2-09-67823/49 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

17.01.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-09-67823

Kohtuasi

F.G hagi X.T vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

28.06.2024

menetluskulude

kindlaksmääramise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

F.G määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja F.G (isikukood XXX), seaduslik esindaja Z.I,

lepinguline esindaja Alar Salu

Kostja X.T (isikukood XXX), lepinguline esindaja

advokaat Helen Tomberg

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 28.06.2024 määrus osas, milles maakohus jättis F.G

avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks 101,26 euro osas

rahuldamata. Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista F.G X.T kasuks

täiendavalt välja menetluskulu 101,26 eurot. Muus osas jätta Harju Maakohtu

28.06.2024 määrus muutmata.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

4. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Rahuldada F.G avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

4.2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

X.T-lt välja F.G kasuks menetluskulu 610,56 eurot, mis sisaldab lepingulise

esindaja kulu 607,56 eurot ja asja läbivaatamise kulu 3 eurot. Kohustada X.T

tasuma väljamõistetud menetluskulud lepingulise esindaja büroo Tasakaal

Invest OÜ (registrikood 11340561) arvelduskontole EE281010220065753010

SEB pank või EE777700771001548450 LHV pank.

4.3. Jätta F.G menetluskulude taotlus 658,14 euro ulatuses rahuldamata.

2-09-67823

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Asjaolud

1. Harju Maakohus rahuldas 14.04.2010 tagaseljaotsusega Z.I (endine nimi Z.I) hagi X.T

(kostja) vastu nende ühisele lapsele F.G-le elatise väljamõistmiseks. Maakohus rahuldas

01.02.2016 määrusega F.G (hageja) hagi tagamise taotluse osaliselt ja seadis kostjale kuuluvale

kinnistule hageja kasuks kohtuliku hüpoteegi.

2. Kostja esitas 29.02.2024 taotluse hagi tagamise abinõu tühistamiseks. Maakohus jättis

06.06.2024 määrusega kostja taotluse rahuldamata ja selle taotluse menetlemisega seotud

menetluskulud kostja kanda ning märkis, et menetluskulud määratakse kindlaks pärast

kohtumääruse jõustumist. Määrus jõustus 06.06.2024.

3. Hageja palus 20.05.2024 menetlusdokumendis

kohustada kostjat väljamõistetud

menetluskulud kandma lepingulise esindaja büroo arveldusarvele. Hageja 20.05.2024

menetlusdokumendi lisana esitatud menetluskulude nimekirja järgi olid hageja menetluskulud

kokku 1265,70 eurot, sh õigusabikulud 1035 eurot, millele lisandub käibemaks 227,70 eurot, ja

registripäring 3 eurot.

4. Kostja hinnangul on hageja menetluskulud oluliselt ülepaisutatud ja ebavajalikud. Kostja

esitas käesolevas tsiviilasjas ning tsiviilasjades nr 2-13-24260 ja nr 2-12-36546 praktiliselt

identsed taotlused. Hageja on vaielnud taotlusele kõigis kolmes menetluses vastu ja esitanud

kõigis identsed vastused samade lisadega. Hageja esindaja tunnihind ületab oluliselt tavapärast

tunnihinda. Tunnitasu sisaldavat vastutuskindlustuse-, lähetuste-, transpordi-, parkimise-, side-,

päringute ja taustuuringute-, kantselei- jms büroo kulud. Kostja hinnangul tunnitasu 219,60

eurot tunnis koos käibemaksuga vastab kallimate büroode kõrgelt kvalifitseeritud

vandeadvokaatide tunnitasule, mitte mitteadvokaatidest esindajate tunnitasudele. Lisaks on

eraldi menetluskuluks märgitud 3 eurot „tasutud riigilõiv või registerpäringud”, kuid

menetluskulude nimekirja järgi sisaldub tunnitasu päringute kulusid. Seega on sellise kulu

eraldi nõudmine alusetu ka hageja enda dokumendi järgi.

Maakohtu määrus

5. Maakohus rahuldas 28.06.2024 määrusega hageja avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt, määrates kindlaks ja mõistes kostjalt välja hageja kasuks

menetluskulud 509,30 eurot. Maakohus kohustas kostjat tasuma väljamõistetud menetluskulud

lepingulise esindaja büroo Tasakaal Invest OÜ arvelduskontole.

6. Maakohus pidas põhjendatud menetluskuluks registripäringu kulu, kuna registriväljavõte on

lisatud vastuse juurde, selle hind on määratletav ja seda tuleb käsitada asja läbivaatamise

kuluna (dokumentaalse tõendi saamise kulu). Vastuseks kostja vastuväitele selgitas maakohus,

2-09-67823

et teenuse hinna sees sisalduvad sellised üldised bürookulud, mida ei ole võimalik või mida on

väga keeruline iga üksiku tsiviilasja raames välja tuua.

7. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli maakohtu hinnangul põhjendatud 100 euro ulatuses,

millele lisandub käibemaks. Maakohus arvestas, et hagejat esindas mitteadvokaadist esindaja ja

asjaolu, et käesolevas tsiviilasjas lahendatud taotlus ei olnud keerukas, mistõttu ei olnud

põhjendatud rakendada keskmisest turuhinnast kõrgemat tunnitasu. Maakohtu viidatud

kohtupraktika järgi on mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks senises praktikas

peetud 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks, ja sellest kõrgemad juristi

tunnitasud on pigem erandlikud.

8. Maakohus nõustus kostjaga, et kostja on esitanud kõigis kolmes tsiviilasjas sarnase sisuga

taotlused, kuid käesolevas asjas on lisatud taotluse juurde hagejale tehtud maksed alates 2016.

aastast, mille läbitöötamine võtab aega. Samuti arvestas maakohus, et taotlusele ei saa vastata

tutvumata eelneva menetluse kuluga (sh väljamõistetud elatis, hagi tagamise taotluse esitamine

ja selle vaidlustamine kostja poolt, 2017. aastal esitatud hagi tagamise tühistamise taotlus ja

selle lahendamine). Maakohus, võttes arvesse asja keerukust ja mahtu, samuti

menetlusdokumentide mahtu ja sisu, ning seda, et hageja vastused on kõigis kolmes tsiviilasjas

sarnased, asus seisukohale, et põhjendatud ja vajalik aeg taotluse, selle lisadega ja

materjalidega tutvumiseks oli 1,75 tundi, kliendiga konsulteerimiseks ja seisukoha

kooskõlastamiseks 1,25 tundi, vastuse koostamiseks 1 tund ja menetluskulude nimekirja

koostamiseks 0,15 tundi, kokku 4,15 tundi summas 415 eurot, millele lisandub käibemaks,

kokku 506,30 eurot. Seega oli kokku põhjendatud ja vajalik menetluskulu 509,30 eurot.

Määruskaebus

9. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega jäeti

hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus rahuldamata, ja teha uue määruse, millega

rahuldada hageja menetluskulude hüvitamise taotlus täielikult.

10. Hageja vaidlustab maakohtu määrust lepingulise esindaja tunnitasu määra osas. Maakohtu

viidatud kohtupraktikas käsitletakse lepingulise esindaja tunnitasu määra kohtumenetlustes, kus

lepinguline suhe oli aastast 2020. Hageja viitab tarbijahinnaindeksi muutusele.

11. TsMS § 218 ei sätesta esindajate hinna erinevust. Esindaja kuuluvus Eesti Advokatuuri või

mitte ei saa olla aluseks tema poolt kokkulepitava hinna suuruseks. Ka mitteadvokaadist isikul

on kohustus õigusturul püsimise eesmärgil olla konkurentsivõimeline, st osaleda sarnaselt

advokaatidega pidevas täiendõppes ja sisuliselt teostab esindaja tegevuse üle järelevalvet

kohus.

12. Hageja esindaja tunnihind sisaldab päringute kulu, kuid samas sisaldab tunnihind

kõikvõimalikke bürookulusid, nagu advokaadibüroodel. Erinevate taustuuringute põhjal ei saa

alati väita, kas saadud tulem on kohtukõlbulik tõend või ei puutu üldse asjasse. Samas kliendi

huvide kaitseks tuleb kontrollida kõiki olemasolevaid andmeid, mille hind sisaldub teenuse

hinnas ning mida eraldi välja tuua või teiselt poolelt välja mõista on eelkõige

menetlusökonoomilisest seisukohast mõttetu. Advokaadibüroode ja õigusbüroode teenuse

osutamise iseloomust (õigusteenus) on kuluartiklid täpselt samad, v.a Eesti Advokatuuri

liikmemaks. Ka kindlustuse kohustus on õigusbüroo puhul vabatahtlik, mida iga mõistlik

ettevõtja teeb ilma seadusest tuleneva kohustuseta.

2-09-67823

13. Jääb arusamatuks, kuidas jõudis maakohus järeldusele, et asi pole nii keerukas, et

rakendada keskmisest kõrgemat turuhinda. Samas pole hagejale teadaolevalt ühtegi teenuse

pakkujat, kes hindab asja keerukust lepingu sõlmimisel ning sellest lähtuvalt pakub kliendile

hinna.

14. Maakohus tuvastas, et kostja on kolme erineva hageja (kostja lapsed) vastu esitanud kolm

sisult analoogset taotlust. Hageja hinnangul on selline käitumine pahatahtlik tsiviilõiguste

kasutamine, eelkõige hageja seadusliku esindaja materiaalse koormamise eesmärgil. See ei

tähenda, et eraldiseisvaid taotlusi võiks läbitöötamise hinna suhtes kuidagi eristada või siis

mõnda neist taotlustest kuidagi lihtsamini läbi vaadata.

15. Maakohus viitas vastuoluliselt asja suhteliselt suurele mahule, arvestades menetluse

kogupikkust, kuid seejuures vähendas seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamisele

kulunud aega.

Menetluse edasine käik

16. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

17. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 667 lg 2 alusel tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada

ning kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja mõista menetluskulu 101,26 eurot. Määruskaebus

kuulub rahuldamisele osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659, esitab

ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku

sõnastuse.

19. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu

määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Maakohus mõistis kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulude hüvitise 509,30 eurot. Hageja vaidlustab maakohtu määruse osas,

millega jäeti hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus 756,40 euro ulatuses

rahuldamata. Ringkonnakohus saab kontrollida maakohtu määrust üksnes vaidlustatud osas.

Vaidlustamata osas on maakohtu määrus jõustunud.

20. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 23.03.2016,

3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja

keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p 14). Seega on kohtule antud lai

otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimaluse leida igal

üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata

üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb

kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei

ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende

hinnanguga asjaoludele. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse

sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8).

2-09-67823

21. Määruskaebuses ei nõustu hageja maakohtu määratud tunnihinna suurusega. Riigikohus on

selgitanud, et menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb

TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o

esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja

vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Sealjuures tuleb lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust

ja vajalikkust hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).

Ringkonnakohus nõustub maakohuga selles, et hageja lepingulise esindaja tunnihind 180 eurot

tunnis (lisandub käibemaks) ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu,

mistõttu on põhjendatud seda vähendada. Samas on maakohus kolleegiumi hinnangul hageja

lepingulise esindaja tunnitasu vähendamisel osaliselt diskretsioonipiire ületanud.

22. Maakohus võttis põhjendatult arvesse, et mitteadvokaadist esindaja tunnitasu hind on

üldjuhul madalam kui advokaadi tunnitasu, kes peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja

enda poolt kehtestatud hinnakirjaga. Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel tuleb lähtuda iga konkreetse asja mahukusest ja keerukusest. Pooled vaidlesid hagi

tagamise abinõu tühistamise põhjendatuse üle. Maakohus ei ole iseenesest eksinud vaidluse

mahu ja keerukuse hindamisel, kuid ringkonnakohus leiab, et arvestades üldist elukalliduse

tõusu, on maakohus vähendanud hageja lepingulise esindaja tunnihinda ülemääraselt.

Ringkonnakohus möönab, et varasemas kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse

hinnad jäänud üldjuhul vahemikku 60–100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks,

kuid viimase paari aasta kohtupraktikas on leitud, et põhjendatud on juristist lepingulise

esindaja tunnitasu 120 eurot (TlnRnKm 15.01.2024, 2-22-6347, p 11; TlnRnKm 22.12.2023, 2-

23-6280, p 16.3; TlnRnKm 19.05.2023, 2-22-18818, p 15). Ka Riigikohus on pidanud juristist

esindaja puhul põhjendatuks tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) ning on leidnud, et see ei ületa

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKo 28.11.2018, 2-17-10348, p 16 teine

lõik). Arvestades asja sisu ja mahtu, esindaja kvalifikatsiooni ning õigusteenuse osutamise

hindasid, saab kolleegiumi hinnangul pidada käesolevas asjas hageja lepingulise esindaja

tunnitasu põhjendatuks ja vajalikuks 120 euro (käibemaksuta) ulatuses. Kolleegium leiab, et

määruskaebuse väited ei anna alust pidada hageja lepingulise esindaja tööühiku hinda

põhjendatuks sellest suuremas ulatuses. Arvestades lepingulise esindaja tunnitasu määra 120

eurot, millele lisandub käibemaks, tuleb lugeda hageja põhjendatud ja vajalikuks lepingulise

esindaja kuluks 610,56 eurot (4,15 tundi x 146,40 eurot + 3 eurot).

23. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

24. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada

määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)