3-24-2253/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karolin Soo

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

17.01.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2253

Haldusasi

X kaebus Tallinna linna kohustamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X

Vastustaja – Tallinna linn

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus. Kohustada vastustajat kaebaja 02.07.2024 taotlust uuesti läbi

vaatama.

2. Jätta kaebajale antud menetlusabi kulud (riigilõiv 20 eurot) Tallinna linna kanda

ja mõista need riigituludesse. Muud menetluskulud jätta poolte endi kanda.

3. Kohus asendab avaldatavas lahendis (sh faili nimes) füüsiliste isikute nimed ja

aadressiandmed tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 17.02.2025. Kui apellant ei

ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on

nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

02.07.2024 (registreeritud 05.07.2024) esitas X Lasnamäe Linnaosa Valitsusele taotluse, et

ta kantaks Tallinna linna poolt võimaldatavate munitsipaal- või sotsiaaleluruumi taotlejate

nimekirja.

2.

26.07.2024 teavitas Lasnamäe Linnaosa Valitsus kaebajat kirjaga nr 7-5/20907-2

tingimustest, millistel juhtudel inimesed nimekirja kantakse ning selgitas võimalusi ööbimiseks

vahetult kinnipidamiskohast vabanemise järgselt. Ühtlasi selgitati kaebajale, et tal tuleb peale

kinnipidamisasutusest vabanemist esitada taotlus elukohaandmete kandmiseks

rahvastikuregistrisse linnaosa täpsusega.

3.

02.08.2024 registreeris Tallinna Halduskohus X kaebuse, milles kaebaja taotleb Lasnamäe

Linnaosa Valitsuse kohustamist X eluruumi taotlejate ootejärjekorda kandmiseks. Kaebaja on

esitanud kaebusele täiendavad selgitused 07.08.2024 ja 13.09.2024.

4.

02.09.2024 kohtunõudega küsis kohus Tallinna Vanglalt kinnitavat informatsiooni kaebaja

kinnipidamisasutusest vabanemise kuupäeva osas. Tallinna Vangla vastas 11.09.2024

kohtunõudele, et kaebaja „tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse kuupäev ei valvega on

13.11.2025“ ning „tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemise kuupäev on

13.09.2026.“.

5.

02.09.2024 kohtunõudega nõudis kohus vastustajalt välja kaebaja poolt 02.07.2024 Tallinna

linna Lasnamäe linnaosavalitsusele esitatud kirjaliku taotluse, mille vastustaja 12.09.2024

esitas.

6.

16.09.2024 võttis kohus kaebuse menetlusse Tallinna linna kohustamisnõudes. 05.11.2024

määrusega määras kohus kirjaliku menetluse tähtajad ühes otsuse avalikult kuulutamise ajaga.

7.

24.10.2024 esitas vastustaja vastuse kaebusele ja 05.12.2024 vastused kohtu küsimustele.

8.

25.10.2024 ja 06.12.2024 esitas kaebaja täiendavad seisukohad vastuseks vastustajale.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

9. Vabanemise järgselt kaebajal elukoht puudub. Sotsiaalhoolekande vältimatu abi alusel

pakutavat öömajateenust ei saa pidada elukoha tagamiseks. Sotsiaalsete ja majanduslike tegurite

koosmõju tõttu ei ole kaebaja suuteline ilmselt ise eluaset ostma või vabaturult üürima. Kuna

vangla ei ole kaebajale andnud töökohta, ei ole kaebajal raha korteri üürimiseks.

10. Halduskohtud on juba eelnevalt sarnaste juhtumite esinemisel langetanud piloototsuseid

(TlnRingK 3-21-13460 ja Tartu HKo 3-23-2362).

11. Tallinna linnas reguleerib eluruumide üürile andmist ning linna ja linnaosa

eluasemekomisjonide tööd Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002 määrus nr 56 ning selle lisad,

Tallinna Linnavalitsuse 07.05.2003 määrus nr 39 ning selle lisad ja Tallinna Linnavalitsuse

20.04.2022 määrus nr 18. Nendest õigusaktidest nähtub, et eluruumi üürile andmine toimub

kahes etapis. Esmalt võetakse isik arvele eluruumi üürimise taotlejana ning seejärel tuleb isikul

taotleda konkreetse munitsipaal- või sotsiaaleluruumi üürimist. Kohaliku omavalitsuse kohustus

koostöös vanglavõimudega on leida vabanejale kindel elukoht tuleneb lisaks järgnevatele

seadustele ka vangistusseaduse (VangS) § 60 lõikest 1, mis ütleb: "Isikliku elu korralduslike

küsimuste all tuleb mõelda eeskätt abi elu- ja töökoha leidmisel."

12. Kaebajale teadaolevalt on kinnipeetavad saanud ennast ka kinnipidamisasutuses viibides

rahvastikuregistris vastavalt soovitud aadressile registreerida.

Vastustaja seisukohad

13. Alates 01.05.2024 reguleerib Tallinna linnas eluruumide üürile andmist Tallinna

Linnavolikogu 08.02.2024 määrus nr 1 „Tallinna eluruumide üürile andmise kord“. Tallinna

Linnavolikogu 17.10.2002 määrus nr 56 „Tallinna linna omandis olevate eluruumidega seotud

õigusaktide kinnitamine“, millele kaebaja oma kaebuses viitab, on alates 01.05.2024 kehtetu.

14. Kaebajal puudub käesoleval ajal (ja puudus ka Lasnamäe Linnaosa Valitsusele avalduse

esitamise ajal) elukoht rahvastikuregistris, mis on aga sotsiaalhoolekandelise abi, välja arvatud

2 (7)

vältimatu abi, andmise eelduseks Tallinna linnas. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on

kaebaja viimane elukoht olnud aadressil xxxxxxxx, Lasnamäe linnaosa, perioodil 27.12.2022-

24.04.2024. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebajal määruse nr 24 § 4 lõikest 1 tulenev tingimus

täidetud, kuivõrd kaebaja tegelik ja rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Tallinna linn. Seega

tuleb kaebajal kinnipidamisasutusest vabanemisel alustada oma elukohaandmete korrastamisega

registris ning alles seejärel saab ta esitada sotsiaalhoolekandelise abi taotluse tervikliku

abivajaduse, sealhulgas eluruumi vajaduse hindamiseks.

15. Tulenevalt määruse nr 24 § 4 lõikest 2 on vältimatut sotsiaalabi õigus saada inimesel

rahvastikuregistrisse kantud elukohast olenemata. Määruse nr 24 § lg 6 kohaselt osutatakse

vältimatut sotsiaalabi sotsiaalselt abitus olukorras inimesele hädavajaliku toidu, riietuse, ajutise

majutuse, sotsiaalnõustamise ja transpordi tagamiseks seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite

kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras või tema toimetulek tagatakse muu

abiga. Vältimatu sotsiaalabi saamiseks saab inimene pöörduda otse teenuse osutaja poole

linnaosa valitsuse haldusaktita. Kui kinnipidamisasutusest vabanedes puudub kaebajal

ööbimiskoht, siis on tal õigus vältimatule sotsiaalabile ning ta saab pöörduda varjupaigateenuse

saamiseks otse teenuse osutaja poole aadressile Suur-Sõjamäe tn 6a või Merelahe tee 4.

16. Lisaks on Justiitsministeeriumi poolt loodud vanglast vabanenute jätkutugi. Selle eesmärk

on suurendada vanglast vabanenute osalust tööturul, tööturu- ja sotsiaalteenustel ning seeläbi

vähendada vanglast vabanejate retsidiivsust. Jätkutugi koosneb kahest teenusest, milleks on

tugiisikuteenus ja nõustamisteenustega ajutine majutusteenus. Seega tuleks kaebajal

esmajärjekorras pöörduda vangla inspektor-kontaktisiku poole lisainfo saamiseks seoses

eelviidatud teenusega, mis toimub vabatahtlikkuse alusel vanglakaristuse kandmise järgselt ja

toetav kaebaja kogukonda naasmist.

KOHTU PÕHJENDUSED

17. Käesoleva haldusasja keskne küsimus on, kas õige on vastustaja seisukoht, et kaebaja

02.07.2024 taotlust ei saanud lahendada, kuna kaebajal puudub hetkel (ja puudus ka Lasnamäe

Linnaosa Valitsusele avalduse esitamise ajal) elukoht rahvastikuregistris tulenevalt asjaolust, et

kaebaja on kinnipeetav. Vastav kanne registris on aga sotsiaalhoolekandelise abi, välja arvatud

vältimatu abi, andmise eelduseks Tallinna linnas.

18. Praegusel juhul on vastustaja kaebaja 02.07.2024 taotlusele (haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 35 lg 1 p 1) vastanud kirjaga (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 5). Kohtu

hinnangul ei ole vastustaja teinud kaebaja suhtes lõplikku keelduvat otsust, vaid on taotluse läbi

vaatamata jätnud ja selgitanud, millised on eluruumi tagamise teenuse õiguslikud alused ning

millistel juhtudel on võimalik tagada vältimatu sotsiaalabi. Vastuses ei selgitatud keelduva

otsuse tegemise aluseid ega antud resolutsiooni (määruse nr 24 § 10 lg-d 3 ja 4; HMS § 43

lõiked 1 ja 2), puudub vaidlustamisviide. Ka vastustaja ise kinnitas, et kaebaja taotlus jäeti läbi

vaatamata (HMS § 14 lg 6 p 2), kuna kaebaja ei olnud Tallinna linna elanik ja ta ei olnud

õigustatud taotlust esitama

19. Kohus lahendab praegusel juhul kohustamisnõuet (HKMS § 37 lg 2 p 2; dtl 46) kaebuse

taotluse osas arvestades, et Tallinn linn saab inimese eluruumi vajajana ootele võtta, kui linn on

hinnanud ära inimese abivajaduse ja talle on määratud eluruumi tagamise teenuse raames

eluruum.

20. Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra, mis peab

sisaldama vähemalt sotsiaalteenuste ja -toetuste kirjeldust ja rahastamist ning nende taotlemise

tingimusi ja korda (sotsiaalhoolekandeseadus (SHS) § 14 lg 1). Tallinna linnas eluruumide

üürile andmist reguleerivad järgmised määrused:

3 (7)



Tallinna Linnavolikogu 08.02.2024 määrus nr 1 „Tallinna eluruumide kasutusse

andmise kord“ (määrus nr 1).



Tallinna Linnavolikogu on 07.10.2021 määrus nr 25 „Sotsiaalteenuste osutamise

tingimused ja kord“ (määrus nr 25).



Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määrus nr 24 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise

kord“ (määrus nr 24).

21. Eelnevat silmas pidades märgib vastustaja õigesti, et kaebaja viitab kaebuses kehtetule

määrusele nr 56. Kohus selgitab, et haldusorgan ei ole taotluse esitamisel seotud kaebaja

taotluse õigusliku sõnastuse, vaid selle sisuga. Kaebaja sooviks on taotluse sõnastuse ja ka

kaebuse kohaselt see, et kaebaja võetaks eluruumi taotlejana arvele (dtl 35 jj). Sisuliselt on

taotluse eesmärgiks see, et kinnipidamisasutusest vabanemise järgselt tagaks Tallinna linn

kaebajale eluaseme.

22. Vastustaja ei ole kaebaja abivajadust hinnanud, vaid tuginenud oma vastuses kaebajale (dtl

5) ja vastuses kaebusele sellele, et tulenevalt asjaolust, et kaebaja on kinnipeetav, ei ole kaebaja

elukoht Tallinna linnas. Johtuvalt ei ole täidetud määruse nr 24 § 4 lõikes1 toodud tingimus, et

abi on õigus saada inimesel, kelle tegelik ja rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tallinna

linn.

Kinnipeetava võimalus taotleda eluruumi tagamise teenust

23. Tallinna Ringkonnakohus on seoses kinnipeetava elukohaandmetega ja rahvastikuregistri

kande täpsusega selgitanud, et kui kaebaja eesmärgiks on Tallinna linnale avalduse esitamisel

saada endale Tallinnasse sotsiaaleluruum, kuhu asuda elama pärast vanglast vabanemist, eeldab

see SHS § 5 lõike 1 ja Tallinna linna õigusaktide kohaselt, et inimese elukohaks on

rahvastikuregistrisse kantud Tallinna linnas asuv aadress. Rahvastikuregistri elukoha andmed

peavad vastama tegelikkusele. Lisaks on samas lahendis märgitud, et aadressi, kus isik praegu

alaliselt või peamiselt ei ela ja mis ei olnud tema elukoha aadressiks enne vangistuse kandmist,

ei saa kanda registrisse pelgalt selleks, et hõlbustada sotsiaalteenuste taotlemist. Elukoha

andmete usaldusväärsuse tagamise vajalikkust on rõhutatud Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi 09.12.2019 otsuses asjas nr 5-18-7, p 136. Olukorras, kus isikul pole

faktiliselt Tallinna linnas elukohta ja ta ei viibi seal püsivalt, ei saa kanda Tallinna linna

etteulatuvalt ei isiku enda taotlusel ega linna algatusel registrisse tema elukohana ka juhul, kui

isik plaanib oma sõnutsi sinna elama asuda (TlnRnKm 23.09.2024 nr 3-24-2050, p 10).

24. Tallinna Ringkonnakohus on seoses eluruumi tagamisega selgitanud, et VangS § 60 lõige 2

sätestab, et kinnipeetava vabastamise ettevalmistamisel edastatakse andmed pärast vabanemist

sotsiaalhoolekannet vajava kinnipeetava kohta kinnipeetava või tema perekonna elukohajärgsele

valla- või linnavalitsusele ja selgitatakse välja konkreetse abi saamise võimalused. Sama

paragrahvi lõike 3 kohaselt juhul, kui kinnipeetava või tema perekonna elukoht pole teada või

kui kinnipeetav ei soovi pöörduda tagasi oma endisesse elukohta, edastatakse andmed pärast

vabanemist sotsiaalhoolekannet vajava kinnipeetava kohta mõnele teisele vallavõi

linnavalitsusele, arvestades võimaluse korral kinnipeetava soove elukoha valikul. Nende sätete

koosmõjust tuleneb, et pärast vabanemist sotsiaalhoolekannet vajavat kinnipeetavat puudutavad

andmed edastatakse valla- või linnavalitsusele kinnipeetava vabanemise ettevalmistamisel.

Kinnipeetava vabastamisetapi põhieesmärk on tema edasise elukorralduse selline

ettevalmistamine, mis tagaks tema iseseisva toimetulemise pärast vanglast vabanemist (Madise,

L., Pikamäe, P., Sootak, J. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2014, §

60 kommentaar nr 2). Võib eeldada, et kohalik omavalitsus ei saa eluruumi tagada viivitamata

pärast isiku eluruumi taotlejana arvelevõtmist, vaid aega kulub ka eluruumi üürile andmise

korraldamiseks. Kinnipeetava iseseisvale toimetulekule ei saa seega kaasa aidata olukord, kus

puudub võimalus juba enne kindlaks määratud vabastamistähtaega saavutada kohalikult

4 (7)

omavalitsuselt enda arvele võtmist eluruumi üürimist taotleva isikuna ja nii tagada eluruum,

kuhu vahetult pärast kinnipidamisasutusest vabanemist elama asuda (TlnRnKm 19.08.2021 nr

3-21-1346, p 13).

24.1.

Kuigi lahendis 3-21-1346 seisukohad on antud määruse nr 56 kehtimise ajal, leiab

kohus, et need on asjakohased ka praegu sõltumata sellest, et Tallinna linnalt ei ole enam

võimalik taotleda enda arvele võtmist eluruumi taotleva isikuna. Praegu saab Tallinn linn

inimese eluruumi vajajana ootele võtta, kui linn on hinnanud ära inimese abivajaduse ja talle on

määratud eluruumi tagamise teenuse raames eluruum, kuid põhjendatud vajadustele sobiv

eluruum kohe puudub (määrus nr 1 § 4 p 1; määrus nr 24 § 8; määrus nr 25 § 18 lg 13).

Vangistusseaduse asjakohased sätted ei ole viidatud lahendi tegemise ajast muutunud.

25. Vabanemisfaasi osas ei ole seadustes ega määrustes kirjas konkreetset tähtaega. Sealjuures

on kohalikul omavalitsusel kaalutlusõigus teenusele suunamisel. Teenusele suunamisel

lähtutakse hinnatud abivajaduse kiireloomulisusest. Põhjendatud vajaduse korral osutatakse abi

esimesel võimalusel (määrus nr 25 § 1 lg 3). Seega tuleb selle hindamisel, millal on

kinnipeetaval õigus abivajaduse hindamise taotlusega pöörduda kohaliku omavalitsuse poole

lähtuda mõistliku aja kriteeriumist võttes arvesse, kas abivajadus on kiireloomuline. Arvestades,

et sobiva elukoha või muu meetme määramine võib võtta aega, ei saa kohtu hinnangul pidada

ebamõistlikuks, et kinnipeetav esitab taotluse kohalikule omavalitsusele mõned kuud kuni aasta

enne võimalikku vabanemist.

26. Rahvastikuregistriseaduse eelnõu (382 SE) seletuskirjas (lk-d 51-52) on märgitud, et „Kui

isik asub või ta paigutatakse viibimiskohta, ei muutu sellest elukoha andmed, isik saab oma

teenuseid ikka elukoha järgi, samuti on nt eestkosteasutuseks elukohajärgne kohalik

omavalitsus. Küll aga on viibimiskoht aluseks sellele, et teada, kus inimene tegelikult asub, ja

isikule saab nt kirjutada kohe viibimiskoha aadressil, sest elukohas ta tegelikult ei asu. Ainult

juhul, kui viibimiskoha andmed rahvastikuregistris on täidetud, kuid elukoha andmed on tühjad,

loetakse seaduses sätestatud juhtudel viibimiskoha andmed ka elukoha andmeteks (kuid ei

muutu automaatselt elukohaandmeteks). See põhimõte kehtib avaliku ülesande täitmisel

(seonduvalt maksude ja valimistega), selle tõttu on rakendussätetes muudetud ka valimisi ja

rahvahääletust puudutavaid seadusi. Säte on vajalik, sest kui isikul puuduvad rahvastikuregistris

elukoha andmed, kuid isikuga on vaja ühendust saada, võib lähtuda viibimiskoha andmetest.

Nende isikute elukohaandmeid, kelle elukoha andmeteks on juba eelnõu koostamise ajal

registreeritud hoolekandeasutus, see regulatsioon ei muuda.“

27. Tuginevalt eeltoodule leiab kohus, et ainuüksi asjaolu, et taotleja on kinnipeetav ja tema

viibimiskoht on vangla, ei saa olla kaebaja taotluse läbi vaatamata jätmise aluseks. Kohus

märgib, et vastustaja ei ole lahendanud kaebaja taotlust sisuliselt ja teinud keelduvat otsust, vaid

jätnud selle läbi vaatamata. Eelnev ei välista siiski seda, et ebamõistlikult pika aja jooksul enne

vabanemist esitatava taotluse puhul, mil kohalikul omavalitsusel ei ole veel piisavalt

informatsiooni kaebaja abivajaduse hindamiseks tema vabanemisel, ei võiks kohalikul

omavalitsusel olla alust jätta taotlus läbi vaatamata (määrus nr 24 § 8 p 4). See omakorda ei

välista taotluse esitamist hiljem, kui asjaolud abivajaduse osas on võimalik täpsemalt välja

selgitada.

Rahvastikuregistri kande tähendus taotluse lahendamisel ning kohaliku omavalitsuse

abistamis- ja selgitamiskohustus

28. Määruse nr 24 § 4 lõike 1 kohaselt on õigus saada inimesel, kelle tegelik ja

rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tallinna linn. Kuna kaebaja elukohakanne Tallinna

linna osas praegusel juhul puudus, ei olnud vastustajal siiski praegusel koheselt kohustust

kehtivate andmete alusel koheselt kaebaja abivajadust hinnata ja kaebajat eluruumi vajajana

ootele võtta.

5 (7)

29. Edasi tuleb siiski lahendada küsimus, kas kaebaja taotluse alusel tulnuks kaebaja

rahavastikuregistri kannet siiski omal algatusel muuta (RRS § 86, § 87 lg-d 2 ja 3; vrdl

TlnRnKo 19.01.2021 nr 3-20-289, p 14), mis võimaldanuks vastustajal abivajaduse hindamise

menetlusega alustada või selgitada välja kaebaja tahe rahvastikuregistri kande muutmiseks.

30. Kohtupraktikas on seoses kinnipeetavatega ja rahvastikuregistri kannetega selgitatud, et

olukorras, kus isikul pole faktiliselt kohalikus omavalitsuses elukohta ja ta ei viibi seal püsivalt,

ei saa kanda kohalikku omavalitsust etteulatuvalt ei isiku enda taotlusel ega linna algatusel

registrisse tema elukohana ka juhul, kui isik plaanib oma sõnutsi sinna elama asuda. Veel on

märgitud, et kinnipeetaval on vastavalt rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 96 lg-le 1 siiski õigus

taotleda isiku kohalikus omavalitsuses olnud elukoha aadressi säilitamist rahvastikuregistri

aktuaalsete andmete hulgas kohaliku omavalituse täpsusega. Selleks tuleb tal pöörduda

avaldusega kohaliku omavalitsuse poole. Kohalik omavalitsus tagab siis ka vajaliku sotsiaalabi

(TlnRnKm 23.09.2024 nr 3-24-2050, p 10).

31. RRS § 20 lõike 1 punktides 1–5 sätestatud rahvastikuregistrisse kantud andmed, kui need

on viimases rahvastikuregistrisse kantud dokumenteeritud seisus, on aktuaalsed (edaspidi

aktuaalsed andmed). „Säte selgitab, et rahvastikuregistri aktuaalseteks andmeteks on andmed

siis, kui need on viimases rahvastikuregistrisse kantud dokumenteeritud seisus, st need andmed

on kehtivad ja need on kantud rahvastikuregistrisse alusdokumendi alusel ning isik ei ole nende

andmete kohta esitanud uusi dokumenteeritud andmeid. Rahvastikuregistri mitteaktuaalsed

andmed on sätestatud täpsemalt kõnesoleva eelnõu §-s 26.“ (rahvastikuregistriseaduse eelnõu

(382 SE), seletuskiri, lk 14).

32. Kaebaja viimane elukoha aadress rahvastikuregistri ajakohaste andmete järgi on Lasnamäe

linnaosas, lisa-aadress on märgitud Kohtla-Järvel. Selles poolte vahel vaidlus puudub (dtl 59).

Seetõttu ei saanud vastustaja pelgalt kaebaja taotluse alusel järeldada, et kaebaja soovib Tallinna

linna lisamist rahvastikuregistrisse aktuaalsete andmetena.

33. Kuna kaebaja viimane elukoht on vastustajale registriandmetest nähtuv, siis tulnuks

vastustajal kaebajale tulenevalt selgitamis- ja abistamiskohustusest (HMS § 15 lg 2, § 36 lg 1 p

3, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 7) selgitada võimalust esitada taotlus rahvastikuregistri

aktuaalsete andmete muutmiseks või anda kaebajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

Praegusel juhul kaebajale selgitati küll, et kaebaja peab olema kohalikus omavalitsuses

registreeritud, kuid vastuoluliselt eelviidatud kohtupraktikaga seoti selgitustes abivajaduse

hindamise taotluse esitamise võimalikkus kinnipidamisasutusest vabanemisega. Kaebajale ei

antud võimalust taotluse puuduse kõrvaldamiseks, vaid taotlus jäeti koheselt läbi vaatamata.

34. Praegusel juhul nähtub kaebusest kaebaja tahe peale kinnipidamist asuda elama Tallinna.

Seega tuleb vastustajal abistamis- ja selgitamiskohustusest tulenevalt haldusmenetluses välja

selgitada, kas kaebaja soovib taotleda varasema elukoha aadressi aktuaalsete andmete hulgas

säilitamist RRS § 96 lõike 1 alusel.

35. Seega kuulub kohustamisnõue rahuldamisele ning vastustajal tuleb kaebaja taotlus uuesti

läbi vaadata. Kohaliku omavalitsuse omandis olevate ruumide kasutusse andmise küsimuste üle

otsustamisel on kohalikul omavalitsusel autonoomia ja kaalutlusõigus. See seab kohtule

piirangud ka kohustamisnõude rahuldamisel (HKMS § 41 lg 3).

36. Vastustajal tuleb kaebaja 02.07.2024 taotluse lahendamisel selgitada välja kaebaja tahe

seoses registriandmetega või anda kaebaja tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks ning teha seejärel

otsus, kas abivajaduse hindamine järgnevalt on võimalik. Kui abivajaduse hindamine ei ole

võimalik, kuna kaebaja ei vasta abi andmist täpsemalt reguleerivas õigusaktis sätestatud

tingimustele, võib kaebaja suhtes teha keelduva otsuse (määruse nr 24 § 10 lg-d 3 ja 4).

Keelduva otsuse ainsaks aluseks ei saa kohtu hinnangul olla siiski see, et kaebaja viibimiskoht

6 (7)

on taotluse esitamise ajal kinnipidamisasutus ilma, et vastustaja selgitaks välja kaebaja tahte

seoses registriandmete muutmisega.

Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused

37. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kaebaja menetluskulude taotlust ei esitanud, võimalikud kulud jäävad kaebaja enda kanda

(HKMS § 109 lg 1). Jätta kaebajale antud menetlusabi kulud (riigilõiv 20 eurot) Tallinna linna

kanda (HMS § 118 lg 2).

38. Kohus asendab avaldatavas lahendis füüsiliste isikute nimed (sh faili nimes) ja

aadressiandmed tähemärkidega. Kui kaebaja soovib piirata kohtulahendi avalikustamist

suuremas mahus, tuleb esitada põhjendatud taotlus, mille kohus lahendab määrusega (HKMS §

175 lg-d 4 ja 6).

(allkirjastatud digitaalselt)

7 (7)