3-24-2525/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Maili Lokk, Madis Ernits

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

17.01.2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-2525

Haldusasi

Tallinna Krematooriumi AS kaebus sihtasutuse Tartu

Ülikooli Kliinikum 15.07.2024. a otsuse ning

riigihangete vaidlustuskomisjoni 29.08.2024. a otsuse

vaidlustusasjas nr 143-24/275929 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 24.10.2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Võru Matusetalitus OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – Tallinna Krematooriumi AS

Esindaja vandeadvokaat Asso Prii

Vastustaja/hankija – sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Esindaja juhatuse liige Liis Salumäe

Kolmas isik/apellant – Võru Matusetalitus OÜ

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Tallinna Krematooriumi AS-i 21.11.2024. a vastuses

apellatsioonkaebusele esitatud vastuväide kohtu tegevusele.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24.10.2024. a otsuse

resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva

otsuse põhjendustele.

3. Jätta rahuldamata Tallinna Krematooriumi AS-i 21.11.2024. a eraldi avalduses

esitatud taotlus.

4. Mõista Võru Matusetalitus OÜ-lt Tallinna Krematooriumi AS-i kasuks välja

apellatsioonimenetluse kulud summas 2000 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 10 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.01.2024 (HKMS § 278 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sihtasutus (SA) Tartu Ülikooli Kliinikum (hankija) avaldas 19.02.2024 riigihangete

registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Surnute transpordi ja

patoanatoomilise lahangu abilise teenuse tellimine“ (viitenumber 275929) hanketeate ja tegi

kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid (RHAD), sh „Juhised pakkujale“ (Juhised)

(dtl 264–282). Riigihange korraldati raamlepingu sõlmimiseks.

2. RHAD kohaselt tuli pakkumuses esitada ühe surnu transpordi hind ilma käibemaksuta

hankija struktuuriüksusest pakkuja külmkambrisse ning lahanguabilise teenuse hind ilma

käibemaksuta ühe kuu kohta.

3. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks (25.03.2024) esitasid pakkumuse Tallinna

Krematooriumi AS (praeguse haldusasja kaebaja) ja Võru Matusetalitus OÜ (praeguse

haldusasja kolmas isik).

4. Tallinna Krematooriumi AS-i pakkumuses oli ühe surnu transpordi hind 12,78 eurot ning

lahanguabilise teenuse hind kuus 2329,16 eurot. Võru Matusetalitus OÜ pakkumuses oli ühe

surnu transpordi hind 5,88 eurot ning lahanguabilise teenuse hind kuus oli 1097,16 eurot.

5. Hankija tunnistas 15.07.2024. a otsusega vastavaks Võru Matusetalitus OÜ ja Tallinna

Krematooriumi AS-i pakkumused (dtl 260-261) ning 16.07.2024. a korraldusega nr 1.4-

1/25-JE edukaks vastavaks tunnistatud pakkumustest madalaima maksumusega Võru

Matusetalitus OÜ pakkumuse (dtl 263).

6. SA Tartu Ülikooli Kliinikum hankekomisjon kvalifitseeris 17.07.2024. a otsusega Võru

Matusetalitus OÜ. Hankija otsustas riigihangete seaduse (RHS) § 98 lg-te 1 ja 5 alusel

kvalifitseerida edukaks tunnistatud pakkuja, Võru Matusetalitus OÜ, kuna pakkuja

majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad riigihanke

alusdokumentides esitatud kvalifitseerimise tingimustele (dtl 284).

7. Tallinna Krematooriumi AS esitas 29.07.2024 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO)

vaidlustuse SA Tartu Ülikooli Kliinikum otsustele, millega hankija kvalifitseeris Võru

Matusetalitus OÜ ning tunnistas Võru Matusetalitus OÜ pakkumuse vastavaks ja edukaks.

VAKO otsus

8. VAKO tegi 29.08.2024 vaidlustusasjas nr 143-24/275929 otsuse, millega jättis Tallinna

Krematooriumi AS vaidlustuse rahuldamata ning vaidlustaja vaidlustusmenetluse kulud tema

enda kanda.

9. VAKO leidis kokkuvõtvalt, et RHAD-s lahanguabilistega seotud nõuded on esitatud nii

kvalifitseerimistingimusena kui vastavustingimusena ning vaidlustuskomisjon kontrollis

sellega seoses kolmanda isiku kvalifitseerimise otsust, mille tunnistas õiguspäraseks. Võru

Matusetalitus OÜ pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus on õiguspärane ning puuduvad

alused selle kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlustaja ei ole väitnud ega tõendanud, et Võru

Matusetalitus OÜ pakkumus ei vastaks mõnele RHAD vastavustingimusele, mille tõttu tuleks

pakkumus tagasi lükata RHS § 114 lg 2 esimese lause alusel. Vaidlustaja soovib panna

hankijale hankemenetluses ebaproportsionaalse ja ebareaalse kontrollikohustuse. Hankija on

küsinud Võru Matusetalitus OÜ-lt korduvalt selgitusi pakkumuse maksumuse kujunemise

kohta ning iseseisvalt tõendeid kogunud.

10. VAKO nõustus hankija järeldustega Võru Matusetalitus OÜ pakkumuse maksumuse

põhjendatuse osas. Võimalik kulude suurenemine nelja-aastase lepinguperioodi jooksul on

VAKO hinnangul maandatud võimalusega kahe aasta möödumisel lepingulist hinda

tarbijahinnaindeksi muutuse võrra korrigeerida, samuti on pakkujale lubatud

ristsubsideerimine, mis omakorda maandab võimaliku hinnatõusu riski.

11. Võru Matusetalitus OÜ pakkumuses esitatud ühe lahanguabilise teenuse maksumus kuus

(1097,16 eurot) vastab kehtivale töötasu alammäärale (820 eurot), sisaldades tööandja poolt

tasumisele kuuluvaid makse. Võru Matusetalitus OÜ pakutud hind on pakkumuse esitamise

seisuga õigusaktide nõuetega kooskõlas. Pakkujal (lepingupartneril) on õigus tasu muuta kahe

aasta möödudes lepingu sõlmimisest maksimaalselt 10% ulatuses. Võru Matusetalitus OÜ

pakkumus on kulupõhine, võimalik hinnatõusu risk on maandatud lepingujärgse õigusega

hinda tõsta ning kolmas isik on selgitanud, kuidas ta korraldab puhkuseaegse asenduse.

12. Võru Matusetalitus OÜ on sõnaselgelt kinnitanud, et ei põhjenda oma pakkumuse

maksumust hankevälise ristsubsideerimisega. Riigihanke sisene ristsubsideerimine on

lubatud. Hankija on teostanud kolmanda isiku pakkumuse maksumuse kontrolli RHS §-is 115

sätestatud korras ning mõistlikus ulatuses ning leidnud, et kolmanda isiku pakkumuse

maksumus ei ole põhjendamatult madal. Hankija otsus Võru Matusetalitus OÜ pakkumuse

edukaks tunnistamiseks on kooskõlas RHS §-ga 115 ja § 117 lg-ga 1 ning alused selle

kehtetuks tunnistamiseks puuduvad.

Menetlus halduskohtus

13. Tallinna Krematooriumi AS esitas 09.09.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus

tunnistada kehtetuks SA Tartu Ülikooli Kliinikum 15.07.2024. a otsus, 16.07.2024. a

korraldus ja 17.07.2024. a otsus Võru Matusetalitus OÜ pakkumise vastavaks ja edukaks

tunnistamise ning Võru Matusetalitus OÜ kvalifitseerimise kohta. Samuti palus Tallinna

Krematooriumi AS kaebuses tühistada VAKO 29.08.2024. a otsus vaidlustusasjas nr 143-

24/275929.

14. Vastustaja ja kolmas isik vaidlesid kaebusele vastu.

Halduskohtu otsus

15. Tartu Halduskohus rahuldas 24.10.2024. a otsuses Tallinna Krematooriumi AS kaebuse

ning tühistas SA Tartu Ülikooli Kliinikum 15.07.2024. a otsuse osas, milles hankija tunnistas

Võru Matusetalitus OÜ pakkumuse vastavaks, 16.07.2024. a korralduse ja 17.07.2024. a

otsuse riigihankes viitenumbriga 275929 ning VAKO 29.08.2024. a otsuse vaidlustusasjas nr

143-24/275929.

16. Halduskohtu hinnangul on vaidluse keskmes peamiselt kaks küsimust:

-

kas kolmandal isikul on RHAD nõuetele vastavad kaks lahanguabilist;

-

kas kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madal ning kas hankija on vastavaid

asjaolusid piisavalt välja selgitanud ja hinnanud.

17. Hankija on nõuded lahanguabilistele sätestanud Juhiste p-des 4.3.5 ja 5.5 (dtl 266) ning

sama sisuga Hankepassis kvalifitseerimise tingimusena ja vastavustingimustes.

18. Hankepassi osas „Haridus ja kutsekvalifikatsioonid“ on hankija, viitega RHS § 101 lg 1

p-le 6, kehtestanud kvalifitseerimistingimusena: „Pakkuja meeskonda peab kuuluma vähemalt

2 lahanguabilist. Tingimuse kirjeldus: Nõue: Pakkuja esitab kinnituse lahanguabiliste

olemasolu kohta hankepassis. Hankepassis esitatud lahanguabilised peavad olema samad, kes

osalevad hiljem ka teenuse osutamisel.“

19. RHAD dokumendis „Vastavustingimused“ p-s 5.5. on vastustaja sätestanud nõude:

„Kumbki lahanguabiline peab omama vähemalt aasta pikkust lahangulise töö kogemust.

Pakkujal tuleb esitada lahanguabiliste elulookirjeldused.“ Pakkujatel on tulnud esitada vabas

vormis elulookirjeldused.

20. Juhiste p 4.3.5 näeb ette: „Pakkuja meeskonda peab kuuluma vähemalt 2 lahanguabilist.

Pakkuja esitab kinnituse lahanguabiliste olemasolu kohta hankepassis. Hankepassis esitatud

lahanguabilised peavad olema samad, kes osalevad hiljem ka teenuse osutamisel.“ Juhiste p

5.5 kehtestab: „Kumbki lahanguabiline peab omama vähemalt aasta pikkust lahangulise töö

kogemust. Pakkujal tuleb esitada lahanguabiliste elulookirjeldused.“

21. Halduskohus järeldas eelnevast, et hankija ei ole lahanguabiliste arvulise nõude osas

olnud dokumentides järjekindel, kasutades kord sõnastust „vähemalt 2“ ning teisalt „kumbki“,

mis viitab nõudele, et isikuid oleks kaks.

22. VAKO jõudis halduskohtu hinnangul põhjendatult järeldusele, et hankija on käsitlenud

lahanguabilistele kehtestatud nõudeid nii kvalifitseerimis- kui vastavustingimusena.

Halduskohus leidis tuginevalt RHS § 101 lg l p-le 6, et hankija on kvalifitseerimise tingimuse

kehtestamisel eksinud. Selle sätte kohaselt võib hankija nõuda pakkuja või taotleja tehnilise ja

kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks pakkujalt

andmeid tema juhtide või teenuste osutamise või ehitustööde juhtimise eest vastutavate

isikute, kuid mitte teenust vahetult osutavate töötajate hariduse ja kutsekvalifikatsiooni kohta.

Praegusel juhul on siiski erandlikult võimalik kontrollida lahanguabiliste vastavust läbi eduka

pakkuja kvalifitseerimise otsuse (VAKO otsuse p 9).

23. Seoses kaebaja etteheitega, et kolmanda isiku pakkumuses välja toodud lahanguabiliste

töösuhted on fiktiivsed, märkis halduskohus, et pole üheselt mõistetav, mida on hankija

silmas pidanud „pakkuja meeskonda kuulumise“ all. Halduskohus leidis, et nõuetele vastavust

saab kontrollida läbi töösuhte olemasolu pakkuja ja lahanguabilistena nimetatud isikute vahel.

24. Halduskohus leidis, et puuduvad piisavad tõendid, et kolmanda isiku pakkumuses

nimetatud kaks lahanguabilist oleksid kolmanda isikuga tegelikus töösuhtes (st kuuluksid

tema meeskonda) ning et need kaks isikut oleks ka samad, kes asuksid hankelepingu

sõlmimise korral kolmanda isiku meeskonnas teenust osutama.

25. Kolmas isik esitas hankijale kahe lahanguabilise kohta töötamise registri kannete

väljavõtted (dtl 285-286) ja kinnituskirjad, milles isikud ise on kinnitanud enda töölevõtmist

OÜ-sse Võru Matusetalitus lahanguabilistena (dtl 287-289).

26. Halduskohus leidis, et kolmanda isiku lahanguabiliste töötamise ja töösuhte raames

tasustamata puhkusel viibimise kohta esitatud tõendid on vastuolulised. Halduskohus

tuvastas, et TÖR sisaldab kandeid kahe isiku (X.X. ja Y.Y.) töösuhte registreerimise kohta (vt

dtl 285 ja 286), kuid leidis, et pelgalt registrikanded ei muuda töösuhet automaatselt ehtsaks

ega välista selle näilikkust, kui sellega ei kaasne töösuhtele omast sisu. Mõlemad isikud on

kirjalikult kinnitanud esmalt enda lahanguabilisena töölevõtmist alates 19.03.2024

täistööajaga Eesti Vabariigis kehtiva alampalgaga (dtl 288 ja 289) ning koheselt pärast

töötamise registreerimist tasustamata puhkusele jäämist. Veenvaid tõendeid kummagi asjaolu

kohta ei ole halduskohtu hinnangul esitatud. Halduskohus tegi kindlaks, et kolmas isik ei ole

vormistanud töölepingu sõlmimist ega ülal nimetatud isikute tasustamata puhkusel viibimist

kirjalikult taasesitatavas vormis.

27. Halduskohus hindas seda kummastavaks, et äriühing, kes soovib hankemenetluses osaleda

eesmärgiga saavutada hankelepingu sõlmimine ja on teadlik vajadusest hanketingimuste

täidetust tõendada, ei pea oluliseks vastavaid asjaolusid fikseerida kirjalikku taasesitamist

võimaldaval moel, et välistada hilisemaid vaidlusi nende asjaolude tõendatuse üle.

Töölepingu sõlmimise ja tasustamata puhkuse fakti tõendamine töötajate e-kirjadega, sh

ligemale 9 kuud hiljem (vt kinnituskirjad tasustamata puhkuse kohta dtl 599-600) toetavad

halduskohtu hinnangul kahtlust töösuhte fiktiivsusest. Lisaks kinnitas üks lahanguabilistest

kaebaja esitatud tõendis (X.X.i e-kiri, dtl 606), et muudetud tööleping (sundpuhkuse kohta)

sai allkirjastatud 07.10.2024 ning varasemalt sellist sundpuhkusele mineku lisaga lepingut ei

olnud. Varasemalt on X.X. kinnitanud, et pole nõus asuma kolmanda isiku juurde tööle

alampalgaga. Varasemalt töötas X.X. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis, kus tema palk oli

kõrgem. Halduskohtule ei tundunud usutav, et X.X. pärast pikemaajalist sundpuhkust, mille

tegelikkuses kohus kahtleb, asuks kolmanda isiku ettevõttes oluliselt väiksema tasuga tööle.

X.X.i kirjast (dtl 480) ilmneb ka, et tegelikkuses puudutas tema kokkulepe kolmanda isikuga

alampalga eest töötada pigem ajutist töötamist (puhkusel olija asendamine, teise lahkaja

väljaõpetamine).

28. Eelneva kokkuvõttes leidis halduskohus, et juba kahtlustest X.X.i osas piisab, et

tuvastada, et RHAD nõue, mille kohaselt oli tingimuseks seatud kahe nõuetele vastava

lahanguabilise olemasolu, pole kolmanda isiku pakkumuse puhul täidetud.

29. Hankija tunnistas edukaks vastavaks tunnistatud pakkumustest madalaima maksumusega

pakkumuse, st kolmanda isiku pakkumuse (dtl 83). Hanke eeldatav maksumus oli 160 000

eurot. Kolmanda isiku pakkumuse eelduslik maksumus on 74 066,88 eurot (46% hanke

eeldatavast maksumusest) ning kaebaja pakkumuse eelduslik maksumus 158 318,88 eurot

(98,95% hanke eeldatavast maksumusest). Pakkumus koosneb kahest hinnakomponendist:

ühe lahanguabilise teenus ühes kuus ja ühe surnu transport. Hankija tunnistas edukaks

maksumuselt soodsama (kolmand isiku) pakkumuse, milles ühe surnu transpordi hind on 5,88

eurot käibemaksuta ning lahanguabilise teenuse hind 1097,16 eurot/kuu käibemaksuta (dtl

83).

30. Haldusasja tõenditest ilmneb, et hankijal tekkis pakkumuste maksumuse umbes 50%-list

vahet arvestades kolmanda isiku pakkumuse osas kahtlus, kas pakkuja võib olla teinud

arvutusvigu või jätnud mõne kulukomponendi arvestamata, kuid kontrollis täiendavalt

kolmanda isiku pakkumuse maksumust ja selle kulupõhisust (dtl 81-82). Hankija pidas

pakkumuste vastavaks tunnistamise otsuses (dtl 260-261) põhjendatuks pakkuja selgitusi, et

külmkambrina üüritav ruum on suuremas osas kasutatav ka pakkuja muuks tegevuseks, st

ruumi kulud nagu üür ja kõrvalkulud jaotuvad ka teiste, muudest allikatest finantseeritavate

tegevuste vahel. Võimalikku kulude suurenemist 4-aastase lepinguperioodi jooksul pidas

hankija maandatuks võimalusega 2 aasta möödumisel lepingulist hinda tarbijahinnaindeksi

muutuse võrra korrigeerida (raamlepingu p 3.6). Hankija leidis, et pakkujale pole keelatud

ristsubsideerimist, mis omakorda maandab võimaliku hinnatõusu riski. Kahe lahanguabilise

osas leidis hankija, et lahanguabilised on kättesaadavad miinimumtöötasu eest (vastavalt

pakkuja 25.04.2024 esitatud dokumentidele) ning lahanguabilise teenuse hind 1097,16 eurot

on 2024. aasta jooksul täielikult kulupõhine ja kaetud ka 2025. aastal, mil pakkujal puudub

võimalus lepingulist hinda tarbijahinnaindeksi põhiselt mitte rohkem kui 10% korrigeerida.

31. Halduskohtu hinnangul eksis hankija kulude taseme põhjendatuks hindamisel osas, mis

puudutab lahanguabiliste kättesaadavust alamapalga ulatuses makstava töötasuga ning seega

pakkumuses näidatud tööjõukulude maksumuse osas. Halduskohus leidis, ei ole veenvalt

tõendatud, et kolmas isik suudaks tagada teenuse osutajatena alampalga eest töötavad

lahanguabilised ning seda kogu hankelepingu kehtivuse nelja-aastase perioodi.

Lahanguabiliste tööjõukulu, mis hõlmab ka tööjõumaksud, moodustab märkimisväärse osa

hanke kogumaksumusest. Isegi alampalgaga töötamise korral kaasneb tööjõukuluna eelduslik

alampalga kasv. Kuigi hankija on vastavat kulu kasvu aastatel 2024–2027 hinnanud 7,5%

suuruseks ning pidanud võimalikuks palgakasv katta raamlepingu p-s 3.6 ette nähtud

tarbijahinnaindeksi muudatusest sõltuva hinnatõusuga, ei pruugi see hinnang paika pidada

olukorras, kus pole kinnitust leidnud, et lahanguabiliste selline tööjõukulu oleks realistlik.

32. Halduskohus osutas ka sellele, et hankija ei kontrollinud täiendavalt surnukottide ja

isikukaitsevahendite pakkumuses märgitud hinda (dtl 82). Kuigi halduskohtule pole teada

täpsemalt kolmanda isiku võimalused allahindlusteks suurte koguste ostmisel, ilmnes siiski

ligi 10-kordne hinnavahe kolmanda isiku kalkulatsioonis näidatuga. Pakkuja on sama

kulukomponendi puhul lisaks surnukottidele nimetanud ka isikukaitsevahendeid, mis

eelduslikult tõstab mõnevõrra veelgi hinda.

33. Halduskohus märkis täiendavalt, et kuna kolmas isik on kinnitanud, et pole oma

pakkumust põhjendanud hankevälise ristsubsideerimisega (vastus vaidlustusele p 2.12.10; dtl

306), siis ei pruugi selline ristsubsideerimine olla võimalik suuremate (tegelikkusele

vastavate) tööjõukulude korral. Halduskohus osutas sellele, et pakkumuste hinna võrdlus (sh

tööjõu- ja transpordihindade osas) 2019. või 2021. a sarnase lepinguesemega hangetega ei

anna alust vastupidisele järeldusele jõudmiseks, kuna toimunud on üldiselt teadaolev

märgatav vältimatute kulude kasv (nt alampalga ja energiahindade tõus jm). Halduskohus ei

pidanud juba 2019. a sarnase hanke puhul hankesisest ristsubsideerimist võimalikuks

surnuveo teenuse (ühe surnu kohta) praeguse hanke pakkumuses märgitust kõrgema hinna

juures (Tartu Halduskohtu 20.04.2020. a otsus, 3-20-526, p 96).

34. Halduskohus leidis kokkuvõttes, et vastustaja on eksinud kolmanda isiku pakkumuse

vastavaks tunnistamisel juba põhjusel, et täidetud pole RHAD kahe lahanguabilise nõue.

Kuna vastavaks tunnistamise otsus oli õigusvastane, puudus alus ka selle pakkumuse edukaks

tunnistamiseks ning kolmanda isiku kvalifitseerimiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

Apellatsioonkaebus

35. Võru Matusetalitus OÜ esitas 04.11.2024 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada

Tartu Halduskohtu 24.10.2024. a otsus ja jätta Tallinna Krematooriumi AS-i kaebus tervikuna

rahuldamata.

Kohtumenetluse normide väidetavad rikkumised

36. Võru Matusetalitus OÜ leiab, et halduskohtus on kaebaja poolt 08.10.2024 esitatud tõendi

vastuvõtmisel oluliselt rikkunud HKMS § 70, § 62 lg 1, § 51 lg 4 ja § 2 lg 6 nõudeid.

Halduskohus määras 18.09.2024. a määrusega täiendavate tõendite esitamise tähtajaks

07.10.2024, kuid kaebaja esitas tõendi 08.10.2024, st hilinenult. HKMS § 70 järgi saab

menetlustoimingut hiljem teha üksnes siis, kui kohus seaduses sätestatud tähtaja ennistab või

enda määratud tähtaega pikendab. Halduskohus tõendite esitamise tähtaega aga ei

pikendanud. Tõendi vastuvõtmisega lühenes Võru Matusetalitus OÜ vastamise tähtaeg, mis

oli 14.10.2024. See rikub menetlusosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet. Enne hilinenult

esitatud tõendi vastuvõtmist oleks halduskohus pidanud Võru Matusetalitus OÜ ära kuulama

(HKMS § 2 lg 6). Kaebaja poolt 08.10.2024 esitatud tõendiks on X.X.i poolt 07.10.2024 kell

16.30 kaebaja juhatuse liikmele A. Tõnissoole saadetud e-kiri. Seega oli tõend kaebajal

olemas enne 07.10.2024 menetlustähtaja möödumist. Kaebaja esitas oma 07.10.2024. a

menetlusdokumendi halduskohtule 07.10.2024 kell 22.36, so 6 tundi peale tõendi saamist.

Seega oli kaebajal võimalik esitada see tõend ka õigeaegselt koos 07.10.2024. a

menetlusdokumendiga. HKMS § 62 lg 1 ja § 51 lg 4 ei luba hilinemisega esitada tõendeid,

mida oleks saanud esitada ka õigeaegselt. Selliste tõendite hilinemisega esitamine on

vastuolus ka HKMS § 28 lg-tega 1–3. Olukorras, kus kaebaja esitas tõendi hilinemisega, ei

tohi menetluse venimise ärahoidmine toimuda teiste menetlusosaliste õiguste arvel läbi

nendele määratud menetlustähtaja faktilise lühenemise. Halduskohtu poolsed rikkumised tõid

kaasa ebaõige otsuse tegemise.

37. Võru Matusetalitus OÜ esitas koos oma 07.10.2024. a menetlusdokumendiga

halduskohtule kaks ärisaladust sisaldavat dokumenti (menetlusdokumendi lisad 1 ja 2). Võru

Matusetalitus OÜ esitas need dokumendid halduskohtule muudest samal päeval esitatud

dokumentidest eraldi e-toimiku kaudu juurdepääsu piiranguga dokumentidena ja selgitas, et

tegemist on konfidentsiaalsete andmetega. Sellele vaatamata otsustas halduskohus

kõnesolevad dokumendid kaebajale nähtavaks teha. Halduskohus põhjendas 09.10.2024. a

määruses Võru Matusetalitus OÜ poolt esitatud tõendite teistele menetlusosalistele avaldamist

esmalt sellega, et Võru Matusetalitus OÜ ei taotlenud nendele dokumentidele

juurdepääsupiirangu seadmist HKMS § 88 lg 2 alusel. Võru Matusetalitus OÜ taotles

dokumentidele juurdepääsu piirangu seadmist, kuna esitas need e-toimiku kaudu

juurdepääsupiiranguga dokumentidena. Sellele vaatamata, et ka kaebaja ei esitanud kaebuses

HKMS § 88 lg 2 alusel taotlust tema vaidlustuse lisa 7 kolmandale isikule avaldamata

jätmiseks, ei ole seda dokumenti halduskohtumenetluses Võru Matusetalitus OÜ-le nähtavaks

tehtud. Võru Matusetalitus OÜ poolt hankemenetluses esitatud pakkumuses kajastatud

lahanguabiliste andmed, mis kajastusid nimetatud lisades, on kolmanda isiku ärisaladus.

07.10.2024. a menetlusdokumendi lisad 1 ja 2 sisaldavad lahanguabiliste isikuandmeid

(nimed, e-posti aadressid) ning andmeid Võru Matusetalitus OÜ ja lahanguabiliste vaheliste

töösuhete asjaolude kohta. Lahanguabiliste nimed olid kaebajale teada juba enne seetõttu, et

vaidlustuskomisjon avaldas seadust rikkudes kaebajale kõik vastustaja poolt 02.08.2024

vaidlustuskomisjonile esitatud vastusele lisatud Võru Matusetalitus OÜ ärisaladust, sh

lahanguabiliste andmeid, sisaldavad dokumendid. Halduskohus oleks pidanud enne andmete

täiendavat avaldamist võtma sisulise seisukoha küsimuses, kas varasem andmete avaldamine

VAKO poolt oli õiguspärane või mitte.

Lahanguabilised

38. Riigihanke alusdokumentide (Vastavustingimused ja Juhised) kohaselt peab pakkuja

meeskonda kuuluma vähemalt 2 lahanguabilist ja kumbki lahanguabiline peab omama

vähemalt aasta pikkust lahangulise töö kogemust. Võru Matusetalitus OÜ esitas hankijale

oma lahanguabiliste kohta kõik hankija poolt nõutud andmed ja dokumendid, mille peale asus

hankija seisukohale, et lahanguabilised vastavad riigihanke alusdokumentides sätestatud

nõuetele. Võru Matusetalitus OÜ väitel on selle otsuse kontroll HKMS § 158 lg 3 järgi

piiratud.

39. Juhiste punkti 4.3.5 kohaselt peab pakkuja meeskonda kuuluma vähemalt 2 lahanguabilist.

Riigihanke alusdokumendid aga ei täpsusta, mida „meeskonda kuulumine“ täpsemalt

tähendab ning millised konkreetsed tingimused peaksid olema täidetud selleks, et

lahanguabilist saaks käsitleda pakkuja „meeskonda kuuluvana“. Võru Matusetalitus OÜ väitel

tuleb lähtuda mõiste „meeskonda kuulumine“ sisustamisel tõlgendusest, mis tagab riigihanke

eesmärki arvestades võimalikult paljudele isikutele võimaluse riigihankes osaleda ja

hankelepingule konkureerida. Lahang on surma põhjuse tuvastamise viis (SPTS § 4 p 3 ja 4).

Lahangut võib teostada patoanatoomilise lahangu või kohtuarstliku lahanguna.

Patoanatoomilisi lahanguid võib korraldatakse ainult haiglas, millel on tervishoiuteenuste

korraldamise seaduse alusel väljastatud kehtiv tegevusluba (SPTS § 12 lg 1). Kohtuarstliku

lahangu võib teha kohtuarstlik ekspert riiklikus ekspertiisiasutuses (EKEI) (SPTS § 21 lg 1).

Seega on selliste isikute ring, kellel on lahangute korraldamise õigus ja kellel on seetõttu

pidevalt palgal lahanguabilisena töötavad isikud, äärmiselt piiratud. Kuna hankija soovis

samas riigihankes korraga nii lahanguabilise teenust kui ka surnute veo teenust, mida haiglad

ja EKEI ei paku, siis saavad riigihankes osaleda ainult kaebaja, kes osutab hankijale

lahanguabilise teenust ka praegu, ja isikud, kes on teinud ettevalmistused lahanguabilise

kaasamiseks juhul, kui neil õnnestub riigihange võita. Kui asuda seisukohale, et nõuetele

vastab ainult selline pakkumus, kus nimetatud lahanguabilised töötavad igapäevaselt pakkuja

juures lahanguabilistena juba pakkumuse esitamise ajal, saaks ainsana nõuetele vastava

pakkumuse teha kaebaja. Võru Matusetalitus OÜ leiab, et „meeskonda kuulumise“ nõue on

eelnevat arvestades täidetud ka juhul, kui pakkuja on saavutanud riigihanke alusdokumentides

lahanguabilistele kehtestatud nõuetele vastavate isikutega kokkuleppe, mis võimaldab

pakkujal juhul, kui temaga hankeleping sõlmitakse, neid isikuid hankelepingu täitmisel

kasutada.

40. Halduskohus on kolmanda isiku pakkumuses nimetatud lahanguabiliste kolmanda isiku

meeskonda kuulumisega seonduva tõendamiskoormise ebaõigesti jaganud, kuna otsuse

põhjendustest jääb mulje justkui pidanuks kolmas isik kaebuse rahuldamise vältimiseks kõik

kaebaja poolt esitatud tõendamata väited ümber lükkama. Selline tõendamiskoormise

sisustamine on vastuolus HKMS § 59 lg-ga 1. Halduskohus tuvastas, et Võru Matusetalitus

OÜ ja lahanguabiliste vahel puuduvad töösuhted. Halduskohus ei saa vaidlust lahendades

eeldada, et Võru Matusetalitus OÜ on töötamise registrisse kandeid tehes käitunud

õigusvastaselt. Samas on Võru Matusetalitus OÜ halduskohtule on esitatud hulgaliselt

tõendeid, mis tema ja lahanguabiliste vahelise töösuhte olemasolu üheselt kinnitavad.

Halduskohus ei ole nende tõendite arvestamata jätmist põhjendanud, mis rikub HKMS § 165

lg 1 p 2.

41. Hankija ei nõudnud Võru Matusetalitus OÜ-lt töölepingute ega lahanguabilistega

sõlmitud palgata puhkuse kokkulepete esitamist. Hankija nõudis kolmandalt isikult tõendite

esitamist selle kohta, et lahanguabilise teenuse on Võru Matusetalitus OÜ-le kättesaadav

töötasu alammääraga. Võru Matusetalitus OÜ esitas sellekohased kirjalikud (st

lahanguabiliste ja kolmanda isiku poolt allkirjastatud) kinnituskirjad hankijale 25.04.2024, so

hankija poolt määratud tähtajaks. Palgata puhkusele jäämise tõendamist nõuti Võru

Matusetalitus OÜ-lt esmakordselt alles halduskohtus. Võru Matusetalitus OÜ esitas vastavad

tõendid halduskohtu poolt määratud tähtajaks. Halduskohtumenetluse seadustikust ei tulene,

et töösuhte olemasolu ja palgata puhkusele jäämist saab tõendada ainult teatud liiki

tõenditega.

42. Kaebaja poolt vaidlustatud haldusaktide andmise ajal puudus nii Võru Matusetalitus OÜ-l

kui ka hankijal mistahes teave, nagu ei kavateks X.X. sõlmitud töölepingut täita. Võru

Matusetalitus OÜ möönab, et X.X.i poolt kaebajale saadetud e-kirjad on tekitanud segadust.

X.X. ei ole pärast töölepingu sõlmimist kordagi pöördunud Võru Matusetalitus OÜ poole

sooviga tööleping lõpetada või selle tingimusi muuta. X.X. kinnitas 04.11.2024 Võru

Matusetalitus OÜ-le saadetud digitaalsel allkirjastatud selgituses (lisa 1) veelkord, et ta on

Võru Matusetalitus OÜ-ga sõlminud töölepingu alampalgale vastava töötasuga ja ta on

endiselt nõus Võru Matusetalitus OÜ juures töötama töölepingus märgitud töötasuga. Samas

selgituses vabandab X.X. tema poolt tekitatud segaduse eest.

43. Võru Matusetalitus OÜ kinnitab, et ta on tasustamata puhkusel olevate lahanguabiliste

eest tasunud kõik õigusaktides ette nähtud maksud. Tööjõumakse kajastavaid deklaratsioonide

esitamist ei ole kohus nõudnud.

44. Nõuetekohaselt põhjendamata ning halduskohtu järeldustega seostamata on halduskohtu

seisukoht, mille kohaselt ilmneb „asja materjalidest“, et lahanguabilise töö nõuab teatud

erioskusi ja vajalikke isikuomadusi.

45. Isegi juhul, kui puuduksid tõendid Võru Matusetalitus OÜ ja X.X.i vahelise töösuhte

olemasolu kohta (millega Võru Matusetalitus OÜ ei nõustu), siis ei annaks see alust kaebuse

rahuldamiseks, kuna Võru Matusetalitus OÜ pakkumuses oli nimetatud veel kolmaski

lahanguabiline. Võru Matusetalitus OÜ tugineb endiselt sellele lahanguabilisele ning

halduskohus ei ole selle lahanguabilise riigihanke alusdokumentidele mittevastavust

tuvastanud. Seega vastaks Võru Matusetalitus OÜ pakkumus lahanguabiliste osas nõuetele ka

juhul, kui X.X. kõrvale jätta.

46. Võru Matusetalitus OÜ ei nõustu halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt ei välju

halduskohtule esitatud kaebaja ja X.X.i vaheline kirjavahetus tavalise suhtluse raamidest.

Olukord, kus äriühing nõuab konkurendi töötaja käest nii seadusliku kui ka lepingulise

esindaja vahendusel pidevalt andmeid ja kinnitusi eesmärgiga kasutada neid konkurendi

hankemenetlusest väljatõrjumiseks, on ebatavaline. Kaebaja on üritanud X.X.i teadmatust ja

kogenematust ära kasutades survestada teda andma selgitusi, mida oleks võimalik kontekstist

välja rebituna Võru Matusetalitus OÜ vastu kasutada. Seda kinnitab X.X.i poolt 04.11.2024

Võru Matusetalitus OÜ-le esitatud selgitus.

Pakkumuse maksumus

47. Hankija hindab pakkumuse maksumuse põhjendatust kaalutlusõiguse alusel. Antud juhul

leidis hankija, et Võru Matusetalitus OÜ pakkumuse maksumus on põhjendatud. Hankija

kaalutlusotsuste kohtulik kontroll on piiratud (HKMS § 158 lg 3). Halduskohtu otsuse

põhjendavast osast ei nähtu, et hankija oleks kolmanda isiku pakkumuse maksmust

kontrollides teinud kaalutlusvea.

48. Riigihanke alusdokumendid ei nõua seda, et lahanguabilise teenus oleks alampalga eest

kättesaadav kogu hankelepingu kehtivuse ajal. Hankelepingu p 3.6 näeb otsesõnu ette pakkuja

õiguse tõsta teenuse hinda. Seega ei peagi lahanguabilise teenus olema alampalga eest

kättesaadav hankelepingu kehtivuse lõpuni.

49. Hankija on kontrollinud Võru Matusetalitus OÜ pakkumuse maksumust ning Võru

Matusetalitus OÜ on hankijale esitanud hankija poolt nõutud andmed surnukottide

maksumuse kohta. Kui halduskohus leidis, et surnukottide ja muude isikukaitsevahendite

maksumus on piisavalt tõendamata, siis oleks halduskohus HKMS § 59 lg 3 tulenevalt

pidanud tegema kaebajale ettepaneku esitada selle kohta täiendavaid tõendeid. Halduskohus

kaebajale sellist ettepanekut ei teinud. Halduskohus ei saa Võru Matusetalitus OÜ-le

(kolmandale isikule) ette heita sellise tõendi esitamata jätmist, mida halduskohus ei ole

kaebajalt isegi küsinud.

50. Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste kontrollimist reguleerib RHS § 115 lg

1, mis ei võimalda abstraktset pakkumuse maksumuse lauskontrolli. RHS § 115 lg 1 kohaselt

peab kontroll olema kiire ning koosnema (vähemalt üldjuhul) ühest hankija päringust ja

sellele pakkuja poolt 5 tööpäeva jooksul antavast vastusest. RHS § 115 lg 1 eeldab, et hankija

esitab oma küsimused läbimõeldult ja ühe korraga. RHS § 115 lg 1 alusel ei saa läbi viia kuid

kestvat pakkuja raamatupidamise auditit, mis oleks vastuolus nii RHS § 115 lg 1 eesmärgi kui

ka HMS § 5 lg-ga 2. Hankija peab RHS § 115 lg 1 sätestatud kontrolli alustamise eeldusena

esmalt kindlaks tegema, et konkreetse pakkumuse maksumus erineb märkimisväärselt

võrdlusbaasist. Antud juhul selline märkimisväärne erinevus kolmanda isiku pakkumuse

maksumuse ja võrdlusbaasi vahel puudus.

51. Võru Matusetalitus OÜ pakkumuse maksumus on samas suurusjärgus hetkel kehtiva

2019. aastal kaebaja ja vastustaja vahel sõlmitud samasisulise hankelepingu maksumusega.

2019. a hankelepingu maksumus oli 1 surnu transpordi hinna osas 7,15 eurot ja lahanguabilise

teenuse hinnas osas 867,48 eurot kuus. Võru Matusetalitus OÜ vaidlusaluses riigihankes

esitatud pakkumuse maksumus oli 1 surnu transpordi hinna osas 5,88 eurot ja lahanguabilise

teenuse hinna osas 1097,16 eurot kuus. Kuna kaebaja on käesolevas riigihankes tehtud

otsused vaidlustanud ja see takistab uue hankelepingus sõlmimist Võru Matusetalitus OÜ ja

hankija vahel, siis võib sellest järeldada, et kaebaja on nii valmis kui ka võimeline 2019

toimunud samasuguses riigihankes pakutud hindadega teenuste osutamist jätkama ka 2024.

52. Võru Matusetalitus OÜ pakkumuse maksumus on samas suurusjärgus ka Põhja-Eesti

Regionaalhaigla poolt 2021. aastal läbi viidud sarnase hanke maksumusega.1

53. Halduskohus asus seisukohale, et praeguse vaidluse lahendamisel ei saa määravaks

osutuda pakkumuste hinna võrdlus (sh nt tööjõu- ja transpordihindade osas) Võru

Matusetalitus OÜ viidatud 2019. või 2021. a sarnase lepinguesemega hangete puhul, kuna

toimunud on üldiselt teadaolev märgatav vältimatute kulude kasv. Võru Matusetalitus OÜ

leiab, et hankelepingu täimiseks vajalike kulude kasvu ei saa lugeda üldtuntud asjaoluks

HKMS § 60 lg 1 mõttes. Halduskohtu otsusest ei selgu, millistest menetlusvälistest allikates

on võimalik saada usaldusväärset teavet selle kohta, et konkreetse hankelepingu täitmiseks

vajalikud kulud on 2019. ja 2021. aastaga võrreldes märgatavalt kasvanud. Kaebaja täidab

2019 sõlmitud hankelepingut täpselt samade hindadega ka praegu. Seega kajastab 2019 läbi

viidud riigihanke tulemusena sõlmitud hankeleping vastavate teenuste turuhinda ka praegu.

54. Võru Matusetalitus OÜ ei ole oma pakkumust hankevälise ristsubsideerimisega

põhjendanud. Sellele vaatamata ei keela RHAD otsesõnu ka hankevälist ristsubsideerimist.

Juhiste p 5.6, mille kohaselt peab pakkumuses esitatud hind sisaldama kõiki kulusid, mis on

seotud teenuse osutamisega, ei keela hankevälist ristsubsideerimist. Võru Matusetalitus OÜ

parima arusaamise kohaselt on Juhiste p 5.6 eesmärgiks vältida hankelepingu sõlmimise

järgselt vaidluste tekkimist selle üle, kas hankelepingu täitmisel tekkivad kulud on hõlmatud

kokku lepitud tasuga või peaks hankija need eraldi hüvitama. Juhiste punktist 5.6 ei tulene

keeldu katta kulusid hankelepinguvälistest tuludest. Seetõttu puuduks alus Võru Matusetalitus

OÜ pakkumuse tagasi lükkamiseks ka juhul, kui see ei kataks kõiki kulusid. Võru

Matusetalitus OÜ suudab hankelepingu täitmise kulud katta ka juhul, kui pakkumuse

maksumus ei kataks kõiki kulusid. Võru Matusetalitus OÜ omakapitali väärtus on 524 442

eurot, mis on nii Võru Matusetalitus OÜ pakkumuse maksumusest kui ka vastustaja poolt

1 https://riigihanked.riik.ee/rhrweb/#/procurement/2943492/contracts.

avaldatud eeldatavast maksumusest (160 000 eurot) mitu korda suurem. Lisaks on Võru

Matusetalitus OÜ jooksvalt kasumis (eelmise kahe majandusaasta kasum oli kokku üle 100

000 euro) ning Võru Matusetalitus OÜ jaotamata kasum oli 31.12.2023 seisuga 469 672

eurot. Seega on Võru Matusetalitus OÜ-l hankelepingu täimiseks igal juhul piisavalt

vahendeid.

Kaebaja vastus apellatsioonkaebusele

55. Tallinna Krematooriumi AS esitas 21.11.2024 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta

palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Ühtlasi taotleb Tallinna Krematooriumi AS

apellatsioonkaebuse lisana 1 esitatud tõendi vastu võtmata või alternatiivselt arvestamata

jätmist.

Vastuväide kohtu tegevusele

56. Kaebaja esitab HKMS § 90 mõttes menetlusliku vastuväite kohtu tegevusele seoses kohtu

väidetava eksimusega HKMS § 62 lg 5 vastu, kuna ringkonnakohtu 11.11.2024. a määrusest,

millega kohus võttis vastu Võru Matusetalitus OÜ esitatud tõendi, milleks on X.X.i

04.11.2024. a selgitus, ei nähtu põhjendusi, miks kohus otsustas tõendi vastu võtta.

57. Kaebaja on seisukohal, et kohus ei oleks Võru Matusetalitus OÜ esitatud tõendit pidanud

vastu võtma, sest see on esitatud hilinenult ning selle esitamiseks alles

apellatsioonimenetluses puuduvad põhjendused. Halduskohus osundas 18.09.2024. a

määruses sõnaselgelt vajadusele esitada lahanguabiliste töösuhtega seotud tõendeid.

58. Kaebaja leiab, et X.X.i 04.11.2024. a selgitus on ebausaldusväärne, ja väidab, et

usaldusväärsemad on ütlused, mis olid antud varasemalt kaebajale. Kaebaja väitel on X.X.

Võru Matusetalitus OÜ-st sõltuv, mistõttu tuleb tema poolt antud selgitusi võtta kahtlusega.

Kaebaja poolt 08.10.2024 esitatud tõendi vastuvõtmisest halduskohtu

poolt

59. Kaebaja poolt 08.10.2024 esitatud tõendi halduskohtu poolt vastuvõtmise osas viitab

kaebaja halduskohtu 09.10.2024. määruse põhjendustele.

60. Täiendavalt selgitab kaebaja, et tema lepinguline esindaja viibis välismaal puhkusel 03.–

07.10.2024. Esindaja jõudis Tallinna lennujaama 07.10.2024 kell 19.15 ning esitas kell 22.36

varasemalt ette valmistatud seisukoha kohtule. Alles järgmisel päeval tutvus lepinguline

esindaja eelmisel päeval laekunud X.X.i kirjaga, mille X.X. oli saatnud kaebaja seaduslikule

esindajale, ning edastas selle koos seisukohaga nii kohtule kui ka vahetult kolmandale isikule

ja hankijale.

Võru Matusetalitus OÜ lahanguabilistest

61. Kaebaja jagab halduskohtu kahtlusi selles osas, et lahanguabilised oleksid Võru

Matusetalitus OÜ-ga töösuhtes ning asuksid hankelepingu sõlmimise korral teenust osutama.

62. Kaebaja tugineb sellele, et Võru Matusetalitus OÜ ei ole peale X.X.i 07.10.2024. a e-kirja,

esitanud kohtule ühtegi X.X.iga sõlmitud töölepingut ega ka muud töösuhetega seotud

dokumenti, sh sundpuhkusele mineku kokkulepet tõendavaid tõendeid.

63. Kaebaja osutab halduskohtu otsuse punktile 5.8.5, kus halduskohus märgib, et kolmas isik

ei ole esitanud lahanguabiliste töötasult tasumisele kuuluvate maksude deklaratsioone. Kui

tööandja ei tee kalendrikuus töötajale töötasu väljamakseid, on tööandjal

sotsiaalmaksuseadusest lähtuvalt reeglina kohustus deklareerida ja tasuda kuumääralt

sotsiaalmaks ja kolmas isik on ka väitnud, et ta on maksud tasunud.

Kolmandast lahanguabilisest

64. Kaebaja järgi on Võru Matusetalitus OÜ väidetavalt esitanud pakkumuses mitte kahe,

vaid kolme lahanguabilise elulookirjeldused. Kaebaja osutab sellele, et hankija päringu peale

esitas Võru Matusetalitus OÜ dokumendid (Töötamise registri väljavõte, kinnituskiri) vaid

kahe lahanguabilise kohta. Sellega ta sisuliselt loobus kolmandale lahanguabilisele

tuginemisest ja ei saa seda ka enam teha.

Suhtlusest X.X.iga

65. Kaebaja väidab, et ei ole mingil viisil X.X.it survestanud, kuid möönab, et on tema poole

pöördunud kui isiku poole, kelle valduses on infot vaidluse lahendamiseks vajalike asjaolude

kohta.

Võru Matusetalitus OÜ pakkumuse maksumusest

66. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et Võru Matusetalitus OÜ pakkumus on nii tervikuna kui

ka kummaski osas (lahanguabilise teenus ühes kuus ning ühe surnu transporditeenuse

maksumus) põhjendamatult madalama maksumusega.

67. Kaebaja väitel pole eluliselt usutav, et lahanguabilise tööd teeks keegi miinimumpalga

eest. X.X.i palk Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis 1841,80 eurot kuus (bruto) ning ta on ise

kinnitanud, et miinimumpalga eest ei ole ta tegelikult nõus lahanguabilisena töötama.

68. Kaebaja väitel ei ole 48 kuu pikkust teenuse osutamise perioodi arvestades

miinimumpalgast lähtumine põhjendatud ega adekvaatne. Selles kontekstis viitab kaebaja

Tartu Halduskohtu 20.04.2020. a otsusele nr 3-20-526 (p 89). Kaebaja on seisukohal, et

hankija tegi kaalutlusvea, pidades aktsepteeritavaks seda, et pakkuja on esitanud pakkumuse

lähtuvalt pakkumuse hetkel kehtivast miinimumpalgast, kuid ignoreerinud alampalga tõusu

järgmisel kahel aastal. Kaebaja tugineb halduskohtu jõustunud seisukohale, et 48-kuulise

teenuse osutamise perioodil ei ole jätkusuutlik ega põhjendatud lähtuda teenuse esimesel

aastal kehtivast alampalga määrast.

69. 18.11.2024 leppisid Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu

esindajad kokku 2025. aasta töötasu alammääras, milleks saab olema 886 eurot.2 Alates

01.01.2025 jääks Võru Matusetalitus OÜ pakutud lahanguabilise teenuse hind alla seaduses

sätestatud töötasu alammäärale. Tööandja kulu suureneb alates 2025. aasta algusest 1185,47

euroni (88,31 euro võrra). Võru Matusetalitus OÜ saaks alles kahe aasta pärast suurendada

lahanguabilise teenuse maksumust maksimaalselt kokku 10%, s.o 109,70 eurot. Rohkem

pakkumuse maksumust hankeperioodi vältel suurendada ei saa. See, et Võru Matusetalitus

OÜ tegi pakkumuse lähtuvalt 2024. aasta miinimumpalga määrast, on eksimus kehtivate

sotsiaal- ja tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete vastu (RHS § 115 lg 9).

2 https://arileht.delfi.ee/artikkel/120337285/ametiuhingud-ja-tooandjad-leppisid-kokku-jargmise-aasta-

alampalgas.

70. Lisaks eelnevale ei arvestanud Võru Matusetalitus OÜ sellega, et töölepingu seaduse

(TLS) § 55 kohaselt on töötajale võimaldatav kohustuslik iga-aastane puhkus 28

kalendripäeva. See tähendab, et ühe kuu vältel aastas töötaja puhkab ning samal ajal peab

vahetult teenust osutama teine isik. Seega tuleb 28 kalendripäeva vältel maksta tasu korraga

kahele isikule (ühele palka puhkusel olija asendamise eest ja teisele puhkusetasu). Tegemist

on teenuse osutamisega seotud otsese kuluga, mida Võru Matusetalitus OÜ ei ole pakkumuses

kajastanud. Vastasel korral oleks tulnud lisada pakkumuse maksumusele ühe kuu puhkuse

asendaja kulu (1097,16/12 = 91,43) ning pakkumuse maksumuseks ühe kuu kohta oleks

pidanud olema 1188,59 eurot (1097,16 + 91,43). Ka selle tõttu tuleb pakkumus RHS § 115 lg

9 alusel tagasi lükata.

Ühe surnu transporditeenuse osutamisega seotud kuludest

71. Võru Matusetalitus OÜ on väitnud, et surnukoti ja isikukaitsevahendite kulu on 0,43 senti

ühe surnu kohta. Selle tõendamiseks on Võru Matusetalitus OÜ-l olnud menetluses võimalusi

tõendeid esitada, eriti pärast seda, kui kaebaja esitas koos kaebusega avalikult kättesaadavad

tõendid surnukoti maksumuse kohta, mis olid enam kui 10 korda suuremad väidetud

maksumusest. Võru Matusetalitus OÜ ei ole esitanud mingeid selgitusi ega tõendeid ka koos

apellatsioonkaebusega.

72. Halduskohus ei võtnud seisukohta muude ühe surnu transporditeenuse osutamisega seotud

kulude põhjendamatuse väite osas (kahe transportija kulu, autode amortisatsioonikulu jne).

Kaebaja väitel ei ole Võru Matusetalitus OÜ poolt väidetud ühikhindadega võimalik ühe

surnu transporditeenust osutada.

73. Kaebaja osundab, et hankija avaldas ka ise oma 14.08.2024. a vastuses VAKO-le

seisukohta, et hankija kaalutlusotsus pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta ühe surnu

transpordi maksumuse osas vajab täiendavat kontrolli. Hankija esitas Võru Matusetalitus

OÜ-le täiendava päringu ja sai sellele vastuse, mis sisulist uut teavet ei sisaldanud. Hankija

leidis vastuses kaebusele ise: „Mööname, et kolmas isik ei ole andnud ammendavat selgitust

hankija täiendavatele küsimustele, vaid on esitanud sisutühja formaalse vastuse.“ RHS § 115

lg 8 lause teine pool on kaebaja hinnangul kategooriline: kui pakkuja ei esita nõutud selgitust,

siis tuleb pakkumus tagasi lükata.

Kaebaja 21.11.2024. a taotlus

74. 21.11.2024 ringkonnakohtule esitatud taotluses palub kaebaja kohustada hankijat esitama

kolmanda isiku pakkumuses kajastatud kolmanda lahanguabilise nimi, elulookirjeldus ning

kolmanda isiku poolt hankijale seoses kolmanda lahanguabilisega esitatud muud tõendid ja

dokumendid.

75. Hankija ja kohus on olnud seisukohal, et kuivõrd kolmas isik ise ei esitanud kolmanda

lahanguabilise kohta infot, siis polnud ka selle kontrollimine hankemenetluses ega ka

kohtumenetluses vajalik.

76. Kaebaja osutab Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt lasub kaebuse esitanud isikul

kohustus tõendada, et vaidlustatud pakkumuses märgitud hind on liiga madal, kuid samas on

kohtul võimalik pakkujalt tema pakkumuse kohta täpsustavaid andmeid nõuda (RKHKo

3-20-924, p 29).

77. Täiendavalt märgib kaebaja, et halduskohus on kahtluse alla seadnud ka töösuhte

olemasolu kolmanda isiku ja Y.Y. vahel (otsuse p 20.2, 20.3, 21, 22, 24).

Kaebaja 13.01.2025. a seisukoht Võru Matusetalituse OÜ tõendi osas

78. 13.01.2025 ringkonnakohtule esitatud seisukohas seab kaebaja veelkord kahtluse alla

X.X.i 04.11.2024. a kinnituses väljendatu usaldusväärsuse.

Vastustaja vastus apellatsioonkaebusele

79. SA Tartu Ülikooli Kliinikum esitas 19.11.2024 vastuse apellatsioonkaebusele, milles

nõustub apellatsioonkaebusega.

80. Hankija tugineb sellele, et nii halduskohtumenetluse seadustiku kui ka riigihangete

seaduse kohaselt hinnatakse hankija otsuseid otsuse tegemise aja seisuga. Hankija viitab

Riigikohtu otsusele, mille kohaselt ei saa haldusakti õiguspärasuse hindamisel arvestada

hiljem tekkinud asjaolusid (RKHKo 27.02.2014, 3-3-1-1-14, p 13). Samuti tuleb haldusakti

õiguspärasust hinnata selle andmise aja faktilist olukorda arvestades. Vaidlustatud

halduskohtu otsus aga rajaneb kohtumenetluses kogutud täiendavatel tõenditel ja uutel

asjaoludel.

81. Hankija küsis hankemenetluses kolmandalt isikult Maksu- ja Tolliameti töötamise registri

väljavõtted ning kinnituse töösuhte olemasolu kohta ja töötasu kohta. Esitatud selgitused ja

tõendid olid ammendavad. Kohtu ülesanne on hinnata, kas hankija lähtus otsuse tegemisel

õigetest kaalutlustest, mitte hakata ise täiendavaid tõendeid kogudes andma hinnangut

töölepingu võimalikule näilisusele. Hankija ei peaks riigihanke menetluses seadma kahtluse

alla töölepingute tõelisust. Selline kohustus on ebamõistlik ning ükski kehtiv õigusakt sellist

kohustust

hankijale

ei

pane.

82. Käesolevas hankemenetluse ei ole tegemist ka ilmselgelt näilistele töölepingutele viitava

olukorraga, mida hankija oleks pidanud kontrollima. Kaebaja soovitud ulatuses

kontrollikohustus ületab selgelt riigihankemenetluses läbi viidava kontrolli piire. Hankija tegi

kõik endast mõistlikult sõltuva hankimaks asjakohased tõendid, et hinnata kahe nõuetekohase

lahanguabilise olemasolu ning pakkumuse maksumuse põhjendatust.

83. Hankijalt ei saa riigihankemenetluse raames mõistlikult oodata kontrolli määras, milles

selle on tõendite hankimisel läbi viinud kaebaja. Hankijal puudub igasugune alus pöörduda

pakkuja töötajate poole väljendades kahtlust nende poolt allkirjastatud kinnituste ehtsuses

ning seda iseäranis veel korduvalt ja korduvalt, seades kahtluse alla ka pöördumisele saadud

vastused. Nimetatu on vastuolus nii mõistlikkuse, proportsionaalsuse kui hea usu printsiibiga,

kindlasti ei võimalda hanget läbi viia mõistliku aja jooksul ning hankija vahendeid säästlikult

ja otstarbekohaselt kasutades. Tähelepanu väärib, et juhul, kui jaatada taolise kontrolli

kohustust, pidanuks hankija samas määras kontrolli läbi viima ka kaebaja osas. Samuti igas

teises läbi viidavas riigihankemenetluses.

84. Hankija saab otsuste tegemisel lähtuda olemasolevast, mõistlikus ulatuses kontrollitud

infost ja asjaoludest, mitte oletuslikest sündmustest, mille saabumine pole teada. Ei käesoleval

hetkel ega ammugi mitte hankija poolt otsuste tegemisel pole teada, kas X.X. oma e-kirjades

kaebajale väljendatud kavatsuse teoks teeb või mitte. Nii võib ka näiteks väljaspool praegust

vaidlust olla pakkuja ja tema töötaja vaheline töösuhe lõppenud enne riigihanke lepingu

täitma asumist ning seda ka olukorras, kus ei ole olnud põhjust kahelda töösuhte tõelisuses.

Sama olukord võib tekkida ka riigihanke lepingu täitmisel. Pakkumise tegemise hetkel oli

hankijal kindel veendumus, et kolmandal isikul on meeskonnas kaks lahanguabilist, kes

asuvad hankelepingut täitma. Hankija on menetluses ka seda kinnitavad tõendid esitanud.

Seega vaidlustaja järjepidev kohtu veenmine, et lahanguabilised ei asu kolmanda isiku juures

tööle, on olnud tarbetu.

85. Kui ka lähtuda sellest, et halduskohtule said menetluse käigus teatavaks teistsugused

asjaolud, kui need olid otsuste tegemisel teada hankijale, ning kohus asus seetõttu

teistsugusele seisukohale kui seda tegi oma otsustes hankija, ei anna see kohtule alust asuda

seisukohale, et hankija otsused ei olnud nende tegemise hetkel õiguspärased. Minimaalselt

peaks kohus nimetatud asjaolu arvesse võtma menetluskulude jaotamisel ning säästma

hankijat kaebaja menetluskulude kandmisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

86. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

Ringkonnakohus jätab halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muudab

käesoleva otsuse põhjendustega osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi.

Kaebaja vastuväide kohtu tegevusele

87. Kohus lahendab esmalt kaebaja 21.11.2024 vastuses apellatsioonkaebusele esitatud

vastuväite kohtu tegevusele. Kaebaja väitel eksis kohus HKMS § 62 lg 5 vastu, kuna

ringkonnakohtu 11.11.2024. a määrusest, millega kohus võttis vastu Võru

Matusetalitus OÜ esitatud tõendi, milleks on X.X.i 04.11.2024. a selgitus, ei nähtu

põhjendusi, miks kohus otsustas tõendi vastu võtta.

88. HKMS § 90 lg 1 ls 2 kohaselt lahendab kohus vastuväite määrusega. HKMS § 162

lg-st 1 tulenevalt võib kohus kohtuotsuse resolutsioonis lahendada ka veel lahedamata

menetluslikud taotlused.

89. Ringkonnakohus võttis 11.11.2024. a määrusega asja materjalide juurde

apellatsioonkaebuse lisa 1 (resolutsiooni p 7), jättis rahuldamata kolmanda isiku

taotluse piirata kaebaja ja vastustaja juurdepääsu kolmanda isiku apellatsioonkaebuse

lisale 1 (resolutsiooni p 8) ning määras avaldada apellatsioonkaebuse lisa 1 kaebajale

ja vastustajale pärast määruse resolutsiooni punkti 8 jõustumist (resolutsiooni p 9).

Resolutsiooni p 8 jõustus 17.12.2024 ja kaebaja esitas 13.01.2025 seisukoha

apellatsioonkaebuse lisa 1 osas. Sama määrusega määras ringkonnakohus asja

lahendamiseks lihtmenetlusse (resolutsiooni p 3).

90. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 279 lg 1 ja § 133 lg 1 järgi võib kohus

apellatsioonkaebuse hankeasjas läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras. HKMS § 134 lg 1 kohaselt järgib kohus lihtmenetluses üksnes

halduskohtumenetluse olulisi põhimõtteid, tagab menetlusosaliste põhiõiguste ja -

vabaduste, samuti oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema

taotlusel ära. HKMS § 134 lg 2 p 4 sätestab, et kui see aitab kaasa asja kiiremale

lahendamisele, võib kohus lihtmenetluses muu hulgas kalduda kõrvale vorminõuetest

tõendite esitamisel ja kogumisel.

91. Lähtuvalt eeltoodud sätetest ja sellest, et halduskohus võttis esimese astme

menetluses 08.10.2024 vastu kaebaja poolt tähtaega ületades esitatud tõendi, ei

pidanud ringkonnakohus vajalikuks hakata eraldi põhjendama kolmanda isiku poolt

koos apellatsioonkaebusega esitatud tõendi vastuvõtmist. Ringkonnakohus leiab, et

nimetatud tõendi vastuvõtmisega seadis kohus jalule protsessuaalse võrdsuse tõendite

esitamisel.

92. Eeltoodut arvestades jätab kohus vastuväite kohtu tegevusele tõendi vastuvõtmisel

rahuldamata.

Materiaalõiguslikud küsimused

93. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjenduste punktidega 26–34, viitab

neile ega pea vajalikuks seal esitatut korrata. Täiendavalt selgitab ringkonnakohus

järgnevat.

94. RHS § 115 lg 9 paneb hankijale kohustuse lükata tagasi pakkumus, kui ta tuvastab,

et pakkumuse maksumus ei võimalda täita keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse sätetest

tulenevaid kohustusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et hankija on eksinud selle

normi vastu.

95. Töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 6 keelab maksta töötajale Vabariigi Valitsuse

kehtestatud alammäärast madalamat töötasu. Vabariigi Valitsuse 19.12.2024. a määruse nr 87

„Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 järgi kehtestatakse alates 01.01.2025 tunnitasu

alammääraks 5,31 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 886 eurot.

Vastavalt TLS § 20 lg-le 5 on tegemist kindlale ajaühikule vastava töötasu alammääraga,

millele vastavalt sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 punktile 1 ja § 7 lg-le 1 lisandub 33%

sotsiaalmaksu ning töötuskindlustuse seaduse § 40 lg 1 p 1, § 41 lg-te 2 ja 4 ja Vabariigi

Valitsuse 19.09.2024. a määruse nr 59 „Kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse

määrad aastatel 2025–2028“ § 1 lg 2 kohaselt 0,8% tööandja töötuskindlustusmakset. Kokku

teeb see 2025. aastal tööandja igakuiseks vähimaks võimalikuks tööjõukuluks ühe töötaja

kohta 1185,47 eurot. Kolmanda isiku pakkumuse järgi oli aga lahanguabilise teenuse hind

kuus 1097,16 eurot. Et töötasu alammäär reeglina iga aasta tõuseb, oli riigihanke

väljakuulutamisel, pakkumuse esitamisel ja pakkumuste hindamisel teada nii hankijale kui ka

kolmandale isikule. Kui RHAD ei võimalda teenuse hinna iga-aastast korrigeerimist vastavalt

töötasu alammäära muutumisele, siis peab pakkuja pakkumuses esitatava teenuse hinna

kalkuleerimisel arvesse võtma, et teenuse hinnas kajastatud töötasu ei tohi lepinguperioodil

langeda alla prognoositavat töötasu alammäära.

96. RHAD sisaldas lepingupartneri õigust tasu muuta kahe aasta möödudes lepingu

sõlmimisest maksimaalselt 10% ulatuses (dtl 276). Ringkonnakohus on siiski seisukohal, et

see ei kõrvalda pakkumuse vastuolu sotsiaal- ja tööõiguse sätetega. Esiteks saaks nimetatud

klausli järgi teenuse hinda korrigeerida alles kahe aasta möödumisel lepingu sõlmimisest.

Teiseks ei pruugi nelja aasta peale arvutatuna ühekordne 10%-line teenuse hinna

suurendamine olla piisav, et vältida teenuse hinna langemist alla selle piiri, mille

moodustavad töölepingu seaduse, selle aluse kehtestatud määruse, sotsiaalmaksuseaduse,

töötuskindlustuse seaduse ja selle alusel kehtestatud määruse kohaselt vähim lubatud töötasu

koos sellelt tasutava sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustusmaksega. Kui leping oleks

2024. aastal hankija ja kolmanda isiku vahel sõlmitud pakkumuses esitatud tingimustel, st

lahanguabilise teenuse hinnaga kuus 1097,16 eurot, siis oleks olnud küsitav juba 2025. aasta

kulude katmine. 2025. aastal on seadusejärgne ühe lahanguabilise vähim võimalik tööjõukulu

1185,47 eurot kuus, mis teeks tööjõukulu tõusuks võrreldes 2024. aastaga 8% (= 1185,47 x

100 : 1097,16 – 100). Lepinguperiood on aga neli aastat. Kuigi kolmas isik on ise ühekordset

10%-list teenuse hinna suurendamise võimalust, mis leiab aset kaks aastat peale lepingu

sõlmimist, piisavaks pidanud, ei oleks see eelnevast arvutusest nähtuvalt ringkonnakohtu

hinnangul võimaldanud esitatud pakkumust aluseks võttes suure tõenäosusega katta teisel,

kolmandal ja neljandal lepinguaastal teenuse osutamise kulusid seda enam, kui lepingu

sõlmimine peaks vaidlustuse tõttu edasi lükkuma. Esitatud pakkumust aluseks võttes aga

2025. aastal lepingut enam sõlmida ei saaks, kuna pakkumuses esitatud tööjõukulu on

väiksem seadusega lubatust.

97. Eelnevat arvestades pidi olema hankijale kolmanda isiku pakkumuse pinnalt ettenähtav, et

see läheb hiljemalt 2025. aastal vastuollu RHAS § 115 lg-s 9 sätestatud kohustusega.

98. Kolmas isik on apellatsioonkaebuses väitnud, et suudab hankelepingu täitmise kulud katta

ka juhul, kui pakkumuse maksumus ei kata kõiki kulusid. Ringkonnakohus möönab, et

ristsubsideerimine ei ole seadusega, antud juhul RHAD-ga ega Riigikohtu praktikaga

täielikult keelatud. Siiski leiab ringkonnakohus, et kuna RHS § 115 lg 9 kujutab endast

selgesõnalist keeldu, siis on selle eesmärgiks välistada ka normi nö tühjakstõlgendamine,

mida võimaldaks tööjõukulude osas ristsubsideerimise lubamine. RHS § 115 lg 9 ei sisalda

hankija kaalutlusõigust, vaid kohustust keeluga vastuolus olev pakkumus tagasi lükata.

Tegemist ei ole dispositiivse normiga, millest hankija saaks RHAD-s ette näha erandeid, vaid

imperatiivse seadusliku kohustusega. Seda tõlgendust kinnitab Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 26.02.2014. a direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ

kehtetuks tunnistamise kohta põhjendus 103 viimane lause: „Tagasilükkamine peaks olema

kohustuslik juhul, kui avaliku sektori hankija on teinud kindlaks, et põhjendamatult madal

maksumus või kavandatud kulu tuleneb liidu või sellega kooskõlas oleva siseriikliku

kohustuslike sotsiaal-, töö- või keskkonnaõiguse sätete või rahvusvahelise tööõiguse sätete

täitmata jätmisest.“ Eesti seadusandja on seda põhjenduspunkti järgides erinevalt direktiivi

2014/24/EL art 69 lg 3 lause 3 sõnastusest tagasilükkamise kohustuse riigihangete seaduses

ette näinud.3 Ka Riigikohus on korduvalt leidnud, et pakkumus tuleb tagasi lükata, kui

tuvastatakse mõni RHS § 115 lg-s 9 nimetatud asjaolu.4 Täiendavalt leiab ringkonnakohus, et

alla seadusega lubatud töötasu alammäära jääva tööjõukulu ristsubsideerimise lubamine

tähendaks sisuliselt dumpingu lubamist, mis kujutaks endast ilmset konkurentsi kahjustamise

katset ja oleks ilmses vastuolus normi eesmärgiga. Konkurentsi kahjustamist on ka Riigikohus

hinnanud sõnaselgelt keelatud juhuks.5 Ringkonnakohus leiab niisiis, et ühemõttelise keelu

tõttu ei ole lubatud võtta pakkumuse sotsiaal- või tööõiguse sätetega vastuolu korral arvesse

võimalikku ristsubsideerimist pakkumuse teiste osadega ega pakkuja hankelepingu välise

majandustegevusega.

99. Vahekokkuvõttena tõdeb ringkonnakohus, et kolmanda isiku pakkumus on vastuolus RHS

§ 115 lg-ga 9. Ringkonnakohus on seisukohal, et ainuüksi sellest piisab, et põhjendada

halduskohtu otsuse resolutsiooni punkte 2 ja 3, millega halduskohus rahuldas kaebuse ning

tühistas SA Tartu Ülikooli Kliinikum 15.07.2024. a otsuse osas, milles hankija tunnistas Võru

Matusetalitus OÜ pakkumuse vastavaks, 16.07.2024. a korralduse ja 17.07.2024. a otsuse

riigihankes viitenumbriga 275929 ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 29.08.2024. a otsuse

vaidlustusasjas nr 143-24/275929.

100. Eelnevat arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks pikemalt analüüsida surnukottide

ja isikukaitsevahendite kulu küsimust. Ringkonnakohus osutab vaid sellele, et kaebaja on

korduvalt oma avaldustes märkinud, nagu oleks kolmas isik oma pakkumuses esitanud

3 Vt ka RKHKo 04.11.2020, 3-20-924, p 27.

4 RKHKo 04.11.2020, 3-20-924, p 26; 07.06.2021, 3-20-2362, p 25.1.

5 RKHKo 04.11.2020, 3-20-924, p 26; 07.06.2021, 3-20-2362, p 25.1.

nimetatud kuluna 0,43 senti, mis on ekslik. Kolmas isik pakkumuses oli ühe surnukoti ja

isikukaitsevahendite kuluks märgitud 0,43 eurot ehk 43 senti. See nähtub hankija 15.07.2024.

a vastavaks tunnistamise otsusest, kus hankija on muu hulgas välja toonud: „Pakkuja esitas

surnuveo teenuse kulukalkulatsiooni järgnevalt: […] Surnukott, isikukaitsevahendid: 0,43

eurot.“ Samuti ei pea ringkonnakohus vajalikuks analüüsida lähemalt muude kaebaja poolt

välja toodud ühe surnu transporditeenuse osutamisega seotud kulude põhjendatust (kahe

transportija kulu, autode amortisatsioonikulu jne). Ka see ei mõjutaks käesoleva asja tulemust.

101. Halduskohus on lisaks pikalt analüüsinud küsimust, kas pakkumuses nimetatud kaks

lahanguabilist on kolmanda isikuga tegelikus töösuhtes (otsuse p 18–22). Halduskohus jõudis

järeldusele, et kolmanda isiku pakkumuses esitatud kahe lahanguabilise töösuhted olid

fiktiivsed. Ringkonnakohus selle lähenemisega ei nõustu.

102. Esiteks ei kehtestanud RHAD sellist nõuet, et pakkujal peab olema tegelik töösuhe

lahanguabilistega, vaid üksnes, et lahanguabilised peavad olema pakkuja „meeskonnas“

(Juhiste p 4.3.5 ja RHAD osaks oleva Hankepassi vormi osa „Haridus ja

kutsekvalifikatsioonid“). Halduskohus on RHAD tõlgendades jõudnud järeldusele, et nõuetele

vastavust saab kontrollida vaid läbi töösuhte olemasolu pakkuja ja lahanguabilistena

nimetatud isikute vahel (otsuse p 16). Ringkonnakohus leiab, et tegelik töösuhe ei olnud antud

juhul oluline, vaid et oluline oli hoopis, et Hankepassis esitatud lahanguabilised oleksid

samad, kes osalevad hiljem ka teenuse osutamisel (Juhiste p 4.3.5 ja RHAD osaks oleva

Hankepassi vormi osa „Haridus ja kutsekvalifikatsioonid“). Seda, kas teenuse osutamisel

osalevad lahanguabilised on samad, kes on kirjas Hankepassis, oleks selgunud alles peale

lepingu sõlmimist ja teenuse osutamisele asumist. Juhul, kui selgub, et teenust asuvad

tegelikult osutama teised isikud kui need, kes olid nimetatud Hankepassis, võib konkurendil

tekkida õigus nõuda kahju hüvitamist RHS § 218 alusel. Samuti võivad teadlikule

valeandmete esitamisele järgneda neid esitanud pakkuja suhtes karistusõiguslikud

sanktsioonid.

103. Teiseks ei ole halduskohus märkinud, millisest riigihangete seaduse sättest ta vastava

hankija kohustuse tuletab. Ringkonnakohus on seisukohal, et riigihangete seadus sellist alust,

mis kohustaks hankijat kontrollima pakkuja väidetava töösuhte oma töötajaga tegelikkust, ei

sisalda. Kohus ei saa meelevaldselt laiendada hankija kohustusi üle selle, mida seadus ette

näeb, ega panna hankijale peale uusi kohustusi, mis seadusest ei tulene.

104. Ringkonnakohus juhib tähelepanu RHS § 95 lg 4 punktile 9, mis sätestab, et hankija võib

kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kes on esitanud valeandmeid RHS §-s 95

sätestatud või RHS §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise

tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lg-te 7 ja 8 alusel hankija

nõutud täiendavad dokumendid esitamata. RHS § 96 lg 1 kohaselt kohaldatakse kõrvaldamise

aluste kontrollimisel RHS §-s 104 sätestatud korda, kui riigihangete seaduses ei ole sätestatud

teisiti. RHS § 104 näeb ette hankepassi menetluse, mis rajaneb pakkuja või taotleja

ajakohastatud kinnitustel. Riigihangete seaduse seletuskirjas on seda selgitatud järgmiselt:

„Klassikalise direktiivi [direktiiv 2014/24/EL] kohaselt toimub ettevõtja suhtes esmane

kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontroll ettevõtja

enda kinnitustel põhineva hankepassi alusel. Sellise regulatsiooni kehtestamise põhjenduseks

on klassikalise direktiivi põhjenduspunkti 84 kohaselt asjaolu, et ettevõtjate, eriti VKE-de

[väikese ja keskmise suurusega ettevõtete] osalemist riigihangetes takistab suur

halduskoormus, mis tuleneb vajadusest esitada arvukalt kõrvaldamise aluste ja

kvalifitseerimise tingimustega seotud tõendeid ja muid dokumente. Hankepassi põhiline idee

seisneb selles, et usaldatakse ettevõtjaid ja kahtluse või muu vajaduse korral on ettevõtjate

tausta võimalik peamiselt kontrollida elektrooniliste andmebaaside kaudu.“6 „Hankepassi

regulatsiooni eesmärk on vähendada pakkujate ja taotlejate esialgset halduskoormust

pakkumuse või taotluse esitamisel. Hankepass on omamoodi koond ettevõtja kõrvaldamise

aluste puudumise ja tema kvalifikatsiooni kontrollimiseks esitatud dokumentidest.“7

105. RHS § 104 lg 7 järgi on hankijal õigus kontrollida pakkuja või taotleja kõrvaldamise

aluste puudumist ja tema kvalifikatsiooni kogu riigihanke vältel ja nõuda mis tahes ajal

pakkujalt või taotlejalt kõigi või mõnede asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele

vastavate dokumentide esitamist või esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist

võimaldavate andmete või dokumentide esitamist või täiendamist; kui hankijale saab

teatavaks asjaolu, et pakkuja või taotleja suhtes esineb mõni kõrvaldamise alus või ta ei vasta

hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele, võib hankija teha otsuse pakkuja või

taotleja kõrvaldamise või kvalifitseerimata jätmise kohta ning kõrvaldada pakkuja või taotleja

riigihankest või jätta ta kvalifitseerimata. Riigihangete seaduse seletuskirja järgi: „Igal ajal

hankemenetluse jooksul on hankijal õigus vajadusel mõnelt või kõigilt pakkujatelt nõuda

mõne või kõigi kinnituste aluseks oleva dokumendi esitamist. […] Samas ei ole hankijal, kui

tal puudub alus kinnituste õigsuses kahelda, kohustust dokumente küsida.“8

106. On oluline siiski silmas pidada, et eduka pakkuja dokumente on hankija kohustatud

kontrollima. Hankija küsis kolmandalt isikult Maksu- ja Tolliameti töötamise registri

väljavõtted ning kinnituse töösuhte olemasolu kohta ja töötasu kohta. Hankija pidas esitatud

selgitusi ja tõendeid piisavateks ning ka VAKO leidis, et asjas esitatud tõendid ja selgitused

kinnitavad kahe lahanguabilise tööle asumist kolmanda isiku juurde täistööaja ja 2024. aastal

kehtinud alampalgaga 820 eurot. Halduskohus hindas seevastu kolmanda isiku ja tema

lahanguabiliste vahelised töösuhted fiktiivseteks, tuginedes seejuures muu hulgas kaebaja

poolt 08.10.2024 halduskohtule esitatud X.X.i 07.10.2024. a e-kirjale, kus on juttu töölepingu

muudatusest. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu poolt välja toodud argument, et

lahanguabiliste esitatud CV-dest ei nähtu töötamine kolmanda isiku juures (otsuse p 19),

tekitab küll kahtlusi, kuid oleks kõige rohkem saanud põhjendada üksnes hankija kohustuse

täiendavate selgituste küsimiseks ja nende uuesti hindamiseks. Sellest ei saa kuidagi tuletada

hankija õigust ega kohustust hinnata pakkuja töösuhe fiktiivseks. Samuti ei järeldu sellest, et

halduskohus ei pidanud usutavaks lahanguabilise tööle asumist kolmanda isiku juures

alampalgaga, kui ta oma senisel töökohal oli saanud sarnase töö eest kõrgemat palka, et

töösuhe oli tingimata fiktiivne. Seegi üldise turuloogika seisukohalt esinev küsitavus oleks

saanud kõige rohkem olla aluseks vaid hankija kohustusele nõuda pakkujalt täiendavaid

selgitusi ja hinnata asjaolusid uuesti. Samas möönis halduskohus, et tal puudub otsustamiseks

piisav teave, kas kaebaja suhtlust kolmanda isiku lahanguabilistega saab pidada

survestamiseks ning milline motivatsioon peaks olema neil isikutel survele alluda, kui

nendega on sõlmitud väidetavalt neid rahuldavad töölepingud (otsuse p 23). Survestamise

korral oleks töösuhe võinud osutuda siiski tegelikuks. Ringkonnakohus märgib, et kolmanda

isiku poolt koos apellatsioonkaebusega esitatud ja X.X.i poolt 04.11.2024 allkirjastatud

avalduses on viimane veelkord üle kinnitanud, et ta on kolmanda isikuga seotud töölepinguga

alates 19.03.2024. Kuna menetluse tulemus sellest ei sõltu, siis ei pea ringkonnakohus

vajalikuks sel teemal siinkohal pikemalt peatuda.

Kohtumenetluse normide väidetavad rikkumised halduskohtu

poolt

6 https://www.riigikogu.ee/download/c422d6e5-6f68-41a8-ad74-291bae0a441c, lk 6.

7 Samas, lk 94.

8 Samas, lk 95.

107. Kolmas isik leiab, et halduskohtus on kaebaja poolt 08.10.2024 esitatud tõendi

vastuvõtmisel oluliselt rikkunud HKMS § 70, § 62 lg 1, § 51 lg 4, § 2 lg 6 ja § 28 lg-te 1–3

nõudeid, samuti rikkunud menetlusosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet. Enne hilinenult

esitatud tõendi vastuvõtmist oleks halduskohus pidanud kolmanda isiku ära kuulama (HKMS

§ 2 lg 6). Kolmandal isikul oli võimalik esitada kõnealune tõend õigeaegselt koos 07.10.2024.

a menetlusdokumendiga. Halduskohtu poolsed rikkumised tõid väidetavalt kaasa ebaõige

otsuse tegemise.

108. Halduskohus on ise osutanud 08.10.2024 esitatud tõendi vastuvõtmist põhjendades

09.10.2024. a määrusele, milles pidas kaebaja poolt ühepäevase hilinemisega esitatud tõendit

vastavalt HKMS § 62 lg 1 ls-le 2 ja § 51 lg-le 4 lubatavaks, kuna kaebaja esitas 07.10.2024. a

e-kirja kohtule kohe järgmisel päeval ning nii vähese hilinemisega esitatud tõendi

vastuvõtmine ei takistanud halduskohtu arvates teistel menetlusosalistel esitada oma

vastuväiteid 18.09.2024. a kohtumäärusega määratud tähtajal (hiljemalt 14.10.2024) ega

venita menetlust (otsuse p 10.1). Halduskohus osutas ka sellele, et kaebaja edastas enda

09.10.2024. a menetlusdokumendi koos tõendiga ka nii kolmanda isiku esindajale kui

hankijale. Halduskohus leidis, et hilinemisega esitatud avalduse või tõendi vastuvõtmisel on

kohtul HKMS § 62 lg 1 ls-st 2 ja § 51 lg-st 4 tulenev hindamis- ja kaalumisruum ning kohtu

lõplik otsustus avalduse või tõendi vastuvõtmisel ei pruugi sõltuda teiste menetlusosaliste

arvamusest. Samuti osutas halduskohus HKMS § 275 lg-le 2, mille kohaselt peab

halduskohus hankeasja lahendama piiratud aja jooksul, ning sellest tulenevatele täpsustamata

erisustele võrreldes tavapärase halduskohtumenetlusega. Halduskohus märkis ka, et kolmas

isik ei jäänud ilma võimalusest kohtu antud tähtajast hiljem esitatud tõendi kohta arvamust

avaldada ning et halduskohus sai kolmanda isiku seisukohaga tõendeid kogumis hinnates

arvestada.

109. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldustega ja lisab, et menetlusliku tasakaalu

saavutamiseks võttis ringkonnakohus asja materjalide juurde ka kolmanda isiku esitatud

apellatsioonkaebuse lisa. Nagu nähtub käesolevast otsusest, ei olnud nimetatud tõend

lõppastmes otsustav ega saanud seetõttu tuua endaga kaasa ka ebaõiguse kohtulahendi

tegemist.

110. Teiseks väidab kolmas isik, et esitas koos oma 07.10.2024. a menetlusdokumendiga

halduskohtule kaks ärisaladust sisaldavat dokumenti (menetlusdokumendi lisad 1 ja 2)

muudest samal päeval esitatud dokumentidest eraldi e-toimiku kaudu juurdepääsu piiranguga

dokumentidena ja selgitas, et tegemist on konfidentsiaalsete andmetega. Sellele vaatamata

tegi halduskohus kõnesolevad dokumendid kaebajale nähtavaks. Võru Matusetalitus OÜ

taotles dokumentidele juurdepääsu piirangu seadmist, kuna esitas need e-toimiku kaudu

juurdepääsupiiranguga dokumentidena. Võru Matusetalitus OÜ poolt hankemenetluses

esitatud pakkumuses kajastatud lahanguabiliste andmed, mis kajastusid nimetatud lisades, on

kolmanda isiku ärisaladus. Halduskohus oleks kolmanda isiku arvates pidanud enne andmete

täiendavat avaldamist võtma sisulise seisukoha küsimuses, kas varasem andmete avaldamine

VAKO poolt oli õiguspärane või mitte.

111. Halduskohus märkis vastuseks kolmanda isiku etteheidetele lahanguabiliste andmete

teatavakssaamise kohta, et halduskohus ei saa kõrvaldada väidetavat VAKO eksimust

kolmanda isiku ärisaladuseks olevate andmete kättesaadavuse osas ega hinda ka selles osas

VAKO tegevuse õiguspärasust (otsuse p 10.2). VAKO-l on tõenditele juurdepääsu piiramisel

kehtiva õiguse raames kaalumisruum ning VAKO tegevus tõenditele juurdepääsu

võimaldamisel/piiramisel ei ole praegusel juhul halduskohtu pädevuses. VAKO vastavat

tegevust ei ole otsesõnu vaidlustatud.

112. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga. HKMS § 2 lg 3 näeb ette, et kohus lahendab

asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses; avalduse

esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. Kolmas isik soovis vastuses kaebusele

üksnes kaebuse erinevate taotluste rahuldamata jätmist. Selleks, et halduskohus oleks saanud

hinnata ärisaladusega kaetud andmete teistele menetlusosalistele avaldamise õiguspärasust

VAKO poolt, oleks tulnud seda kohtult sõnaselgelt taotleda.

113. Kokkuvõttes ringkonnakohus niisiis ühtegi halduskohtu menetluslikku rikkumist ei

tuvastanud.

Kaebaja 21.11.2024. a taotlus

114. Lisaks eelnevale on kaebaja esitanud 21.11.2024 ringkonnakohtule eraldi avaldusena

vormistatud taotluse, milles palub kohustada hankijat esitama kolmanda isiku pakkumuses

kajastatud kolmanda lahanguabilise nimi, elulookirjeldus ning kolmanda isiku poolt hankijale

seoses kolmanda lahanguabilisega esitatud muud tõendid ja dokumendid.

115. HKMS § 162 lg-st 1 tulenevalt võib kohus kohtuotsuse resolutsioonis lahendada

ka veel lahedamata menetluslikud taotlused.

116. Kaebaja põhjendab taotlust tõendite kogumise vajadusega, osutades Riigikohtu

seisukohale, mille kohaselt on kohtul võimalik pakkujalt tema pakkumuse kohta täpsustavaid

andmeid nõuda.9

117. HKMS § 2 lg 4 kohaselt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuseks menetlusosalistele. HKMS § 62 lg 2 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi

ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit,

millel on asjas tähtsust; tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja

tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud.

118. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata

RHS § 115 lg-s 9 sätestatud keelu rikkumise tõttu, siis ei ole kolmanda isiku

lahanguabilistega seonduvaid asjaolusid käesolevas asjas enam vajalik tõendada.

Seetõttu jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse lahendamine ja menetluskulud

119. Eelnevast tulenevalt jääb kolmanda isiku apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus jätab halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muudab käesoleva

otsuse põhjendustega osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi.

120. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

ringkonnakohus teeb otsuse kolmanda isiku kahjuks, jäävad kolmanda isiku menetluskulud

ringkonnakohtus tema enda kanda.

121. Kaebaja on esitanud ringkonnakohtule kaks taotlust ringkonnakohtus kantud

õigusabikulude summas kolmandalt isikult väljamõistmiseks: 21.11.2024. a arve summas

1450 eurot ilma käibemaksuta (7 tundi ja 15 minutit tunnihinnaga 200 eurot) ning 13.01.2015.

9 RKHKo 04.11.2020, 3-20-924, p 29.

a arve summas 550 eurot ilma käibemaksuta (2 tundi ja 45 minutit tunnihinnaga 200 eurot),

kokku seega 2000 eurot. Ringkonnakohus loeb taotletud summa tervikuna mõistlikuks ja

põhjendatud kuluks HKMS § 109 lg 6 mõttes, mis tuleb kolmandalt isikult kaebaja kasuks

välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)