2-24-15651/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJätta A, B hagi Y vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes läbi vaatamata Harju Maakohus võttis 16.10.2024 menetlusse A, B hagi Y vastu põlvnemise
Legislator headnote
AI generated2-24-15651/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Jätta A, B hagi Y vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes läbi vaatamata Harju Maakohus võttis 16.10.2024 menetlusse A, B hagi Y vastu põlvnemise
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Fred Fisker
Määruse tegemise aeg ja koht
16. jaanuar 2025.a, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-15651
Tsiviilasi
A, B hagi Y vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise
nõudes
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine seoses hagi tagasivõtmisega
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Asja läbivaatamine
Hageja I: A (isikukood xxxxxxxxxxx)
Hageja II: B (isikukood xxxxxxxxxxx)
Hagejate seaduslik esindaja: X (isikukood xxxxxxxxxxx)
Hagejate lepinguline esindaja: Alla Žulinskaja
Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx)
Kostja lepinguline esindaja Mart Kuusk
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Jätta A, B hagi Y vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes läbi vaatamata
seoses hagi tagasivõtmisega.
2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3. Määrus saata menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva
kohtumääruse kättesaamisest.
Menetluse käik
1. Harju Maakohus võttis 16.10.2024 menetlusse A, B hagi Y vastu põlvnemise
tuvastamise ja elatise nõudes. Hagejad palusid kohtul tuvastada, et hageja I ja hageja II
põlvnevad kostjast. Ühtlasi palusid hagejad kostjalt välja mõista elatised muutuvas
suuruses, alates 15.10.2024 hagejale I summas 250,22 eurot ja hagejale II summas
204,19 eurot.
2. Kostja vastas hagile 05.12.2024, et kostja tasub hagejale 1 ja hagejale 2 igakuiselt alates
15.10.2024 elatisraha vastavalt hagiavalduse punktides 5 ja 6 toodud summadele kuni
laste täisealiseks saamiseni. Kostja on nõus, et Rahvastikuregistrisse kantakse laste
sünniakti isana kostja Y, sõltumata põlvnemise ametlikust tuvastamisest.
3. Hageja soovis elatise kompromissi lisada tingimuse, et kõik hagejate kulud, mis
ületavad miinimummäära, tuleb vanematel kanda võrdses ulatuses (pooleks).
4. Kohus tegi 19.12.2024 poolte kompromissi ettepaneku vastavalt TsMS § 4 lg 4. Kohus
selgitas, et sellist tingimust, et kõik hagejate kulud, mis ületavad miinimummäära, tuleb
vanematel võrdselt kanda, perekonnaseadus ei toeta. Elatise eesmärgiks on, et katta
tuleb eelkõige lapse esmavajadused nagu toit, riided, ravimid, hügieen, haridus.
Suuremad/kallimad ühekordsed ostud lapse kasvatamiseks tuleb vanematel enne ostu
läbi rääkida, kas ost on lapsele vajalik ning kui palju on vanemad valmis ostule
panustama. Elatise eesmärgiks ei ole tekitada olukordi, kus vanem ostab kalli asja ära ja
seejärel paneb teise vanema raha tasumise fakti ette. Sellisel viisil elatise
väljamõistmine tooks endaga kaasa olukorra, kus teisel vanemal tegelikult puudub
ülevaade raha põhjendatud kasutamisest, mis ei ole kooskõlas laste huvidega.
5. 10.01.2025 esitas hageja hagi tagasivõtu avalduse.
Kohtu põhjendused
6. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg-le 1 vaatab hagita asja
kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud
erisusi.
7. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja kuni eelmenetluse lõpuni hagi kostja nõusolekuta
tagasi võtta. Kuna käsil on alles eelmenetlus, pole hagi tagasi võtmiseks kostja nõusolek
vajalik. Hagi tagasivõtmise korral jätab kohus kooskõlas TsMS § 423 lg 1 p 2 hagi läbi
vaatamata.
8. Võttes aluseks TsMS § 424 lg 1 ja § 423 lg 1 p 2, jätab kohus käesolevas tsiviilasjas
hagi läbi vaatamata. TsMS § 426 lg 1 tulenevalt loetakse hagi läbi vaatamata jätmise
korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja
vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS
§ 168 lg 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui
menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Poolte
vahel menetluskulude jaotamisel tuleb arvestada ka menetluskulude jaotamise üldisi
põhimõtteid, sh TsMS § 162 lg 4 (vt Riigikohtu 26. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas
nr 3-2-1-142-10, p 9). TsMS § 162 lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või
osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle
kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
10. Kui hageja võtab omal initsiatiivil hagi tagasi, seega loobub menetluse kestel oma
hagiga taotletud eesmärgist, tuleb tal kui menetluse põhjustajal kanda TsMS § 168 lg 4
alusel menetluskulud. Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS §
162 lg 4 sätestatust ja asub seisukohale, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi
kanda, sest alaealistel hagejatel puuduvad vara ja sissetulekud kostja menetluskulude
kandmiseks, mistõttu oleks kostja menetluskulude hagejate kanda jätmine äärmiselt
ebaõiglane hagejate kui elatise saajate suhtes. Hagejate lepingulise esindaja kulud
jäävad hagejate enda kanda.
11. TsMS §178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle
täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist
taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
Fred Fisker
Kohtunik