3-24-1547/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1547

Haldusasi

OÜ Contrailer kaebus Statistikaameti 26.04.2024

ettekirjutus- hoiatuse nr. 1.8-6/00928 tühistamiseks ja

sunniraha summas 273,20 eurot tagastamiseks.

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Contrailer

Vastustaja – Statistikaamet

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt ja:

1.1. tühistada Statistikaameti 26.04.2024 ettekirjutus-hoiatus nr 1.8-6/00928;

1.2. Statistikaametil tagastada OÜle Contrailer makstud sunniraha summas 200 eurot.

2. Jätta kaebus rahuldamata nõudes tagastada OÜ-le Contrailer 73,20 eurot.

3. Mõista Statistikaametilt OÜ Contrailer kasuks välja menetluskulud 15 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 17.02.2025 (halduskohtumenetluse

seadus (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioon-kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kätte-toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Statistikaamet tegi OÜ-le Contrailer (edaspidi ka kaebaja) 26.04.2024 ettekirjutuse-

hoiatuse nr. 1.8-6/00928.

2. Kaebaja sai ettekirjutusest-hoiatusest teada 20.05.2024 koos kohtutäituri poolt edastatud

teatega. Kaebaja täitis ettekirjutuse 23.05.2024. Rahalise nõude (200 eurot) tasus kaebaja

kohtutäiturile koheselt, vältimaks võimalikke tekkivaid lisakulutusi.

3. Kaebaja on olnud pärast kohtutäituri poolt e-kirja saamist Statistikaametiga pidevas

kirjavahetuses, kuid kaebaja jaoks kirjavahetus tulemust ei andnud.

4. Tallinna Halduskohtus registreeriti 23.05.2024 OÜ Contrailer kaebus Statistikaameti

26.04.2024 ettekirjutus-hoiatuse nr. 1.8-6/00928 (edaspidi ka ettekirjutus-hoiatus või

ettekirjutus) tühistamiseks ja sunniraha summas 273,20 eurot tagastamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. OÜ Contrailer põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

Statistikaamet on saatnud kaebajale adresseeritud kirju ja meeldetuletusi e-postiaadressidele

mikk@contrailer.ee ja contrailer@contrailer.ee. 29.04.2024 ja 02.05.2024 on Omniva saatnud

õngitsuskirja meenutava teatise e-tähtkirja saabumisest, milles oleva lingi avamisel avaneb

ingliskeelne internetilehekülg (kus ei saa vahetada keelt) ning soovib isikukoodi sisestamist.

Saabunud kirjades ega lingil klõpsamisel ei ole arusaadav, millega on tegemist. Omniva nimel

on petturid sel aastal saatnud ka varem õngitsuskirju. Statistikaamet ei saatnud ettekirjutus-

hoiatust e-postiaadressidele mikk@contrailer.ee ega contrailer@contrailer.ee. Kaebaja sai

ettekirjutus- hoiatusest teada läbi kohtutäituri Oksana Kutšmei 20.05.2024, kui kaebajale

laekus kohtutäiturilt sunniraha täitmisteade.

Kohtutäiturile tasus kaebaja koheselt nõude ning on pidanud kirjavahetust Statistikaametiga.

Vastustaja leiab et kui ta on edastanud ettekirjutus-hoiatuse Omnivale, siis sellega on

ettekirjutus- hoiatus kaebajale edastatud. Kuna ettevõtte äriregistri järgsele e- postiaadressile

saadetud kirjad on õiguslikult kohale toimetatavateks loetavad, siis ei mõista kaebaja, miks ei

saanud Statistikaamet saata ettekirjutust-hoiatust otse kaebaja e-postiaadressile, vaid edastas

selle Omnivale, et see saadaks selle kaebajale. Omniva ei saatnud kaebajale ettekirjutus-

hoiatust, vaid veidra lingi ingliskeelsele veebilehele, mis meenutab õngitsuslehte.

Kaebaja esindaja Andrus Lode sai 22.05.2024 ligipääsu e-STAT keskkonnale, kus saab

statistikaküsimustike täita ning täitis küsimustiku 23.05.2024. Sealjuures üritas Andrus Lode

taotleda ligipääsu keskkonna enda kaudu alates ettekirjutus-hoiatuse saabumisest, kuid see ei

õnnestunud. Teine juhatuse liige ütles, et Andrus Lode nimi oli määratud "blokeerituks" ning

ta kustutas eelnevalt Andrus Lode õigused ning seejärel lisas Andrus Lode uuesti volitatud

isikute hulka (Andrus Lode on juhatuse liige).

6. Statistikaameti põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

Statistikaamet riikliku statistika tegijana peab lähtuma oma tegevuses eelkõige riikliku

statistika seaduse (RStS) või haldusmenetluse seaduse (HMS) vastavatest sätetest, tulenevalt

tegevuse eesmärgist. Statistikaamet on kohustatud täitma andmete kogumisel RStS § 1 lg 2

sätestatud eesmärki, mille kohaselt tuleb kajastada ühiskonna olukorda ja muutusi ning

varustada ühiskonda rahvastiku, sotsiaalvaldkonna, majanduse ja keskkonna arengu

seisukohalt olulise teabega, sealhulgas arengukavade ja prognooside koostamiseks, erinevate

poliitikate kujundamiseks, teadus- ja rakendusuuringute tegemiseks ning teadmuspõhiste

otsuste langetamiseks. Sealjuures näeb RStS § 30 lg 1 ette, et riikliku statistika tegija teatab

andmeesitajale piisavalt vara temalt kogutavate andmete koosseisu, nende kasutamise

eesmärgi, statistilise töötlemise ja levitamise põhimõtted ning esitamise tähtpäeva. See

tähendab, et andmeesitajaid, kelle hulka kuulub kvartalipõhise küsimustiku 14512024

„Majandustegevus 2024. kvartal“ osas ka kaebaja, tuleb vastavalt HMS § 51 lg 1

nõuetekohaselt teavitada neile haldusaktiga ehk antud juhul käskkirjaga pandud kohustusest

koos esitatavate andmete koosseisuga. Lisaks on RStS § 30 lg-s 1 sätestatud nõue, et riikliku

statistika tegija teavitab andmeesitajat vastutusest RStS sätestatud nõuete rikkumise eest.

Kohustuse täitmise hõlbustamiseks on Statistikaameti veebilehel avaldatud ja kõigile

kättesaadavad nii küsimustikud kui ka kohustatud andmeesitajate loetelu ning esitamise

tähtajad. Lisaks on kaebajale 15.12.2023 saadetud teavitus andmete esitamise kohustuse kohta

2024. aastal Statistikaameti kogumisrakendusest eSTAT koos detailsemat infot sisaldava

lingiga nii äriregistri järgsele e-posti aadressile contrailer@contrailer.ee kui ka eSTAT-is

tegevjuhi rolli täitva isiku aadressile mikk@contrailer.ee. Seega on kaebaja poolt viidatud e-

posti aadressid Statistikaameti kui riikliku statistika tegija jaoks suhtluskanaliks

andmeesitajaga seoses küsimustiku täitmise kohustuse ja tähtaja meelde tuletamisega, et

vähendada varakult riske ka kliendi vaatest, et kohustus jääb teatud asjaoludel täitmata.

Vahemikus 16.04.2024-13.05.2024 saatis Statistikaamet kaebaja poolt kogumisrakenduse

eSTAT kaudu eSTAT-is tegevjuhi rolli määratud isiku aadressile mikk@contrailer.ee

küsimustiku 14512024 „Majandustegevus 2024. kvartal“ andmete esitamise kohustuse

tähtaegse (21.04.2024) täitmise tagamiseks neli meeldetuletust enne nõude kohtutäiturile

suunamist. See toimus 5 päeva enne andmete esitamise tähtpäeva ning vastavalt 3, 7 ja 20

päeva pärast seda.

Vastustaja ei nõustu, et Statistikaamet saanuks ettekirjutus-hoiatuse edastada otse kaebaja

äriregistri järgsele e-posti aadressile sarnaselt Statistikaameti kogumisrakenduse eSTAT

kaudu toimuva suhtlusega. Selleks seab oma piirangud haldusmenetluse seadustik. Kui HMS

§ 26 lg 3 kohaselt loetakse dokument postiga kättetoimetamisel menetlusosalisele

kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise elu- või asukoha aadressil või

kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud, siis elektroonilise

kättetoimetamise korral on teistsugused reeglid. Elektrooniline tähitud kiri on võrdväärne

paberil edastatava tähitud kirjaga, kuivõrd HMS § 27 lg 1 kohaselt tehakse dokumendi

elektroonilise kättetoimetamise korral dokument kättesaadavaks asjakohases infosüsteemis

või Eesti teabeväravas või saadetakse menetlusosalise elektronposti aadressil. Konkreetse

elektroonilise kanali (infosüsteem, e-post jms) kasuks otsustab haldusorgan otstarbekusest

lähtudes. Siin on eelkõige mõeldud, et kui haldusorgan on loonud asjakohase infosüsteemi,

siis on mõistlik eeldada, et dokumentide kättetoimetamine toimub läbi selle süsteemi.

Statistikaamet ei ole loonud endale HMS tähenduses infosüsteemi dokumentide

elektrooniliseks kohaletoimetamiseks. Kogumisrakenduse eSTAT puhul on tegemist

elektroonilise andmeedastuskeskkonnaga küsimustike täitmiseks, mitte dokumentide

elektrooniliseks kättetoimetamiseks mõeldud infosüsteemiga. Statistikaamet on sarnaselt

mitmete teiste riigiasutustega sõlminud riigihanke läbiviimise tulemusena AS-ga Eesti Post,

mis Omniva kaubamärgi all osutab postiseaduse alusel universaalset postiteenust,

postiteenuste tellimise lepingu. Postiseaduse § 5 lg 2 p 1 kohaselt kuulub universaalse

postiteenuse hulka kirisaadetise edastamine tähtsaadetisena. Alates 2017. aastast kasutas

Statistikaamet Omniva poolt pakutavat elektrooniliselt üleantavate kirjade saatmise rakendust

Kirjakeskus, mis hõlmas ka tähitud e-kirjade edastamist. Nimetatud rakendus suleti Omniva

poolt alates 31.05.2024.

Vastustaja kinnitab, et Statistikaametini ei ole jõudnud info, et kaebaja oleks pöördunud

Omniva poole täiendavate küsimustega kaebajale saadetud teatise päritolu väljaselgitamiseks.

Tavapäraselt Statistikaamet laadis Omniva Kirjakeskusesse kirja saaja nime, registrikoodi ja

äriregistri järgse e-posti aadressi ning lisas digitaalselt allkirjastatud dokumendi. Saadetud

kirjale tekkis staatus „Edastatud“. Kui saaja avas kirja, tekkis staatus „Kättetoimetatud“ ja oli

näha kirja vastuvõtja. Statistikaamet Kirjakeskuse kasutajana sai jälgida staatuse muutumist

ning kui saaja ei avanud kirja, siis kiri jäigi staatusesse "Edastatud". Siin on Statistikaamet

juhindunud HMS § 27 lg 2 p-st 3, mille kohaselt elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või

edastatud dokument loetakse kättetoimetatuks juhul, kui dokument või teade dokumendi

kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti

aadressil. On esinenud juhtumeid, kus ettevõtte esindaja on probleemide korral kirja avamisel

pöördunud Omniva poole, millest Omniva kliendihaldur on Statistikaametit teavitanud ning

teatud juhtudel on vastav kiri edastatud paberkandjal. Statistikaameti praktikas on ühel korral

ettevõtte esindaja pöördunud küsimusega, miks tähitud kirjal ei ole infot tegeliku kirja saatja

kohta. Sellest tulenevalt pöördus Statistikaamet 18.11.2022 Omniva kliendihalduri poole.

Omnivalt saadud info kohaselt ei olnud neil kohustust näidata saatja infot, kuna info e-

tähtkirja osas oli avaldatud nende kodulehel, kus oli välja toodud lingi näidis, mis saabub

saajale e-posti aadressile. Sealjuures tõid nad alusena välja universaalse postiteenuse

tüüptingimustes sätestatu ehk postisaadetise saabumise teade on saajale edastatav teade

saadetise saabumise ja selle väljastamise koha kohta. Saadetise saabumise teade edastatakse

saajale postkasti kaudu. Vastustaja viitab siinkohal asjaolule, et kohtupraktikast tulenevalt on

juriidilistele isikutele seatud kõrgemad nõuded posti vastuvõtmisel. Seega lasub juriidilisel

isikul hoolsuskohustus tagada oma posti korraldus.

Vastustaja ei nõustu, et Statistikaamet on piiranud ligipääsu eSTATi keskkonnale

ebavõrdsetel alusetel. Vastavalt Statistikaameti kodulehel avaldatud juhendile tuleb eSTATiga

liitumiseks ettevõtte/asutuse esindusõiguslikul isikul esitada taotlus eSTATis, autentides

ennast ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID-ga. Taotluse alusel loob Statistikaamet

ettevõttele/asutusele tegevjuhi/peakasutaja, kes saab omakorda õiguse lisada oma

ettevõttes/asutuses eSTATi andmeesitajaid ehk määrata küsimustike täitjaid. Seega on

kasutusõigustel erinevad profiilid. Kõige tähtsam roll on tegevjuht, kes on esindusõiguslik

isik äriregistris ja kellel on eSTAT-is kõik lisamise, muutmise ja täitmise õigused. Tegevjuht

vastutab andmete esitamise kohustuse täitmise eest ja tal on ainsana õigus hallata jaotist

„Nõusolekud“ andmete avaldamiseks ning tema saab eSTAT-is luua ja kustutada peakasutaja,

andmeesitaja ja parooliga andmeesitaja õigusi. Seega saab esindusõiguslik isik äriregistris ise

otsustada, millise rolli ta kellelegi enda ettevõttest määrab. Samas on olemas vastav tugi, kui

peaks tekkima tõrkeid süsteemi kasutamisel. Vastustaja on kontrollinud vahemikus

23.08.2016 – 23.05.2024 kaebaja poolt eSTATi keskkonnas teostatud toiminguid seoses

kasutusõiguste määramisega 23.08.2016 – 24.07.2018 oli Andrus Lode roll peakasutaja ning

alates 24.07.2018 tema ja eelmise tegevjuhi rolli täitja õigused blokeeriti ja uueks tegevjuhiks

oli määratud Mikk Miller. Kuni 21.05.2024 ei ole rollide osas midagi muudetud. Pärast seda

on tehtud keskkonnas kokku 18 toimingut kuni 23.05.2024, mille jooksul on korduvalt

muudetud, kustutatud ja loodud tegevjuhi roll, jättes lõpptulemusena tegevjuhiks Mikk Milleri

ja peakasutajaks Andrus Lode. Arvestades, et kaebaja ettevõttel on alates 2020. aastast nelja

erineva Statistikaameti küsimustiku täitmise kohustus tulenevalt vastavasse valimisse

kuulumisest, ei saa pidada tõenäoliseks, et rollide muutmise vajadus tekkis alles küsimustiku

14512024 „Majandustegevus 2024. kvartal“ täitmisel.

Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 8 lõike 1 kohaselt on lubatud sunnivahendit

rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole

hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. 16.05.2024 Statistikaameti kontrollimisel selgus,

et kaebajal olid andmed vaatamata korduvatele meeldetuletustele esitamata ning sunniraha

vabatahtlikult tasumata. Samuti ei ole kaebuse esitaja kordagi pöördunud Statistikaameti

poole ning teavitanud täiendavast kohustuse edasilükkamise vajadusest. Sellest tulenevalt

andis Statistikaamet samal päeval OÜ Contrailer võlgnevuse üle kohtutäiturile kohtutäiturite

portaali ETIS vahendusel. RStS § 39 lg 1 annab Statistikaametile õiguse teha statistika

tegemiseks kogutavate andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise korral rikkumise

kõrvaldamiseks ettekirjutusi. Siinjuures on oluline, et kogu andmete esitamise kohustuse

täitmise perioodi jooksul püüab Statistikaamet teha andmeesitajatega igakülgset koostööd

ning tõrgete korral pakub võimalusi saada tuge andmete sisestamisel või pikendada tähtaegu.

Seega ettekirjutus riikliku järelevalve meetmena võetakse kasutusele nende andmeesitajate

puhul, kes jätkuvalt eiravad neile pandud kohustust ega soovi teha koostööd Statistikaametiga

lahenduste leidmiseks. Kaebaja on jätnud küsimustiku „Majandustegevus kvartal“ varasemate

aastate andmed tähtaegselt esitamata vaatamata korduvatele meeldetuletustele, kuigi teiste

kaebaja ettevõttega seotud Statistikaameti küsimustike puhul on andmed esitatud pärast

kaebaja esindajaga ühenduse võtmist. Tulenevalt asjaolust, et selline tegevus ei saa asutuse

ressursi vaatest olla mõistlik, pidas Statistikaamet asjakohaseks teha küsimustiku

„Majandustegevus kvartal“ andmete esitamata jätmise osas ettekirjutuse.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Vaidlusalune Statistikaameti 26.04.2024 ettekirjutus-hoiatus nr. 1.8-6/00928 (edaspidi

ettekirjutus või ettekirjutus-hoiatus) on haldusaktiks HMS § 51 lg 1 mõistes. HMS § 60 lg 1

sätestab, et õiguslikke tagajärgi loob ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt.

HMS § 61 lg 2 esimene lause sätestab, et haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest

või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist.

HMS § 62 lg 2 p 1 kohaselt tehakse haldusakt kättetoimetamisega teatavaks haldusmenetluse

seaduse 1. peatüki 7. jaos sätestatud korras isikule kelle õigusi haldusaktiga piiratakse või

kellele pannakse haldusaktiga täiendavaid kohustusi. Vaidlusaluse ettekirjutusega pandi

kaebajale peale täiendavaid kohustusi, mistõttu tuli ettekirjutus kaebajale kätte toimetada.

Kaebaja on seisukohal, et kaebajale Omniva poolt saadetud elektroonilise tähitud kirja

teavituse saatmisega ei toimetatud kaebajale ettekirjutust nõuetekohaselt kätte. Kaebaja sai

ettekirjutustes teada alles 20.05.2024 läbi kohtutäituri ja ettekirjutus enne seda kehtima ei

hakanud. Vastustaja on seisukohal, et Omniva poolt elektroonilise tähitud kirja saabumise

teavitusega kaebaja e- posti aadressile saab lugeda ettekirjutuse kätte toimetatuks.

8. Tähitud e-kirjaga dokumendi kättetoimetamise kohta Omniva vahendusel seaduses

eriregulatsioon puudub. Dokumendi kättetoimetamisel nn. tähitud e-kirjaga tuleb rakendada

HMS-s sätestatud elektroonilise kättetoimetamise kohta kehtivaid nõudeid. HMS § 27 lg 1

kohaselt tehakse dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral dokument kättesaadavaks

asjakohases infosüsteemis või Eesti teabeväravas või saadetakse menetlusosalise elektronposti

aadressil. HMS § 27 lg 2 sätestab juhud, mil elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või

edastatud dokumenti saab lugeda kätte toimetatuks. Üldjuhul saab dokumendi kätte

toimetatuks lugeda vaid siis, kui asjakohane infosüsteem on registreerinud dokumendi

avamise või vastuvõtmise või adressaat on kinnitanud elektrooniliselt edastatud dokumendi

kättesaamist. Sellistel juhtudel on isik oma aktiivse tegevusega andnud haldusorganile märku,

et ta on dokumendi kätte saanud. HMS § 27 lg 2 p-d 3 ja 4 näevad ette juhud, mil dokument

loetakse kätte toimetatuks pelgalt teatud elektronposti aadressidele saatmisega. HMS § 27 lg 2

p 3 sätestab, et elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument loetakse kätte

toimetatuks kui dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud

äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil. Vaidlus puudub selles, et vastustaja ei

saatnud ettekirjutust kaebaja äriregistrisse kantud elektronpostile ega saatnud ka sellekohast

teadet. Kaebajale saatis teate elektroonilise tähitud kirja saabumise kohta Omniva. Teates oli

märgitud, et kaebajale on saabunud e-tähtkiri, kuid puudus info sarnaselt paberil saadetava

tähitud kirjaga, kes kaebajale tähitud kirja saadab. Puudus ka igasugune info, mida kaebajale

saadetakse, oli vaid link, millelt oli võimalik sisse logides tähitud kirjaga tutvuda. Kohus

nõustub kaebajaga, et selliselt ei saa lugeda ettekirjutust kätte toimetatuks, teates oleks

vähemalt pidanud olema info, kes tähitud kirja kaebajale saadab. HMS § 27 lg 2 p 3 nähakse

ette dokumentide kättetoimetamise fiktsioon ning elektronposti aadressi omajal on

hoolsuskohustus ise tagada, et ta saab sellele aadressile saadetud dokumendi kätte. Fiktsioon

ei saa kehtida olukorras, kus isik ei saanud ette teada, et haldusorgan kavatseb oma

dokumendi just selle suhtluskanali kaudu teatavaks teha. Kättetoimetatuks lugemine eeldab, et

kaebaja mõistab selgelt, et temani on jõudnud talle seni teatavaks tegemata haldusakt.

Eeltoodu kohaselt oleks Omniva poolt saadetud teated pidanud sisaldama vähemalt seda,

kellelt tähitud kiri pärineb ja eelduslikult ka tähitud kirja pealkirja, mis oleks omakorda

kaebajale indikeerinud, et talle on saadetud dokument, mis paneb talle peale kohustusi. Või

oleks vähemalt tulnud vastustajal kaebajale varasemalt öelda, et ta saadab kaebajale

ettekirjutuse. Kokkuvõtvalt nõustub kohus kaebajaga, et Omniva poolt saadetud teadetega ei

saa pidada vastustaja ettekirjutust kätte toimetatuks ja kaebajale toimetati ettekirjutus kätte

alles 20.05.2024 kohtutäituri kaudu. Ettekirjutus hakkas kaebaja suhtes kehtima 20.05.2024.

Nimetatud ajaks oli ettekirjutuses näidatud kohustuste täitmise tähtaeg 10.05.2024 möödunud

ja kaebajal polnud võimalik enam tähtaegselt ettekirjutust täita.

9. Lisaks eelnevale on kohus seisukohal, et kaebaja suhtes on rikutud ka

ärakuulamiskohustust. Kuigi kaebaja sellele otseselt ei tugine on ärakuulamiskohustuse

rikkumine otseselt kaasa toonud kaebaja kohustuse sunniraha tasumiseks. HMS § 40 lg 2

sätestab, et enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada

tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks.

Ärakuulamine võimaldab isikul nõustumise korral täita kohustus ilma täiendavate kuludeta.

Siiski sätestab HMS § 40 lg 3 ka erisused, mille esinemisel võib haldusmenetluse läbiviimisel

jätta menetlusosalise arvamuse ja vastuväited ära kuulamata. Antud juhul on kohus

seisukohal, et nimetatud aluste kohaldamiseks ettekirjutus- hoiatuse andmise menetluses

eeldused puudusid. Kaebaja on pärast ettekirjutuse kättesaamist 20.05.2024, koheselt tasunud

sunniraha ja täitnud ettekirjutuses toodud nõuded. Ühtlasi on kaebaja ka välja toonud, et

kaebajal oli ka probleeme eSTAT keskkonda ligipääsuga, mida tõendab vastustaja poolt

menetlusse esitatud andmeesitajaga seotud toimingute ajalugu, kus ajavahemikul 21.05 kuni

23.05 on kaebaja teinud kokku 18 toimingut. Kui kaebaja suhtes oleks enne ettekirjutus-

hoiatuse andmist viidud läbi nõuetekohane ärakuulamine, on enam kui tõenäoline, et kaebaja

oleks koheselt täitnud oma kohustuse ja sunniraha rakendamine poleks olnud vajalik. Pealegi

oleks ärakuulamise käigus saanud vastustaja kontrollida, kas kaebajale tema suhtes tehtud

ettekirjutus- hoiatus siiski kohale jõudis või mitte.

Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et Statistikaameti 26.04.2024 ettekirjutus- hoiatus nr. 1.8-

6/00928 on õigusvastane ja tuleb tühistada.

10. ATSS § 8 lg 1 esimene lause sätestab, et sunnivahendit on lubatud rakendada, kui

adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud

tähtaja jooksul täidetud. Sama paragrahvi lõige 3 p 1 sätestab, et sunnivahendit ei tohi

rakendada kui ATSS § 8 lg 1 sätestatud sunni rakendamise alused on ära langenud. Antud

juhul ei olnud sunnivahendi rakendamise hetkel kaebaja suhtes kehtivat ettekirjutust, sest

kohtu hinnangul ei tehtud vastustaja poolt kaebajale ettekirjutust korrektselt teatavaks ehk ei

toimetatud kätte. Kuna kehtiv ettekirjutus puudus, ei tohtinud kaebaja suhtes sunniraha

rakendada. Isegi, kui hinnata, et kaebajale toimetati ettekirjutus korrektselt kätte ja ettekirjutus

oli sunniraha rakendamise hetkel kehtiv (millega kohus ei nõustu), ei oleks sunniraha tohtinud

kaebaja suhtes siiski rakendada. Riigikohtu halduskolleegium on oma 22.04.2015 otsuse nr 3-

3-1-72-14 punktis 19 selgitanud, et sunniraha rakendamise menetluses tuleb isikut teavitada

sunniraha rakendamisest pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist, kuid enne sunniraha

sissenõudmise alustamist. Selline teavitus avab isikule võimaluse esitada sunniraha

rakendamise kohta oma arvamus ja vastuväited ning taotleda sunniraha rakendamise

edasilükkamist, samuti võimaluse vaidlustada sunniraha rakendamine kohtus. Ühtlasi annab

see isikule sunnirahaga nõustumise korral võimaluse tasuda sunniraha ilma sissenõudmiseta ja

kohtutäituri tasuta. Kohtule ei selgu, et kaebajat oleks teavitatud sunniraha rakendamisest. Kui

kaebajat oleks teavitatud, oleks see andnud järjekordse võimaluse kaebaja suhtes kontrollida

ettekirjutuse kättesaamist, kohustuste täitmist ja sunniraha tasumist ilma kohtutäiturit

kaasamata. Vastustaja kaebajat ei teavitanud, mistõttu on vastustaja käitunud kaebaja suhtes

õigusvastaselt.

Riigikohtu halduskolleegium on oma 27.10.2015 lahendi nr 3-3-1-31-15 punktis 12

selgitanud, et kui sunniraha on juba sisse nõutud, kuid haldusorgan rakendas seda

õigusvastaselt, on adressaadil võimalik nõuda haldusorganilt sunniraha tagastamist (HKMS §

37 lg 2 p 5; RVastS § 11 lg 2). Tasutud kohtutäituri tasu hüvitamiseks tuleb esitada

hüvitamisnõue (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-31-15,

p 12). Eeltoodu kohaselt rahuldab kohus kaebuse ja tühistab Statistikaameti 26.04.2024

ettekirjutus- hoiatuse nr. 1.8-6/00928. Ühtlasi kohustab kohus Statistikaametit tagastama

tasutud sunniraha 200 eurot. Ülejäänud nõude summa (73,20 eurot) on kohtule arusaadavalt

kohtutäituri tasu, mille nõudes jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kohtutäituri tasu

hüvitamiseks tuleb kaebajal esitada hüvitamisnõue.

11. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS

§ 108 lg 2 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kohus rahuldab kaebuse tühistamisnõudes ja

enamikus osas heastamisnõudes ehk kohtu hinnangul rahuldab kohus kaebuse 75% ulatuses.

Kaebaja tasus riigilõivu 20 eurot. 75 % 20st eurost on 15 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja

kasuks välja mõista. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente

esitanud, siis jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

kohtunik