2-23-108724/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets

Otsuse kuupäev

17.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-108724

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu

laenulepingust tulenevas nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 14.10.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

2275,41 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid

Rahkema

Kostja (vastustaja) X (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

I. RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON

I.1.

Rahuldada hageja 07.11.2024 taotlused ja võtta toimikusse kaebuse lisad.

I.2.

Tühistada Harju Maakohtu 14.10.2024 otsus osas, milles hagi jäi

rahuldamata 1140,32 € saamiseks. Teha tühistatud osas uus otsus, milles

hageja nõue nimetatud summas rahuldada vastavalt kohtuotsuse kehtiva

resolutsiooni tervikliku sõnastuse p-s II.2 märgitule. Tühistada sama otsus

osas, milles kohtukuludest jäi enam kui 50% hageja kanda ja kostja

kohtuvälised kulud jäid hageja kanda. Jätta 50% maakohtu kohtukuludest

ja kostja kohtuvälised kulud kostja kanda. Ülejäänud osas jätta sama otsus

muutmata.

I.3.

Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

I.4.

Ringkonnakohtu menetluse kohtukuludest jätta 50% kummagi poole kanda

ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda.

I.5.

Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus vastavalt kohtuotsuse

kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse p-s II.4 märgitule.

I.6.

Toimetada kohtuotsus kostjale kätte avalikult.

II. KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Rahuldada hagi osaliselt.

II.2. Mõista kostjalt X hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 1140,32 €,

millest osasumma 540,37 € on muutunud sissenõutavaks otsuse tegemise aja

seisuga ja ülejäänud osasumma 599,95 € muutub sissenõutavaks järgmiselt:

kuupäev

summa

kuupäev

summa

kuupäev

summa

15.02.2025

41,98

15.07.2025

45,53

15.12.2025

49,02

15.03.2025

43,46

15.08.2025

46,04

15.01.2026

49,70

15.04.2025

43,30

15.09.2025

46,75

15.02.2026

49,53

15.05.2025

44,20

15.10.2025

47,59

15.06.2025

44,65

15.11.2025

48,20

II.3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jaotada nii, et kohtukuludest jääb

50% kummagi poole kanda ja kohtuvälised kulud jäävad poolte endi kanda.

II.4. Mõista kostjalt X hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja

menetluskulu 350 € ja sellelt summalt viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras alates

otsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale (v.a resolutsiooni p-d I.1 ja I.6 ) võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 01.03.2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse

X (kostja) vastu 1926,81 € nõudes. Makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada

ja asi anti üle hagimenetluses lahendamiseks Harju Maakohtule.

2. Hageja esitas 20.06.2023 maakohtule hagiavalduse, milles nõudis kostjalt põhivõla

1636,30 €, intressi 96,83 €, haldustasu 10 €, sissenõudmiskulude 50 € ja sissenõutava viivise

189,38 € ning alates 21.06.2023 kuni põhinõude täitmiseni viivise 17,9% aastas

väljamõistmist.

2.1.

Hageja tõi esile, et kostja ja AS Inbank (pank) sõlmisid 03.02.2021 laenulepingu,

millega anti kostjale laenu 2000 €. Maksegraafiku alusel tuli laen tagastada osamaksetega

ajavahemikus 15.03.2021 – 15.02.2026, igakuiste osamaksete koosseisu kuulusid ka intress ja

haldustasu. Krediidivõimelisuse hindamisel võttis pank arvesse kostja laenutaotluses esitatud

andmeid ja avalikest andmebaasidest omandatud teavet. Kostja on krediidisumma kätte

saanud. Kostja tagastas pangale 363,70 €. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid

kohustusi tähtaegselt, seega ütles pank lepingu üles 27.10.2022. Pank loovutas 28.10.2022

kostja vastu nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

2 (5)

2.2.

Lepingu järgi on intressimäär 17,9% aastas. Intressivõlgnevus on alates 17. osamaksest,

st 15.07.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 20. osamakseni st kuni 15.10.2022 kokku 96,83 €

(= 24,41 + 24,81 + 24,40 + 23,21).

2.3.

Haldustasu on lepingu kohaselt 2,50 € kuus. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal

tasumata 15.07.2022 – 15.10.2022 osamaksete haldustasud, st 10 € (= 4 × 2,50).

2.4.

Hageja saatis kohtuväliselt kostjale korduvalt maksemeeldetuletusi, kuid kostja

võlgnevust ei likvideerinud. Kokku on sissenõudmisega seotud kulud 50 €.

2.5.

Lepingu järgi tuleb kostjal tasuda viivist 17,9% aastas. Arvestades, et leping öeldi üles

27.10.2022 on hagi esitamise sisuga sissenõutavaks muutunud viivis 189,38 €. Kostjal tuleb

tasuda lisaks viivist kuni põhinõude täitmiseni.

3. Maakohus toimetas hagi kostjale kätte avalikult. Kostja hagile ei vastanud.

MAAKOHTU OTSUS

4. Maakohus jättis hagi 14.10.2024 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata.

Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal kulude puudumise tõttu

polnud vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

4.1.

Maakohus leidis, et poolte õigussuhtele kohaldub tarbijakrediidilepingu regulatsioon, sh

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise (VÕS § 403⁴) kohustus.

4.2.

VÕS § 403⁴ lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike

kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei

tõendanud asjaomase põhimõtte järgimist. Maakohus hindas selle ja toimiku materjalide

põhjal, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.

4.3.

VÕS § 403⁴ lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub lg-s 6 sätestatud kohustust

kontrollida tarbija krediidivõimet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid

tasusid tarbija krediidiandjale sel juhul ei võlgne. Lepingu sõlmimise ajal 03.02.2021 oli VÕS

§-s 94 nimetatud intressimäära suurus 0% aastas. Seega puudus pangal õigus nõuda kostjalt

intressi tasumist. Samuti ei olnud pangal tulenevalt VÕS § 403⁴ lg-st 7 õigus nõuda kostjalt

haldustasu.

4.4.

Kostja tasutud summa tuleb arvestada põhivõla katteks. Seega puudus pangal VÕS §

416 lg 1 järgi õigus leping erakorraliselt makseviivituse tõttu üles öelda, sest kostja ei olnud

lepingu ülesütlemise ajal makseviivituses.

4.5.

Hageja ei toonud esile asjaolusid, millest nähtub tagastamata krediidi ja intressi uuesti

määratud tagasimaksed VÕS § 403⁴ lg 7 ls 3 järgi, sh maksete suurused ja maksete tähtajad.

Esiletoodud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks panga poolt uuesti määratud ja kostjale

teatavaks tehtud osamaksete tasumisega viivituses. Kuivõrd lepingut ei ole kehtivalt üles

öeldud, ei ole muutunud sissenõutavaks laenujäägi tagastamise nõue.

4.6.

VÕS § 113² lg 2 järgi on sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eeldus lepingu

lõppemine. Hageja ei ole tõendanud lepingu kehtivat ülesütlemist.

4.7.

Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu jääb rahuldamata viivise nõue.

POOLTE SEISUKOHAD

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada. Esimese

võimalusena taotleb hageja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. Teise

võimalusena palub hageja mõista kostjalt välja põhivõla 1140,32 €. Menetluskulud palub

hageja panna kostja kanda.

3 (5)

Maakohus ei andnud hagejale võimalust esitada ümberarvestus. Kostja maksis kokku 859,68

€. Kui kohus leiab, et pank rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal veel

tagastada 1140,32 €. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saa lugeda lepingut

27.10.2022 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks ajaks ei olnud kostja osamaksetega võlas.

Samas on kostjal kohustus lepingut täita. Ühtlasi tuleks kostjalt välja mõista tulevikus

sissenõutavaks muutuv võlg.

6. Kostjale toimetati ka kaebus kätte avalikult ja kostja kaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles hagi jäi rahuldamata 1140,32 €

saamiseks ning hageja kanda jäi enam kui 50% kohtukuludest ja kostja kohtuvälised kulud

(TsMS § 657 lg 1 p 2). Tühistatud osas saab ringkonnakohus teha ise uue otsuse hagi osalise

rahuldamise kohta ning jaotada ja vajalikus ulatuses ka rahaliselt kindlaks määrata

menetluskulud. Kaebus rahuldatakse osaliselt.

8. Kostja vastuste puudumise tõttu saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda

hageja esile toodud ja maakohtu tuvastatud asjaoludest (TsMS § 652 lg 1 p 1). Muu hulgas

pole vaidlusalune laenulepingu sõlmimine ega sellele lisatud maksegraafiku tingimused (dtl

32). Hageja väitel on kostja laenulepingu täitmiseks tasunud 859,68 €.

9. Apellatsioonkaebusele lisatud tõendid võtab ringkonnakohus vastu, sest need vastavad

TsMS § 652 lg 3 p 2 tunnustele (hageja ei saanud tõendeid varem esitada maakohtu poolt

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu). Tõendite vastuvõtmise menetluslikku otsusust

ei saa eraldi vaidlustada.

10. Maakohus kontrollis VÕS § 403⁴ lg 1 p-de 1 ja 2 ning lg-te 2, 6 ja 13 alusel, kas pank

järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet ning leidis põhjendatult, et pank ei teinud

piisavaid pingutusi, et kostja krediidivõimekust nõuetekohaselt hinnata. Maakohus märkis

õigesti, et ainult kostja laenutaotluse põhjal laenu väljastades rikkus pank VÕS § 403⁴ lg 1 p 1

ja lg 6 ning selle tagajärjena tuleb sama paragrahvi lg 7 järgi lugeda intressimääraks VÕS §

94 intressimäär. Vaidlusalusel ajavahemikul alates lepingu sõlmimisest kuni

ülesütlemisavalduse tegemiseni oli see 0% aastas. Ühtlasi ei võlgnenud kostja pangale muid

tasusid.

11. Eelneva põhjal on hagejal õigus nõuda kostjalt laenusumma tagastamist, aga ta ei saa

edukalt nõuda intressi ega viivist. Õige on hageja kaebuse p 3.6 arusaam, et seetõttu on

27.10.2022 ülesütlemine toimetu, sest kostjal ei olnud siis veel põhivõla tagastamise

kohustust rikkunud. Maksegraafiku järgi tuli esimese 33 osamaksega kokku tasuda 872,09 €,

st kostja viivitus algas pärast 15.11.2023. Nimetatud kuupäeval tasuda tulnud 33. maksest on

tasumata 12,41 € (= 872,09 – 859,68). Hageja ei väida, et laenuleping oleks pärast seda uuesti

üles öeldud. Samuti ei väida hageja, et laenulepingu pooled oleks lepingut muutnud. Seetõttu

saab hageja loovutuse saajana nõuda kostjalt laenulepingust tuleneva põhivõla tagastamise

kohustuse täitmist vastavalt lepingule, mitte aga hiljem koostatud uue graafiku järgi. Hageja

esitatud uues maksegraafikus on lepingus kokkulepitud lõpliku tagasimakse tähtaega

põhjendamatult lühendatud.

12. Otsuse tegemise aja seisuga on lisaks muutunud sissenõutavaks osamaksed nr 34–47

kokku summas 527,96 €. Lisades sellele eespool märgitud vahe 33. osamaksest 12,41 €,

kujuneb praegu sissenõutavaks põhivõla summaks 540,37 €. Selle summa saab kohus kostjalt

hageja kasuks välja mõista. Ülejäänud osamaksed nr 48–60 summas 599,95 € muutuvad sisse-

nõutavaks lepingus märgitud ajal, st iga kuu 15. kuupäeval 15.02.2025–15.02.2026.

13. Tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust

õigel ajal ei täida (TsMS § 369 ls 1). Ringkonnakohus leiab, et selle sätte kohaldamise eeldus

on käesoleval juhul täidetud. Kostja on praeguseks viivituses enam kui aasta (alates

4 (5)

15.11.2023, vt eespool p 11) ja temaga ühenduse saamine on nii hagejal kui ka kohtul olnud

raskendatud. Seetõttu on alust eeldada, et ta ei täida laenulepingut vabatahtlikult. Neil

kaalutlustel mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja ka 599,95 €, aga

maksegraafikule vastavate osasummadena, mis muutuvad sissenõutavaks lepingus märgitud

ajal, st iga kuu 15. kuupäeval 15.02.2025–15.02.2026.

14. Menetluskulud tuleb jaotada TsMS § 163 lg 1 alusel, sest hagi rahuldatakse osaliselt. See

alus kohaldub ka apellatsioonimenetluse kulude jaotamisel (RKTKo 27.03.2017, 3-2-1-18-17,

p 18), kusjuures kohus võib erinevalt jaotada kohtukulud (TsMS § 138 lg 2; § 139 lg 1; § 143)

ja kohtuvälised kulud (TsMS § 144, vt kululiikide eraldi jaotamise lubatavuse kohta nt

RKTKo 21.09.2015, 3-2-1-80-15, p 36). Kohus võtab siinjuures arvesse, et hageja põhinõue

oli põhjendatud osaliselt, kõrvalnõuded aga põhjendamata. Siiski ei ole rahaliste nõuete

rahuldamise ulatus ainus kulujaotust mõjutav kriteerium (RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751/184,

p 31). Hageja nõue rajaneb tarbijakrediidilepingul, mida ei sõlmitud korrektselt. Kohtusse

pöördumine on toonud hagejale kaasa õigusabikulu, mida oleks saanud vältida, kui esindaja

oleks süüvinud lepingu sõlmimise asjaoludesse. Kostja ei pea hüvitama hagejale menetlus-

kulusid põhjendamatu nõude esitamisel. Võttes arvesse rahuldatud põhinõude ulatust on

kohane, et kostja hüvitab hagejale 50% riigilõivust, mis on ühtlasi ainus toimikust nähtuv

kohtukulu. Kohtuvälised kulud (eelkõige esinduskulud) jätab kohus kummagi poole enda

kanda.

15. Menetluskulude jaotuse järgi on hüvitatav kulu hageja makstud riigilõiv mõlemas

kohtuastmes, millest kostja peab kandma 50%. Selle kulu saab ringkonnakohus ise kindlaks

määrata (TsMS § 2). Hageja tasus mõlemas kohtuastmes riigilõivu 350 € – kokku seega 700

€. Menetluskulude jaotuse järgi peab kostja sellest hüvitama 50% ehk 350 €, mille ringkonna-

kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja. Hageja taotluse (dtl 28) ja TsMS § 177 lg 4 alusel

tuleb kostjal tasuda hüvitatavalt menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras alates

otsuse jõustumisest. Ülejäänud menetluskulusid pole vaja rahaliselt kindlaks määrata.

16. Apellatsioonkaebuse ja selle menetlusse võtmise määruse toimetas ringkonnakohus

kostjale kätte TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel avalikult. Avaliku kättetoimetamise eeldused on

endiselt täidetud. Seetõttu toimetab kohus käesoleva otsuse kostjale samuti kätte avalikult.

17. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures

kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse ja vastavalt TsMS § 173 lg 1 ls-le 2

märgib selles kõigi seniste menetluskulude jaotuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

5 (5)