2-23-106679/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-106679

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ

hagi

N. B.

vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1655,12 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline

esindaja Anu Volmer

Kostja N. B. (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagiavaldus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda.

3. Välja mõista B2 Impact OÜ-lt riigituludesse N. B.-le riigi õigusabi korras määratud

esindaja tasu 578 eurot. B2 Impact OÜ-l tuleb käesolevas kohtuotsuses väljamõistetud 578

eurot tasuda riigituludesse käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul

vastavalt otsusele lisatud makseinfole. Tasumisega viivitamise korral tuleb B2 Impact OÜ-l

tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates käesoleva kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (17.01.2025). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 14.02.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse N. B.-lt (võlgnik, kostja) 1 622,31 euro saamiseks. Võlgnik esitas makseettepanekule

vastuväite ning 13.03.2023 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Hageja esitas 27.03.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista

põhivõlgnevuse summas 1 304,43 eurot, intressi summas 176,76 eurot, viivise summas 108,93

euro ja võla sissenõudmiskulud summas 65 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja BB Finance OÜ (laenuandja) 07.02.2022

laenulepingu nr. xxxx. Lepingu personaalsetes tingimustes lepiti kokku laenusummas 1 390

eurot, intressimääras 47,15%, krediidi kulukuse määras 50,79% aastas, viivisemääras 24% aastas

(päevamääraga 0,067%). Laen summas 1390 eurot maksti kostja arvelduskontole 07.02.2022.

Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel.

Hagi kohaselt tegi kostja lepingu katteks tagasimakseid kuni 06.08.2022 osamakseni, kokku

299,16 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 85,57 eurot, intressi katteks 213,59 eurot.

Kuna kostja ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt ja jäi võlgnevusse alates

05.09.2022 osamakse tasumisega, saatis laenuandja kostjale teatised võlgnevuse kohta.

05.11.2022 edastas laenuandja kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta, millega andis kostjale

täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks ning hoiatas, et täiendava tähtaja möödumisel

loetakse leping üles öelduks. Kostja ei likvideerinud võlgnevust hiljemalt 19.11.2022 ning olles

täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse (05.09.2022, 05.10.2022 ja 05.11.2022)

osamakse tasumisega, ütles laenuandja lepingu erakorraliselt üles 20.11.2022. 21.11.2022

loovutas laenuandja oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat

kirjalikult tema e-posti aadressile saadetud teatega.

Hageja palus kostjalt välja mõista lepingust tuleneva põhivõlgnevuse summas 1304,43 eurot.

Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista personaalsetes tingimustes kokkulepitule vastavalt

(intressi arvestatakse 47,15% aastas laenujäägilt alates 61-st päevast lepingu jõustumisest kuni

lepingu lõpptähtpäevani) intressi alates 05.09.2022 osamaksest kuni lepingu ülesütlemiseni so.

20.11.2022 kokku summas 176,76 eurot ning lepingu personaalsetest tingimustest tulenevalt

(viivis 24% aastas, päevamäära 0,067%, viivist arvestatakse iga viivituses oldud päeva eest

alates kohustuse sissenõutavaks muutumisele järgnevast kuupäevast ning lõppkuupäevaks

võlgnetava kohustuse täieliku täitmise kuupäeva) viivise perioodi 21.11.2022 kuni 27.03.2023

eest summas 108,93 eurot.

Hagi kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 1 ja

lepingule lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punkti 3 alusel võla

sissenõudmiskulu summas 15 eurot ning vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 ja VÕS § 115 alusel võla

sissenõudmiskulu summas 50 eurot.

Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega. Hageja jääb seisukohale, et kostja poolt on teostatud

tagasimakseid kokku 299,16 eurot, leping öeldi 20.11.2022 kehtivalt üles ning kohustus on

muutunud sissenõutavaks. Hageja leiab, et lepingu ülesütlemise teade on kostjale kätte

toimetatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 3 mõttes ja juhul kui kohus leiab, et

hageja poolt pole tõendatud lepingu ülesütlemise teate kättetoimetamine kostjale, saab

tahteavalduse lugeda kättetoimetatuks ka kohtumenetluses. Seega on täidetud lepingu

ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Hageja on seisukohal, et laenuandja täitis

kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega.

4. Kostja hagi ei tunnistanud ning esitas hagi osas vastuväited. Kostja on seisukohal, et

formaalsete ja materiaalsete eelduse puudumise tõttu ei oma 05.11.2022 laenulepingu

erakorralise ülesütlemise teade õiguslikke tagajärgi, hagejal puudub kostja vastu sissenõutavaks

muutunud nõue ning hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kostja hinnangul on laenuandja

laenulepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenuandja ei ole

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevaid andmeid kogunud ega analüüsinud, seega saab

krediidiandja nõuda intressi üksnes VÕS §-s 94 sätestatud määras ning muude kohustuste

täitmist nõuda ei saa. Kostja on ka seisukohal, et kuivõrd laenulepingust tulenev krediidi

tagastamise kohustus ei ole muutunud sissenõutavaks, puudub kostjal kohustus tasuda ka viivist

ja sissenõudmiskulusid. Lisaks puuduvad sissenõudmiskulude osas tõendid, et laenuandja oleks

kostjale meeldetuletusi kätte toimetanud ning ei nähtu, et hagejal oleks meeldetuletuskirjade

kättetoimetamisega kulutusi tekkinud.

Kohtu põhjendused

5. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhistab oma seisukohta

järgnevalt.

6. Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2

ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:



07.02.2022 sõlmis kostja BB Finance OÜ-ga laenulepingu nr xxxx, mille alusel anti kostjale

laenu summas 1 390 eurot. Laenulepingu alusel anti kostjale laenu intressiga 47,15% aastas,

krediidi kulukuse määraks oli 50,97% ja viivisemääraks 24% aastas (päevamääraga 0,067%).

Laenuleping sõlmiti kohustusega tasuda alates 09.03.2022 maksegraafiku alusel (36 osamakset)

laenu põhiosast ja intressist koosnevaid makseid 74,79 eurot (dtl 31-54);



laen summas 1390 eurot maksti 07.02.2022 kostja arvelduskontole välja (dtl 55);



võlausaldaja saatis kostjale võlgnevuse kohta 06.09.2022, 12.09.2022, 06.10.2022 ja

12.10.2022 teatisi/meeldetuletusi ning 05.11.2022 Kliendikeskkonna kaudu kostja e-posti

aadressile teatise lepingu ülesütlemise kohta (dtl 57-61, 64-66). Lisaks saatis hageja kostjale

21.11.2022 nõudekirja, 05.12.2022 ja 27.12.2022 pretensioonid, 09.01.2023 ja 17.01.2023

hagihoiatused ning 30.01.2023 meeldetuletuskirja (dtl 67-72);



21.11.2022 loovutas BB Finance OÜ laenulepingust nr xxxx tulenevad nõuded hagejale (dtl

62).

7. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule

(laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama

rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1

järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine

on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Kohus leiab, et BB Finance OÜ ja kostja sõlmisid 07.02.2022 laenulepingu alaliigiks oleva

tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes. Viidatud säte näeb ette, et tarbijakrediidileping on

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või

kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Vaidlust ei ole selles, et BB Finance ja kostja sõlmisid 07.02.2022 laenulepingu, mille alusel sai

kostja laenu 1390 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas laenulepingu materiaalsed ja formaalsed

eeldused on täidetud, kas laenuandja järgis laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet

ning kas hagejal on õigus nõuda võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulusid.

8. Tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele

lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4),

millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles

sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib (Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus

tsiviilasjas nr 2-21-13098).

9. Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi

kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue

kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli

07.02.2022 lepingu sõlmimise ajal 16,95%. Lepingus märgitud krediidikulukuse määr 50,79%

aastas VÕS § 4062 lg 1 järgset piirmäära ei ületanud. Seega ei ole leping tühine VÕS § 406² lõike

1 alusel.

10. Kostja leiab, et vaidlusaluse laenulepingu sõlmimisel on laenuandja rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud

seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist

kohustatud: omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija

krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

11. Riigikohus on lahendis 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama

teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:



tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p

1);



tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);



tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);



tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

12. Hageja selgitas, et laenuandja kontrollis kostja krediidivõimelisust. Lepingu sõlmimisel võeti

kostja maksevõime hindamisel aluseks laenutaotlus ja kostja kuue kuu pangakonto väljavõte (dtl

176–201). Lisaks tehti järgmised päringud: krediidiinfole (puudusid kehtivad maksehäired),

Politsei Finantssanktsioonid, Ametlikud Teadanded, Rahvastikuregister, Riikliku taustaga isikud.

Kostja sissetulekuks oli 500 eurot (sama summa märkis kostja sissetulekuks ka laenutaotlusel, dtl

202). Hageja selgituste kohaselt määrati krediidiandja riskihinnangutest ja krediidiandja

kehtestatud sise-eeskirjadest lähtuvalt kostja maksevõimeks 241 eurot (s.o netosissetulek 500

eurot - finantskohustused 0 eurot - minimaalsed kohustused 234 eurot). Lepingu maksegraafikust

tulenev igakuine osamakse 74,79 eurot oli krediidiandja hinnangul kostjale seega jõukohane.

Hageja on seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on järgitud.

13. Kohtu hinnangul on krediidiandja hinnanud kostja krediidivõimekust piisavalt. Andmete

kogumis tekkis krediidiandjal veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja ta suudab täita

krediidilepingust tulenevad kohustusi lepingus kokkulepitud tingimustel. Kohus nõustub

krediidiandja järeldustega. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega ning asub seisukohale, et

laenuandja on piisava hoolega järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid.

14. Hagis palub hageja kostjalt välja mõista laenulepingust tulenevalt põhivõlgnevuse 1304,43

eurot, intressi 176,76 eurot, viivise 108,93 euro ja võla sissenõudmiskulud 65 eurot.

Hageja tugineb hagiavalduses sellele, et kostjale väljastati 07.02.2022 laenulepingu alusel laen

1390 eurot ning kostjal oli kohustus laen tagastada maksegraafiku alusel osamaksetena. Hagi

kohaselt tegi kostja lepingu katteks tagasimakseid kuni 06.08.2022 osamakseni, kokku summas

299,16 eurot. Kostja ei täitnud oma lepingust tulenevat kohustusi ning jäi alates 05.09.2022

osamaksete tasumisega võlgnevusse. Laenuandja saatis kostjale teatisi võlgnevuse kohta.

Hoolimata võlateatistest kostja võlgnevust ei tasunud ning esialgne võlausaldaja edastas kostjale

05.11.2022 Kliendikeskkonna kaudu e-posti aadressil XXX teatise lepingu ülesütlemise kohta.

Nimetatud teatisega anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse likvideerimiseks ning kokkuleppe

saavutamiseks ja hoiatati, et täiendava tähtaja möödumisel leotakse leping üles öelduks. Kostja

võlgnevust ei likvideerinud ning olles täielikult viivituses kolme järjestikuse osamakse

tasumisega (05.09.2022 osamakse, 05.10.2022 osamakse ja 05.11.2022 osamakse), ütles esialgne

võlausaldaja kostjaga sõlmitud lepingu erakorraliselt üles 20.11.2022.

15. Kostja leiab, et laenulepingu ülesütlemiseks puudusid nii materiaalsed kui ka formaalsed

eeldused. Kostja hinnangul võib hageja poolt esitatud tõendite pinnalt järeldada, et kostja täitis

laenulepingust tulenevaid kohustusi vähemalt kuni 23.10.2022, mistõttu ei esinenud 05.11.2022

seisuga materiaalseid eeldusi laenulepingu ülesütlemiseks. Lisaks on 05.11.2022 ülesütlemise

avaldus kostjale kätte toimetamata. Seega ei oma 05.11.2022 lepingu ülesütlemise teade

õiguslikke tagajärgi, hagejal puudub kostja vastu sissenõutavaks muutunud nõue ning hagi tuleb

täies ulatuses jätta rahuldamata. ja formaalsed eeldused (lepingu ülesütlemisavaldust ei ole

kostjale kätte toimetatud). Kostja väitel täitis ta laenulepingust tulenevaid kohustusi vähemalt

kuni 23.10.2022, mistõttu puudusid 05.11.2022 ei rikkunud laenulepingust tulenevaid kohustusi

ning hageja poolt on 05.08.2020 ja 23.08.2020 ülesütlemise avaldus kostjale kätte toimetamata

ning seega ei ole ka laenu tagastamise nõue sissenõutavaks muutunud.

16. Vaidlust ei ole, et kostja ja BB Finance OÜ vahel 07.02.2022 sõlmitud laenuleping nr xxxx

on tarbijakrediidileping. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi

puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

17. Lepingu ülesütlemiseks peavad esinema materiaalsed eeldused ja järgitud peab olema

ülesütlemisavalduse formaalseid nõudeid.

18. Hagi kohaselt ütles krediidiandja tarbijakrediidilepingu 20.11.2022 üles põhjusel, et kostja oli

täielikult viivituses kolme järjestikuse osamakse tasumisega (s.o 05.09.2022, 05.10.2022 ja

05.11.2022 osamaksed). Kostja väitel on hageja esitanud 27.03.2023 hagiavalduse lisana 6 (dtl

56) tagasimaksete arvestuse, millest nähtuvalt on laenulepingu katteks tehtud tagasimakseid kuni

23.10.2022 osamakseni kokku summas 727,42 eurot ning seetõttu ei esinenud VÕS §-s 416

sätestatud materiaalseid eeldusi laenulepingu ülesütlemiseks. Hageja leidis, et leping on kehtivalt

üles öeldud, kuigi möönis, et esitas 27.03.2023 hagiavalduse lisana 6 ekslikult vale dokumendi.

08.11.2023 menetlusdokumendi lisana (dtl 204-205) esitas hageja kohtule õige arvestuse

tagasimaksete kohta. Hageja väitel tegi kostja laenulepingu katteks tagasimakseid kokku 299,16

eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 85,57 eurot ja intressi katteks 213,59 eurot. Kostja

jättis tasumata laenulepingu osamaksed alates 05.09.2022. Kohus asub seisukohale, et ainuüksi

kostja vastuväide selle kohta, et hageja on 27.03.2023 hagiavalduse lisana 6 esitanud kohtule

ekslikult vale tagasimaksete arvestuse, ei anna alust asuda seisukohale, et kostjal ei olnud

tekkinud tagasimaksete võlgnevust alates 05.09.2022 osamaksest. Hageja on esitanud kohtule

tagasimaksete kohta korrektse arvestuse. Hagi kohaselt on hageja tasunud laenulepingu katteks

kokku 299,16 eurot. Arvestades, et 07.02.2022 laenulepingu maksegraafiku kohaselt tuli kostjal

alates 08.05.2022 tasuda igakuiselt laenuandjale 74,79 eurot, loeti kostja poolt laekunud

summast tasutuks maksegraafiku järgsed 08.05.2022, 07.06.2022, 07.07.2022 ja 06.08.2022

osamaksed. Kostja väitel ei olnud lepingu ülesütlemise formaalsed tingimused täidetud. Kostja ei

ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et oleks laenuandjale või hagejale tasunud hagis

väljatoodust suuremaid summasid. Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et kostja oli

20.11.2022 seisuga viivituses täielikult kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ning esines alus

VÕS § 416 lg 1 järgi lepingu ülesütlemiseks.

19. TsÜS § 69 lg 1 esimese lause kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus

kehtivaks kättesaamisega. Ülesütlemisavaldus, kui kindlale isikule (käesolevas asjas kostja)

suunatud tahteavaldus tuleb seega tegija (käesolevas asjas võlausaldaja) poolt väljendada ja see

muutub kehtivaks kättesaamisega. Hagi kohaselt edastas esialgne võlausaldaja kostjale

05.11.2022 Kliendikeskkonna kaudu e-posti aadressile XXX teatise lepingu ülesütlemise kohta.

Nimetatud teatisega anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse likvideerimiseks ning kokkuleppe

saavutamiseks ja hoiatati, et täiendava tähtaja möödumisel loetakse leping üles öelduks (dtl 60-

61). Kostja vaidles teade saamisele vastu. Kohus leiab, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle

kohta, et kostja oleks 05.11.2022 teate kätte saanud. Kohtupraktikas on selgitatud, et e-kirja

saajani jõudmist ei saa saatja saadetud e-kirja väljavõttega tõendada, sest see ei tõenda e-kirja

jõudmist saajani (RKTKo 21.12.2007, 3-2-1-123-07, p 14). E-kiri on kätte saadud, kui see on

saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse ja saajal on mõistlik võimalus sellega

tutvuda (RKTKo 18.04.2018, 2-15-6538, p 14). Hageja ei ole tõendanud, et e-kiri lepingu

ülesütlemisavaldusega jõudis saaja teenusepakkuja serverisse. Kohtu hinnangul ei tõenda hageja

esitatud ülesütlemise teatise väljavõte Kliendikeskkonnast (dtl 60) ka seda, et nimetatud teade

oleks kostjale (e-posti teel) välja saadetud. Pelgalt ülesütlemisavalduse esitamine ei tõenda, et

hageja on kostjale ülesütlemisavalduse edastanud. Hageja väitel leppisid pooled kokku, et

kliendikeskkonna kaudu saadetud teadetel on kirjalikult ning kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis saadetud teadetega samaväärne jõud ning krediidiandja kasutab õiguslikke

tagajärgi toovate teadete edastamiseks lepingu sõlmimisel kostja poolt deklareeritud e-posti

aadressi N. B. kuniks kostja ei ole teatanud oma kontaktandmete muutumisest (lepingu

üldtingimuste p-d 6.1.1, 6.3, 23.1 ja 23.2). Hageja hinnangul saab kostjale lepingu ülesütlemise

teate kättetoimetatuks lugeda TsÜS § 69 lg 3 mõttes, kuna kostjal oli mõistlik võimalus sellega

tutvuda.

20. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja edastas ülesütlemisavalduse

kostjale viisil, mis võimaldanuks kostjal selle sisuga õigeaegselt tutvuda. Lepingu ülesütlemise

teatele kohaldub TsÜS § 69 lg 3 ning ei piisa ka vaid selle tõendamisest, et kiri saadeti. Sellega

vastuolus olev lepingu tüüptingimus on tühine. Riigikohus on leidnud, et TsÜS § 69 lg 3 paneb

lepinguga seotud ja eemalviibijale tehtud tahteavalduse kättesaamise tõendamise riski

tahteavalduse saatjale ning et vaidluse korral tuleb tahteavalduse saatjal lisaks saatmisele

tõendada ka seda, et saadetis on jõudnud tahteavalduse saaja tegevuskohta ning saajal on olnud

mõistlik võimalus sellega tutvuda (vt Riigikohtu 25. aprilli 2012. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-

11, p 12).

Hageja tugineb laenulepingu tüüptingimustele, mis panevad teate kättesaamise riski saajale

olenemata sellest, mis on teate sisu (lepingu rikkumine, lepingu ülesütlemine vms). TsÜS § 69

lg-s 3 ja §-s 70 on aga riski jaotus sätestatud erinevalt olenevalt tahteavalduse sisust. Sellisena ei

ole nimetatud tüüptingimus kooskõlas seadusega (VÕS § 42 lg 1) ning on tühine.

21. Hageja väitel saab lepingu ülesütlemise tahteavalduse lugeda kättetoimetatuks ka

kohtumenetluses. Kostja on seisukohal, et laenulepingut ei saa üles öelda tagasiulatuvalt.

Riigikohus on 14. juuni 2016 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-53-16 p-s 14 selgitanud, et

kohtumenetluses saab lepingu üles öelda juhul, kui täidetud on ka kõik materiaalõigusest

tulenevad eeldused lepingu ülesütlemiseks. Sealjuures peab tarbijakrediidilepingu ülesütlemise

avaldus olema üheselt arusaadav, mh ülesütlemise kuupäeva osas. Tarbijakrediidilepingu

ülesütlemise avaldus peab olema tingimusteta ja tarbija jaoks üheselt arusaadav. Avaldusest peab

tarbija aru saama, et temaga sõlmitud leping on üles öeldud (mh ülesütlemise kuupäev) ja temalt

nõutakse laenusumma tingimusteta tasumist (Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-170-13, p 17). VÕS § 416 lg 1 järgi võib ülesütlemise siduda täiendava tähtaja

andmisega võla tasumiseks, st tähtaja edutul möödumisel loetakse leping lõpetatuks. See säte ei

nõua täiendava ülesütlemisavalduse tegemist (Riigikohtu 2. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-190-13, p 25). Küll aga peab ülesütlemisavaldus siiski vastama eelnimetatud nõuetele.

Üldjuhul pikeneb lepingu ülesütlemise avalduses määratud ebamõistlik täiendav tähtaeg VÕS §

114 lg 1 kolmanda lause järgi mõistliku täiendava tähtajani. Ka sellisel juhul on kohaldatav VÕS

§ 116 lg 5, st leping lõpeb, kui võlgnik täiendava (mõistliku) tähtaja jooksul kohustusi ei täida

(vt Riigikohtu 4. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-14, p-d 9-10). Eeltoodu ei ole

aga kohaldatav tarbijakrediidilepingute puhul. Kuivõrd tarbijakrediidilepingu ülesütlemise

avaldus peab olema üheselt selge ka täitmise täiendava tähtaja ja lepingu lõppemise kuupäeva

osas, siis tuleb kehtetule (st kätte toimetamata) ülesütlemisavaldusele tuginedes määrata uuesti

ka lepingu täiendav täitmise ning lõppemise tähtpäev või tähtaeg.

Eeltoodule tuginedes ei piisanud kohtu hinnangul 05.11.2022 ülesütlemisavalduse hagile

lisamisest (dtl 60 ja 61). 05.11.2022 teates anti täiendav tähtaeg 15 päeva võlgnevuse tasumiseks

ning leping öeldi üles alates 20.11.2022 põhjendusega, et kostja ei tasunud võlgnevust ka

täiendava tähtaja jooksul. Nii võlgnevuse tasumiseks antud täiendav tähtaeg kui ka

ülesütlemisavalduses (dtl 61) märgitud lepingu ülesütlemise päev oli hagimaterjalide

kättetoimetamiseks ajaks möödunud. Kestvuslepingut võib üles öelda üksnes tulevikku suunatult

ning tarbijakrediidilepingu lõppemise kuupäev peab olema üheselt selge. Seega ei vastanud

ülesütlemisavaldus selle kättetoimetamise ajal (kostja poolt hagiavalduse ja selle lisade

kättesaamisel) VÕS § 416 lg 1 nõuetele. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul täidetud

laenulepingu ülesütlemise formaalsed eeldused, ülesütlemisavaldus on tagajärjetu ning ei toonud

kaasa tarbijakrediidilepingu ülesütlemist. Hagimenetluses ei ole hageja uut täiendavat tähtaega

võlgnevuse tasumiseks hageja määranud ega uut ülesütlemisavaldust esitanud. Järelikult ei saa

vaidluse all olevat tarbijakrediidilepingut lugeda ülesöelduks.

22. Käesolevas asjas on hageja esitanud lepingu ülesütlemisest tuleneva nõude. Kohus on

eelnevalt asunud seisukohale, et lepingut ei saa lugeda ülesöelduks. Seetõttu ei saa kohtu

hinnangul kostjal olla lepingu ülesütlemisest tulenevat põhivõlga, intressivõlga ega ka

võlgnevuse tasumata jätmisest tulenevat viivisevõlga. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude

mõista kostjalt välja 07.02.2022 sõlmitud laenulepingust tulenev põhivõlgnevus 1 304,43 eurot,

intress 176,76 eurot ning viivis 108,93 eurot.

23. Hageja palus kostjalt välja mõista ka võla sissenõudmiskulud summas 65 eurot. Hagi

kohaselt nõuab hageja kostjalt VÕS § 1132 lg 1 ja lepingule lisatud Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehe punkti 3 alusel võla sissenõudmiskulu summas 15 eurot ning vastavalt

VÕS § 1132 lg 2 p 3 ja VÕS § 115 alusel võla sissenõudmiskulu summas 50 eurot. Kostja leiab,

et sissenõudmiskulude nõue ei ole põhjendatud.

24. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud

kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises

lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja

kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult

juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.

25. Hagi kohaselt on kostjale edastatud läbi kliendikeskkonna tasuta meeldetuletuskirjad

06.09.2022, 06.10.2022, 05.11.2022 (dtl 64-66). Tasulised võlateatised (igaüks 5 eurot) enne

lepingu ülesütlemist edastati kostjale 12.09.2022, 12.10.2022, 05.11.2022 (dtl 57-59).

Kostja on seisukohal, et kuivõrd hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et

meeldetuletuskirjad on kostjale kätte toimetatud, ei ole meeldetuletuskirjade saatmise tasunõue

põhjendatud. Kohus nõustub seisukohaga, et meeldetuletuskirjade saatmise eest raha nõudmiseks

peavad need olema TsÜS-i § 69 mõttes kostjani jõudnud. Hageja ei ole käesolevalt esitanud

ühtegi tõendit selle kohta, et meeldetuletuskirjad oleks kostjale kätte toimetatud. TsÜS § 70

kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on

oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus

läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude

korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on

tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Kohus ei saa käesolevas

vaidluses asuda ka seisukohale, et meeldetuletuskirjad saaks kostjale kättetoimetatuks lugeda

TsÜS § 70 alusel. Hageja esitas kohtule tõenditena meeldetuletuskirjad, kuid ainuüksi kirjade

esitamine ei tõenda, millal ja mil viisil on kostjale meeldetuletuskirjad edastatud. Hageja ei ole

kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostjale oleks kas e-posti teel või läbi

kliendikeskkonna meeldetuletuskirju saadetud. Väljavõte kliendikeskkonnast ei tõenda, et

meeldetuletuskirjad oleks kostjale välja saadetud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõude

VÕS § 1132 lg 1 alusel sissenõudmiskulude väljamõistmiseks rahuldamata.

26. Kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et kostja ja BB Finance OÜ vahel 07.02.2022

sõlmitud laenulepingut nr xxxx ei saa lugeda ülesöelduks. Seetõttu jätab kohus rahuldamata ka

hageja nõude võla sissenõudmiskulude väljamõistmiseks VÕS § 1132 lg 2 alusel.

27. Tuginedes eeltoodule jätab kohus hagiavalduse rahuldamata.

28. Kohus jätab hagi rahuldamata, mistõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda TsMS § 162

lg 1 alusel.

29. 13.06.2023 kohtumäärusega rahuldas kohus kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks ja andis

kostjale riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja menetluses kohtus. Kohus andis kostjale riigi

õigusabi kostja poolse kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

30. TsMS § 190 lg 5 kohaselt, kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai

menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral

menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Menetluskulud, mille tasumisest kostja või

tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel

menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või

läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse

võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi

menetluskulude kandmisel.

31. Kohus on käesolevas tsiviilasjas määranud 17.10.2023 kohtumäärusega määranud

vandeadvokaadi Aleksei Vassiljev riigi õigusabi tasu suuruseks 290 eurot, millele lisandub

käibemaks 58 eurot, kokku 348 eurot. Lisaks on kohus 15.01.2025 kohtumäärusega määranud

vandeadvokaadi Aleksei Vassiljevi riigi õigusabi tasu suuruseks 230 eurot (käibemaksuta).

Menetluskulud jäävad hageja kanda ning hagejal tuleb tasuda riigi tuludesse kostja esindaja riigi

õigusabi tasu ja kulud summas 578 eurot.

Menetlusosalised peavad riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuma käesoleva otsuse

jõustumisest 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5). Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude

tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

32. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS

§ 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik