2-24-19185/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anu Vismann

Kohtujurist

Diana Endoja

Määruse tegemise aeg ja koht

17.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-19185

Tsiviilasi

AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“

Eesti filiaali kaudu) avaldus Tallinn, Narva mnt 22

korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja

riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaali kaudu (registrikood 12831829),

lepinguline esindaja Arvi Luhakooder

Puudutatud isik Tallinn, Narva mnt 22 korteriühistu

(registrikood 80000089), seaduslik esindaja A. S.

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu)

ja Tallinn, Narva mnt 22 korteriühistu vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1. AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) ja Tallinn,

Narva mnt 22 korteriühistu lõpetavad menetluse tsiviilasjas nr 2-24-19185

kompromissilepinguga. Kompromissileping on sõlmitud alljärgnevatel tingimustel

(kompromissi tingimused):

1.1.1. Tallinn, Narva mnt 22 korteriühistu tasub AB-le “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaali kaudu) 19 834,81 eurot, millest:

15 853,56 eurot korter nr 4-le põhjustatud kahju 3536,25 eurot

korter nr 2-le põhjustatud kahju 420 eurot

AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) õigusabikulu 25

eurot pool riigilõivust.

1.1.2. Tallinn, Narva mnt 22 korteriühistu tasub p-is 1.1.1. sätestatud summa 19 834,81 eurot

osade kaupa alljärgneva maksegraafiku alusel:

jrk nr Maksetähtpäev Osamakse kokku

1. 10.03.2025 1653 eurot

2. 10.04.2025 1653 eurot

3. 10.05.2025 1653 eurot

4. 10.06.2025 1653 eurot

5. 10.07.2025 1653 eurot

6. 10.08.2025 1653 eurot

7. 10.09.2025 1653 eurot

8. 10.10.2025 1653 eurot

9. 10.11.2025 1653 eurot

10. 10.12.2025 1653 eurot

11. 10.01.2026 1653 eurot

12. 10.02.2026 1651,81 eurot

kokku 19 834,81 eurot

1.1.3. Tallinn, Narva mnt 22 korteriühistu tasub osamaksed AB “Lietuvos draudimas“ (AB

„Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) kontole nr xxxx AS-is Xxxx, selgitusega xxxx,

tsiviilasi nr 2-24-19185.

1.1.4. AB-l “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) on õigus

pöörata kogu p-is 1.1.1. sätestatud summa jääk koheselt sundtäitmisele, kui Tallinn, Narva

mnt 22 korteriühistu võlgnevus AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaali kaudu) ees ületab kahe kuu osamakse summa, 3306 eurot, ning nõuda viivist 0,05 %

päevas.

1.2. Kompromissikokkuleppest väljuvad menetluskulud jäävad AB “Lietuvos draudimas“

(AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) ja Tallinn, Narva mnt 22 korteriühistu endi

kanda.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-19185.

3. AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) ja Tallinn,

Narva mnt 22 korteriühistu menetluskulude kokkulepe sisaldub sõlmitud kompromissis.

Kompromissikokkuleppest väljuvad menetluskulud jäävad AB “Lietuvos draudimas“

(AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) ja Tallinn, Narva mnt 22 korteriühistu

endi kanda.

4. AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) taotlus

riigilõivu tagastamiseks rahuldada. Tagastada AB-le “Lietuvos draudimas“ (AB

„Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) riigilõiv summas 25 eurot AB „Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaali kontole nr xxxx AS-is Xxxx, selgitusega xxxx, tsiviilasi nr 2-24-

19185.

5. Määrus toimetada menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses on AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“

Eesti filiaali kaudu) (avaldaja) avaldus Tallinn, Narva mnt 22 korteriühistu

(puudutatud isik) vastu kahju hüvitamise nõudes.

2. 17.01.2025 esitasid menetlusosalised kohtule kompromisslepingu. Menetlusosalised

sõlmisid kompromisslepingu alljärgnevalt:

2.1. Avaldaja ja puudutatud isik lõpetavad menetluse tsiviilasjas nr 2-23-16809

kompromissilepinguga. Kompromissileping on sõlmitud alljärgnevatel tingimustel

(kompromissi tingimused):

2.1.1. Puudutatud isik tasub avaldajale 19 834,81 eurot, millest:

15 853,56 eurot korter nr 4-le põhjustatud kahju

3536,25 eurot korter nr 2-le põhjustatud kahju

420 eurot avaldaja õigusabikulu

25 eurot pool riigilõivust.

2.1.2. Puudutatud isik tasub p-s 2.1.1 sätestatud summa 19834,81 eurot osade kaupa,

alljärgneva maksegraafiku alusel:

jrk nr Maksetähtpäev Osamakse kokku

1. 10.03.2025 1653 eurot

2. 10.04.2025 1653 eurot

3. 10.05.2025 1653 eurot

4. 10.06.2025 1653 eurot

5. 10.07.2025 1653 eurot

6. 10.08.2025 1653 eurot

7. 10.09.2025 1653 eurot

8. 10.10.2025 1653 eurot

9. 10.11.2025 1653 eurot

10. 10.12.2025 1653 eurot

11. 10.01.2026 1653 eurot

12. 10.02.2026 1651,81 eurot

kokku 19 834,81 eurot

2.1.3. Puudutatud isik tasub osamaksed AB Lietuvos draudimas Eesti filiaal kontole

nr xxxx Xxxx AS, selgitusega xxxx, tsiviilasi nr 2-24-19185.

2.1.4. Avaldajal on õigus pöörata kogu p-s 2.1.1 sätestatud summa jääk koheselt

sundtäitmisele, kui kostja võlgnevus hageja ees ületab kahe kuu osamakse summa,

3306 eurot, ning nõuda viivist 0,05% päevas.

3. Pooled paluvad kohtul kinnitada käesoleva menetlusdokumendi punktis 2 sisalduv

kompromiss ja lõpetada menetlus kohtuistungit pidamata. Pooled on teadlikud TsMS

§ 428 lg 1 p-s 4 ning TsMS §-s 432 tsiviilasja kompromissiga lõpetamise õiguslikest

tagajärgedest, s.h tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

4. Pooled on kokku leppinud, et kompromissikokkuleppest väljuvad menetluskulud

jäävad poolte endi kanda.

5. Avaldaja tasus avalduse esitamisel riigilõivu summas 50 eurot. Kooskõlas TsMS §

150 lg 2 p 1 ja lg 4 palub avaldaja tagastada pool tasutud riigilõivust, st 25 eurot AB

Lietuvos draudimas Eesti filiaal kontole nr xxxx Xxxx AS, selgitusega xxxx, tsiviilasi

nr 2-24-19185.

6. Pooled loobuvad TsMS § 661 lg 4 alusel kompromissi kinnitava ja menetlust

lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisest.

7. Kompromissileping jõustub kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava

kohtumääruse jõustumisel.

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled

menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 613

lg 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu

avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest

ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja

korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise

kohustamiseks. Riigikohtu 22.04.2020 tsiviilkolleegiumi otsuse nr 2-19-19561 punkti

14 järgi lahendatakse hagita menetluses mh kahju hüvitamise nõuded, mille esitab

kindlustusandja, kuivõrd temale on VÕS § 173 ja VÕS § 492 lg 1 järgi üle läinud nõue

kahju tekitaja vastu. Seega tuleb esitatud avaldus lahendada hagita menetluses. TsMS

§ 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lõike 6 teise

lause kohaselt võivad menetlusosalised kompromissi hagita menetluses sõlmida juhul,

kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada.

4. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõike 3 esimesele

lausele ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või

seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

5. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele

nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule

esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

6. Kohus selgitab pooltele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe

sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS

§-st 432 tulenevalt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse

hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on

lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa

seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda

võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele

tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei

ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss

sõlmiti, jätkub.

7. Kui menetlusosalised vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei

täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele

täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

8. Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel 18.12.2024 riigilõivu summas 50 eurot. TsMS

§ 150 lg 2 p 1 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled

sõlmivad kompromissi. Kuna menetlusosalised sõlmisid kompromissi, kuulub

avaldajale tagastamisele riigilõiv summas 25 eurot. Vastavalt avaldaja taotlusele

tagastab kohus riigilõivu 25 eurot AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kontole nr

xxxx AS-is Xxxx, selgitusega xxxx, tsiviilasi nr 2-24-19185.

9. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulude kokkulepe

sisaldub kompromissis. Kompromissikokkuleppest väljuvad menetluskulud jäävad

avaldaja ja puudutatud isiku endi kanda.

10. TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Õiguskirjanduses on märgitud, et juhul, kui hagita menetluses on selge, kelle õigusi

määrus täpselt puudutab, ei ole välistatud ka seal kaebeõiguse kokkuleppel välistamine

või kaebetähtaja lühendamine (Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud

väljaanne. Kõve. V, Järvekülg. I, Ots. J, Torga. M. Tallinn 2018, lk 1174). Käesolev

määrus, millega kohus kinnitab kompromissi kahju hüvitamise nõude osas, puudutab

avaldaja ja puudutatud isiku õigusi. Seega võivad avaldaja ja puudutatud isik

määruskaebuse esitamise õiguse välistada või määruskaebuse esitamise tähtaega

lühendada. Menetlusosalised loobusid määruskaebuse esitamise õigusest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Vismann

Kohtunik