3-24-1050/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. jaanuaril 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-24-1050

Haldusasi

Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks

tagastama hoiule võetud relvad

Menetlusosalised

Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Anu Toomemägi-

Kivistik

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Irina Punko

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus. Kohustada Politsei- ja Piirivalveametit tagastama Xile talt 8.

aprillil 2024 hoiule võetud relvad.

2. Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt Xi kasuks välja menetluskulud 589 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 17. veebruaril 2025 (halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib

esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) andis Xile 9. mail 2022 relvoaloa kehtivusega kuni 7.

aprillini 2027. Relvaloale kanti neli relva jahipidamiseks (Ž-27-E nr M00600; Valmet nr

1832; Tikka-T-3 nr 797111; Browning B-80-SL). 2. augustil 2022 andis PPA Xile

paralleelrelvaloa kehtivusega 7. aprillini 2027.

2. PPA kutsus Xi 8. aprillil 2024 tunnistajana ütlusi andma kriminaalasjas nr xxxxxxxx, mis

oli algatatud seoses salaküttimisega. Kaebaja tuli kohale, kuid keeldus ütlusi andmast. PPA

andis kaebajale seejärel teada, et tema üle alustatakse järelevalvemenetlust relvaseaduse

(RelvS) § 88 lg 1 alusel, et kontrollida tema vastavust RelvS § 34 nõuetele (8. aprilli 2024. a

teade järelevalvemenetluse alustamise kohta).

3-24-1050

3. Samal päeval võttis PPA kaebaja kodust hoiule talle kuuluvad relvad IŽ-27-E nr

M00600, Valmet nr 1832, Tikka-T3 nr 797111 ja Browning B-80-SL nr 421 PW23753. PPA

koostas protokolli, mille järgi relvad võeti hoiule korrakaitseseaduse (KorS) § 52 lg 1 p-de 1

ja 2 alusel. Protokolli järgi hoiustatakse relvi kuni asjaolude välja selgitamiseni.

4. X esitas 9. aprillil 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mida täiendas 18. aprilli

seisukohas. Kaebaja leiab, et relvade hoiulevõtmine oli õigusvastane ning palub kohtul

kohustada PPA-d talle relvi tagastama.

4.1. 8. aprillil 2024 toimunud ülekuulamisel ei vastanud uurija P. Schvede kaebaja esindaja

küsimusele selle kohta, kes on kõnealuses kriminaalasjas kahtlusalune. Uurija ütles, et

kahtlusaluseid veel ei ole ja et küsimusi esitab tema. Kui kaebaja seepeale ütluste andmisest

keeldus, uurija ärritus ja andis kaebajale teada, et tema üle alustatakse järelevalvemenetlust

ning tema relvad võetakse hoiule. Kaebaja oli kriminaalasjas tunnistajaks mitte

kahtlustatavaks. See, et kaebaja soovis kasutada kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 71

lg-st 2 tulenevat õigust, ei anna alust järeldada, et ta on rikkunud RelvS nõudeid. Menetluse

algatamist pole kaebajale esitatud teates millegagi põhjendatud. Jääb mulje, et tegu on PPA

omavoliga, mille eesmärgiks on kaebajat kui tunnistajat survestada.

4.2. P. Schvede lahkus ülekuulamise ajal viieks minutiks ruumist ja naasis lubade grupi

vaneminspektori A. Avamerega. Viimane teatas, et sai uurijalt teabe, mille põhjal alustab

kaebaja suhtes menetlust. Järelevalvemenetluse algatamise akt koostati pärast seda, kui

kaebaja esindaja nõudis infot menetluse algatamise õigusliku aluse kohta. 8. aprilli 2024. a

õiend on ilmselgelt fabritseeritud ja koostatud tagantjärele. Kahtlusi tekitab ka see, et õiend on

allkirjastatud käsitsi. Õiendist nähtub, et kriminaalasjas pole kahtlustatav mitte kaebaja vaid

Y. See on vastuolus P. Schvede poolt ülekuulamise ajal öelduga.

4.3. Eeltoodu põhjal ei saanud see õiend olla aluseks algatada kaebaja suhtes järelevalve-

menetlus. Õiend koostati tõenäoliselt P. Schvede või vastustaja huvides ja selleks, et takistada

kaebajal oma õiguste kaitset. Õiendis on märgitud: „Seisukoha võtmiseks esitatakse lubade-

grupile kriminaalasjast koopiad asitõendi vaatlusprotokollist ja Xi ülekuulamise protokollist“.

Selline sõnastus jätab sobivalt lahtiseks selle, millal need dokumendid esitatakse. A. Avamere

ei selgitanud kaebajale, millist menetlust läbi viiakse ning miks on vaja kaebajalt relvad ja

laskemoon ära võtta. Kui õiend oleks koostatud varem, oleks A. Avamere teadnud, mis alusel

haldusmenetlust algatatakse.

4.4. See, kuidas õiend liikus vastustaja infosüsteemides või koridorides kaamerate vaateväljas,

on eeldatavasti kontrollitav. Samuti on kontrollitav aeg, mil vastustaja edastas teabe

Keskkonnaametile (KeA). Vastustajal tuleks esitada infosüsteemi väljavõte, mille alusel saaks

selgitada õiendi koostamise ja väljaprintimise aega.

4.5. Kui 8. aprilli 2024. a õiend on siiski koostatud enne kaebaja ülekuulamist, on vastutaja

samuti rikkunud menetlusõigust. Info selle kohta, et kaebaja võib olla toime pannud väärteo,

tulnuks edastada KeA-le, mitte PPA lubadegrupile. Sellisel juhul pidi uurijale olema selge ka

see, et kaebajat tunnistajana üle kuulata ei tohi.

4.6. PPA pole ära näidanud, et kaebaja oleks toime pannud mõne teo, mis annaks alust

kohaldada KorS § 52 lg 1 p-e 1 ja 2. Pole mingit vahetut ohtu, mida oleks vaja tõrjuda või

korrarikkumist, mida kõrvaldada.

4.7. PPA teab, et kaebaja on laskesportlane ja jahimees. Relvad olid tema seaduslikus

valduses. Kaebajal on olemas relvaload, mõlemad kehtivad kuni 7. aprillini 2027. Lisaks on

kaebajal 6. juunist 2013 kuni 15. märtsini 2033 kehtiv jahitunnistus ja laskekatse tunnistus,

mis kehtib kuni 16. juunini 2025.

2(6)

3-24-1050

4.8. Ka KeA 11. aprilli 2024. a käsitsi allkirjastatud väärteomenetluse alustamise teade, mille

koostamisel pole kasutatud KeA dokumendiplanki, võib tegelikult olla koostatud hiljem ja

seoses praeguse kaebusega. Pole aru saada, kellele see teade suunatud on. Sellest nähtub, just-

kui oleks kaebaja puhul tuvastatud jahiseaduse § 50 ja § 57 rikkumised, aga millega see

tõendatud on, ei ole teatisest võimalik välja lugeda. Teade ei tõendada väärteo toimepanemist.

Kaebajat ei ole praeguseni kutsutud ülekuulamisele menetlusaluse isikuna. Lisaks tuleb

arvestada süütuse presumptsiooniga (põhiseaduse (PS) § 22). Vastustajal tuleks esitada

tõendid, mis kinnitavad tema väidet, et KeA koostas selle teate 11. aprillil 2024. Vastustajal

tuleb tõendada, millal KeA uurija K. Asi teate koostas ja välja printis. Välja tuleks nõuda KeA

ja P. Schvede vaheline kirja- ja failivahetus, samuti KeA infosüsteemi väljavõte, mis näitaks

dokumendi koostamise ja väljaprintimise aega.

Kuni vastustaja pole tõendanud, et tegu pole tagantjärgi kohtu eksitamiseks koostatud

dokumentidega, palub kaebaja jätta need tõendid arvestamata. Kui kohus leiab, et relvade

hoiule võtmine on põhjendatud just nende dokumentide alusel, taotleb kaebaja lisatõendite

kogumist. Sellisel juhul on vaja kontrollida dokumentide koostamise aega ning seda, kuidas ja

millal liikus info kaebaja kohta KeA-le. Kaebajal endal pole võimalik neid tõendeid koguda.

4.9. Relvade äravõtmise aktis on märgitud, et relvad võetakse hoiule kuni asjaolude ära-

langemiseni. Selgitatud pole aga seda, milliseid asjaolusid on silmas peetud. Vastustaja püüab

luua muljet, nagu oleks järelevalvemenetlust alustatud seoses väärteomenetluse kohta teabe

edastamisega, kuid 8. aprilli 2024. a seisuga ei olnud kaebaja suhtes väärteomenetlust

alustatud. Seda, et järelevalvemenetlust oleks alustatud seoses väärteokahtlusega, ei nähtu ka

menetluse alustamise teatest ega relvade äravõtmise protokollist.

4.10.

Kuna relvade hoiule võtmine oli alusetu ja omavoliline, tuleb relvad kaebajale

viivitamatult tagastada, olenemata sellest, kuidas lõppeb järelevalvemenetlus. Kuna kaebaja

relvaluba kehtib, saab ta endiselt laskevõistlustel või jahil osaleda laenatud relvadega. Sellises

olukorras on relvade äravõtmine ebamõistlik, tarbetu ja riivab ebaproportsionaalset kaebaja

õigusi. Laenatud relvade kasutamine tekitab kaebajale kulutusi.

5. Vastustaja esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.

5.1. PPA alustas kriminaalmenetlust, mille käigus selgus, et X võib olla seotud ilveste ja teiste

metsloomade salaküttimisega. Kriminaalasja menetleja andis 8. aprillil 2024 sellest teada PPA

Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna lubadegrupi menetlejale.

5.2. RelvS § 88 lg 1 järgi teeb PPA riiklikku järelevalvet tsiviilkäibes olevate relvade

käitlemise nõuetele vastavuse üle. RelvS § 36 lg-te 1 ja 4 järgi peab relvaomaja olema

õiguskuulekas. Tema käitumine ja eluviisid ei tohi ohustada ei tema enda ega teiste inimeste

turvalisust. Relv on kõrgema ohu allikas. Selle omanikult eeldatakse keskmiselt vastutus-

tundlikumat käitumist. Salaküttimine ei ole kooskõlas ühiskonna käitumisnormidega. PPA-l

oli kohustus reageerida infole, mis andis alust kahelda Xi vastavuses RelvS nõuetele ja

alustada järelevalvemenetlust.

5.3. RelvS § 881 lg-s 2 on loetletud erimeetmed, mida PPA-l on õigus kasutada. Mh on PPA-l

õigus kasutada vallasasja hoiulevõtmise meedet (KorS § 52). PPA võttis kaebaja relvad hoiule

KorS § 52 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel.

5.4. Ohtu või korrarikkumist hinnatakse ohuprognoosi alusel. PPA ei pea tõendama, et relva-

omanik on relva kasutades edaspidi ohtlik. Piisab sellest, et ohu realiseerumist saab pidada

tõenäoliseks. Ohuprognoosile pole ette nähtud vormi- või sisunõudeid.

5.5. Kaebaja on seotud ebaseadusliku tegevusega, milleks ta kasutas relva. Seda tõendab

uurija esitatud foto ja ülekuulamise protokoll. See teave viitab üheselt sellele, et kaebaja ei

3(6)

3-24-1050

vasta enam RelvS nõuetele. Kahtluse aluseks olevad asjaolud on tarvis välja selgitada. Tagada

tuleb, et kaebaja ei saaks haldusmenetluse ajal jätkata ebaseaduslikku käitumist.

5.6. Salaküttimises osalemine ilmestab kaebaja hoolimatust avaliku korra, metsloomade ja

looduskeskkonna vastu ning kahjustab teiste jahimeeste ja jahiliidu mainet. Salaküttimine

kahjustab avalikku huvi looduskeskkonna tasakaalu ja liigirikkuse säilitamise vastu. On alust

arvata, et kaebaja võib ohustada oma käitumisega avalikku korda ja looduskeskkonda. PPA

ohuprognoosi toetab see, et 11. aprillil 2024 alustas KeA kaebaja suhtes väärteomenetlust

seoses ilveste salaküttimisega, millega on tekitatud keskkonnakahju 2000 eurot.

5.7. Kaebaja õigust relva omada võivad mõjutada nii kriminaalmenetlus kui ka KeA algatatud

väärteomenetlus. Isik, keda on relva või laskemoona käitlemise nõuete rikkumise eest

kriminaal- või väärteo korras karistatud, on alati tekitanud vähemalt abstraktse ohu. Pole

välistatud, et kaebajat karistatakse süüteo eest.

5.8. Inimese elu ja tervise korvamatuks kahjustamiseks piisab ka väga väikesest laskemoona

kogusest ja hooletusest toime pandud rikkumisest. Relva ja laskemoona võib usaldada üksnes

inimesele, kelle puhul riik on veendunud, et ta tunneb ja täidab kehtestatud nõudeid ega

kasuta relvi süütegude toimepanemiseks. Kaebaja on olnud seotud salaküttimisega pikka

aega, vähemalt aastast 2022. Relva omades võib ta jätkata õigusvastast käitumist ja tekitada

suurt kahju.

5.9. Relvade hoiule võtmine oli eesmärgipärane. Relvaloa omaja võib kasutada üksnes neid

relvi, mis on kantud tema relvaloale. Teiste isikute relvi võib ta kasutada sportimiseks või

jahipidamiseks relva omaniku kaasvastutusel (RelvS § 29 lg 4). Kui relvaomanik laenab relva

inimesele, kelle puhul on alust arvata, et talle ei või relva usaldada, tekkib omakorda kahtlus

relvaomaniku vastavuses RelvS nõuetele.

5.10.

Oluline pole see, et kohaldatud meede ei välista kaebajal relva kasutamist. Meede on

asjakohane juba põhjusel, et teeb kaebajal relva kasutamise ebamugavamaks. Samamoodi ei

hoia mootorsõiduki konfiskeerimine kriminaalmenetluses alati ära uute süütegude toime-

panemist, kui süüdimõistetul jääb juhtimisõigus alles (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

24. märtsi 2014. a määrus asjas nr 3-1-1-15-14, p 11).

5.11.

Tegemist on ajutise abinõuga. Kui relvade hoiulevõtmise alused ära langevad, tagastab

PPA relvad kaebajale. Kui kaebaja leiab, et meetme kohaldamise alus on ära langenud, saab ta

taotleda, et PPA talle relvad tagastaks.

5.12.

KorS § 52 meetme protokollimisele ei ole ette nähtud rangeid nõudeid või

kohustuslikku vormi. Paberi ja pastapliiatsi kasutamine ei ole haldusmenetluse seaduse

(HMS) või RelvS-iga keelatud. PPA koostatud protokoll vastab KorS § 12 lg 1 ja HMS § 18

nõuetele. Meedet kohaldati kaebaja juuresolekul. Kaebajale selgitati meetme kohaldamist ja

tal oli võimalus esitada ametnikule küsimusi.

6. Kohus palus 13. detsembri 2024. a määruses vastustajal selgitada milles

seisnes relvade hoiule võtmise hetkel korrarikkumine või vahetu oht korrarikkumiseks

(KorS § 52 lg 1 p 1). Ka palus kohus vastustajal selgitada, millised asjaolud andsid

PPA hinnangul aluse tugineda KorS § 52 lg 1 p-le 2. Kohus palus PPA-l teada anda,

mis on saanud kaebaja väärteomenetlusest ning järelevalvemenetlusest, mille raames

PPA kontrollis kaebaja vastavust RelvS § 34 nõuetele. Kohus palus PPA-l ka

selgitada, mis põhjustel väitis uurija 8. aprilli 2024. a ülekuulamisel, et kriminaalasjas

kahtlustatavaid veel ei ole.

7. Vastustaja esitas 7. jaanuaril 2025 seisukohta, milles selgitas järgmist.

4(6)

3-24-1050

7.1.

KorS-i mõistes tähendab oht lähitulevikus aset leidvat korrarikkumist. PPA-le

laekus teave, mille järgi võis kaebaja olla seotud salaküttimisega. PPA-l tuli reageerida

tulenevalt RelvS §-s 88 sätestatud järelevalvekohustusest. PPA möönab, et protokollis

on viidatud mõlemale KorS § 52 lg 1 p 1 alusele. See ebatäpsus ei väära toimingu

otstarbekust ja õiguspärasust.

7.2.

Et välistada õigusvastase käitumise jätkumist ehk tõrjuda vahetut ohtu, otsustas

PPA võtta järelevalvemenetluse läbiviimise ajaks kaebaja relvad ajutiselt hoiule. Seda

võimaldab RelvS § 881 lg 2. Salaküttimine tähendab õigusaktidega kehtestatud

jahipidamise reeglite tahtlikku eiramist. Tegemist on relvaomaniku lubamatu ja ohtliku

käitumisega. Relvade ära võtmine on ainus tõhus ja eesmärgipärane meede, mis hoiab

ära võimaliku õigusvastase tegevuse.

7.3.

Kaebaja relvaload kehtivad. Järelevalvemenetluse algatamine ei tähenda

automaatselt relva omamise õigusest ilma jäämist. Relvade hoiule võtmisega ei ole

otsustatud relvaloa kehtivuse üle. Järelevalvemenetluse raames otsustatakse, kas

kaebaja relvaluba tuleb tunnistada kehtetuks või mitte.

7.4.

KeA-lt saadud info põhjal lõpetati väärteomenetlus 22. novembril 2024

aegumisega. See asjaolu pole relvade hoiule võtmine toimingu õiguspärasuse

hindamisel oluline. Toimingu õiguspärasust hinnatakse selle sooritamise aja seisuga.

Väärteomenetleja sedastas süüteoaluse: kaebaja on salaküttinud kaks ilvest ja

tekitanud oma tegevusega keskkonnakahju ca. 2000 eurot. PPA märgib, et ka juhul,

kui kaebaja relvaluba jääb kehtima, ei ole järelevalvemenetlus iseenesest õigusvastane.

7.5.

Kriminaalmenetluse raames toimunud suhtlusel ei ole kaebaja suhtes algatatud

järelevalvemenetlusega puutumust. Järelevalvemenetluses ei ole kaebajat käsitatud

süüteomenetluses kahtlustatavana või süüdistatavana, vaid isikuna, kes ei pruugi

sobida relvaomanikuks. Oluline on vaid see, kas kriminaalmenetluses on tõendeid, mis

viitavad kaebaja seotusele õigusvastase tegevusega, millel on mõju relva omamise

õigusele. Kui kaebaja leiab, et menetleja rikkus kriminaalmenetluses tema õigusi, on

tal võimalik esitada kaebus uurimisasutuse tegevusele (KrMS § 228).

7.6.

Haldusmenetluses on kaebajal õigus olla ära kuulatud (HMS § 40). Kui PPA

jõuab nii kaugele, et asub kaaluma kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamist, antakse

talle võimalus esitada oma arvamus.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. RelvS § 881 lg 2 järgi võib PPA riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada KorS-is

sätestatud erimeetmeid, sh vallasasja hoiulevõtmist (KorS § 52). Vastustaja on praegusel

juhul tuginenud KorS § 52 lg 1 p-dele 1 ja 2 (vt vallasasja hoiule võtmise protokoll,

digitoimiku leht (dtl) 11).

9. KorS § 52 lg 2 p 2 järgi on vallasasi võimalik hoiule võtta asja omaniku või valdaja

kaitseks asja kaotamise, hävimise või olulise kahjustamise vahetu ohu eest, kui samal ajal on

ohus avalik huvi. Vastustaja pole näidanud, et praegusel juhul oleks esinenud vahetu oht, et

kaebaja oma relvad ära kaotab või et tema relvad häviksid või saaksid kahjustada. Kaebaja

relvad olid tema kodus relvakapis. 7. jaanuari 2025. a vastuse järgi möönab PPA, et seda sätet

ei olnud praegusel juhul alust kohaldada.

10. KorS § 52 lg 1 p 1 järgi on vallasasja hoiulevõtmine lubatud vahetu ohu tõrjumiseks või

korrarikkumise kõrvaldamiseks. Korrarikkumine on avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi

5(6)

3-24-1050

või isiku subjektiivse õiguse rikkumine (KorS § 5 lg 1). Vahetu oht on olukord, kus korra-

rikkumine leiab juba aset või on suur tõenäosus, et see kohe algab (KorS § 5 lg 5).

11. Vastustaja selgituste järgi seisnes kaebaja korrarikkumine salaküttimises, millega kaebaja

oli PPA hinnangul seotud juba 2022. a-st alates. Vaidlust pole selle üle, et 8. aprillil 2024, mil

vastustaja otsustas kaebaja relvad hoiule võtta, kaebaja parajasti salaküttimisega ei tegelenud.

Ajal, mil PPA otsustas kaebaja relvad ära võtta, oli kaebaja hoopis politsei ruumides

kriminaalasjas tunnistajana ütlusi andmas. Vastustaja pole ka ära näidanud, et tol hetkel oleks

esinenud suur tõenäosus, et kaebaja võtab kohe oma relvad ja läheb neid kasutades

salaküttima.

Seega polnud PPA-l alust relvi hoiule võtta ka KorS § 52 lg 1 p 1 alusel. PPA selgitused selle

kohta, kuidas salaküttimine ohustab avalikke huve, ei ole asjakohased olukorras, kus relvade

hoiule võtmise ajal ei esinenud vahetut ohtu.

12. PPA leiab, et relvad tuli hoiule võtta, kuna süüteomenetluses kogutud info põhjal tekkis

kahtlus, kas kaebaja ikka sobib relva omama. PPA alustas kaebaja üle RelvS § 88 lg 1 alusel

järelevalvemenetlust, et kontrollida tema vastavust RelvS § 34 nõuetele (vt järelevalve-

menetluse alustamise teade dtl 10, A. Avamere ettekanne dtl 60). PPA leidis, et relvade hoiule

võtmine on õigustatud selleks, et kaebaja ei saaks järelevalvemenetluse ajal jätkata eba-

seaduslikku käitumist.

13. Olukorras, kus esineb põhjendatud kahtlus, et relvaloa omaja võib oma eluviisi või

käitumisega ohustada enda või teise isiku turvalisust, on PPA-l võimalik tema relvaloa

kehtivus peatada (RelvS § 43 lg 1 p 21). Sellisel juhul on relvaloa omanikul kohustus anda

oma relvad PPA-le hoiule (RelvS § 44 lg 1). Praegusel juhul ei peatanud PPA kaebaja

relvaloa kehtivust. Relvaloa kehtivust peatamata RelvS praegusel juhul relvade hoiule võtmist

ei võimalda.

14. Kuna PPA toiming oli eeltoodu põhjal õigusvastane, pole praeguse asja lahendamiseks

tarvis selgitada, kas PPA võttis kaebaja relvad hoiule põhjusel, et kaebaja keeldus süüteo-

menetluses tunnistajana ütlusi andmast. Seetõttu pole tarvis selgitada, millal on koostatud

PPA 8. aprilli 2024. a õiend (dtl 32) ja KeA 11. aprilli 2024. a väärteomenetluse algatamise

teade (dtl 33). Samuti pole tarvis koguda tõendeid selle kohta, kuidas liikusid ametite vahel

kaebajat puudutavad dokumendid. Seda selgitas kohus juba 13. detsembri 2024. a määruses,

millega jättis rahuldamata kaebaja tõendite kogumise taotluse (resolutsiooni p 4).

15. PPA tegutses kaebaja relvi hoiule võttes seadusliku aluseta ja õigusvastaselt (vt PS § 3

esimene lause). Kaebus tuleb rahuldada. PPA-l tuleb relvad kaebajale tagastada.

16. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebaja palus mõista vastustajalt välja riigilõivu 40 eurot (kaebuselt ja esialgse

õiguskaitse taotluselt) ja õigusabikulud 549 eurot (õigusabi osutamise aeg kolm tundi,

tunnihind 150 eurot, millele lisandub käibemaks 22%).

17. Vastustaja leidis 14. jaanuaril 2024 esitatud avalduses, et kaebaja kanda tuleb

jätta esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 20 eurot, kuna kohus taotlust ei

rahuldanud. Kohus vastustajaga ei nõustu. HKMS § 108 lg 1 järgi on oluline see, kelle

kahjuks lõppotsus tehti. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisele tehtud kulutusi pole

praegusel juhul põhjust pidada põhjendamatuks kuluks hoolimata sellest, et kohus

taotluse rahuldamata jättis (vt HKMS § 109 lg 6). Eeltoodu põhjal mõistab kohus

vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 589 eurot.

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

6(6)