1-24-6335/19 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-24-6335

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. detsember 2024, Narva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-24-6335 (24233050629)

Kohtunik

Innokenti Menšikov

Kohtuistungi sekretär

Ilona Pudova

Tõlk

Svetlana Hamaza

Kriminaalasi

Dmitri Ptšolkin süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

üldmenetluses

Prokurör

ringkonnaprokurör Margit Pärn

Süüdistatav

Dmitri Ptšolkin

isikukood 38302213723; XXX; elukoht XXX, XXX;

emakeel XXX; töökoht puudub; kriminaalkorras korduvalt

karistatud, viimati 31.10.2017 Viru Maakohtu otsusega nr 1-

17-9752 KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi 9 kuud vangistust, KarS

§ 68 lg 1, § 69 lg 7, § 65 lg 2 alusel 1 aasta 9 kuud ja 27

päeva vangistust. Viru Maakohtu 05.03.2019 määrusega

vabastati Dmitri Ptšolkin temale Viru Maakohtu 31.10.2017

otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne

tähtaega. Viru Maakohtu 16.09.2019 määrusega pöörati

Dmitri Ptšolkinile mõistetud karistuse ärakandmata osa 3

kuud ja 29 päeva vangistust täitmisele. Karistus täidetud

30.12.2019; tõkendit kohaldatud ei ole

Kaitsja

vandeadvokaat Sergei Politšev määratud korras

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 306, 311, 313, 315 maakohus otsustas:

Tunnistada Dmitri Ptšolkin süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 sätestatud kuriteo toimepanemises ja

mõista talle karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat.

KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Dmitri Ptšolkini vanglasse

saabumise aeg.

KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus Dmitri Ptšolkinile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja

millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kui süüdimõistetu Dmitri

Ptšolkin ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414

lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse.

1-24-6335

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Dmitri Ptšolkinilt Eesti Vabariigi

kasuks välja kaitsjatasu kohtueelses menetluses 226,92 eurot ja kohtumenetluses 798,85

eurot, kokku riigi õigusabi kulu summas 1025,77 eurot ning sundraha 1230 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel kohustub Dmitri Ptšolkin temalt väljamõistetud menetluskulud

kogusummas 2255,77 eurot tasuma ositi kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004

SEB Pank või kontole nr EE522200221013264447 Swedbank või kontole nr

EE401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr EE957700771001523585 LHV Pank.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924700037101 ning selgitus „Dmitri Ptšolkin, 1-24-

6335, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras.

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada A S (ik XXX) maniküürkäärid (pakend nr 1), mis

asuvad PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis (Tiigi 9,

Narva).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja

kannatanu 30 päeva jooksul esitada apellatsiooni. Süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu, kes

soovivad otsust apellatsiooni korras vaidlustada, on kohustatud sellest Viru Maakohtule

kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise

korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kohtus ja e-toimikus kättesaadav 17. jaanuaril

2025. Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa

kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus

motiveeritud kohtulahendi ainult menetluskulude osas, mis on kohtus ja e-toimikus kättesaadav

17. jaanuaril 2025. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva

jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele

kohtus tutvumiseks kättesaadav.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus

1. Dmitri Ptšolkinit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kellel on kehtivad

kriminaalkaristused KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kehalise väärkohtlemise eest vastavalt Viru

Maakohtu Narva kohtumaja 15.09.2015 otsusele nr 1-15-5271, Viru Maakohtu Narva kohtumaja

01.06.2017 otsusele nr 1-17-2734 ja Viru Maakohtu Narva kohtumaja 31.10.2017 otsusele nr 1-

17-9752, taaskord pani toime kehalise väärkohtlemise ja nimelt: 20.06.2024 kella 21.20 paiku

XXX korteris lõi korduvalt A S maniküürkääridega kaela piirkonda ja üks kord rusikaga lõua

piirkonda. A S üritas kallaletungi ajal Dmitri Ptšolkinilt käest maniküürkäärid ära võtta, mistõttu

tema parem käsi sai vigastada. Sellise teoga tekitas Dmitri Ptšolkin kannatanule A S füüsilist

valu ja tervisekahjustused – kaks torkehaava kaela piirkonnas ja kriimustuse paremal käel.

1-24-6335

Sellega pani Dmitri Ptšolkin toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise

inimese tervise kahjustamise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise ning milline tegu on

toime pandud korduvalt.

Kohtuistung

2. Dmitri Ptšolkin tunnistas oma süüd osaliselt. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistus on

põhjendatud osaliselt, tõendamata on kannatanu löömine rusikaga.

Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas

3. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja

ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse

teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid tõendeid, jõudis

kohus veendumusele, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on

tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.

4. Vaidlus puudub selles, et 20.06.2024 kella 21.20 paiku XXX korteris Dmitri Ptšolkin lõi

korduvalt A S maniküürkääridega kaela piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja

tervisekahjustused – kaks torkehaava kaela piirkonnas ja kriimustuse paremal käel. Kohtus

uuritud tõenditega on üheselt tõendamist leidnud, et Dmitri Ptšolkin viibis 20.06.2024 õhtul

XXX A S korteris, süüdistatava ja kannatanu vahel tekkis konflikt ning konflikti käigus haaras

süüdistatav maniküürkäärid ning lõi nendega kannatanule A S kaela piirkonda. Oma tegevusega

põhjustas süüdistatav kannatanule valu ja tervisekahjustused.

5. Sündmuste toimumist just sel viisil kinnitavad esmalt kannatanu A S kohtueelses

menetluses antud ütlused (mille kohus KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel tõendina vastu võttis) ja mida

neis faktides kinnitavad kõik tõendid – tunnistaja M F ütlused, 20.06.2024 hädaabinumbrile 112

tehtud kõnesalvestus ja 4 vormikaamera salvestist koos salvestuste vaatlusprotokolliga, SA

Narva Haigla kiirabikaartide, patsiendikaardi ja ambulatoorse epikriisi koopiad, isiku läbivaatuse

protokoll ja fototabel, asitõendi (käärid) vaatlusprotokoll ja fototabel ning samuti Dmitri

Ptšolkini kahtlustatavana antud ütlused, milles ta tunnistab süüd osaliselt, s.t kääridega löömise

osas.

6. Kannatanule rusikaga vastu lõuga löömise osas tugineb süüdistus A S ütlustele. Dmitri

Ptšolkin ise rusikaga löömist ei tunnista ning polnud ka pealtnägijaid ega näiteks objektiivset

salvestust kuriteosündmusest endast. Tegemist on läbinisti nn sõna-sõna-vastu olukorraga, kuna

A S ei ole tuvastatud ka vigastusi lõua piirkonnas, lisaks ei maininud kannatanu rusikaga löömist

ka sündmuskohale jõudnud politseinikele, häirekeskuse kõnes ega haiglas. Rusikaga löömist ei

tõenda ka tunnistaja M F ütlused. Kuna seda, et Dmitri Ptšolkin lõi kannatanut ka rusikaga,

väidab vaid kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlustes, on ülioluline hinnata kannatanu

ütlusi erilise tähelepanelikkusega ja pöörata nende usaldusväärusele süvendatud tähelepanu.

Kannatanu kohtuistungil ütluste andmisest keeldus. Seega ainus tõend, mis toetab sündmuse

toimumist just sellisel viisil nagu väidab kannatanu ja kirjas süüdistuses, on kannatanu

eeluurimisel antud ütlused. Kohtu arvates aga ei ole neil ütlustel sellist sisu, et need saaksid

tõendada rusikaga löömist. Kokkuvõttes leiab kohus, et kannatanu rusikaga löömine pole

tõendatud. Kogutud tõenditega selles vägivallateos on leidnud ammendavat kinnitust see, et

Dmitri Ptšolkin lõi kannatanut korduvalt (vähemalt kahel korral) maniküürkääridega kaela

piirkonda.

1-24-6335

7. Kohtus ei olnud vaidlust, et kannatanule tekitati füüsilist valu ja tervisekahjustus – kaks

torkehaava kaela piirkonnas ja kriimustuse paremal käel ning selles, et tervisekahjustus oli

põhjuslikus seoses Dmitri Ptšolkini faktilise tegevusega. Kohus loeb selle fakti tõendatuks.

8. Dmitri Ptšolkini tegevus vastab objektiivsest küljest täielikult KarS § 121 lg-s 2 p-s 3

kirjeldatule – ta kahjustas teise inimese tervist ja tekitas talle kehalise väärkohtlemisega valu

ning see on toime pandud korduvalt. KarS § 121 kohaselt on kriminaalkorras karistatav nii teise

isiku tervise kahjustamine kui ka tema kehaline väärkohtlemine valu põhjustaval viisil. Praegusel

juhul on Dmitri Ptšolkini arvatud süüks mõlema koosseisualternatiivi realiseerimine, s.o nii

tervisekahjustuse kui ka valu samaaegne põhjustamine.

9. Puuduvad mistahes kaalukad argumendid, mille toel saaks tõsiselt võetavalt eitada Dmitri

Ptšolkini tahtlust kannatanule kääridega löömisega põhjustatud valu osas. Valu põhjustanud muu

kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes

inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Tõendid, mis kinnitavad tervisekahjustuse tekitamist,

osutavalt ühemõtteliselt ka tahtlusele tekitada kannatanule valu. Kannatanu ütlustest nähtub, et ta

tundis pärast kääridega löömist tugevat füüsilist valu. Seega on tõendatud, et antud juhul

kannatanu maniküürkääridega kaela piirkonda löömine põhjustas talle valu ja seda ka keskmise

mõistliku kõrvalseisja arusaamale vastavalt. Teiseks on Dmitri Ptšolkin pannud kehalise

väärkohtlemise toime 20.06.2024. a korduvalt. Rääkimaks korduvusest või süstemaatilisusest

kvalifitseeriva tunnusena karistusseadustiku eriosa dispositsioonis, peab tegemist olema kehtiva

karistusega teo toimepanemise ajal (RKKKm 16.02.2023, 1-15-1446/76 p 11). Dmitri Ptšolkinil

olid teo toimepanemise ajal kehtivad kriminaalkaristused KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kehalise

väärkohtlemise eest vastavalt Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.09.2015 otsusele nr 1-15-

5271, Viru Maakohtu Narva kohtumaja 01.06.2017 otsusele nr 1-17-2734 ja Viru Maakohtu

Narva kohtumaja 31.10.2017 otsusele nr 1-17-9752.

10. Kohtu hinnangul tegutses Dmitri Ptšolkin otsese tahtlusega nii valu tekitava kehalise

väärkohtlemise kui ka süüdistuses nimetatud kehavigastuste suhtes, milleks on kaks torkehaava

kaela piirkonnas ja kriimustuse paremal käel. Lüües oma endist elukaaslast maniküürikääridega

korduvalt kaela piirkonda, peab iga keskmine inimene arvestama, et elementaarne tagajärg on

torkehaav. Seda pidi Dmitri Ptšolkin teadma ja kohtule pole esitatud andmeid, mis kinnitaks

vastupidist. Kohus peab tõendatuks, et Dmitri Ptšolkin pani KarS § 121 lg 2 p 3 nimetatud teo

20.06.2024 kannatanu suhtes toime otsese tahtlusega. Otsene tahtlus on tuvastatud tehiolusid

silmas pidades väljaspool mõistlikku kahtlust. KarS § 121 lg 2 p 3 koosseis on seega tervikuna

täidetud. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ilmnenud.

Kohtu seisukoht karistuse osas

11. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse

mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

12. Riiklik süüdistaja taotles kohtuistungil Dmitri Ptšolkini karistamist vangistusega.

Tutvudes Dmitri Ptšolkini eelneva karistatusega, asub kohus seisukohale, et riikliku süüdistaja

taotletud karistusliik on seaduslik ja põhjendatud.

13. Dmitri Ptšolkini suhtes koostatud karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on ta eelnevalt

kriminaalkorras karistatud isikuks, keda on eelnevalt karistatud tingimisi vangistusega,

üldkasuliku tööga ja reaalse vangistusega. Kohtupraktikas omaks võetud arusaama kohaselt peab

isikule mõistetav karistus muutuma igakordselt raskemaks. Märgitud põhimõttest tulenevalt asub

1-24-6335

kohus seisukohale, et olukorras, kus Dmitri Ptšolkin on varasemalt karistatud käesoleva

süüdistustega samalaadsete süüteo toimepanemise eest, sh ka reaalse vangistusega, kuid ta on

jätkanud teist isikut väärkohtleva käitumisega, siis puuduvad alused sellise karistusliigi

kohaldamiseks, mis piiravad konkreetse isiku põhiõigusi vähemintensiivsemal viisil. Kohus on

seisukohal, et taolise käitumisega isikut on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma uute kuritegude

toimepanemisest üksnes vangistusega ning rahaline karistus antud juhul kohaldamisele ei kuulu.

14. Kujundades seisukohta konkreetse karistusmäära osas, siis märgib kohus, et karistuse

mõistmise üldpõhimõtete kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, mille järgselt tuvastatakse süü

suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse

süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Seadusandja on KarS § 121 lg 2 sätestatud kuriteo

toimepanemise eest karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Seega on karistusliigi vangistus sanktsioonimäära keskmiseks määraks 2 aastat ja 6 kuud.

15. Hinnates Dmitri Ptšolkini teosüüd, siis leiab kohus, et teo toimepanemise tehiolud, kuna

kasutatud vägivald ei olnud intensiivne, siis kõneleb see süüst, mis on alla keskmise määra.

Seega on teosüüga võrdeline karistuse määr sanktsioonimäära keskmisest väiksem. Samas tuleb

arvestada, et käesoleva kriminaalasja esemeks olev ning süüdimõistmise aluseks oleva süüteo

pani Dmitri Ptšolkin toime kannatanu suhtes, kelle löömise eest on teda varem kriminaalkorras

reaalse vangistusega karistatud. Eeltoodust järeldub, et varasem kriminaalmenetluslik kogemus

Dmitri Ptšolkini käitumisele mingit mõju ei avaldanud ega meenutanud Dmitri Ptšolkinile, et

toimepandu eest saab järgnema kriminaalvastutus. Dmitri Ptšolkin on pidanud kohaseks jätkata

käitumisaktidega, millel on karistusõiguslik kvaliteet. Samas, on siiski tähelepanuväärne, et kuus

aasta ja kümme kuud isik vägivallategusid toime ei pannud.

16. Karistust raskendavate asjaolude esinemisele kohtumenetluse pooled ei viidanud. Kaitsja

hinnangul tuleks karistust kergendava asjaoluna arvestada süü tunnistamist ja kahetsust.

Süüdistatav on kannatanu ees vabandanud ja algusest peale oma süüd kannatanu kääridega

löömise osas tunnistanud. Süüdistatava ja kannatanu ütlustest nähtub, et 25.06.2024 Dmitri

Ptšolkin helistas kannatanule ja palus vabandust ning tunnistas süüd. Kohtupraktikas on

selgitatud, et puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses ei eelda seda, et teo

toimepanija aktsepteeriks vastuvaidlematult kõiki süüdistuse väiteid. Seega kohus arvestab

karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

Dmitri Ptšolkinile tuleb mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.

17. Kohus peab oluliseks arvesse võtta ka Dmitri Ptšolkini viimase kriminaalhoolduse kulgu,

mida ei saa edukaks pidada. Nimelt ei teadvustanud süüdistatav endale, mida tähendab karistuse

tingimuslik kandmine vabaduses ja milliseid kohustusi tal täita tuleb. Dmitri Ptšolkin rikkus

alkoholi tarvitamise keeldu ning ei ilmunud määratud aegadel registreerimisele

kriminaalhooldusosakonda. Arvestades Dmitri Ptšolkini suhtumist talle mõistetud karistusse ja

kriminaalhooldusesse üldiselt, on ilmselge, et teda ei ole võimalik mõjutada õiguskuulekale teele

läbi kriminaalhoolduse. Vangistuse mõistmine on antud juhul õigustatud ka asjaoluga, et

käesolevas asjas nimetatud kuriteol ja 31.10.2017 kohtuotsuses nimetatud kuritegudel on sisuline

seos.

1-24-6335

Menetluskulud

18. KrMS § 180 lg 1 esimene lause näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab

menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha (KrMS

§ 175 lg 1 p 9) ja kohtueelses- ja kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu (KrMS § 175 lg 1 p 4).

19. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus

teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alamäära. Vabariigi Valitsuse

08.12.2023 määruse nr 113 „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 sätestab kuutasu alamääraks

820 eurot. St, et sundraha suurus on 1230 eurot.

20. Kaitsjatasu taotlused sisaldavad nii kohtuistungil osalemisega seotud kulu, kui

kohtmenetluseks ettevalmistamisest tingitud kulu. Kohus loeb menetluskulu põhjendatuks ja

rahuldamisele kuuluvaks nii menetlustoimingu, kui selleks kulunud aja osas. Dmitri Ptšolkin

kohustub hüvitama riigi õigusabi kulu summas 1025,77 eurot.

21. KrMS § 180 lg 3 ls 1 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu

varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Arvestades seda, et süüdistatavale on

karistuseks mõistetud reaalne vangistus ja arvestades menetluskulude kogusummat on alus

seisukohaks, et Dmitri Ptšolkini varaline seisund on kasin.

22. Pidades silmas välja mõistetava rahalise kohustuse kogusuurust ja Dmitri Ptšolkini

kasinat varanduslikku seisu ja töökoha puudumist, siis peab kohus võimalikuks väljamõistetavate

menetluskulude ajatamist. Seisukoha kujundamisel lähtub kohus ka asjaolust, et kuigi tööhõive

vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks

teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt RKKKm nr 3-1-1-105-12 p 7). Mõjuvate põhjuste

olemasolu korral võib pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise kohustuse tervikuna

või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.

Dmitri Ptšolkin peab menetluskulud kogusummas 2255,77 eurot tasuma kohtuotsuse

jõustumisest ühe aasta jooksul.

Asitõendid

23. Kriminaalasjas on asitõendiks maniküürkäärid. Kohus leiab, et asitõend tuleb KrMS §

124 lg 3 alusel tagastada omanikule või senisele õiguspärasele valdajale, s.o A S. DVD-R plaat

häirekeskuse kõnesalvestisega ja nelja vormikaamera salvestisega, mis asub kriminaaltoimiku

juures ei ole asitõend ega kriminaalasjas äravõetud objekt, mistõttu ei kohaldata KrMS § 126

lõikeid 3-6. Salvestised (menetlustoimingu protokolli lisad) kuuluvad toimiku juurde.

(allkirjastatud digitaalselt)

Innokenti Menšikov

Kohtunik