2-24-8138/14 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U

S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Raina Pärn

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-8138

Tsiviilasi

M. Ü. se hagiavaldus Salva Kindlustuse AS vastu

kindlustuslepingu täitmise nõudes

Tsiviilasja hind

15 848,11 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: M. Ü. (isikukood: XXX, aadress: XXX, e-post

XXX), lepinguline esindaja Sander Mäekuusk (e-

post: XXX)

Kostja: Salva Kindlustuse AS

(registrikood:

10284984, aadress: XXX, e-post: XXX), lepinguline

esindaja Liine Johannes (XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

18.11.2024

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Salva Kindlustuse AS-ilt M. Ü. se kasuks kindlustushüvitis summas 12

548,08 eurot.

3. Välja mõista Salva Kindlustuse AS-ilt M. Ü. se kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis põhinõudelt (s.o 12 548,08 eurot) alates 21.02.2023 kuni 17.01.2025 summas

2846,24 eurot.

4. Välja mõista Salva Kindlustuse AS-ilt M. Ü. se kasuks viivis põhinõudelt (s.o 12

548,08 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates

18.01.2025 kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui

põhinõue.

5. Jätta menetluskulud Salva Kindlustuse AS kanda.

6. M. Ü. se avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldada osaliselt.

7. Välja mõista Salva Kindlustuse AS-ilt M. Ü. se kasuks menetluskulud 1892,50 eurot

(sh riigilõiv 980 eurot ja õigusabikulu 912,50 eurot).

8. Välja mõista Salva Kindlustuse AS-ilt M. Ü. se kasuks väljamõistetud menetluskulult

(s.o 1892,50 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates

kuni kulude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M. Ü. esitas 23.05.2024 Pärnu Maakohtule hagiavalduse Salva Kindlustuse AS vastu

kindlustushüvitise 12 548,08 euro, kindlustushüvitiselt viivise tasumise ja edasiulatuva viivise

nõudes.

20.06.2024 määrusega jättis kohus hagi käiguta ja kohustas hagejat kõrvaldama puudused.

Hageja kõrvaldas puudused, mistõttu võttis kohus esitatud hagi 15.08.2024 määrusega

menetlusse.

2. Hagiavalduses taotleb hageja kostjalt kindlustushüvitise väljamõistmist summas 12 548,08

eurot ja kindlustushüvitiselt viivise tasumist alates 21.02.2023 VÕS § 113 lg 1 ls 2 ulatuses

viivise tasumist (s.o 21.02.2023–20.05.2024 summas 1731,52 eurot) ning edasiulatuva viivise

nõudes (dtl 1-10).

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid M. Ü. ja Salva Kindlustuse AS kodukindlustuslepingu, mille

kohta on kostja väljastanud hagejale kindlustuspoliisi nr 76716836 (dtl 11-13).

Kindlustulepingu kohaselt valis hageja koguriski kaitse. Poliisist nähtuvalt on

kodukindlustuse objektiks elamu aadressil XXX.

03.02.2023 toimus murdvargus XXX. Murdvarguse käigus kahjustati elamu LVT

põrandakatet lastetoas ja köögis selliselt, et kahjustusi pole võimalik eemaldada ja kogu

põranda siseviimistlusmaterjal tuleb välja vahetada. Asjaolu fikseeriti ka politsei poolt.

Põranda viimistluskatteks kasutatud LVT põrandakattele tekitati kurjategijate poolt

kriimustused, mis rikkusid viimistlusmaterjali funktsiooni. Vastavalt Rismar OÜ

hinnapakkumusele (nr 2302-007) on LVT põrandakatte vahetamise hinnaks summas 12

548,08 eurot (dtl 26). Kostja poolt registreeriti kahjujuhtum nr XXX.

21.03.2023 väljastas kostja otsuse, mille järgi leidis, et 12 548,08 eurot ei kuulu hüvitamisele

kodukindlustuse tingimuste (Salva KKT-17.05) punkti 11.10 kohaselt. Salva Kindlustuse AS

on seiskohal, et põrandale tekkinud kahjustused on vaadeldavad pisivigastustena, mille tõttu

LVT põrandakatte välja vahetamine kogu hoones ei ole põhjendatud. Ülejäänud osas on kõik

varguse episoodiga tekitatud kahjud kindlustuslepingu alusel hüvitatavad. Seega ei kuulu

Rismar OÜ koostatud kalkulatsioonist hüvitamisele 12 548,08 eurot ning 5983,32 eurot

kuulub hüvitamisele (dtl 28-29). Hageja ei nõustunud kostja otsusega ja esitas 03.05.2023

kostjale pretensiooni (dtl 31-33), millele kostja vastas kokkuvõtlikult, et kriimustused parketil

on vaadeldavad pisivigastustena, mida vastavalt lepingutingimuste punktile 11.10 ei pea

hüvitama (dtl 34). 14.03.2024 esitas hageja juhtumi kindlustusseltside liidu (EKsL) juures

tegutsevasse kindlustuse lepitusorganisse (dlt 36-104). 05.05.2024 esitas lepitaja pooltele

ettepaneku, et kindlustusandja hüvitab avaldajale tekkinud põrandakahju täies ulatuses ja

andis tähtaja seisukohtade esitamiseks hiljemalt 17.05.2024 (dtl 111-113). 17.05.2024 teatas

Salva Kindlustuse AS, et ei saa lepitusettepanekut vastu võtta ja 20.05.2024 täpsustas, et ei

näe selles asjas kokkuleppimise võimalust (dtl 117). Hageja hinnangul on tegemist

kindlustusjuhtumiga ning kostjal on kohustus tasuda hagejale kindlustushüvitist vastavalt

kehtivale poliisile ja tekitatud kahju suurusele.

3. Kostja esitas 05.09.2024 seisukoha, mille kohaselt on kostja tasunud hagejale

kindlustushüvitisena 768,50 eurot kahjustada saanud koduse vara eest ning Rismar OÜ-le

elamu taastusremondi teostamise eest 5983,32 eurot. Vaidlus seisneb põranda vahetamise

kuludes summas 12 548,08 eurot. Kostja ei vaidlusta, et kriimud on põrandakattele

sissemurdmise käigus tekkinud, ent on seisukohal, et põranda vahetamise kulu ei kuulu poolte

vahel sõlmitud kindlustuslepingu alusel hüvitamisele. Kriimud on lastetoas ja köögis, sh

lastetoas paikneb kriim sissemurdmise hetke paigutuse kohaselt kirjutuslaua taga ehk kohas,

kus seda tegelikkuses ei ole näha ja kus mööbel varjab kriimu ära. Vaidlus seisneb kahes

kriimus, millest vabanemiseks tuleb välja vahetada 145,3 m2 parketti. Kostja leiab, et kriimud

on kuriteo käigus tekitatud, kuid on üksnes pisivigastused. Kergelt kriimustatud põrandakatte

täies ulatuses vahetamise kulu on vaadeldavad toreduslike kuludena TsÜS § 63 lg 1 p 3

kohaselt, millega taotletakse eseme mugavust, meeldivust ja ilu. Seega nimetatud kulude

hüvitamine jääb kindlustusvõtja enda kanda, kuivõrd mõningate kriimustustega põranda välja

vahetamine ei ole tingitud füüsilisest vajadusest, vaid esteetilisest nõudmistest. Lisaks leiab

kostja, et põranda kahjustuste osas pole kindlustusjuhtumit saabunud, kuivõrd Salva KKT-

17.05 punkt 11.10 näeb ette, et koguriskikindlustuse puhul ei kuulu pisivigastused

hüvitamisele. Sealjuures pole oluline, millise tegevuse läbi on pisivigastused tekkinud. Kostja

palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda (dtl 153-161).

4. Kohus pidas tsiviilasja arutamiseks 18.11.2024 kohtuistungi. Hageja ja kostja jäid esitatud

seisukohtade ja taotluste juurde.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus, hinnates poolte väiteid ja kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et esitatud hagi

on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

6. Tsiviilasjas ei ole vaidlust selles, et pooled on 01.10.2020 sõlminud kodukindlustuse

lepingu (kindlustusperiood 01.10.2020–30.09.2025, poliis nr 76716836). Kindlustuslepingu

kohaselt on kindlustatud riskiks on kogurisk, kindlustatud esemeks maja asukohaga XXX,

kindlustatud isikuks M. Ü. (dtl 11–13) (VÕS § 422 lg 1, § 423 lg 2, § 424 lg 1, 2, § 453).

Vaidlust ei ole selles, et M. Ü. esitas 04.02.2023 kostjale kahjuteate, mille kohaselt murti

03.02.2023 Puraviku tn 37 elamusse sisse (VÕS § 448 lg 1). Sündmuse osas alustati

kriminaalmenetlust. Salva Kindlustuse AS alustas kahjukäsitluse protsessiga (kahjutoimik nr

XXX). Vaidlust ei ole selles, et sissetungimise ja varguse toimepanemise tulemusena sai

kahjustada põrand, s.o 2 kriimustust (üks lastetoas, teine köögis) (dtl 21-25, 43-68).

Rismar OÜ 13.02.2023 koostanud hinnapakkumise nr 2302-007 summas 18 531,40 eurot (dtl

26), millest hüvitati Salva Kindlustuse AS 21.03.2023 otsusega kahjuasjas nr XXX 5983,32

eurot ja keelduti hüvitamast põranda vahetamise kulusid summas 12 548,08 eurot (tuginedes

kodukindlustuse tingimuste (Salva KKT-17.05) punktile 11.10) (dtl 28-29). Salva Kindlustuse

AS on M. Ü. sele tasunud kindlustushüvitisena 768,50 eurot kahjustada saanud koduse vara

eest ja Rismar OÜ-le elamu taastusremondi teostamise eest 5983,32 eurot. Pooled ei vaidle

selles, et põranda hüvitise suuruseks on Rismar OÜ hinnapakkumises toodud summa, s.o 12

548,08 eurot (dtl 26) (VÕS § 489 lg 1.

7. Kokkuvõtlikult vaidlevad pooled selle üle, kas 03.02.2023 aset leidnud kuriteo

toimepanemise tulemusena kahjustada saanud elamu põrandakatte suhtes on toimunud

kindlustusjuhtum või mitte (VÕS § 423 lg 1) ja seega, kas kindlustusandjal tuleb hüvitada ka

põranda kattematerjalile tekitatud kahju (kriimustused) summas 12 548,08 eurot (VÕS § 476

lg 1).

VÕS § 423 lg 1 kohaselt on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille

toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse.

Salva Kindlustuse AS kodukindlustuse tingimuste (Salva KKT-17.05) p 9.2.1 järgi annab

koguriskikindlustus kindlustuskaitse nende riskide vastu, mida pole nimetatud tingimuste

punktis 11. Lepingutingimuste p 9.2.2 kohaselt annab koguriskikindlustus lepingust

tulenevate piirangutega kindlustuskaitse paljude riskide vastu ja on laiema kindlustuskaitsega

kui valikriski kindlustus. Koguriskikindlustus ei tähenda, et kindlustatud ese oleks

kindlustatud ilma piiranguteta kõikide riskide vastu.

Käesoleval juhul on Salva Kindlustuse AS leidnud, et põrandakatte osas ei ole

kindlustusjuhtum saabunud tulenevalt Salva Kindlustuse AS kodukindlustuse tingimuste

(Salva KKT-17.05) p-s 11.10 sätestatule. Nimetatud sättest tulenevalt ei kuulu

koguriskikindlustuse puhul hüvitamisele pisivigastused, näiteks kriimustused, täkked, värvi

muutused, plekid, rebendid ja muu selline, mis ei takista eseme sihtotstarbelist kasutamist.

Hindamaks, kas tegemist on pisivigastusega, arvestatakse muuhulgas seda, kas kahjustatud

esemel esineb varasemalt sarnaseid vigastusi, mis ei ole seni takistanud eseme sihtotstarbelist

kasutamist. Näide: Varasemalt kriimustatud põrandale tekib uus kriimustus. Selline kahju ei

ole kindlustatud.

Salva Kindlustuse AS kodukindlustuse tingimuste (Salva KKT-17.05) on VÕS § 35 lg 1

mõttes tüüptingimused.

VÕS § 39 lg 1 tüüptingimust tuleb tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik

isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust

tingimuse kasutaja kahjuks.

Kohus, hinnates ainuüksi kindlustuslepingus kokku lepitud tingimusi, aga ka asjaolusid

kogumis, ei nõustu kostja seisukohaga, et põrandakatte kahjustuste osas ei ole

kindlustusjuhtum saabunud (dtl 158 kostja vastuse p 2.4.2.).

Käesoleval juhul ei ole kindlustusandja poole pöördumist põhjustanud pisivigastuste teke, s.o

kriimustused põrandal. Kindlustusandja poole pöördumise vajaduse on tekitanud sündmus,

mille käigus pandi toime kuritegu, s.o sissetungimine ja vargus. Kurjategija(d) on oma

tegevuse käigus kahjustanud muuhulgas kindlustatud elamu põrandakatet. Kõrvaltvaataja

seisukohalt on ilmne, et tegemist ühe sündmusega, mille tulemusena kahjustatakse elamu

aknaid ja muud vara ning tekivad põrandale kriimustused. Seega kuriteo toimepanemise

käigus tekkivad erinevad vigastused ja kahjustused ei ole erinevad sündmused.

Kuigi kuriteo käigus tekitatud kriime on vähe (2), ei saa sellest järeldada, justkui tegemist

oleks selliste pisivigastusega kodukindlustuse tingimuste (Salva KKT-17.05) p 11.10

kohaselt, mis ei kuulu hüvitamisele. Nimetatud tingimuste esimese lause kohaselt on

pisivigastusena käsitletavad muuhulgas kriimustused, mis ei takista eseme sihtotstarbelist

kasutamist. Seega tingimuste kohaselt ei piisa ainult pisivigastuse tuvastamisest (s.o näiteks

kriimustuse), vaid tuleb kindlaks teha seegi, et pisivigastusena käsitletav kahjustus peab

takistama sihtotstarbelist kasutamist lepingutingimuste p 11.10 mõttes. Kuna

lepingutingimuste p 11.10 esimene lause sisaldab ilmselgelt põhjendamatult laia määratlust,

on õigustatud, et lepingutingimuste p 11.10 teine lause täpsustab, kuidas hinnata seda, kas

pisivigastus takistab sihtotstarbelist kasutamist või mitte (üldjuhul pisivigastused ei takistagi

asja sihtotstarbelist kasutamist). Lepingutingimustes on ette nähtud, et sihtotstarbelist

kasutamist ei takista pisivigastus muuhulgas siis, kui sellel esemel on varasemalt sarnaseid

vigastusi (nt kriimustusi). Konkreetselt on tingimuste juures välja toodud näide, et kui

kriimustatud põrandal tekib uus kriimustus. Seega on lepingutingimuste p 11.10 järgi

pisivigastuste talumise kohustus nende juhtumite järgselt, kus kahjustatud esemel on näiteks

varasemalt vigastusi. Selline põhimõte on ka mõistetav, kuna juba kriimustatud eseme

kasutamisega näidatakse, et pisivigastuste olemasolu on aktsepteeritav ja talutav. Seega on

põhjendatud sellist käitumismustrit hüvitise määramisel ka arvesse võtta.

Vaidlust ei ole selles, et praegusel juhul põrandakattel varasemaid kriimustusi ei ole

tuvastatud. Veelgi enam, XXX asuva elamu põrandakatte materjal peaks olema võimalikult

kriimustuskindel (LTV põrandakate). Seega on kindlustusvõtja teinud omalt poolt juba

materjali valikuga samme selleks, et kriimustusega tekkivat kahju (s.o kahjustusi ja vigastusi)

vältida. Antud juhul on mingil viisil kuriteo käigus siiski põrandakatte materjali kahjustatud.

Kuna tuvastatud ei ole, et pinnal oleks olnud varasemaid kahjustusi, siis pisivigastuste

talumiskohustust lepingutingimuste p 11.10 järgi kindlustusvõtjal ei ole.

Kohtu hinnangul on küll lepingutingimuste on 11.10 avatud loetelu („ei takista pisivigastus

muuhulgas siis“), kuid avatud loetelu ei tähenda, et kindlustusandja saaks igal juhtumil

otsustada, kas pisivigastus kuulub hüvitamisele või mitte. See ei oleks kooskõlas üldise

kindlustuslepingu sõlmimise eesmärgiga. Seega ei ole kohtu arvates lepingutingimuste p

11.10 mõttes põhjendatud hinnata seda, milline on pisivigastus ja milliseid kulutusi selle

likvideerimiseks kindlustusandjal teha tuleb. Kindlustusvõtja talumiskohustus ei saa tuleneda

ainuüksi sellest, et põrandamaterjal on peaaegu kogu maja piires ühtne ja kahjustuste

likvideerimine eeldab suurema osa põrandapinna välja vahetamist. Sihtotstarbelise kasutamise

(või talumiskohustuse) hindamisel ei ole õigustatud seda arvesse võtta. Olukorras, kus

põrandakattel olevate kriimustuste likvideerimine oleks võimalik odavamalt teostada,

kindlustusandja hüvitamist ehk ei vaidlustakski (menetluse käigus on kindlustusandja uurinud

võimalusi väiksema põrandapinna välja vahetamiseks). Lisaks peab kindlustusvõtjale olema

juba lepingut sõlmides ettenähtav, millist kahju hüvitatakse. See ei saa sõltuda

kindlustusandja suvast (nt kas, mitu, millises kohas jne kriimustust loeb kindlustusandja

pisivigastuseks või mitte).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et antud juhul põrandal esinevad kriimustused ei kuulu

kodukindlustuse tingimuste (Salva KKT-17.05) p 11.10 välistuste alla, mistõttu on tegemist

kindlustusjuhtumiga (VÕS § 423 lg 1) ja kostjal tuleb nimetatud vigastuste tulemusena

tekkinud kahju hüvitada (VÕS § 476 lg 1).

8. Üldjuhul peab kindlustusandja peab hüvitama kahju ulatuses, mis on vajalik

kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamiseks (RKTKo 21.12.2021, 2-18-12360/79, p 11).

Kindlustusandja ei ole kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik

suurus (VÕS § 477).

Vaidlust ei ole selles, et põrandal esinevate kahjustuste parandamise kuluks on 12 548,08

eurot (dtl 26) (VÕS § 132 lg 3).

9. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista kindlustushüvitis

12 548,08 eurot.

10. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist ning TsMS § 367 alusel lisanduvat

viivist põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni ning edasi VÕS § 113

lg 1 ls 2 sätestatud määras (dtl 1-10).

Kindlustushüvitis muutub sissenõutavaks VÕS § 450 lg-s 1 ja VÕS § 82 lg-s 3 sätestatud

tingimuste korral. Kohtu hinnangul on põhjendatud selleks aluseks võtta Salva Kindlustuse

AS 21.02.2023 otsust kindlustushüvitise välja maksmisest keeldumise kohta, s.o otsuse

tegemise ajaks oli kindlustusjuhtumi asjaolud selged. Seega lõpetati hiljemalt 20.02.2023

vajalikud toimingud kahju kindlaksmääramiseks. Sellest tulenevalt nõustub kohus hageja

seisukohaga, et viivist tuleb arvestada hüvitiselt alates 21.02.2023 (dtl 139-140).

Seega hagejal on VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras õigus nõuda viivist alates 21.02.2023 kuni

kohtuotsuse tegemiseni 17.01.2025, s.o summas 2846,24 eurot.

Lisaks tuleb kostjalt välja mõista viivis tasumata summalt alates 18.01.2025 kuni täieliku

tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Menetluskulud

11. TsMS § 173 lg 1, § 174 lg 1, 2 järgi määratakse menetluskulude jaotus ja menetluskulud

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

12. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt

(TsMS § 174 lg 8). Sealjuures ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega

nende hinnanguga asjaoludele ning kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse

tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid (TsMS § 477 lg 5, 7).

13. Kohtukuludeks hagilt tasutud riigilõiv (TsMS § 139 lg 1), mis on kokku summas 980

eurot.

14. Hagejal on tekkinud kulud summas 2850 eurot seoses lepingulise esindaja osalemisega

menetluses. Lepingulise esindaja tasu ja kulusid kajastavad kohtule esitatud menetluskulude

nimekiri. Õigusabikulu summas 2850 eurot koosneb esmane konsultatsioon (0,5 h), asja

materjalidega, hageja poolt esitatud tõenditega tutvumine, konsultatsioon kliendiga asjaolude

selgitamiseks (1,5h), pretensiooni koostamine ja esitamine (2h), pretensiooni vastusega

tutvumine (0,5h), avalduse koostamine ja esitamine lepitusmenetlusse (2h), lepitusmenetluse

lahendiga tutvumine (0,5h), hagiavalduse projekti koostamine (4h), hagiavalduse projekti

täiendamine, konsultatsioon kliendiga, hagiavalduse vormistamine ja esitamine maakohtule

(2h), kostja vastusega tutvumine, konsultatsioon kliendiga (1h), kohtueelistungiks

valmistumine, konsultatsioon kliendiga (2h), esindamine kohtuistungil (2h), menetluskulude

nimekirja koostamine dokumentide (1h). Lepingulise esindaja tunnihinnaks on 150 eurot

(koos käibemaksuga).

Kohus leiab, et esindaja tunnitasu 150 eurot (sh käibemaks) on mõistlik ja põhjendatud. Küll

ei pea kohus põhjendatud ajakuluks 19 h, nagu taotluses on nõutud.

Kohus peab põhjendatuks kostja vastuväidet hageja kulutustele seoses kohtueelses menetluses

tehtud toimingutega, s.o 7h. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole kohtueelses menetluses

kantud õigusabikulude hüvitamine TsMS-is sätestatud menetluskulude regulatsiooni alusel

põhjendatud (RKTKo 22.06.2010, 3-2-1-63-10, p 12). Seega ei ole põhjendatud lepingulise

esindaja toimingud ja tasu 7h eest.

Õigustatud on kohtu arvates arvestada kostja vastuväidet hageja ajakulu hagiavalduse

koostamisele, mis on 6h. Kohtu hinnangul on põhjendatud, et hagiavaldus koosneb suuresti

juba varasemates dokumentides toodud väidetest ja põhjendustest. Seega peab kohus

põhjendatuks 3,5h, sh konsultatsioon kliendiga ja vormistamine ning esitamine kohtule.

Kohus nõustub kostja arvamusega kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu osas, mille puhul

2h on põhjendamatult pikk aeg. Käesolevas tsiviilasjas taandub vaidlusküsimus ühele

teemale, muudes asjaoludes vaidlust ei ole. Seega ei ole tsiviilasi keerukas ega mahukas või

muul põhjusel eripärane. Samuti ei ole asjas palju tõendeid ega muud materjali, mis

läbitöötamist vajaks. Seega on põhjendatud ettevalmistusele kulunud aeg koos

konsultatsiooniga 1 h.

Kohtuistung kestis protokolli kohaselt 1 h 5 min (dtl 188-190), mitte 2h, nagu märgitud

hageja menetluskulude nimekirjas.

Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu menetluskulude nimekirja koostamisel 30 min,

arvestades dokumendi sisu ja mahukust.

Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud ajakuluks kokku 6 tundi 5 min, s.o

kokku 912,50 eurot ( 6 x 150+12,50).

15. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulud kogusummas 1892,50 eurot

(912,50+980).

16. Hageja taotlusel tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel määrata, et kostjal tuleb tasuda

menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raina Pärn

kohtunik