2-23-6230/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

17. jaanuar 2025.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-23-6230

Tsiviilasi

X hagi Y (endine nimi Q) vastu elatise nõudes

Hagihind

5929,93 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx)

Hageja seaduslik esindaja: Z (isikukood xxxxxxxxxxx)

Hageja lepinguline esindaja: Aleksandra Bolšakova

Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kohtuistungi aeg

Kohtuistungil osalesid

17.12.2024.a

Hageja lepinguline esindaja Aleksandra Bolšakova

Kostja Y

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Jätta rahuldamata X hagi Y vastu tagasiulatuva elatise perioodi 25. aprill 2022.a kuni 24.

aprill 2023.a eest väljamõistmiseks.

3. Välja mõista Ylt X ülalpidamiseks igakuine elatis alates 25.04.2023.a kuni hageja

täisealiseks saamiseni, s.o xx.xx.xxxx.a summas 260,33 eurot kuus (249,78 eurot

baasumma) + 50,55 eurot (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50%

lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 01. aprillil (esimest korda 01. aprill 2024.a),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-

tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest

alates toetuste suuruse muutmisele järgnevast kuust.

4. Yl tuleb tasumisele kuuluv igakuine elatis tasuda iga kuu eest ette 10. kuupäevaks Z

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX, selgitusega „elatis“.

5. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda (TsMS § 164 lg 1).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Hageja esitas 25.04.2023.a kohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt

elab hageja emaga Eestis ning kostja elab Soomes. Kostja ei täida ülalpidamiskohustust

seaduses ettenähtud määras ning ei tasu elatist regulaarselt. Hageja igakuised kulutused

moodustavad summas 1016 eurot kuus ning hageja taotles elatise väljamõistmist 300 eurot

kuus. 06.05.2024.a esitas hageja nõude suurendamise avalduse, kuna ujumistrenni kulud

on 75 euro asemel tegelikult 348 eurot kuus. Seega on hageja kulutused kokku ühes kuus

1289 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt elatise perioodi

25.04.2022.a kuni 24.04.2023.a eest kogusummas 489,43 eurot ja edasiulatuva elatise

kuni hageja täiskasvanuks saamiseni summas 604,50 eurot kuus, mida indekseeritakse iga

aasta. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja on töötu ning tal on laen ja mitmed

võlad. Kostja saab riigilt toetust 400 eurot ning kostja korteri eest maksab tema ema.

Kostja leiab, et hageja kulud on ülepaisutatud ning hageja saaks hakkama, kui mõlemad

vanemad tasuvad 200 eurot kuus. Hageja ujumistrenni eest 600 euro tasumine on aga

hageja ema probleem. Kostja on nõus tasuma elatist miinimummääras.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi

materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud

asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus

otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

4. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete

tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 17.05.2023.a ja 06.06.2023.a

kohtumäärustes (dtl 40-42, 158-160) .

5. Kohus tegi pooltele 27.06.2023.a kompromissettepaneku (dtl 127-128). Kostja nõustus

kompromissettepanekuga (dtl 131-132). Hageja sellega ei nõustunud (dtl 136-137).

6. Vaidlust pole, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus ning et hageja elab emaga.

Vaidlus on, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist hagetavas summas ning kas

esineb alus elatise vähendamiseks. Kostja väidab, et ta on töötu ja pole võimeline elatist

hagetavas summas tasuma. Samuti leiab kostja, et hageja väidetavad kulud on

ülepaisutatud.

7. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

8. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla

väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud

PKS § 101 lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei

ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul

erinev. Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda

suurust ja tõendamiskoormise jaotust. Samas ka alates 01.01.2022.a kehtiva õiguse

kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku

vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lõige 1). Kohtule jääb

muuhulgas PKS § 102 lõike 3 kohane võimalus arvestada elatise suuruse juures

konkreetse lapse vajadustega, kummagi vanema varalise seisundiga ja sellega, milline on

lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel.

9. Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et

eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava

sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise

kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse

ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek

on liiga väike (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).

10. Riigikohus on 09.06.2017.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-35-17 punktis 21.1. leidnud,

et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek,

millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse

korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda.

Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vt ka Riigikohtu

24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16).

11. Kohus on teinud kooskõlas TsMS § 230 lg 3 ja lg 5 järelepäringud rahvastikuregistrisse,

äriregistrisse, kinnistusraamatusse ja liiklusregistrisse ning nimetatust nähtub:

12. hageja emal on üks alaealine laps s.o hageja. Hageja emale kuulub sõiduk Mercedes-Benz

ML xxxxxx 4MATIC. Hageja emal puuduvad kinnisvara ning osalused äriühingutes (dtl

237-240);

13. kostjal on üks alaealine laps s.o hageja. Kostjal puuduvad Eestis kinnisvara, sõidukid ja

osalused äriühingutes (dtl 243-246). Kostja väidetel on ta töötu (dtl 213, 225).

14. Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtetest nähtub, et kostja pangaarvele on laekunud

rahalisi vahendeid (koos sularaha sissemaksetega) jaanuaris 2023.a 2332,36 eurot,

veebruaris 2023.a 2884,93 eurot, märtsis 2023.a 6167,06 eurot, aprillis 2023.a, 4163,29

eurot, mais 2023.a 3411,15 eurot, juunis 2023.a 1348,31 eurot, jaanuaris 2024.a 1476,38

eurot, veebruaris 2024.a 580,40 eurot, märtsis 2024.a 1495,39 eurot, aprillis 2024.a

1330,40 eurot, mais 2024.a 1420,40 eurot (dtl 45-126, 165-205).

15. Kohus leiab, et arvestades ülaltoodut, siis ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, millest

nähtuks, et ta on töövõimetu (või määratud osaline töövõime) ning ei ole võimeline

hagejale miinimummääras elatist tasuma või et kostja varaline seis oleks kehvem kui

hageja ema oma. Kostja pangakonto väljavõtetest nähtub, et kostja teeb enda kontole ka

igakuiselt rahalisi sissemakseid, mis tähendab, et kostja ilmselt omab sissetulekuid ning

kostjale teevad ülekandeid ka eraisikud. Lisaks on kostja kohtuistungil teatanud, et

maksimum elatissumma, mida ta suudab tasuda on 250 eurot kuus (dtl 233).

16. Kohus leiab, et põhimõte, et vanemad peavad erineva sissetuleku ja varalise seisundi

korral osalema lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise

proportsioonile, kohaldub olukorras, kus üks vanematest saab miinimumile lähedast või

sellest väiksemat töötasu, st elatise tasumine teise vanemaga võrdselt ei tagaks talle oma

ülalpidamiskulude tasumist miinimumulatuses. Kohtule ei ole esitatud sellekohaseid

tõendeid ning seega ei ole antud juhtumil tegemist vastava olukorraga.

17. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja lg 2 kohaselt

arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi,

sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega

seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud

regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema

arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad

saavad võimaldada.

18. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb seaduses sätestatud

miinimummäärast suurema elatise väljamõistmiseks lapse vajaduste rahuldamiseks

tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha (Riigikohtu lahend

nr 3-2-1-37-11, p 12). Eeltoodut arvestades tuleb miinimummäärast suurema elatise

saamiseks tõendada ka miinimumvajadustest suurem kulu lapse eluasemevajaduse

rahuldamiseks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-69-13, p 22).

19. Kuna hageja nõuab elatist miinimumist suuremas summas, s.o 604,50 eurot kuus ning

kostja on esitanud vastuväited hageja igakuistele kuludele, siis tuleb kohtul hinnata hageja

igakuiste kulude suurust.

20. Kohus selgitab, et kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte

esitatud õiguslike väidetega. Kohus kohaldab õigust ise ning peab kohaldama

elatisenõudele alates 1. jaanuarist 2022 kehtivat perekonnaseaduse redaktsiooni sõltumata

poolte väidetest (vaata Riigikohtu 22.06.2022.a kohtuotsust kohtuasjas nr 2-19-19160

punkt 13).

21. Kohus leiab, et hageja igakuised vajalikud kulud summas 1289 eurot on ülepaisutatud

ning osaliselt tõendamata.

22. Tartu Ülikooli 2020. aasta valminud uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis.

Lõpparuanne“ (edaspidi Lõpparuanne) kohaselt on 7 kuni 12 aastaste laste

ülalpidamiskulu standardeelarve ühes kuus 359 eurot kuus (kättesaadav veebilehel https://

www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf lk 39).

23. Statistikaameti

andmetel

(https://www.stat.ee/et/otsing?search=tarbijahinnaindeks;

tarbijahinnaindeksi kalkulaator) on tarbijahinnaindeks tõusnud aprilliks 2023 võrreldes

2020 jaanuariga 36,6% ning toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnad on tõusnud

ajavahemikul augustist 2021 kuni augustini 2022 21,4% ja sealt edasi veel kuni maikuuni

2023 4%.

24. Seega võtab kohus igakuiste kulude hindamisel aluseks Lõpparuande ja tarbijahinnatõusu.

Seda justnimelt arvestades elatise väljamõistmisel perioodil 25.04.2023-31.03.2024.a.

Edasi kohus ei arvesta tarbijahinnatõusu, sest alates 01.04.2024.a on elatise

miinimumsumma suurunenud juba iseenesest arvestades elukalliduse tõusu viimase

aastaga.

25. Hageja on märkinud, et ühe kuu kulutused eluasemele (korteri üürimaksed,

kommunaalkulud) on 110 eurot kuus (dtl 3, 11). Kohus leiab, et hageja ei ole esitanud

nende kulude tõendamiseks korrektseid tõendeid. Hageja on esitanud kohtule pangakonto

väljavõtte, millest nähtub, et hageja on oktoobris 2022.a teinud Wle ülekandeid summades

50-200 eurot. Kes see isik on ja mida need summad täpsemalt sisaldavad hagist ja

pangakontolt ei selgu. Ühtegi kommunaalkulude arvet ega üürilepingut kohtule esitatud ei

ole. Seega kui Lõpparuandes oli keskmiseks eluasemekuluks 26 eurot kuus ning

arvestades tarbijahinnatõusu 25,4%, siis peab kohus põhjendatud eluasemekuluks 33 eurot

kuus.

26. Hageja on märkinud, et toidukulu ühes kuus on 214 eurot (dtl 3, 12-14). Kuna hageja on

toidukulude tõendamiseks, esitanud üksnes pangakonto väljavõtted poes tasumiste kohta,

siis ei selgu, milliste kaupade eest tasutud on. Ühtegi poearvet esitatud ei ole. Seega võtab

kohus aluseks Lõpparuande, mille kohaselt on keskmiseks toidukuluks 108 eurot kuus.

Arvestades tarbijahinnatõusu 25,4%, peab kohus põhjendatud toidukuluks 135 eurot kuus.

Kohus arvestab siin ka asjaoluga, et lapsed saavad vähemalt ühe päevase toidukorra

eeldatavalt koolis.

27. Hageja on märkinud, et toidukulu pikapäevarühmas on ühes kuus keskmiselt 15 eurot (dtl

3, 15). Hageja esitatud pangakonto väljavõttelt nähtub, et oktoobris 2022.a on tasutud 11

eurot ning 08.11.2022.a 22 eurot. Kuna hagi on esitatud aga 25.04.2023.a ehk pool aastat

hiljem ning poole aasta kohta puuduvad kulutõendid, siis loeb kohus, et see kulu on

edasiulatuva elatise nõude osas tõendamata ning seega ei ole see kulu põhjendatud.

28. Hageja on märkinud, et tervishoiu kulu on ühes kuus 30 eurot (dtl 3, 16). Kulude

tõendamiseks on hageja esitanud üksnes pangakonto väljavõtte, millest nähtub oktoober

2022.a apteegis tasumine ühe kuu eest kogusummas 43,94 eurot. Mille eest tasutud on 5

korda ühes kuus, seda pangakontolt ei nähtu. Rohkem tõendeid kohtule esitatud ei ole.

Kuivõrd hageja ei ole ka välja toonud, et oleks rohkem haige kui keskmine laps või tal

oleks erivajadus, siis võtab kohus aluseks Lõpparuande, mille kohaselt on keskmiseks

tervishoiu kuluks 6 eurot kuus. Arvestades tarbijahinnatõusu 25,4%, peab kohus

põhjendatud tervishoiu kuluks 8 eurot kuus.

29. Hageja on märkinud, et sõidukulu on ühes kuus 88 eurot (dtl 3, 17). Kulude tõendamiseks

on hageja esitanud üksnes pangakonto väljavõtte, millest nähtub oktoober 2022.a Olerexis

tasumine ühe kuu eest kogusummas 100,79 eurot. Rohkem tõendeid kohtule esitatud ei

ole. Kuivõrd hageja on esitanud pangakonto väljavõtte üksnes ühe kuu eest (pool aastat

enne hagi esitamist) ning sellest ei nähtu, kas kõik tasumised tanklas toimusid kütuse eest,

siis leiab kohus, et sõidukulu sellises suuruses põhjendatud ei ole. Kohus võtab aluseks

Lõpparuande, mille kohaselt on keskmiseks sõidukuluks 40 eurot kuus ning arvestades

tarbijahinnatõusu 25,4%, siis peab kohus põhjendatud sõidukuluks 60 eurot kuus.

30. Hageja on märkinud, et sidekulu on ühes kuus 16 eurot (dtl 3, 18). Kulude tõendamiseks

on hageja esitanud üksnes pangakonto väljavõtte, millest nähtub oktoober 2022.a Tele2

Eesti AS-le tasumine ühe kuu eest summas 71,66 eurot. Rohkem tõendeid kohtule esitatud

ei ole. Kuivõrd aga Lõpparuandest nähtub, et keskmiseks telekommunikatsiooni kuluks on

13 eurot kuus ning arvestades tarbijahinnatõusu 25,4%, siis peab kohus põhjendatud

sidekuluks 16 eurot kuus.

31. Hageja on märkinud, et koolitatava kulud (vanemate komitee kogub raha

koolivajadusteks) on ühes kuus 27 eurot (dtl 3, 19). Kulude tõendamiseks on hageja

esitanud üksnes pangakonto väljavõtte, millest nähtub oktoober 2022.a Sle ülekande

tegemine summas 40 eurot ja 13 eurot. Rohkem tõendeid kohtule esitatud ei ole. Kuivõrd

aga Lõpparuandest nähtub, et keskmiseks hariduse kuluks on 61 eurot kuus, siis peab

kohus põhjendatuks hariduse kulud 27 eurot kuus.

32. Hageja on märkinud, et pikapäevarühma kulu koolis (sõltuvalt sellest palju hageja käib)

on ühes kuus 50 eurot (dtl 3, 20-21). Kulude tõendamiseks on hageja esitanud pangakonto

väljavõtte, millest nähtub Tallinna Linnakantseleile tasumine oktoobris 2022.a summas

35,10 eurot ja detsembris 2022.a summas 65 eurot. Ühtegi arvet kohtule esitatud ei ole.

Kuna hagi on esitatud kohtule aga 25.04.2023.a ehk 5 kuud hiljem, kui tasumised

pangakontol, siis loeb kohus, et see kulu on edasiulatuva elatise nõude osas tõendamata

ning seega ei ole see kulu põhjendatud.

33. Hageja on märkinud, et trennikulud (ujumine) on ühes kuus 75 eurot (dtl 3, 22). Hiljem on

hageja kulusummat suurendanud ning märkinud, et ujumistrenni kulud on 348 eurot kuus.

See summa koosneb sissepääsust ujulasse 96 eurot kuus (8 trenni x 12 eurot) ja

individuaalsetest ujumistundidest treeneriga 252 eurot kuus (dtl 151, 153-154, 143-149).

Kohtule esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja on ujumistrennide eest tasunud

järgmiselt – 16.04.2023.a 252 eurot, 23.05.2023.a 252 eurot, 19.07.2023.a 252 eurot,

20.12.2023.a 35 eurot, 04.01.2024.a 35 eurot, 11.01.2024.a 252 eurot ja 18.04.2024.a 252

eurot (dtl 153). Seega ei ole hageja igakuiselt tasunud 252 eurot. 2023.a on hageja tasunud

ujumistrenni eest 252 eurot üksnes aprill, mai ja juuli ning 35 eurot detsembri eest. See

teeb aasta peale ära jagatuna 66 eurot kuus (252 x 3 = 756 + 35 : 12 = 66). Kui siia juurde

lisada ujula sissepääs 12 eurot iga ujumistrenni kuutasu tasumisel (2023.a oli see

tegelikult 11 eurot, vt dtl 154), teeb see kokku 70 eurot kuus (12 x 4 = 48 : 12 = 4 + 66 =

70). Ka 2024.a on hageja tasunud 252 eurot üksnes jaanuaris (lisaks veel 35 eurot) ja

aprillis, seega mitte iga kuu ei ole tasutud individuaalsete ujumistundide eest. Kuigi

hageja on väitnud, et on tasunud nende eest ka sularahas, siis kohus ei pea seda väidet

usutavaks, kuna ka sularaha maksete eest esitavad spordiklubid ja treenerid arved. Isegi

juhul kui ei esitata koheselt, siis oli hagejal võimalus arved küsida ka tagantjärgi. Kohtule

vastavaid arveid esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendatud on

ujumistrenni tasu 70 eurot kuus.

34. Hageja on märkinud, et arendavate mänguasjade kulu (konstruktor, raamatud jne) on ühes

kuus 65 eurot (dtl 3, 23-24). Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi kviitungit nende kulude

kohta. Hageja on esitanud pangakonto väljavõtted, millest nähtub, et 07.10.2022.a on

kolm korda tasutud Stockmannis kogusummas 38,20 eurot ja 25.10.2022.a Pepcos 5,10

eurot. Mille eest ja kas just hageja ostude eest on tasutud, see pangakonto väljavõtetel ei

kajastu. Arvestades sellega, et hagi esitamise ajaks oli hageja koolilaps, siis ei ole usutav,

et hageja vajab igakuiselt sellises summas uusi mänguasju ja raamatuid. Raamatuid on

võimalik laenutada ka raamatukogust. Seega leiab kohus, et vastav kulu ei ole

põhjendatud.

35. Hageja on märkinud, et riiete, jalanõude ning hügieenitarvete kulu on ühes kuus 128 eurot

(dtl 3, 25-29). Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, milliseid

riideid ja jalanõusid ning hügieenitarbeid sellise summa eest on igakuiselt soetatud.

Hageja on esitanud üksnes september-oktoober 2022.a pangakonto väljavõtted tasumiste

kohta, milliste asjade ja kelle eest tasutud on, pangakonto väljavõttest ei selgu. Seega

võtab kohus aluseks Lõpparuande, mille kohaselt on keskmiseks riiete ja jalanõude kuluks

63 eurot kuus ning arvestades tarbijahinnatõusu 25,4%, peab kohus põhjendatud riiete ja

jalanõude kuluks 80 eurot kuus. Isikliku hügieeni kulu on aga Lõpparuande kohaselt 8

eurot kuus, lisades 25,4%, tuleb kulu 10 eurot kuus. Seega leiab kohus, et põhjendatud

riiete, jalanõude ning hügieenitarvete kulu on kokku 90 eurot kuus.

36. Hageja on märkinud, et juuksuri kulu on ühes kuus 15 eurot (dtl 3, 30). Kohus leiab, et see

kulu eraldi ei ole põhjendatud, kuna see kuulub juba isikliku hügieeni alla, mida kohus on

hinnanud käesoleva kohtuotsuse punktis 35.

37. Hageja on märkinud, et eesti keele eraõpetaja kulu on ühes kuus 40 eurot (dtl 3, 30).

Ühtegi tõendit esitatud ei ole, kui üksnes pangakonto väljavõte, millelt on näha sularaha

väljavõtmine. Kohus leiab, et sularaha väljavõtmine pangakontolt, ei tõenda kuidagi

eraõpetaja juures käimist ning seega ei ole see kulu tõendatud ja põhjendatud.

38. Hageja on märkinud, et meelelahutuskulud (teater, kino ja sõprade sünnipäevadel

käimine) on ühes kuus 80 eurot (dtl 3, 30). Ühtegi tõendit esitatud ei ole, kui üksnes

pangakonto väljavõte, millelt on näha sularaha väljavõtmine. Kuigi hageja ei ole esitanud

kohtule ühtegi tõendit nende kulude kohta, siis ilmselgelt aegajalt lapsed käivad sõprade

sünnipäevadel ning kinos ja teatris. Seega võtab kohus aluseks Lõpparuande, mille

kohaselt on keskmiseks vaba aja kuluks 29 eurot kuus. Arvestades tarbijahinnatõusu

25,4%, loeb kohus põhjendatud meelelahutuskuluks 36 eurot kuus.

39. Hageja on märkinud, et puhkusereisi kulu on ühes kuus 65 eurot (dtl 3, 31-32). Kohus

leiab, et puhkusereisi näol ei ole tegemist lapse vältimatult vajaliku kuluga. Vanem saab

lapsega puhkusereisile minna vastavalt oma võimalustele ning põhjendatud pole

kohustada teist vanemat tasuma pool puhkusreisist kinni. Seega leiab kohus, et vastav

kulu ei ole põhjendatud.

40. Eeltoodust tulenevalt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 475 eurot

(33+135+8+60+16+27+70+90+36), millest ühe vanema osa on 237,50 eurot (475 : 2).

41. PKS § 101 lg 5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused

saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused

saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on

jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

42. Seega arvestades saadud summast maha lapsetoetuse vastavalt PKS § 101 lg-le 5, on

hagejale langeva ülalpidamise andmise kohustuse ulatus summas 197,50 eurot kuus (475 :

2 - 40).

43. PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatist proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga eeldusel, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus.

44. PKS § 101 lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab

proportsionaalselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest

eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt

seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või

kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures

viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla

miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (vt otsuse p 15.5) (vt Riigikohtu 22.06.2022.a

otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 14.7).

45. Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab aga tuginema kohustatud vanem ehk

kostja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama

(vt Riigikohtu 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 10; 28. oktoobri

2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15).

46. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Harju Maakohtu 10.03.2023.a kohtumäärusega ja

Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2024.a kohtumäärusega (kohtumäärused on jõustunud

03.02.2024.a) tsiviilasjas nr 2-22-10357 hageja ja kostja vahel kinnitatud kohtulik

suhtluskord. Suhtluskorra määrusest nähtuvalt ei viibi kostja hagejaga koos aasta jooksul

keskmiselt 7 ööpäeva kuus. Samuti on hageja 17.12.2024.a kohtuistungil teatanud, et aasta

jooksul kohtus hageja kostjaga kaks korda (dtl 233). Kostja ei ole sellele vastu vaielnud.

47. Eeltoodust tulenevalt puudub alus elatise vähendamiseks koos veedetud aja võrra.

48. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on edasiulatuva

elatise nõude osas põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagejale tuleb

välja mõista alates 25.04.2023.a elatis vastavalt PKS §-le 101 ning Justiitsministeeriumi

lehel olevale elatiskalkulaatorile https://www.just.ee/elatiskalkulaator/.

49. Kohus selgitab hagejale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele,

tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt alates 25.04.2023.a

juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat

elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida

alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

50. TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks

määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. PKS § 100 lg 4 kohaselt

makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal

tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda iga kuu eest ette hageja hagiavalduses

taotletud arveldusarvele iga kuu 10. kuupäevaks.

51. Hageja palub igakuine elatis määrata muutuva summana (dtl 6). Kohtu hinnangul on

mõistlik määrata elatis muutuva suurusena, et vältida vajadust pöörduda baassumma ja

lapsetoetuse suuruse muutumise korral elatise suuruse muutmiseks taas kohtu poole.

Seega tuleb indekseerida väljamõistetud elatise summat iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS

§101 lg-tele 3-6.

Tagasiulatuva elatise nõue

52. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist.

53. Hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi 25.04.2022.a kuni

24.04.2023.a eest kogusummas 489,43 eurot kuus (dtl 5-6).

54. Kohus leiab, et elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt ei ole antud juhul põhjendatud.

Riigikohus on 25.05.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16 punktis 19 selgitanud,

et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste

järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt

ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma

eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele

esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud

isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse

majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

136-13, p-d 11 ja 12).

55. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on perioodil 25.04.2022.a kuni 24.04.2023.a

tasunud igakuiselt hagejale elatist summas 200-230 eurot kuus, v.a september 2022.a (dtl

5). Seega ei ole käesolevas asjas tegemist olukorraga, kus elatist pole üldse tasutud.

Hageja ei ole esitanud kohtule tõendit, et ta oleks pöördunud konkreetselt elatise

suurendamise nõudega kohtuväliselt kostja poole. Hageja on küll esitanud kohtule hageja

ema ja kostja vahelise kirjavahetuse kuupäevadel 12.01.2022.a, 03.03.2022.a ja

22.07.2022.a, nendest aga ei nähtu, et hageja oleks palunud kostjal elatist maksta

suuremas summas ja välja toonud ka selle summa (dtl 10). Samuti on kirjavahetus

toimunud 2022.a esimesel poolel, hagi on kohtule esitatud aga alles 25.04.2023.a. Seega

ei ole ole usutav, et hageja igapäevased vajadused jäid rahuldamata, vastasel juhul oleks

hageja pöördunud hagiga kohtusse varasemalt. Kohtu hinnangul paneks antud juhul elatise

tagasiulatuv väljamõistmine kostja ka tõenäoliselt raskesse olukorda ning oleks kostjale

ebamõistlikult koormav.

56. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja on ülalpidamiskohustust täitnud ning seega on

tagasiulatuva elatise nõue põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata.

57. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

58. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 5929,93 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

59. Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 jäävad menetluskulud poolte enda kanda. Kohus selgitab, et

kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda

kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik