2-25-212/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-25-212

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Määruse tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2025, Jõhvi

Kohtuasja number

2-25-212

Kohtuasi

X hagi Y vastu väljamõistetud elatise maksmise

muutmise nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine / menetluse lõpetamine

Menetlusosalised

Hageja: X (ik XXX, elukoht, XXX)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ilya

Zuev, e-post: ilya.zuev@grandman.ee

Kostja: Y (ik XXX) Kostja seaduslik esindaja C

(ik XXX, elukoht XXX, e-post: xxx)

Kostja lepinguline esindaja: Aivar Haava, e-post

XXX

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja X ja kostja seadusliku esindaja C vahel 16.01.2025 sõlmitud

kompromiss alljärgnevas:

1.1. Vähendada Viru Maakohtu 15.12.2019 otsusega X-ilt väljamõistetud elatist ja välja

mõista X-ilt elatis Y kasuks alates 01.02.2025.a kuni Y täisealiseks saamiseni (s.o xx.xx.xxxx)

elatusrahana 259,59 eurot, mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2025),

lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17

lg 3) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse

muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

2. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

3. Pooled kinnitavad, et on teadlikud ja aru saanud TsMS § 432 sätestatud tagajärgedest.

4. Pooled vähendavad kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 3

kalendripäevani.

1 / 3

2-25-212

5. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-212.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

3 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu menetluses on X esitas hagi Y vastu väljamõistetud elatise maksmise muutmise

nõudes.

2. Pooled esitasid 16.01.2025 kohtule kinnitamiseks poolte vahel sõlmitud kompromissi.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb

kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi

kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses

märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

4. TsMS § 430 lg 2 kohaselt esitavad pooled kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule.

Menetlusosalised sõlmisid kompromissi, allkirjastasid selle ja paluvad kompromissi kinnitada ja

tsiviilasja menetluse lõpetada.

5. Kohus leiab, et poolte vaheline kompromiss on seadusega kooskõlas, ei riku avalikku huvi ning

kompromissi on võimalik täita. Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus poolte vahel sõlmitud

kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

6. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või

tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte

kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi.

7. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui kostja ei täida kompromissiga

võetud kohustust, on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks.

8. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Pooled leppisid kokku, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevani.

Menetluskulude jaotus

9. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui

menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2).

2 / 3

2-25-212

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud

ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Tarmo Tina

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

3 / 3