ülesütlemise avalduse;

- 12.08.2022 nõudis hageja kostjalt I käenduskohustuse täitmist;

- kostja I on kostja II juhatuse liige ja tegelik kasusaaja, kes on sõlminud käenduslepingu enda

majandus- ja kutsetegevuses;

- hageja on saanud laenulepingu täitmisena 182 169,41 eurot, millest 170 000 eurot arvestati

ennetähtaegseks laenu tagastuseks, 10 469,41 eurot laenuvõlgnevuse katteks ja 1 700 eurot

laenulepingu muudatuse sõlmimise tasu (1% tagastatavast laenusummast);

- kostja II võlgneb hagejale laenu põhiosa 46 200 eurot;

- käenduslepingu p 3.3 kohaselt on hagejal õigus esitada nõue kostja I vastu, kui laenusaaja ei

täida laenulepingust tulenevaid kohustusi; käendajale lepingust tulenev kohustus ei sõltu sellest,

kas võlausaldaja on esitanud põhivõlgnikule nõude laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks,

esitanud põhivõlgniku vastu hagi või teinud põhivõlgniku suhtes muu toimingu; samuti ei sõltu

käenduse kehtivus põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest;

- laenulepingu p 6.1.3 järgi on laenuandjal õigus kasutada laenusaaja lepingust tulenevate

kohustuste täitmise tagamiseks lepingu punktis 2.7 nimetatud tagatisi koos või eraldi ilma

kindlaksmääratud järjekorrata ning omal valikul;

- kostja II varal lasub esimese järjekoha kommertspant 2,1 miljonit eurot ja hageja kasuks seatud

kommertspant asub 2. järjekohal;

- laenulepingu p 6.7.1 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt II leppetrahvi 1% laenu summast

päevas alates kohustuse rikkumisest kuni rikkumise heastamiseni, kui kostja II rikub mistahes

laenulepingu p-st 6 tulenevat kohustust;

- laenulepingu p 8.4. järgi on kostjal II laenulepingu ülesütlemise õiguse tekkimisel punktis 8.1.

toodud mistahes alusel kohustus tasuda hagejale leppetrahvi 5% laenu summast;

- 22.07.2022 teavitas hageja kostjaid leppetrahvi nõudest;

- laenulepingu p-de 2.4 ja 5 kohaselt kohustus laenusaaja tasuma laenult intressi 18% aastas

igakuiselt maksegraafiku alusel;

- laenulepingu p 2.5 järgi on viivisemäär 0,2% tasumata summalt päevas.

3.2. Tegemist ei ole tüüptingimustel sõlmitud lepinguga. Laenulepingut ning käenduslepingut

sõlmides oli kostja I põhivõlgniku juhatuse liige ning osanik. Riigikohus on lahendis 3-2-1-148-

11 leidnud, et käendaja, kes on käenduslepingu sõlminud ajendatuna isiklikust vahetust

majanduslikust huvist põhilepingu sõlmimise, selle täitmise või põhivõlgniku majandustegevuse

vastu, ei vaja tarbijakäenduslepingust tulenevat kaitset. Eeltoodust tulenevalt ei oma käesolevas

4(9)

menetluses õiguslikku tähendust kostjate tarbijakrediidilepinguid puudutavad vastuväited. VÕS

§ 42 lg 3 p 5 ei kohaldu käesolevas menetluses.

Maakohus viitas VÕS § 142 lg-le 1, § 145 lg-le ,VÕS § 149 lg-le 5, §-le 158, § 159 lg-le 2, § 113

lg 1, §-le 397, TsMS §-le 367.

3.3. Hageja on selgitanud, et hageja nõue ei oleks käesoleval juhul kommertspandi arvelt

täidetav. Hageja nõuded kostjate vastu moodustavad siinses menetluses 81 747,44 eurot. Kostjad

ei ole tõendanud, et kostjal II oleks esimese järjekoha kommertspanti ületavas osas varasid,

millest oleks võimalik täita hageja nõuet. Seetõttu ei ole hageja nõue pandi arvelt täidetav.

VÕS § 149 on dispositiivne. Laenulepingust tulenevalt ei ole käendajal õigus nõuda, et hageja

esitaks kohustuse täitmise nõude esmalt kostja II vastu, kuna laenulepingu punktist 6.1.3

tulenevalt ei ole välistatud nõuda kohustuse täitmist kostjalt I.

3.4. Hageja ei ole viivitanud leppetrahvi nõude esitamisega.

3.5. Kohtul puudub alus pidada laenulepingu järgset intressimäära põhjendamatuks, sest kostjad

on seda aktsepteerinud. Hageja intressinõue 11 893,04 eurot kostjate vastu on põhjendatud ja

tuleb rahuldada.

Kostjate esile toodud asjaolud ei õigusta hageja ees kohustuse täitmata jätmist. Laenumaksete

tasumisega viivitamise korral peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel

järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist

lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Kostjatelt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele hagi

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 21 344,40 eurot ja edasiulatuv viivis

alates 24.03.2023 kuni põhinõude kohase täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui 17 424,78

eurot.

Apellatsioonkaebus

4. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja uue

otsusega hagi rahuldamata jätta, menetluskulud jätta hageja kanda.

Kohus on kohaldanud vääralt materiaalõigust ja otsus ei ole seaduslik (TsMS § 472 lg 1).

Kohtuotsusest ei nähtu hageja nõude arvestused. Hageja korrigeeris oma nõuet, mistõttu oleks

selles osas pidanud võtma vastu hagist loobumise. Vaidlus taandub küsimusele, et kostja II

refinantseeris oma laene ja sellega vähenes ka hageja nõue. Mis osas varasemat laenu vähendati, ei

ole kohus kontrollinud.

Tegemist oli tüüptingimustel sõlmitud lepinguga: mingeid läbirääkimisi ei peetud. Hageja oleks

pidanud tõendama, et tegu ei olnud tüüptingimustega lepinguga.

Kostjad kordavad maakohtus esitatud väiteid viivisemäära 0,2% ülemäärasuse ja tarbijat

kahjustava tüüptingimuse kohta. Samuti seda, et kuna põhivõlgniku varale on seatud

kommertspant, on hagi rahuldamine käenduse alusel välistatud kostja I suhtes (VÕS § 149 lg 5).

Vastus apellatsioonkaebusele

5(9)

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, aga osaliselt tuleb muuta ja

täiendada selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Kostjate apellatsioonkaebus kuulub

rahuldamisele osas, millega menetlus tuleb lõpetada seoses hageja loobumisega 827,78 euro

ulatuses intressinõudest.

7. Maakohus kohaldas vääralt materiaalõigust, kui leidis, et kostja I ei ole tarbija. Kostja I näol

on tegemist tarbijaga (VÕS § 1 lg 5) ja 13.08.2019 sõlmitud lepingu näol on tegemist

tarbijakäenduslepinguga (VÕS § 143 lg 1). Maakohus on viidanud ekslikult Riigikohtu

varasemale praktikale, mis alates 13.06.2014 kehtiva VÕS versiooni jõustumisest ei ole

asjakohane. Erinevalt laenulepingust ei saa käenduslepingu puhul ka vastupidist tõendada.

8. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et laenulepingus kokkulepitud viivisemäär on

tühine.

8.1. Hageja tugineb oma nõudes kostjalt viivise saamiseks laenulepingu p-le 2.5, mille kohaselt

on laenuandjal õigus nõuda võlgnevuse tasumise korral viivist 0,2% võlgnevuse summalt

päevas. Viivisenõude õiguslik alus on seega laenulepingu p 2.5 ja VÕS § 113 lg 1. Hageja ei

nõua viivist kostjalt I käenduslepingu alusel käenduslepingu täitmisega viivitamise eest.

8.2. Maakohus ei ole analüüsinud, kas tegemist võib olla tühise tüüptingimusega (VÕS § 42 lg 1

ja VÕS § 42 lg 3 p 5). Riigikohtu praktika kohaselt, kuigi VÕS § 42 lg 3 p-s 5 ei ole

selgesõnaliselt nimetatud, et säte laieneks ka viivistele, on tüüptingimustes sisalduva

viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu p 5

lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suurusest /…/ muud hüvitist“ alusel (vt RKTKo

18.12.2014, nr 3-2-1-139-14, p 11, 3-2-1-25-16 p 13).

8.3. Ringkonnakohus selgitas pooltele tõendamiskoormust ja andis hagejale võimaluse tõendada,

et viivisekokkulepe räägiti läbi. Hageja ei tõendanud asjas, et viivisekokkulepe räägiti läbi.

Seega on tegemist tüüptingimusega. Samas ei muuda see maakohtu otsuse lõpptulemust.

8.4. Laenulepingu sõlmis äriühing (kostja II) oma majandus- või kutsetegevuse raames, mitte

tarbijana lepingu sõlmimise ajal kehtinud ja kehtiva VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kokkulepe,

millega hageja ja kostja II leppisid tüüptingimusena kokku intressimääras 0,2%, ei ole kostjat II

ebamõistlikult kahjustav. Majandus- ja kutsetegevuse raames sõlmitud lepingute puhul on peetud

Riigikohtu praktikas lubatavaks viivise suuruseks 0,2%-0,25% (vt RKTKo 30.04.2013, nr 3-2-1-

5-13 p-d 48 ja 49; RKTKo 13.05.2020, 2-18-17536/29, p 17). Hageja on piiranud viivisenõude

suuruse hagis 17 424,78 euroga, mis ei ületa põhivõlga (46 200 eurot). Viivisekokkulepet ei

muuda tühiseks ka asjaolu, et laenulepingu sõlmimise ajal oli laen tagatud nii I järjekoha

kommertspandiga kui käendusega.

9. Maakohus tuvastas, et kostja I kui käendaja vastutus ei sõltunud sellest, kas hageja esitas

kostja II vastu laenulepingust tuleneva nõude, hagi või tegi kostja II suhtes muu toimingu

(käenduslepingu p 3.3). Maakohus jättis põhjendamatult kohaldamata VÕS § 142 lg 6 kostja I

suhtes, kuid ka see ei anna alust maakohtu otsuse lõppjärelduse muutmiseks.

6(9)

9.1. Õige on iseenesest maakohtu seisukoht, et VÕS § 149 on dispositiivne norm. Samas välistab

käendaja kahjuks eelnimetatud normis sätestatust kõrvalekalduvad kokkulepped VÕS § 142 lg 6.

Selle kohaselt on tühine kokkulepe, millega kaldutakse käendaja kahjuks kõrvale VÕS 8.

peatükis peatükis sätestatust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

9.2. Kokkulepe, mille kohaselt võib võlga sisse nõuda ilma eelnevalt põhivõlgniku varale seatud

panti realiseerimata, kahjustab eelduslikult käendajat ja on seega tühine. Seetõttu ei saa hageja

käendajalt põhivõlgniku kohustuste täitmist nõuda enne, kui on püüdnud saavutada nõude

rahuldamist kommertspandi arvel (vähemalt kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni).

10. Kuivõrd käenduslepingu p 3.3 on tühine, tuleb lähtuda seadusest, s.o VÕS § 149 lg-s 5

sätestatust.

10.1. Iseenesest on õige hageja viide sellele, et käendaja võib lõikele 5 viidates käenduslepingu

täitmisest keelduda pandi ulatuses ehk ulatuses, milles pandipidajast võlausaldaja nõue

eelduslikult kuuluks pandi realiseerimise korral rahuldamisele realiseerimisest saadu arvel.

10.2. Maakohus tuvastas, et 23.09.2020 sõlmisid hageja, kostja II ja MES kommertspandilepingu

järjekoha muutmise kokkuleppe. Puudub vaidlus, et selle tulemusel hakkas hageja nõudeid

tagama kostja II varal lasuv teise järjekoha kommertspant, mis järgneb esimese järjekoha

kommertspandile pandisummaga 2,1 miljonit eurot.

10.3. VÕS § 149 lg 5 sätestab, et kui käendatava kohustuse tagamiseks on põhivõlgniku vara

suhtes seatud pandiõigus või kui võlausaldaja võib teostada põhivõlgniku vara suhtes seadusest

tulenevat pandiõigust, võib käendaja kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni pandi

ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel. Siinses asjas on põhivõlgniku

varale oli hageja kasuks seatud teise järjekoha kommertspant, kuid ei ole esile toodud ega

tõendatud kommertspandiga koormatud vara koosseisu ega väärtust, s.o pandi ulatust VÕS § 149

lg 5 tähenduses.

10.4. Õiguskirjanduses on selgitatud, et käendaja võib käenduslepingu täitmisest keelduda pandi

ulatuses, milles pandipidajast võlausaldaja nõue eelduslikult kuuluks pandi realiseerimise korral

rahuldamisele realiseerimisest saadu arvel (VÕS komm I (2016), § 149, p 3.5.2). TsMS § 230 lg

1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

10.5. Esmane tõendamiskoormus VÕS § 149 lg 5 kohaldamisel lasub käendajal, kes peab esile

tooma ja tõendama millisele laenusaaja varale ja mis pandihinnaga on pandid seatud ning

tõendama kommertspandiga koormatud vara turuväärtuse selle võimalikul realiseerimisel /nõude

esitamise ajal. Järgnevalt peaks käendaja põhistama, millises ulatuses kuuluks pandipidajast

võlausaldaja nõue laenusaaja suhtes eelduslikult pandi realiseerimise korral rahuldamisele ja et

varast jätkuks nõude täitmiseks. Seejärel saab võlausaldaja võimaluse esitada oma vastuväited ja

vajadusel tõendada vastupidist.

10.6. Kostjad ei toonud esile, millisele laenusaaja varale on teise järjekoha kommertspant seatud.

Seetõttu pole võimalik hinnata, kas hoolimata esimese järjekoha kommertspandist on võimalik

osaliselt või täielikult rahuldada hageja nõue kostja II vastu teise järjekoha kommertspandi arvel.

Samuti ei ole kostjad esile toonud ega tõendanud seda, millises ulatuses oleks pandi

realiseerimise korral hagejal võimalik oma nõuet pandi arvelt rahuldada.

7(9)

11. Kostjad ei toonud esile vaidluse lahendamiseks vajalikke asjaolusid, kuid esitasid 18.09.2024

menetlusdokumendiga 05.05.2019 hindamisakti Hiiu Graanul OÜu kasutuses oleva

granuleerimisliini väärtuse kohta. Kostjad ei ole selgitanud, mida nad tõendiga tõendada

soovivad ja kuidas see tõend võiks olla asjakohane siinses menetluses, mistõttu tuleb jätta tõend

vastu võtmata TsMS § 238 lg lg 3 p 4 alusel.

12. Seoses asjaoluga, et kostjad ei toonud esile eelmises punktis märgitud asjaolusid, ei oma

vaidluse lahendamisel tähtsust ka hageja 02.10.2024 menetlusdokumendis esitatud vastuväited

seoses eelnimetatud tõendiga ja nende vastuväidete tõendamiseks esitatud tõendid (Hiiu Mets

OÜu 2019. aasta majandusaasta aruanne ja e-äriregstri väljavõte HM Pellet Estonia OÜu

kommertspandiregistri kannete kohta). Hageja ei pea tõendama enne kostja I poolt

tõendamiskoormise täitmist seda, et kommertspandi kanded on jätkuvalt kehtivad ja et

kommertspandiga hõlmatud varaga ei saaks katta hageja kasuks seatud teise järjekoha

kommertspandiga tagatud nõuet. Teadmata kommertspandiga hõlmatud vara koosseisu ega

väärtust, pole ringkonnakohtul võimalik hageja väidet hinnata. Tõend jääb vastu võtmata TsMS

§ 238 lg 1 p 1 alusel, kuna tõendavat asjaolu ei ole vaja tõendada.

13. Põhjendatud on määruskaebuse väide, et hageja korrigeeris oma intressinõuet ja vähendas

nõuet 827,78 euro võrra, kuid maakohus on jätnud selles osas seisukoha võtmata. Hageja nõude

korrigeerimine nähtub 09.08.2023 menetlusdokumendist (tl 56–57). Hageja selgitas 02.10.2024

menetlusdokumendi p-s 2.4, et loobus nõudest. Ringkonnakohus võtab hageja loobumise vastu ja

lõpetab nimetatud osas menetluse intressinõudes 827,78 euro ulatuses (TsMS § 428 lg 1 p 3 ja §

429 lg 1 alusel). Menetluse osalise lõpetamise tulemusena ei kuulu maakohtu otsus osalisele

tühistamisele, sest maakohus on hageja nõude rahuldanud korrigeeritud ulatuses.

14. Asjaolule, et tegemist oli laenusaaja laenu refinantseerimisega, on kostjad tuginenud

esmakordselt ringkonnakohtu menetluses ja ringkonnakohus nende väitega ei arvesta (TsMS §

652 lg 4).

15. Kokkuvõttes jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt, st

lõpetada menetlus hageja nõudes kostjalt 827,78 euro intressi väljamõistmise osas hageja

nõudest loobumise tõttu.

16. Arvestades hageja esialgse ja hiljem intressi tõttu korrigeeritud nõude suurust (vastavalt 82

575,22 ja 81 747,44 eurot), rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse marginaalses ulatuses

ehk 1,01%. Seetõttu puudub vajadus muuta maakohtu menetluskulude jaotust ja ka

ringkonnakohtu menetluskulud jäävad kostjate kanda solidaarselt (TsMS § 163 lg 1, § 165 lg 3 ja

§ 171 lg 1 alusel).

17. Ringkonnakohus määrab kindlaks kostja hüvitatavate menetluskulude suuruse (TsMS § 174

lg 1 alusel).

17.1. Hageja menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt on esindaja osutanud õigusteenust 15h

55min tunnihinnaga 120 eurot tund, millele lisandub käibemaks, kokku 2330,20 euro ulatuses.

Hageja selgitas, et kuigi ta on käibemaksukohuslane, tekib tal peamiselt maksuvaba käive ning

hageja peab vastavalt käibemaksuseaduse §-le 32 arvama sisendkäibemaksu osaliselt maha.

17.2. Hagejale osutatud õigusabiteenuse sisuks on olnud maakohtu otsuse ja menetlusse võtmise

määrusega tutvumine 10m, maakohtu otsusega tutvumine ja apellatsioonkaebusele vastamisega

seonduvad menetlustoimingud 3h, kohtu kirjade ja määrusega ekspertiisi tegemiseks tutvumine,

8(9)

analüüs ja kliendi informeerimine 7h 55min, eksperdiga ja vastuväitega kohtu tegevusele

seonduvad toimingud 3h 55 min ja kohtu vastuväite ning lõpptähtaegade määramisega tutvumine

ning menetluskulude nimekirja koostamine 55min.

17.3. Hageja vastuväiteid vastustaja menetluskulude taotlusele ei esitanud.

17.4. Arvestades maakohtu otsuse, hageja apellatsioonkaebuse, ringkonnakohtu selgitavate

kirjade, poolte apellatsioonimenetluses esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu on avaldaja

menetluskulude nimekirjas kajastatud menetlustoimingud põhjendatud ja avaldaja õiguste

kaitseks vajalikud ning neile kulunud aeg 15h 55min mõistlik ja põhjendatud. Avaldaja

lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (millele lisandub käibemaks) on vastavuses esindaja

kvalifikatsiooniga ega ületa kohtupraktikas mõistlikuks peetavat lepingulise esindaja tunnitasu.

Seega määrab ringkonnakohus hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks

apellatsioonimenetluses 2330,20 eurot (sisaldab käibemaksu 420,20 eurot) ning mõistab selle

kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja (TsMS § 175 lg 1).

18. 13.05.2024 määrusega andis ringkonnakohus kostjale I menetlusabi riigilõivu 1680 eurot

tasumiseks 560 euro suuruste osamaksetena kolme kuu jooksul. Kohtulahendite infosüsteemist

nähtub, et kostja I ei ole kolmandat osamakset tasunud, mistõttu mõistab ringkonnakohus kostjalt

I riigituludesse 560 eurot siinse otsusega (TsMS § 179 lg 1). TsMS § 179 lg 5 kohaselt peab

kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest

alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui

lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 9 sätestab, et menetluskulude maksmise

nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

19. TsMS § 178 lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude

suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus kindlaks määrati ja juhul, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)