3-24-3356/5 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

17.01.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3356

Haldusasi

A.N-i kaebus Tallinna Vangla kodukorra muutmise

peale

Menetlusosalised

Kaebaja A.N

Vastustaja Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 06.01.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

A.N-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta A.N-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 06.01.2025 määruse resolutsiooni

p 2 peale menetlusse.

2. Jätta A.N-i määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 06.01.2025

määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

Selgitus

Ringkonnakohtu määruse peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja

§ 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla direktor muutis 29.10.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/79 Tallinna Vangla

direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1-/18/88 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorda ja selle

seletuskirja vanglas tervishoiu korraldamist puudutavates küsimustes.

2. A.N esitas Tallinna Vangla kaudu Justiitsministeeriumile 07.11.2024 vaidena

pealkirjastatud pöördumise, milles viitas kodukorrale ja selle seletuskirjale ning esitas

mitmeid küsimusi, mille kohta soovis selgitusi. Samuti soovis ta, et talle tutvustaks kodukorra

lisa nr 10.

3. Tallinna Vangla andis 08.11.2024 kirjaga avaldajale 10-päevase tähtaja kõrvaldada vaide

puudused. Tal tuli märkida, kas ta on esitanud vaide või selgitustaotluse. Vaide esitamise

korral pidi avaldaja märkima, millist konkreetset kodukorra punkti ta vaidlustab ning

selgitama, kuidas see punkt tema õigusi rikub ja mida ta selle punkti osas vaidega taotleb.

Kuna A.N vangla määratud tähtajaks vaide puudusi ei kõrvaldanud, tagastas Tallinna Vangla

3-24-3356

direktor 28.11.2024 kirjaga vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 2 alusel

läbivaatamatult.

4. A.N esitas 12.12.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles viitab kodukorrale ja selle

seletuskirjale ning toob välja 07.11.2024 vaides Tallinna Vanglale esitatud ebaselgused ja

küsimused. Samuti osutab kaebaja vangla töö korraldamises esinevatele puudustele (vaimselt

haigetest isikutest kinnipeetavatele tekkivad häiringud ja ohud) ja teadmatusele, kelle poole

nendega seoses pöörduda. Lisaks toob kaebaja välja, et tal on jalad paistes, kuid ta jäeti

vanglas ravita.

5. Tallinna Halduskohus jättis 06.01.2025 määrusega kaebus käiguta osas, milles kaebaja

väidab, et ta jäeti ravita (resolutsiooni p 1), ja tagastas ülejäänud osas kaebuse HKMS § 121

lg 1 p 4 alusel (resolutsiooni p 2).

HMS § 79 lg 1 p 2 näeb ette, et vaie tagastatakse, kui vaide esitaja ei ole määratud tähtajaks

vaide puudusi kõrvaldanud. Vangla tagastas vaide selle sätte alusel õiguspäraselt. Kaebaja ei

ole kaebuses väitnud, et vaie oli tegelikult puudusteta või et ta on puudused tähtaegselt

kõrvaldanud. Vaides käsitletud küsimustes kaebusega halduskohtu poole pöördumine ei ole

lubatav, sest kaebajal on läbimata vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5 sätestatud kohtueelne

menetlus. Lisaks vaides käsitletule on kaebaja osundanud kaebuses ka muudele vangla

tegevuse korraldamisel tema hinnangul esinevatele puudustele (vangla ei suuda kaebaja

arvates kõrvaldada vaimselt haigetest kinnipeetavatest teistele kinnipeetavatele tekkivaid

häiringuid ja ohtusid ning pole selge, kelle poole sellega seoses pöörduda). Kohtule ei nähtu,

et kaebaja oleks ka selles osas läbinud enne kaebusega kohtu poole pöördumist kohustusliku

kohtueelse menetluse, mistõttu tuleb kaebus ka selles osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel

kaebajale tagastada.

Kaebus tuleb ravist ilmajätmise väiteid puudutavas osas jätta käiguta.

6. A.N esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 06.01.2025

määruse peale.

Kaebaja läbis kohustusliku kohtueelse menetluse. Ta esitas vangla direktorile vaide vormil

vaide. Kaebaja ei pidanud vajalikuks vastata vaide puuduste kõrvaldamise kirjale, kuna see

sisaldas vangla juristi üleolevat juriidikat. Kaebaja ei ole juriidikas tugev. Kaebaja taotles

enda riigilõivu tasumisest vabastamist, kuna ta on maksejõuetu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohtule on arusaadav kaebaja tahe esitada määruskaebus, mis sisaldab taotlust,

et halduskohtu määrus tühistataks kaebuse tagastamist puudutavas osas ja asi saadetaks

esimese astme kohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb HKMS § 207

lg 1 alusel võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on selles osas seaduse kohaselt lubatud

(HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4). Määruskaebus vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud

nõuetele määral, mis võimaldab selle läbi vaadata.

8. Kuigi määruskaebusele on lisatud riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi taotluse

(täidetud) vorm, ei ole A.N ringkonnakohtult riigi õigusabi andmist taotlenud. Ilmselt on

kaebaja selle täitnud seetõttu, et halduskohus edastas kaebajale riigilõivu tasumisest

vabastamise taotluse esitamiseks vale vormi1. Ringkonnakohus mõistab kaebaja tahet nii, et ta

on soovinud vormi täitmisega anda ülevaate oma majanduslikust olukorrast riigilõivu

tasumisest vabastamise eesmärgil. Ringkonnakohtul ei ole aga vaja kaebaja majanduslikku

1 Õige vorm on kättesaadav kohtu veebilehel www.kohus.ee: Riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus ning

teatis taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta

2(4)

3-24-3356

seisundit hinnata, sest määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9) ning tagastamata jäänud osas kaebuse pealt riigilõivu

tasumisest vabastamine on esimese astme kohtu pädevuses.

9. Halduskohtu määrus kaebuse osalise tagastamise kohta on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Halduskohus tuvastas

õigesti, et kaebaja ei ole siinses asjas kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud. Seetõttu

oli kaebuse tagastamine HKMS § 47 lg 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel õiguspärane.

10. VangS § 11 lg 81 sätestab, et kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või

taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole

kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse

eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole. Seega kui kaebaja ei käitu

kohtueelses menetluses nõuetekohaselt (nt jätab kõrvaldamata vaides esinenud puudused) ja

menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt vaide tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule

HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav. Vaide õigusvastase tagastamise korral saab aga

kohtumenetluses jätkata asja sisulise arutamisega.

11. Kohus, kontrollides kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist, ei või piirduda formaalse

kontrolliga. Kohus peab HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaldamisel veenduma, et ka tegelikult

esinesid alused, millele viidates tagastati isiku vaie kohustuslikus kohtueelses menetluses.

Vaide läbi vaatamata jätmiseks ei anna alust ainuüksi vaide käiguta jätmisele reageerimata

jätmine, vaid selleks peavad vaides ka tegelikult olema selle lahendamist takistavad puudused.

Proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt saab vaide läbi vaatamata jätmise aluseks olla vaid

puudus, mis takistab vaide sisulist lahendamist. Vaiet ei saa tagastada, kui haldusorgan leidis

vaide käiguta jätmisel ekslikult, et vaie on puudusega. (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus

asjas nr 3-3-1-78-13, p 20 ja asjas nr 3-3-1-34-13, p 8–9; Euroopa Inimõiguste Kohtu

29.05.2012 otsus asjas nr 16563/08 Julin vs. Eesti, p 177).

12. Siinsel juhul ei olnud A.N-i esitatud pöördumisest tõepoolest aru saada, kas ta soovis

algatada vaidemenetlust. Pigem nähtus kinnipeetava pöördumise sisust, et talle tekitas muret

teadmatus, kelle poole on võimalik pöörduda juhtumil, kui on tervisemure või kui

kinnipeetavat ohustab teine vaimse tervise probleemidega kinnipeetav. Avaldaja palus anda

selgitusi sätete täpse sisu kohta ning saata talle kodukorra lisa 10, mida käskkirjaga

muudetakse. Ta viitas ka sellele, et on jäänud ravita (kaebuse tagastamise määrus seda ei

puuduta, selles osas on kaebus jäetud käiguta ning kaebajal on võimalik kohtumenetlust

jätkata, kõrvaldades kaebuse puudused). Pöördumine ei sisaldanud vaide esitaja selgelt

väljendatud nõuet, mis oleks menetletav vaidemenetluses (HMS § 76 lg 2 p 5). Avaldaja

märkis: Taotlus. Palun selgust ja täpsustust vaides märgitud muudatuste kohta. Lisa 10

tutvustamist ja selgitust vastutuse osas tervisehäirete korral (s.t kes konkreetselt vastutab abi

andmise eest, nt arst? pereõde? valvur jne). Vangla viitas põhjendatult, et kui avaldaja soovib

esitada vaiet, tuleb ära näidata konkreetne punkt, mida vaidlustatakse, ning seostada seda

avaldaja enda õiguste rikkumisega. Seega ei võimaldanud avalduses esinenud puudused

vaidemenetlust läbi viia ja puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu tuli vaide menetlusse

võtmisest keelduda. Vangla ei andnud avalduse puuduste kõrvaldamise kohta selgitusi

ülemäära keerulises ja kantseliitlikus sõnastuses. Pedagoogilise haridusega inimese jaoks oli

kirjapandu piisavalt arusaadav. Vajadusel võis kaebaja küsida vanglalt täpsustust, kui vangla

puuduste kõrvaldamise kirjas jäi talle midagi selgusetuks.

13. Ringkonnakohus selgitab, et ülaltoodud põhjustel tuli Tallinna Vanglal kaebaja avaldus

lahendada mitte HMS-i, vaid märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse

pöördumise esitamise seaduse alusel. Viimati nimetatud seaduse alusel vastamiseks takistusi

ei ole. Tallinna Vangla direktori 28.11.2024 kirja tuleb lugeda keeldumiseks menetleda

3(4)

3-24-3356

avaldust vaidena, mitte keeldumiseks vastata selgitustaotlusele. Asja vaidena menetlemisest

keeldumine ei võta kaebajalt õigust esitada uus vaie. Vangla kodukorra kui üldkorralduse

vaidlustamise tähtaeg hakkab uuesti kulgema igal korral, kui isiku suhtes üldkorralduse

asjakohast sätet kohaldatakse (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-23-1915, p

15).

14. Määruskaebus jääb ülaltoodu tõttu rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)