Legislator Case Law & Legislation
3-24-1807/24 AI generated

3-24-1807/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-24-1807/24
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta kaebaja taotlus talle määruskaebemenetluses riigi õigusabi korras esindaja käesoleva määruskaebuse kättesaamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav

Legislator headnote

AI generated

3-24-1807/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Muus osas ei ole määrus edasikaevatav

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

17.01.2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-1807

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamise kestuse ja distsiplinaarkaristuse

määramisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 13.11.2024. a määruse resolutsiooni

punktid 2 ja 4

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.

Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 13.11.2024. a määruse

resolutsiooni punktide 2 ja 4 peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

207 lg 2 ja § 207 lg 3 p 1 alusel.

2. Jätta kaebaja taotlus talle määruskaebemenetluses riigi õigusabi korras esindaja

määramiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtu 15 päeva jooksul

käesoleva määruskaebuse kättesaamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav

(HKMS § 119 lg 1).

RINGKONNAKOHTU SELGITUS

1. Tartu Halduskohus jättis 13.11.2024. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu

tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel, mis puudutas kaebaja esitatud kahju hüvitamise

nõuet seoses kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kestusega

02.03.2023. a käskkirja nr 2-3/1-2/99 alusel ning 20.11.2023. a käskkirjaga nr 2-23/1-3/530

alusel määratud distsiplinaarkaristusega (resolutsiooni p 2). Sama määrusega jättis

halduskohus kaebaja korduva riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 4).

2. Kaebaja esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 13.11.2024. a määruse

resolutsiooni p-de 2 ja 4 tühistamist.

3. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul jättis Tartu Halduskohus 13.11.2024. a määrusega õigesti

kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel vabastamata, põhjendades ja

selgitades piisavalt menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise asjaolusid. Ühtlasi jõudis

halduskohus õigele järeldusele, et kaebaja esitatud riigi õigusabi taotlus on korduv ning see

tuleb jätta läbi vaatamata. Määruskaebuses ei ole esitatud väiteid, mis annaks alust

halduskohtu määruse tühistamiseks. Eeltoodu alusel peab ringkonnakohus võimalikuks

lahendada Tartu Halduskohtu 13.11.2024. a määruse vaidlustamiseks esitatud määruskaebus

käesoleva määruse resolutsioonis toodud õiguslikel alustel ilma kirjeldava ja põhjendava

osata.

4. Kaebaja on määruskaebuses esitanud taotluse, et ringkonnakohus määraks talle riigi

õigusabi korras esindaja ringkonnakohtu menetluse jaoks. Ringkonnakohus käsitleb kaebaja

määruskaebuses esitatud taotlust anda talle advokaat taotlusena saada riigi õigusabi

määruskaebemenetluses. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on

tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning

põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma

õigusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1

nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on

kaebaja aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele

kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise

tingimusi. Eelnevates kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja

edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on

võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka käesolevas haldusasjas esitas kaebaja kaebuse

halduskohtule ja määruskaebuse ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud dokumendid

ise. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi

õigusabi korras esindajat määruskaebemenetluses. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi

õigusabi taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)