2-23-17327/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

17.01.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-17327

Kohtuasi

Tallinn, Muhu tn 8 korteriühistu hagi X vastu

dokumentide väljaandmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.11.2024 hagist loobumise

vastuvõtmise ja asjas menetluse lõpetamise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Tallinn, Muhu tn 8 korteriühistu (registrikood

80160290), lepinguline esindaja Aleksei Smelov

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 08.11.2024 määrus menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise osas muutmata. Ülejäänud osas on maakohtu määrus

jõustunud.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud jätta X kanda.

4. Määrata kindlaks ja mõista Tallinn, Muhu tn 8 korteriühistu kasuks Xlt välja

Tallinn, Muhu tn 8 korteriühistu määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud

180 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates määruse jõustumisest kuni kohustuse

kohase täitmiseni maksta viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest, v.a osas, milles ringkonnakohus määras kindlaks määruskaebemenetluses

hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse (resolutsiooni punkt 4, tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 178 lg 2).

2-23-17327

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinn, Muhu tn 8 korteriühistu (hageja) esitas 07.12.2023 (täpsustatud 14.03.2024) Harju

Maakohtule X (kostja) vastu hagi dokumentide väljaandmiseks.

2. Kostja palus 26.03.2024 vastuses hagile jätta hagiavaldus rahuldamata, kuna hageja

pöördus kohtusse, esitamata kostjale eelnevalt selgelt ja ühemõtteliselt sõnastatud nõuet.

Kostja esitas koos vastusega osa nõutud dokumente ja väitis, et osa hagis nõutud dokumente

on hagejal olemas.

3. Hageja esitas 10.10.2024 kohtule avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks

ning palus jätta menetluskulud kostja kanda. Avalduse kohaselt esitas kostja 23.03.2024

hageja küsitud andmed ja arved. Hageja märkis, et tutvudes kostja poolt hagejale 23.03.2024

edastatud dokumentide ja 24.07.2024 esitatud vastusega, asus hageja seisukohale, et tema

nõuded on rahuldatud (hageja sai nõutud raamatupidamisdokumendid ja andmed kätte).

4. Maakohus teatas kostjale hageja loobumise avalduse esitamisest ning määras kostjale

tähtaja seisukoha esitamiseks. Kostja ei esitanud hagist loobumise avalduse, sh

menetluskulude jaotuse, osas seisukohta.

Maakohtu määrus

5. Maakohus lõpetas 08.11.2024 määrusega menetluse seoses hagist loobumisega, tagastas

hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, jättis ülejäänud menetluskulud

kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 615 eurot ja märkis, et

kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Maakohus ei tuvastanud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu võttis hagist

loobumise vastu ja lõpetas menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. Menetluskulud jättis

maakohus TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda, kuna kostja rahuldas hageja nõude pärast hagi

esitamist.

Määruskaebus

7. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude

jaotuse ja kulude suuruse kindlaksmääramise osas, ning teha uue määruse, millega jätta

menetluskulud hageja kanda.

8. Maakohtu määrus on vastuolus TsMS § 168 lg-ga 6. Kostja võttis hagis esitatud

põhjendatud nõude kohe õigeks ja selgitas kohtule, et ta oleks täitnud selgelt sõnastud nõude

ka siis, kui hageja ei oleks kohtusse pöördunud. Maakohus jättis tähelepanuta kostja väited ja

asjaolu, et nõudekirjas sõnastatud dokumentide loetelu erines hagis esitatud loetelust ning tegi

menetluskulude jaotamise osas seadusega vastuolus oleva lahendi.

2-23-17327

Menetluse edasine käik

9. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuses esitatud

väited ei anna maakohtu määruse tühistamiseks alust, maakohtu määrus tuleb kooskõlas

TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

12. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu

määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Maakohtu määrus on vaidlustatud

üksnes menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. TsMS § 456 lg 4 teise lause, § 463

lg 2 ja § 466 lg 3 esimese lause koostoimes on määrus jõustunud osas, milles maakohus võttis

hagist loobumine vastu, lõpetas menetluse ja tagastas pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust.

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendatult menetluskulud TsMS § 168 lg 5

alusel kostja kanda. TsMS § 168 lg 4 järgi, kui hageja loobub või võtab hagi tagasi, kannab ta

kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub või võtab hagi tagasi seetõttu, et

kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 järgi kannab kostja hageja

menetluskulud, kui hageja loobub või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi

esitamist tema nõude rahuldanud. Kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena

oma eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja

nõude rahuldanud.

14. Hageja esitas kostja vastu hagi dokumentide saamiseks. Hageja nõudis hagiavalduses ja

selle täpsustuses kostjalt kui endiselt hageja raamatupidajalt kostja raamatupidamisregistreid,

teenuste tarnijate esitatud algdokumente ja hageja liikmetele väljastatud arveid perioodil

01.01.2022–01.06.2023. Hageja tõi hagiavalduses esile, et nõutud dokumentide saamiseks

pöördus hageja kostja poole kohtueelselt 02.10.2023 nõudega, kuid kostja pöördumisele ei

vastanud. Vastuses hagile vaidles kostja hageja nõudele vastu, leides, et hageja ei esitanud

enne kohtusse pöördumist selgelt sõnastatud dokumentide üleandmise nõuet ja seetõttu

pöördus põhjendamatult kohtusse. Seejuures esitas kostja vastusele lisatud e-kirjadest

nähtuvalt hagejale enamiku nõutud dokumentidest kohtumenetluse ajal. Ringkonnakohus

leiab, et isegi olukorras, kus kostja ei täitnud hageja nõuet täies ulatuses kohtumenetluse ajal,

ei saa nõustuda kostjaga selles, et hageja oleks pöördunud kohtusse põhjendamatult. Kuigi

hageja nõudis kostjalt raamatupidamisdokumente kuni 01.06.2023, kuid kostja tööleping oli

kostja avaldatu kohaselt lõppenud juba 02.05.2023, moodustab periood, mil kostja enam

raamatupidaja ülesandeid ei täitnud, väikese osa hageja nõudest. Samuti tõi kostja esile, et

teenusepakkujate arved on kostjal juba olemas. Samas aga saavutas hageja oma eesmärgi

sellega, et pärast hagi esitamist esitas hageja raamatupidamisregistrid raamatupidamise

seaduse § 9 tähenduses ja korteriühistu liikmetele väljastatud arved. Kostja ei vastanud hageja

kohtueelsele pöördumisele ega esitanud omapoolseid selgitusi, vastuväiteid ega neid

dokumente, mille ta esitas hagejale kohtumenetluse ajal. Seega oli kostjale antud võimalus

vältida kohtumenetlust, kuid hageja saavutas oma eesmärgi alles kohtumenetluses.

2-23-17327

15. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et praegusel juhul tuli menetluskulud jätta hageja

kanda TsMS § 168 lg 6 alusel. Viidatud säte eeldab, et kostja võtab hagi kohe õigeks, st kohus

teeb õigeksvõtul põhineva otsuse, ning samuti seda, et kostja ei ole oma käitumisega andnud

põhjust hagi esitamiseks. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ega võtnud hagi õigeks,

maakohus ei ole praeguses asjas teinud õigeksvõtul põhinevat otsust ning ringkonnakohus

järeldas eelnevalt, et kostja andis põhjuse hagi esitamiseks, kuna ei reageerinud kohtueelsele

nõudele. Seega ei olnud alust TsMS § 168 lg 6 kohaldamiseks.

16. Eeltoodud asjaoludel saab lugeda, et kostja rahuldas hageja nõude ning menetluskulud sai

TsMS § 168 lg 5 järgi jätta kostja kanda.

17. Kostja ei ole määruskaebuses esitanud vastuväiteid menetluskulude rahalisele suurusele.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 23.03.2016,

3-2-1-184-15, p 14). Ringkonnakohtul puudub alus maakohtu diskretsiooni sekkuda.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

18. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).

19. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 3 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad

menetluskulud määruskaebemenetluses.

20. Hageja 12.12.2024 taotluse kohaselt on talle määruskaebemenetluses õigusabiteenust

osutatud kokku 2 tunni ulatuses. Menetluskulude nimekirja järgi kulus hageja esindajal

määruskaebusega tutvumiseks, analüüsiks ja konsultatsiooniks kliendiga 1 tund ja

määruskaebusele vastuse koostamiseks 1 tund. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on

hageja lepingulise esindaja tunnihind 90 eurot (käibemaksuga).

21. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja ei ole

esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale.

22. Ringkonnakohtu hinnangul on menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud

põhjendatud ja vajalikud ning menetlustoimingute ja dokumentide koostamise ajakulu

mõistlik. Hageja esindaja tunnitasu vastab turuhinnale.

23. Hagejale osutatud õigusteenuse hinda saab pidada mõistlikuks tasuks. Eeltoodust

tulenevalt määrab ringkonnakohus hageja määruskaebemenetlusega seotud menetluskulude

vajalikuks ja põhjendatud rahaliseks suuruseks 180 eurot (2 × 90) ning mõistab selle kostjalt

hageja kasuks välja.

24. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

25. Määruskaebemenetluse menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust

saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

2-23-17327

millega jaotus ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)